o Maa sees alus- ja pealiskorra kivimites ning pinnakattes olevat vett nimetatakse põhjaveeks ehk maasiseseks veeks. o Põhjavesi liigub maakoores gravitatsiooni ning rõhu vähenemise suunas. o Põhjavesi tekib sademete ja lumesulamisvee imbumisel maasse. Liiv, kruus ja lõhelised lubjakivid lasevad vett läbi ning sademevesi satub üsna sügavale maapõue. o Kui kivimikihid ei lase enam vett läbi ja on künka nõlva veeruga samas sihis kaldu, siis valgub osa pinnases olevast veest allikani. o Ligi 70% joogiveest saadakse põhjaveest. o Eestis kasutatakse peaaegu 1 milj. m 3 põhjavett ööpäevas. o Pinnavett kasutatakse joogiks vaid Tallinnas ja Narvas. o Põhjavee kaitse eeldab tema seisundi pidevat jälgimist, milleks üle kogu maa on rajatud põhjavee reziimi uurimise võrk. o Põhjaveevaru aitaks taastada karstilehtrite säilitamise toitealadel, mistõttu tuleks vältida nend...
Islandi geisrid
Referaat
Juhendaja K.Kalamees
Tõrva 2012
Materjal lk :134
Sissejuhatus
Islandi geisrid on geisrite kodu. Islandil toimuvad kõige tihedamini geisri
pursked ja nad on ka kõige tugevamad. Islandil on kaks kõige klassikalisemat
geisrit Suur Geiser ja Strokkur.
Islandi geisrid
Klassikaline geisrite maa on Island, sest Suure Geisri näol kuulub talle maailma
kuulsaim purseallikas, pealegi ka sõna <
GEISRID Kadri Talvik 2012 Geiser: Geiser on geotermiliselt aktiivses piirkonnas paiknev kuuma vee ja auru allikas, millel on perioodiline pursketsükkel. Tekkimine: · Geisri tekkimiseks on vaja vastavat maa-alust süsteemi (lõhed, reservuaarid jne), geotermaalala, mis soojendab vett ja tekitab sellega rõhku, ning veeallikat. Nende kolme tingimuse kooseksisteerimine on haruldane, seega on ka geisrid harvaesinev nähtus. · Geiser hakkab purskama siis, kui maa-alustesse õõnsustesse kogunenud vesi kuumeneb auru tekkimiseni. Aur pressib osa vett maapinnale ja see paiskub geisrisuudmest välja. Seejärel hakkab geiser uuesti täituma veega ja algab uus tsükkel. Igast purskest jääb maha vees leiduvat lupja ja teisi sooli. Nii kasvab geiser aja jooksul koonusekujuliseks. Geisri ja kuumaveeallika vahe: · Leidub looduslikke kuumaveeallikaid, mis pritsivad vett välja pidevalt, ilma nii-
mudatiike. Loodusharulduste varud on lõputud: mustast klaasist mägi Obsidian Cliff, Fountain Paint Poti keevad mudatiigid, suhkrut meenutavad klatsiiditerrassid, Yellowstone'i suur kanjon (Grand Ganyon), mille põhjas voolab arvukaid jugasid. Vulkaanilise tuhaga kaetud Specimen Ridge'i kivistunud puud, Yellowstone'i suurim kuumaveeallikas Grand Prismatic.Geiser Old Faithful paiskab iga 90 minuti järel 60 meetri kõrgusele võimsa kuuma vee ja auru joa. Veelgi vägevamini purskab geiser Steamboat, aga selle pursete vaheaeg võib olla viiest päevast viie aastani. Riverside'i geiser paiskab Firehole'i jõe kohale kuuma veeauru rõngaid. Kogu selle ilu jõuallika osa täidab seejuures ligemale viie kilomeetri sügavusel maapõues peidus olev vedela kivimi mull. Siit pärineb kuumus, mis muudab sügavamale nõrguva vee auruks ja paiskab õhku vägevaid veejugasid. Umbes 600 000 aasta eest põhjustas
Geisrid EL Tatio ja Yellowstone'i rahvuspark Geiser o Geiser on geotermiliselt aktiivses piirkonnas paiknev kuuma vee ja auru allikas, millel on perioodiline pursketsükkel. o Geisri tekkimiseks on vaja vastavat maaalust süsteemi (lõhed, reservuaarid jne), geotermaalala, mis soojendab vett ja tekitab sellega rõhku, ning veeallikat. Nende kolme tingimuse kooseksisteerimine on haruldane, seega on ka geisrid harvaesinev nähtus. EL Tatio o EL Tatio asub PõhjaTsiili juures u 4200m kõrgusel
olema mingi lõhe või avaus, siis hakkab magma suure rõhu mõjul seda pidi ülespoole kerkima. VULKAANI EHITUS tuhk lõõr kraater magma magma kolle Vulkaanid jaotatakse väliskuju järgi KUHIKVULKAAN KILPVULKAAN näiteks Etna näiteks Mauna Loa VULKAANID LEVIVAD LAAMADE PIIRIALADEL VULKAANIDKI VÄSIVAD HILISVULKAANILISED NÄHTUSED: KUUMAVEEALLIKAD GEISRID GAASIDE ERITUMINE GEISER GEISER ON KUUMAVEEALLIKAS, MIS AEG-AJALT PURSKAB KUUMA VETT JA AURU KUUMAVEEALLIKAD ISLANDIL ISESEISEV TÖÖ Töö eesmärgid: Osata ainetunnis kasutada infotehnoloogiat Süvendada teadmisi antud ainevaldkonnas TÖÖJUHEND Sisene www.geo.ut.ee/kooligeo Lingid Loodusgeograafia Geoloogia Vulkaanid http://vollcano.und.nodak.edu Volcano World Sisene: CURRENT ERUPTIONS
udukogu umbes tuhande aasta pärast. MÄDAMUNA UDUKOGU: Surev täht, mis on udukogu keskel asuva tolmupilve varjus, paiskas 800 aasta eest välja hiiglasliku koguse gaasi, mis liigub nüüd kiirusega 500 000 km/h. Ümbritseva gaasiga põrkudes tekivad lööklained, mis kiirgavad sinist valgust. Galaktiline geiser Eespool kirjeldatud tähe surma tagajärjel liikuvate gaasivoogude kõrval on meist 50 miljoni valgusaasta kaugusel Suure Vankri tähtkujus asuvas galaktikas NGC 3079 avastatud gaasipursked tõelised hiiglased. Umbes 6 miljoni kilomeetrise tunnikiirusega liikuv gaas paiskub jugadena välja galaktika tsentrist. Gaasimass on tohutu ja lähivaatel nähtavad neli juga on igaüks umbes 75 valgusaasta jämedused. Joad hajuvad galaktika tasapinnast umbes
epitsenter? Epitsenter on punkt maapinnal maavärina tekkekoha ehk kolde ehk hüpotsentri kohal 11.Misuguse kahe erineva skaala järgi hinnatakse maavärinaid? Richteri skaala ja Mercalli skaala 12.Mis on tsunaami ja kuidas see tekib? Tsunami on merealuse maavärina tagajärjel tekkinud hiidlaine. 13.Selgita mõisteid: Kaldeera Kaldeera on vulkaani või selle tipu kokkuvarisemisel tekkinud negatiivne pinnavorm. Geiser Geiser on geotermiliselt aktiivses piirkonnas paiknev kuuma vee ja auru allikas Seismograaf on seadeldis maavärinate mõõtmiseks. Pingo Külmakühm ehk pingo on igikeltsatekkeline positiivne pinnavorm. Tefra on vulkaanist väljapaiskunud materjal, mis lasub maapinnal pudeda settena. 14.Mille poolest erinevad kihtvulkaanid kilpvulkaanidest? Kilpvulkaanid on kihtvulkaanidest teistsuguse ehitusega just sellepärast, et nende magma sisaldab märksa vähem gaase
VULKAANID. Mõisted: Vulkaan koonusekujuline laavat ja tuhka purskav mägi. Magma tulikuum vedel kivimmass, mis on sulanud. Laava maapinnale jõudnud magma. Geiser kuumaveeallikas. Tabel: KIHTVULKAAN · Kasvab kõrgusesse. · Magma tahkem. · Magma ei voola kaugele. KILPVULKAAN · Kasvab laiuti. · Magma vedelam. · Magma voolab kaugemale. Kihtvulkaan. Kilpvulkaan.
Raamatu pealkiri: Minu Island Autor: Tarvo Nõmm Ilmumisaasta: 2009 Kirjastus: Petrone print Aeg: 20. saj. Lõpp 21. Saj. Algus Koht: Island Peategelane: muusika õpetaja Tarvo Nõmm Tegevusliin: Vabatahtlikkult, töö reis Probleemid looduskeskkonnaga: lumetormid takistasid autoga sõitmist Probleemid kohalikega suhtlemisel: koolis õpetades rääkisid lapsed islandi keeles Hinnatavad iseloomuomadused: uutele kogemustele avatud olemine Geograafia tunnis õppitu kohtamine: liustikud, laamade liikumisest tekkinud vulkaanid Mulle meeldis lugeda Islandi jõulu kommetest ja sellest ,et neil on nii palju erinevaid jõuluvanasid Mind hämmastas see kui rahulikult suhtusid Islandlased ise vulkaanipurskesse. Huvitav oli lugeda eri viisidest kuidas Islandlased kasutasid vulkaanilist soojust enda hüvanguks ära. Geiser islandil Islandil on suured lambakarjad
Veeressursid ehk veevarud on mingi piirkonna põhja ja pinnavee koguhulk, mida on võimalik kasutada. 3% koguveest on magevesi. Kasutamiseks on sellest kättesaadav vaid 0,3 %. 4.Geiser on perioodiliselt kuuma vett ja auru purskav kuumaveeallikas vulkaanilistel aladel. Tavaliselt on põhjavesi jahe, kuna maasügavustes on kaitstud liigse kuumenemise ja külmumise eest. Vulkaanilistel aladel on maapõues kõrge temperatuur, mille tulemusel soojeneb ka põhjavesi. Geiser purskab kuuma põhjavett. 5. Ülemjooks on jõe lähte lähedane osa. Ülemjooksu ulatus (lähtest) sõltub iga konkreetse jõe eripärast. Tavaliselt ülemjooksul voolab jõgi kitsas jõeorus kiire vooluga, vooluhulk on enamasti väike. Ta kulutab peamiselt jõesängi põhja. Mägiojade ja -jõgede ülemjooksupiirkonda, kus elavad reofiilsed organismid, nimetatakse ritraaliks. 6. Ookeaniline maakoor moodustab ookeanide põhja. Moodustab 60% maakoorest
purskekivim, süvakivim, maak, astenosfäär, Maa sise- ja välistuum, vahevöö, mandriline ja ookeaniline maakoor, ookeani keskahelik, süvik, subduktsioon, kurdmäestik, kurrutus, murrang, maavärin, maavärina kolle e fookus, maavärina kese e epitsenter, seismilised lained, tsunami, seismograaf, seismogramm, magma, laava, kiht- ja kilpvulkaan, aktiivne, suikuv ja kustunud vulkaan, lõhevulkanism ja lõõrvulkanism, kaldeera, lõõmpilv, mudavool, fumarool, kuumaveeallikas, geiser, laamtektoonika, laam, vulkaaniline saar, kuum täpp, basaltplatoo, kontinentaalne rift litosfäär- atmosfääri peale jääv Maa kivimkest, mis on liigendatud laamadeks mineraalid- kindla ehituse, koostise ja omadustega aine kivimid- kindla koostisega looduslik mineraalide kogum sete- murenenud kivimi osake, mis on tuule, veovoolu vms poolt kaasa kantud ja setitatud settekivim- nii veekogudesse kui ka maismaale kuhjunud setetest tekkinud kivim
Kirjuta sõna 2 tähendust: 1. kurk- kehaosa ja köögivili 2. tamm- lehtpuu ja vesiehitis 3. jaht- loomade püüdmine/jahtimine ja veesõiduk 4. laager- lastelaager (üritus) ja auto osa 5. koor- puid kattev kiht (puuhkoor) ja laulurühm 6. laama- loom ja munk 7. pank- pankrannik (järsak) ja asutus kus tegeletakse finantsasjadega 8. pits- jooginõu ja kudum 9. puur- tööriist ja loomadele eluasemeks mõeldud ehitis (nt hamstripuur) 10. lakk- vahend puidu töötlemiseks ja katusepealne (pööning) Kirjuta homonüüm 1. Lind ja keere - vint 2. Lind ja saiake kakk 3. Lind ja laskerada - tiir 4. Kala ja tööriist ja ringreis tuur 5. Kala ja kehaosa - silm 6. Kala ja kehaosa lest (veeloomade jalg e. lest) 7. Kala ja kaljupragu - lõhe 8. Putukas ja magamisase laevas koi ...
VEAOHTLIKUD SÕNAD kontsert -kontserdi – kontserti - mitmuse omastav kontsertide teemant – teemanti – teemanti - mitmuse omastavav teemantide leitnant – leitnandi – leitnanti - mitmuse om leitnantide vilu – nüri – mõru –tragi – südi NB! Käänamisel: mõrut – mitte mõrudat, tragisse – mitte tragidasse majja, ojja tujju, ajju - lühike sisseütlev Asesõnade käänded – kellessegi, kelleski, kellestki, kellelegi, kellelgi, kellegagi; emb- kumb, emma-kumma, emba-kumba, emmasse-kummasse ... üks – ühe – üht(e) kaks – kahe – kaht(e) viis – viie – viit kuus – kuue – kuut sada – saja – sada e sadat tuhat – tuhande – tuhandet e tuhat sadakond – sadakonna – sadakonda kümmekond – kümmekonna – kümmekonda õudne – õudse – õudset juus –juukse – juust küüs – küüne – küünt kaas – kaane – kaant laas – laane – laant küün – küüni – küüni (heinaküün) kaan – kaani – kaani (verekaan) veenda – veennud / möönda – möönnud murdma – m...
Vööndiaeg- ühes ajavööndis kehtiv kellaaeg. Tuum- kõrge temperatuuri ja suure rõhu all olev Maa keskosa, südamik. Geiser- periooditi kuuma vett purskav allikas. Laam- liikuv litosfääriplokk 1. Mitmeks ajavööndiks on Maa jaotatud? Maa on jaotatud 24 ajavööndiks. 2. Mis laamal asub Eesti? Eesti asub Euraasia laama siseosas. 3. Kivimid jaotatakse tekke alusel 3 liiki. Nimeta need. Tekke alusel jaotatakse kivimid kolme rühma: tard-, sette- ja moondekivimid. 4. Moondekivimid (10 lauset)- Moondekivimid on üks kolmest suurest kivimite rühmast. Moondekivim tekib maapõues. Kivimid võivad mattumise või laamade sukeldumise käigus uuesti maa sügavusse sattuda. Seejärel muutuvad magmaks ja paiknevad kõrge rõhu ning temperatuuri toimel ümber. See omandab kihilise või vöödilise välimuse st muutub moondekivimiks. Näiteks lubjakivi muutub kõrgel temperatuuril ja rõhul marmoriks. Moondekivimite teket võib võrrelda savinõu kuumutamisega. See võib tekkida ...
Infiltratsioon- pinna- ja sademvee imbumine pinnasesse või kivimitesse. Infiltratsinnoni mõjutab: sajukestvus, saju intensiivsus, kivimite poorsus, taimkatte esinemine, nõlva kalle. Põhjavesi- maakoore ülemistes kihtides paiknev vesi, mis täidab kivimi poore ja lõhesid. Reostus:teede soolatamine,väetised.Jõe äravool- vesi, mis piki jõevoolusängi kõrgemalt madalaamle liigub. Sõltub ilmastikutingimustest, eriti sajuhulgast; aurumisest(õhutemp., tuul, niiskus), valgala suurusest ja kujust, absoluutne ja suhteline kõrgus, kaldpindade nurk, langu suurus. Veehulk ja jaotumine: 71% Maa pinnast on kaetud veega. 97% koguveest on ookeanid ja mered. Alla 3% on magedat vett. Magevee jaotumine: 75% on igijää ja lumi. 24% on põhjavesi. Ülejäänud 1% jaguneb järgmiselt: 60% järvedes,35%muulas, 0,5% jõgedes ja 4,5% veeauruna atmosfääris. Veeringe- vee ringkäik maakeral. Väike veeringe: vesi aurustub merepinnalt ja langeb sinna tgasi. Suur veeringe: mere...
Islandil on kohatud 369 linnuliiki (2006) Roomajad ja kahepaiksed puuduvad. Ümbritsev meri on väga kalarikas. Loomi on vähe. Enne inimasustuse teket oli vaid polaarrebane. Meri ja siseveed Meri Islandi ümber ei jäätu, kuid põhja- ja idarannikule kannab Ida-Grööni hoovus vahel talviti triivjääd. Islandil on ka väga palju allikaid ja geisreid. Islandil toimuvad kõige tihedamini geisri pursked ja nad on ka kõige tugevamad. Islandil on kaks kõige klassikalisemat geisrit Suur Geiser ja Strokkur. Järved, jõed Click to edit Master text styles Järvi on Islandil vähe. Üle 5 Second level ruutkilomeetrise pindalaga Third level Fourth level järvi on 27. Fifth level Rannikualadel leidub tihedalt väikeseid ojasid. Suuremad jõed lähtuvad liustikest ja voolavad laavaplatoo lõhede kohale tekkinud orgusid pidi. 44 meetri kõrgune
Maavärinaid põhjustavad seismilised lained, laamade liikumine, põrkumine. Seismilised lained on lained mis levivad maa sisemuses või piki selle pinda. Piki- ja ristlained. Seismograaf on asi millega mõõdetakse maavärina tugevust. Maavärinad esinevad kahes kitsas vööndis, üks neist on vaikse ookeani rannik, teine kulgeb Himaalaja mäestikust üle Väike-Aasia poolsaare Vahemeremaadesse, laamade kokkupuute aladel. Maavärinad põhjustavad tsunami, purustused, varingud, maalihe, lumelaviinid. Maavärina tugevust mõõdetakse Richteri ja Mercalli skaalal. Mercalli skaala hindab purustusi, pallides. Richteri skaala alusel mõõdetakse maavärina tugevust selle käigus vabanenud energiahulga järgi, magnituudides. Vulkaanid tekivad laamade kokkupõrke aladel sest vahevöösse laskuva laama serva osalisel ülessulamisel tekib tulikuum magma. See hakkab suure rõhu tõttu lõhesid mööda üles tõusma. Vaikse ookeani tulerõngas - Vaikset ookeani ümbritsev kõrge seis...
vulkaanilistest gaasidest või kuumadest vesilahustest · Kuum vesi on kasutatav energiaallikana, nt. Islandil · Mudavoolud lahaarid, mis tekivad vulkaani tipus silmapilkselt sulavate lume ja liustikke vete segunemisel vulkaanilisega materjaliga · Vulkaani sisemuses liikuva magma poolt tekitatud maavärinad põhjustavad varinguid · Geisrid ja kuumaveeallikad tekkivad ka vulkaanipurske tagajärjel Geiser Strattur Islandil Mudavoolud Kaukasuses Vulkaanid väljaspool Maad Vulkaanid ei ole ainult Maal. Näiteks on Marsil olemas vana, suur, kustunud vulkaan nimega Olympus. Selle kõrgus on 17 km ja laius üle 350 km. Päikesesüsteemis on kaks vulkaaniliselt aktiivset keha - Maa ja Jupiteri kaaslane Io. Io'l on sadu pidevalt purskavaid vulkaane. Olympus Marsil Kasutatud kirjandus 1. "Üldmaateadus gümnaasiumile" 2. http://en.wikipedia.org/wiki/Magma 3
20.Missugused on ja kuidas tekkivad kiht- ehk kuhikvulkaanid? V:Kihtvulkaanid on koonuse kujulised, moodustub tardunud laava ja tuhakihtidest. Välja voolanud laava on paks ja ei jõua kraatrist kaugele. 21.Kuidas tegutsevad aktiivsed vulkaanid? V:Purskavad aegajalt. 22.Kuidas tegutsevad passiivsed vulkaanid? V:Pole tegutsenud sajandeid. 23.Millised vulkaane nimetatakse kustunuteks? V:Pole inimkonna ajaloo vältel tegutsenud. 24.Mis on geiser? Miks ta tekib? V:Kuumaveeallikas. 25.Miks elatakse vulkaanide jalamil? V:Sest seal on viljakas muld. 26.Selgita kuidas on tekkinud settekivimimid?Too näide. V:Veekogude põhjas setete kuhjumise tõttu. Põlevkivi, fossiilid. 27.Selgita kuidas on tekkinud moondekivimid?Too näide. V:Teiste kivimite muutumisel kõrge rõhu ja temperatuuri tõttu. Marmor. 28.Selgita kuidas on tekkinud tardkivimid?Miks neid leidub maapinnal harva?Too näide. V:Magma või laava tardumisel
ulus nägi monarhi prauh uba säuh ohoh SULGHÄÄLIKUTE ÕIGEKIRJUTUS Sulghäälik sõna algul Sulghäälik sõna lõpus garantii karantiin Kompvek Usbekk geiser keiser Piiskop Galopp gongilöök kong Kabinet Sandalett botas potas Kotlet Ballett bubert puljong Pankrot Kaselott doktor tohter Paharet Etikett draama tragöödia Sigaret Barett
sukeldub teise laama serva alla. Teise laama serval tekkivad kurrud, mis moodustavad kurdmäestiku. Mandrilise maakoore teke Tekib ookeani laamade vahevööse vajumise piirkonnas mis tungivad maapinnale ja võivad seal läbida moonde. Vulkaani purskega kaasnevad nähtused Lõõmpilv : gaaside ja hõõguva tuha segust, mudavool : lahaarid, mis tekivad vulkaani tipus silmapilkselt sulatavad lume ja liustike vete segunemise, geiser : perioodiliselt purskavad kuumaveeallikad, Fumarool On vulkaanilise gaase ja veeauru eraldav avaus maapinnas. Nõlvaprotsessid - raskusjõu mõjul nõlvadel toimuvad protsessid, mille tagajärjel muutub nõlva kuju. Jagunemine: väga kiired (varisemine, libisemine) ja väga aeglased (voolamine, nihkumine).
Kaudselt Bisnismen ärimees Õudselt Drastiline tugevasti mõjuv rabav Soodsalt Gangster kurjategijate jõugu liige Ärksad Gurmaan peenetoidu armastaja Tõrksalt Guru Õpetaja Kündsin Kotlet Liha toode Küntud Bankett pidusöök Nüüdisaegsed Taburet tool Algkool Kabinet töö ruum Hõlbsalt Kompvek komm Üleüldse Tualett WC Peatselt Sigaret tubakatoode Teadke Ballett tants Umbsest Fokstrott tants Moodsa ...
Vanakreeka k6ige imetlusv22rsemad kunstikvormid on trag66dia ja kom66dia. Trag66diad jutustasid tavaliselt inimese r2nkraskest v6i lootusetust v6itlusest saatusest. Vanas roomas tekis uus kunstiliik, mille nimi oli pantomiim(baletti taoline etendus, tantsija kujutas liigutustega syndmuse k2iku, millest laulis koor). Hakkati korraldama kontserte, kus laulu- ja pillim2ngu esitati ilma tantsu ja n2itlemiseta. Geiser Nero toimusid rooma muusikaalal mitmesugused v6istlused. Keskaja muusika Monday, September 22, 2008 1:06 PM Retsitseerimini - pyhakirja ja palvete kirja esitamine yhel noodil. Renessansiajastu muusika 29. september 2008. a. 13:07 Avanesid kaubanduslikud mereteed inndiasse, amerikasse, aafrikasse kasvas raha osatähtsus Linnas tekkis rikaste inimeste kiht kes tellis ja finanseeris ja kunsti ja muusikat Renesaans ajastu keskuseks sai itaalia
geograafia maatedus barett peakate bataat köögivili bioloogia elusorganisme uuriv teadus bukett lillekimp tangeriin puuvili, kääbusmandariin geomeetria matemaatika haru, mis uurib ruumilisi vorme geiser kuumaveeallikas žurnalistika ajakirjandus beibe rumal neiu dušš kümblusseade initsiatiiv oma algatus diivan mööbliese baleriin varvasteltantsija anekdoot naljalugu
Maa tahke koore vahel ning osaliselt nende sees. Kogu planeedist 71% vesi (97%mered/ ookeanid, 3% magevesi). Veeringeks nim. Vee pidevat ja korduvat liikumist põhilistes maa sfäärides(atmo, lito, hüdro, bio) ja nende vahel. Transpiratsioon on aurumine taimedelt. Põhjavesi on maakoore ülemistes kihtides paiknev vesi, mis täidab kivimipoore ja lõheid. Infiltratsioon on pinna- ja sademevee imbumine pinnasesse või kivimitesse. Geiser on perioodiliselt kuuma vett ja auru purskav kuumaveeallikas vunkaanilisel alal. Mineraalvesi on ravitoimeline, rohkesti mineraalsoolasid, gaase ja mikroelemente sisaldav põhjavesi. Vettkandvad kihid-maapinna poorsetes kihtides liigub vesi suhteliselt vabalt. Vettpidav kiht on mitteläbilaskev materjal(savi). Vooluveekogud (ojad/jõed) kulutavad ja kuhjavad pinnavorme ning kujundavad Maa pinnamoodi. Pikiprofiil jõe sängi põhja kuju lähtmest suudmeni
LITOSFÄÄR Maa ümbermõõt ekvaatoril 40 076 km Läbimõõt 12 756 km a1- ülemine vahevöö a2- alumine vahevöö b1-välistuum b2- sisetuum (tahke) 6000 ºC NB! Infot on saadud seismilisi laineid uurides ja kasutades modelleerimist SEISMILISED LAINED levivad erinevas keskkonnas,erineva kiirusega jne. MAAKOOR maaväline tahke kivimiline kest paksusega 3 80 km. Esineb kahte tüüpi maakoort mandriline ja mereline Litosfäär on umbes 200 km paksune maaväline kest, mille ülemine osa on maakoor ja alumine osa on atmosfäär. ASTENOSFÄÄR kõrge rõhu all ja kõrge temperatuuriga poolvedel kivi mass, mille peal liiguvad maakoore laamad. Litosfääri pealispinna kuju nimetatakse pinnamoeks ehk RELJEEFIKS: Reljeef koosneb erineva tekkeviisi, kuju ja koostisega pinnavormidest. Liigestatud reljeef mitmekesine või vaheldusrikas. A absoluutne kõrgus S suhteline kõrgus Kaartidel kasutatakse ainult a...
GEOGRAAFIA KONTROLTÖÖ õpik lk. 29-51 Maa siseehitus : 1. Maakoor-30 km 2. Sisetuum- 1600km 3. Välistuum-1820km 4. Vahevöö- ~3000 km Maakoore ehitus : Meres 1. Settekivimid 2. Basaldikiht 3. Vahevöö Mandril 1. Settekivimid 2. Graniidikiht 3. Basaldikiht 4. Vahevöö Maa sisejõud maakoort mõjutavad jõud, mis saavad oma energia põhiliselt Maa sisesoojusest. Laam maakoore & vahevöö ülemise osa jäik, aeglaselt liikuv hiigelpangas. Tektoonika on teadusharu, mis uurib maakoore ehitust & arengut, sealhulgas laamade liikumist. Ookeani keskmäestik veealune mäestik, kus toimub maakoore moodustumine, pikim mäestikusüsteem (üle 75 000 km) ookeanipõhjas. Laamad liiguvad, sest sulakivim vahevöös ringleb & rebib maakoort ( 5cm aastas). Laamad võivad liikuda : 1) teineteisest eemale 2) teineteisele vastu 3) teinete...
100th anniversary in 2016 Looking for young people who are into nature Trying to grow intrest in people about NPS 15.2.15 Form 8, Greta-Maria Kivi, 12 National Parks of USA National Parks of USA: terms Eng-Est (mõned teemakohased terminid inglise & eesti keeles kõigile õppimiseks) 1. National Parks = NPS = Rahvuspargid 2. Dry deserts = Kõrbed 3. Geyser = Geiser 4. Grassy prairies = Preeriad (Põhja-Ameerikas kasvavad rohtlad) 15.2.15 Form 8, Greta-Maria Kivi, 13 National Parks of USA National Parks of USA: word combinations Eng-Est (mõned fraasid/laused, mis kõik ära õpivad) 1. Signed into law = seadusega kinnitatud 15.2.15 Form 8, Greta-Maria Kivi, 14 National Parks of USA
Hüdrosfäär veeringe väike suur aurustumine veekogu vee aurustumine ookeanilt, selle pinnalt, sademetena sinna tagasi liikumine maismaa kohale. (toim. ööpäeva jooksul) Tekkivad sademed võivad jõuda: *liustikele*põhjavette*jõgedesse *taimedele(transpiratsioon-vee aurustumine taimede pinnalt) PÕHJAVESI-maakoore kivimite/setete poorides/lõhedes olev vesi *tekib sademetest *erinevatel setetel on filtratsiooni e vee läbilaskevõime erinev kruus, lõhedega lubjakivi- 1000-100m vett/ööpäevas liiv- 100-10m/24 h saviliiv, liivsavi- 0,1-0,01m/24h savi, turvas- 0.01- 0.001m/24h *Vettkandvad kihid-liiv, kruus, lõh. lub...
Mudavool - lahaar: püroklastika + vesi Fumaroolid ja väävli koorikud Galapagose saarte 5. Sierra Negro vulkaani kraatris Vulkaanilise piirkonna maasisese aktiivsuse ilmingud: Fumaroolid (väävlisuitsud) Geisrid (kuumavee fontäänid) Mudavulkaanid Old Faithful geiser Yellowstone`is purskab iga 65 minuti järel 60 m kõrguse kuumavee fontääni PISIKE "MUDAVULKAAN" YELLOWSTONE`S Räninõrg - geiseriit 8
peal. Paikneb erineva sügavusega veehorisontides. Aeratsioonivöönd- maapinna osa kus lõhesid täidavad nii õhk kui vesi. Küllastusvöönd- maapinna osa kus poorid ja tühikud on täitunud veega. Põhjavee tase jälgib üldiselt pinnamoodi. Põhjavee väljavoolu kohta maapinnal nim allikaks. Põhjavee horisontide täitumine oleneb infiltratsioonist. Vulkaanilistes prk-des esinevad kuumad veed e termaalveed. Perioodiliselt maapinnale purskav vesi on geiser. Inimtegevuse tagajärjel võib põhjaveetase langeda ja tekib alanduslehter. Kui puurkaev paikneb mere läheduses võib põhjavette tungida soolane merevesi. Põhjavett reostavad: tehaste, ettevõtete, olmemajade heit ja reoveed, põllumajandus, reostus sõnnikuhoidlatest, transpordi reostus, soola panemine maanteedele. Merereostus: meretransport, mere sügavusse maetud mürgid, nafta pumpamine, mere reostus jõgede kaudu. Merereostuse tagajärjed: mere ökosüsteemi liigiline vähenemine,
Tugevaimad maavärinad toimusid 1784 ja 1896. Lisaks paljudele tavalistele jõgedele ja järvedele on Islandil veel 800 kuumaveeallikat. Maa suurim kuumaveeallikas Deildartunguhver toodab rohkem kui 180 liitrit keeva vett sekundis. Purskavatest kuumaveeallikatest suurim on Lõuna-Islandil asuv Geys?r, mille nimest on tulnud ühine nimetus kõigile maailma purskavatele kuumaveeallikatele. Selle vesi purskas omal ajal 60 m kõrgusele, kuid tänapäeval see geiser kahjuks enam regulaarselt ei tegutse. Praegusel ajal on Geys?rit ümbritsevate kuumaveeallikate alal kõige aktiivsemaks allikaks Strokkur, mis purskab vett 5-10 minutiliste vaheaegadega. Islandlased oskavad looduslikku kuuma vett edukalt ära kasutada, 89 % majadest köetakse kuuma veega. Reykjaviki piirkonnas köetakse kõiki maju kuuma veega ning linnatänavate all on soojaveevoolikud, mis sulatavad jää ja lume. Samal viisil köetakse kasvuhooneid ning kuuma vett kasutatakse ka ujulates
15. Millised ained väljuvad vulkaanilõõrist vulkaani purskel? (3) - * Tuhk, * tahm, * laava, * kivimid, * erinevad mürgised gaasid. 16. Kus asuvad Eestile lähimad vulkaanid? - Islandil ja Itaalias. 17. Mis on vulkaanidega kaasnevad ja hilisvulkaanilised nähtused? - Tsunamid, mudavulkaanid, geisrid, fumaroolid, kuumaveeallikad, maavärinad. 18. Milline vahe on kuumaveeallikal ja geisril? - * Geiser: vesi rõhu all, * Kuumaveeallikas: vesi voolab vabalt. 19. Mõisted: konvektsioonivoolud, kuum täpp, kontinentaalne rift, ookeani keskmäestik. - * Konvektsioonivoolud vahevöö kuumem osa tõuseb maapinnapoole ning jahedam vajub alla poole, tekib ringlemine. * Kuum täpp magmakogum, mille kohale tekib vulkaan või vulkaaniline ala.
KLIIMAVÖÖTMED EKVATORIAALNE KLIIMA: · Alati soe ja niiske · Keskmine temperatuur: 27,5 °C · Sademeid aastas 1000-2000 mm. · Valitsevad tõusvad õhuvoolud · Aastaaegu pole võimalik eristada · Kasvavad lopsakad taimed LÄHISEKVATORIAALNE KLIIMA: · Vihmane ja kuiv · Keskmine temperatuur 27,5 °C · sademeid aastas 1000-1500 mm · valitsevad passaattuuled · aastaaegu on võimalik eristada · talvel taimed närtsivad TROOPILINE KLIIMA: · Palav ja kuum · Keskmine temperatuur 23,42 · Sademeid aastas 10-15 mm · Valitsevad passaattuuled · Võimalik eristada suve ja talve · Väga soodne taimede kasvuks LÄHISTROOPILINE KLIIMA: · Kuum suvi ja pehme talv · Keskmine temperatuur 15,17 · Sademeid aastas 500-1000 mm · Valitsevad laskuvad õhuvoolud · Võimalik eristada suve ja talve · Ebasoodne taimede kasvuks, põua pärast PARASVÖÖTME MERELINE KLIIMA: · Keskmine temperatuur 9,08...
Pinnase niiskus – kuiva pinnase korral imbub rohkem Kui põhjavesi jõuab suurele sügavusele või on tegemist vulkaanilise piirkonnaga, kujunevad maa sisesoojuse mõjul termaal- ehk kuum vesi Mineraalvee tekkimine Kõrge temperatuuri korral on ainete lahustus vees suurem st tekib suur mineralisatsioon 400-500m sügavusel paiknev vee liikumine on väga aeglane ning vee ja kivimite kokkupuute aeg väga pikk Geiser – periooditi purskav kuumaveeallikas Inimtegevus mõjutab põhjavett Veetaseme alanemine - Suure veevõtu korral kujuneb kaevu ümber alanduslehter, kus sügavamate kaevude jaoks vett veel jätkub, kuid madalamate jaoks enam mitte - Põhjaveetaset alandatakse teadlikult maavarade kaevandamisel – võib kujuneda alanduslehter, mis hõlmab sadu km2
Plaan- Kaart-maa pinna vähendatuid, mõõtkavaline, üldistatud ja leppemärkidega seletatud kujutis Kaardi legend- leppemärkide seletus Mõõtkava- vähendamise aste; näitab, mitu korda on tegelikke vahemaid kaardil vähendatud Asimuut- näitab kraade kompassil Poolus- 90 kraadi Paralleel- laiusjoon Ekvaator- jagab maa põhja- ja lõunapoolkeraks Meridiaan- kujutletav joon maakera pinnal, mis ühendab maa põhja- ja lõunapoolust ning kulgevad põhja-lõuna suunas Algmeridiaan- poolitab maa idapoolkeraks ja läänepoolkeraks Kaardivõrk- gloobusele ja kaardile joonistatud paralleelide ja meridiaanide võrgustik Geograafiline laius- nurkkaugus kraadides ekvaatorist põhja või lõuna suunas Geograafiline pikkus- nurkkaugus kraadides 0-meridiaanist ida või lääne suunas Geograafilised koordinaadid- laiusest ja pikkusest koosnev arvupaar, mis näitab asukohta maakera pinnal Ajavöönd- maa on jagatud 24 vööndiks Kuupäevaraja- 180 meridiaan; joon. Millest loetakse u...
· Jõe tegevus ülem, kesk ja alamjooksul · Mis on soot, kuidas tekib? · Nimeta jõgesid, millel on kujunenud ulatuslik delta PÕHJAVESI Põhjaveevaru suureneb Sademevee infiltratsioon Soodest imbub Karstilehtrites ja kurisutes neeldumine Põhjaveevaru väheneb Allikate äravool Taimede veetarve Auramine maapinnalt Väljapumpamine PÕHJAVESI · Vett läbilaskev kiht liiv, kruus · Vettkandev kiht · Vettpidav kiht savi · Allikaskoht, kus põhjavesi tuleb maapinnale · Geiser perioodiliselt purskav kuumaveeallikas · Arteesia vesi surveline põhjavesi · Mineraalvesi mineraalsooli sisaldav põhjavesi. Värskas pumbatakse 460 m sügavusest Tee joonis põhjavee tekke kohta! PÕHJAVESI Infiltratsiooni mõjutavad Saju kestusesimestel päevadel suureneb kuid siis hakkab langema (pinnas vett täis) Saju intensiivsusintensiivse saju korral väike Kivimite poorsusmida poorsemad seda suurem Taimkatemets vähendab, sest osa aurab tagasi
Põhikooli geograafia lõpueksami juhend 2012 Ainekava teemad on kaetud järgmistes proportsioonides (maksimum 75 punkti): Kaardiõpetus 12-18p 16-24% Geoloogia 4-8p 6-11% Pinnamood 4-8p 6-11% Kliima 4-8p 6-11% Veestik 4-8p 6-11% Mullastik kuni 3p kuni 4% Loodusvööndid 5-10p 7-14% Rahvastik ja asustus 5-8p 7-11% Majandus 5-10p 7-14% Keskkond ja inimene 5-8p 7-11% Üldine geograafia kuni 5p kuni 7% sh Eesti geograafia 22-30p 30-40% sh maailma geograafia 45-53p 60-70% GEOLOOGIA · kirjeldab joonise abil Maa siseehitust; · iseloomustab jooniste ja kaartide abil laamade liikumist, teab laamade liikumisega seotud geoloogilisi protsesse: vulkanism, maavärinad, pinnamoe muutumine, kivimite teke ja muutumine; · tunneb joonistel ja kaartidel ära laamade lahknemise ja põrkumise piirkonnad, seostab vulkaanide ja maavärinate leviku laamade liikumisega; · teab kivimite tekkeviise ning toob näiteid erineva tekkega ...
bridz kautsuk kong gong dzinn tsukts kramm gramm tuss duss trell drell tress dress keiser geiser tiisel diisel krillima grillima kaasitama gaasitama
aladele algas kaevikusõda suurbritannia üritas saksamaa alistada blokaadiga allveesõja abil Suurbritanniasse ei lastud laevusakslased hävitasid ka sõjalaevad vaida ka kauba ja reisi laevad Majandusraskused ja inimkaotused tekitasid suurt rahulolematust. 1917 haaarasid venemaal võimu enamlased kes sõlmisid saksamaaga rahu 1917 sõtta astus usa märtsist juulini 1918 tegi saksamaa 4 edukat pealetungi august kuni sept 1918 Antanti vastupeale tung 9 nov 1918 saksamaal uputati geiser 11 nov 1918 kell 11 sõlmiti compiegnei vaherahu saksamaa tunnistas lüüasaamist 1. saksamaa tunnistas lüüasaamist saksamaa pidi välja viima oma väed okupeeritud aladelt ja reini jõe kaldalt saksamaa pidi loovutama relvastust ja sõjatehnikatvarem sõlmitud rahulepingud tühistati 1. maailmasõja tulemused palju ohvreid 10 mln surma 20 mln haavata Lisaks nälga ja haigustesse surnud pärast sõda suri gripi epideemiasse 20 mlj inimest 2. suured kulutused sõjale 3
A buklett voldik aaria - üksiklaul ooperis burger - hamburger aasiv - heatahtlikult pilkav busmanid - Lõuna-Aafrikas elav rahvas abiturient - gümnaasiumi lõppklassi õpilane bänd - ansambel absoluutne - täielik büroo kontor adjektiiv - omadussõna D adresseerima - aadressi järgi saatma daalia - ilutaim (jorjen) aduma - mõistma, taipama daam - proua adverb - määrsõna debatt - vaidlus, arutelu agressiivne - ründav, vallutushimuline defekt - viga agu - koidueelne hämarus dekoratsioon - kaunistus, kujundus aimama - ette tundma, vaistlikult arvama demonstratsioon - meeleavaldus; akaatsia - troopiline põõsas või puu väljakutsuv käitumine, selgitav näitamine alasi...
GEOGRAAFIA EKSAMI KORDAMINE MÕISTED GEOLOOGIA Maakoor Maa pindmine tahke kest, litosfääri välimine osa Vahevöö maakoore all lasuv tuuma ümbritsev 2900 km paksune kest, mis omakorda jaguneb ülemiseks ja alumiseks vahevööks Tuum Maa keskpunkti umber paiknev osa, mille piir vahevööga on umbes 2900 km sügavusel Laam maakoore ja vahevöö ülemise osa (litosfääri) hiigelpangas Magma Maa sügavuses tekkinud, veeaurust ja gaasidest küllastunud tulikuum kivimite sulam Laava vulkaani kaatrist või maapinna lõhest välja voolanud ja suurema osa gaasidest kaotanud magma Aluspõhi pinnakatte alla mattunud ( vahel ka maapinnal avanevad) kivimid; aluspõhi moodustub aluskorrast ja pealiskorrast Pinnakate aluspõhja katvad kobedad setted; tekkinud kohapeal murenenud kivimitest või toodud vee, jää vm poolt Rändrahn mandrijääga oma esialgsest asukohast edasi kantud kristalsetest kivimitest koosnev suur kivi; üle 10 m läbimõõduga rändrahn on hii...
Vesuuvi purske ajal Pompeji linn 79. aastal.) 2) mudavoolud – lahaarid (Kolumbias 1985. liikus 30 km tunnis mattis enda alla väikese linna koos elanikega). Kasu, mis vulkaanipursked toovad: 1. Vulkaanilise päritoluga pinnas on väga viljakas tänu mineraalainete kõrgenenud sisaldusele. 2. Vulkaanilistel aladel leidub mitmeid maavarasid. 3. Kuum vesi on kasutatav energiaallikana. 4. Vulkaanilise tegevusega seostuvad ka kuumaveeallikad e. geisrid Suurim geiser Yellowstone'i rahvuspargis USA-s 5. Mitmed vulkaanilised piirkonnad – kaasajal turismiobjektiks. Vulkaanipurset on võimalik ette ennustada, kuid võib eksida mõnest tunnist nädalateni. Magma voolab laavana välja vulkaani kraatrist Tardunud laavavoog maapinnal http://biblia.com/disasters/
Ahto Mülla Tallinna Majanduskool Filosoofia FIL MÄÄRATLUSED. Filosoofia seostatakse Sokratesega (469-399), kes nim. f. tarkuse armastus.J.G.Fichte (1762-1819) nim. teadusõpetus. D.Hume nim. f. teaduste isaks.P.Proudnon- iseõppija fil-s, stiilne m.v. Filosoofia on seotud maailmavaatega- stiilne m.v.- elukogemuse baasil, teaduslik- teaduslikul kogemusel. antiteaduslik m.v. kujundatakse teadlikult totalitaarsed reziimid, reziimi säilitamiseks, infosulg.Aristoteles loogika teaduste arendaja, süllogistika rajaja.Mõtlemisviisid:*üldistatavus-eesmärgiga saada terviklik pilt.*iduktsioon e induktiivne m.v.-üksik faktide baasil tehakse üldine pilt.*deduktsioon e deduktiivne m.v.- üldistest seaduspärasusest üksik fakti talletamine.FIL PÕHIPROBLEEMID: I TASAND on seotud olemise probl-ga.Ontoloogia e olemuse õpetus. ,,Kõige tähtsam on see, mis on" Aristoteles. Metafüüsiline tasand füüsilisele järgnev. Füüsikas järgnevas osas on käsitletud olemuse ...
kihtides, magmakollete lähedal on kivimid kuumad. Mõnest allikast voolab vesi välja isegi nii tulisena, et selles on võimalik nt. mune keeta. Kui maa-aluses tühimikus vesi kuumeneb keemistemperatuurini, tekitab sinna kogunev aur nii tugeva surve, et paiskab läbi lõhede välja kuuma vett ja auru. Seejärel rõhk langeb ja kõik algab otsast peale. Kindlate ajavahemike järel kuuma vett ja auru purskav kuumaveeallikas on geiser. Tegevvulkaan ja kustunud vulkaan Eristatakse tegevvulkaane ja kustunud vulkaane. Kustunuks vulkaaniks nimetatakse vulkaane siis, kui viimane purse toimus nii ammu, et sellest pole inimkonnal enam mingeid andmeid. Ometi võib kustunuks peetud vulkaan ootamatult tegutsema hakata, mattes ümberkaudsed asulad tuha, laava ja mudavoolude alla. Maailmas on kokku umbes 800 tegevvulkaani. Vulkaanide paiknemine 1.
LITOSFÄÄR Kordamine kontrolltööks, TV lk 8-21, Õ lk 19-42 1. Iseloomusta Maa siseehitust. Maa värinate käigus tekkivate seismiliste lainete peegeldumise, murdumine ja levikukiiruse muutumise järgi jaotatakse Maa sisemus kolmeks suureks sfääriks: maakooreks, vahevööks ja tuumaks. Maakoore paksus on 3-80km. Maakoor aga jagub kaheks: mandriline ehk kontinentaalne ja ookeaniline maakoor. Kõige sügavamal asub sisetuum (5100km sügavusel, tahke), siis tuleb välistuum (2900km sügavusel, vedel), siis süvavahevöö (700km sügavusel, tahke), siis astenosfäär (plastiline), siis litosfäär ja siis mandriline ja ookeaniline maakoor. 2. Võrdle mandrilist ja ookeanilist maakoort. Ookeaniline maakoor Mandriline maakoor Noorem- enamasti alla 200mln aasta vanune. Vanem- enamasti üle 1,5mld aasta vanune. Õhem- keskmine paksus ...
SISSEJUHATUS ENERGIAMAJANDUS. ENERGIAMAJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS Energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. Energiat on vaja valguse ja soojuse saamiseks, samuti mootorikütuseks ja masinate tööks. Seega on energia vajalik kõikjal nii koduses majapidamises, tootmises kui ka transpordis. Energia hind sisaldub kõikide toodete ja teenuste hinnas, seepärast mõjutab energiamajandus kõiki teisi majandussektoreid.Puidunappus sundis 17. sajandil kasutusele võtma kivisütt, mida esialgu peeti puidust kehvemaks kütuseks.Kivisöe laialdane kasutamise 17. 18. sajandil ja aurumasina leiutamine panid aluse iseseisvale energiamajandusele.Energiavarad (energiaallikad) on loodusnähtused ja maavarad, mida on võimalik kasutada energia tootmiseks. Taastuvad energiaallikad on looduses pidevalt toimuvate protsesside tagajärjel kujunenud energiaallik...
äkilisel vallandumisel nind segunemisel purskematerjal ja nõlvapinnasega. Koosnevad peamiselt veest, liiguvad mööda vulkaani nõlvu. c. fumaroolid-kuumad, kollast väävlit sadestavad gaasijoad. Tekivad siis kui maa all suure rõhu all ülekuumenenud vesi jõuab maapinnale ja rõhk langen atmosfäärirõhu tasemele. Vesi muutub kohe auruks ja tekivad gaasid. d. geisrid-kuumaveeallikad. Tekivad siis kui maa-alustesse õõnsustesse kogunenud vesi kuumeneb auru tekkimiseni. Geiser hakkab uuesti täituma veega ja algab uus tsükkel. 11. Kuidas ennustatakse vulkaanipurskeid? Vulkaani nõlvadele paigutatakse mõõteriistad- seismomeetrid ja kallakumõõtjad. Enne purset mägi paisub. 12. Miks tekivad maavärinad? Maakoores või vahevöös on aeglaselt tekkinud sisepingete järsk vabanemine ja toimubki maavärin. 13. Seismiliste lainete eri tüübid – kuidas üksteisest erinevad: a. P-lained, b. S-lained, c. pinnalained a
A, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü. Helilised Helitud (h ja s) L, m, n, r, j, v. Võõrhäälikud Sulghäälikud e klusiilid F, s, z, z. k/g, p/b, t/d. Täishäälikuühend e diftong: nt auto. Konsonantühend: nt kosmiline. Sulghäälik e klusiil sõna algul. Nt kaas gaas, paas baas, tuss duss, pall ball, poks boks, kong gong, keiser geiser, toos doos, palett ballett, parkett barett jms. Kaashäälikuühendi õigekiri: Põhireegel: konsonantühendis kirjutatakse kõik tähed ühekordselt (nt linlane, usjas, vendade) Erandid: (põhireegel ei kehti) a) kaks tähte võib olla liitsõnade liitumiskhal (nt pannkook, plekkpurk) b) liite ki/-gi ees (nt lillgi, pottki) c) liidete liitumiskohal (nt keskkond, modernne) d) l, m, n, r-i järel oleva ülipika s-i märkimiseks (nt valss, marss, pulss, kirss)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
