Eesti keele reeglid (0)

1.Keele tekkimine, keelkonnad , keelefunktsioonid
Keele tekke kohta on esitatud palju hüpoteese kuid üksi neist ei ole võitnud üldist tunnustust.Arvatakse et keel tekkis niimoodi et kui inimahvist sai inimene kes käis kahel jalal siis muutus tema hingamisteede asend ning siis oli võimalik hääldada igasuguseid häälikuid.
Selleks,et rääkida on vaja keelemeelt,mis eristab meid loomadest.
On olemas kolm suuremat keelkonnda:Indoeuroopa keelkonnd(läti,rootsi,norra,saksa),hiina- tiibeti keelkond (hiina,tiibeti), uurali keelkond(eesti,soome,ungari).Uurali keelkond jaguneb kaheks:soome-ugri keelkond(ugri, volga , saami ) ja samojeedi keelkond(samojeedi keel).
Keele funktsiooni:info edastamine , kuuluvuse väljendamine,tunnete väljendamine,mõttlemine, suhtlemine .
2.Keelemärk ja leksikaalsed suhted
Keelemärgid on sümbolid, mida kasutatakse keeles tähenduste edasiandmiseks .
Sümbol-märk, millega tähistatakse mingit mõistet
Tähistaja- sõna“lill“
tähistatav-lill
Sünonüümid – samatähenduslikud sõnad, nt ilus – kena – kaunis.
Antonüümid – vastandtähendusega sõnad, nt must – valge, ilus – kole.
Homonüümid – sama kuju, kuid erineva tähenduse ja päritoluga sõnad, nt tuli, tee, viis.
Paronüümid – kõlaliselt ja vormiliselt sarnased ning lähedase tähendusega sõnad, nt enamik – enamus, enne – ennem.
3. Häälikud ja foneetika
semijootik -teadus märgi süsteemidest
foneetika-häälikusüsteemi uuriv teadus
fonoloogia -uurib häälikute kasutamist keeles
morfoloogia-keele vormi õpetus
süntaks-teadus,mis uurib sünadest lausete moodustamist
fonotaktika -määrab,millised häälikujärjendid on keeles lubatud ja millised mitte
palatalisatsioon-peenendus,mis on tingitud naaber häälikutest
võõrhäälikud on häälikud,mis esinevad vaid võõrsõnades,võõrtähed esinevad võõrsõnades,tsitaatides,võõrapärastes pärisnimedes.
Silp-silp on väiksem kõnes esinev hääldusüksus
jagunevad lühikesteks ja pikkadeks silpideks,pikkad omakorda lahtisteks ja kinnisteks.
välde- I välde on lühikese silbi pikkuse tinglik nimetus ka-la,ko-li
II välde on pika silbi pikkuse tindlik nimetus lau-lu,koo-li
III välde on erinev I ja II, mis tulenevad lihtsalt silbi ehituse iseärasusest lau-lu,koo-li
Täishäälikud e vokaalid , on kõik helilised

Kaashäälikud e konsonandid

L, m, n, r, j, v, h, s, k/g, p/b, t/d, f, š, z, ž.
A, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü.
Helilised
Helitud (h ja s)
L, m, n, r, j, v.
Võõrhäälikud
Sulghäälikud e klusiilid
F, š, z, ž.
k/g, p/b, t/d.
Täishäälikuühend e diftong : nt auto.
Konsonantühend: nt kosmiline.
Kaashäälikuühendi õigekiri:
Põhireegel: konsonantühendis kirjutatakse kõik tähed ühekordselt (nt linlane, usjas, vendade)
Erandid: (põhireegel ei kehti)

kaks tähte võib olla liitsõnade liitumiskhal (nt pannkook, plekkpurk)

liite –ki/-gi ees (nt lillgi, pottki)

liidete liitumiskohal (nt keskkond, modernne)

l, m, n, r-i järel oleva ülipika s-i märkimiseks (nt valss, marss, pulss, kirss)
* veaohtlikud!!! (kärbsed – kärbes, jalgsi – jalg, peatselt, jõudsin – jõudma, kuldsed – kuld , heitsid – heitma, õudne – õudse)
k, p, t, g, b, d, f, h, s, š, z, ž + KI (ülejäänud häälikutega -gi)
Liide on alati sõna lõpus (nt poistegagi).
4.Sõnaliigid
Muutuvad sõnad: Käändsõnad (saab käänata 14nes käändes):

Nimisõnad (asjad, olendid, abstraktsed mõisted, nt poiss, kass , laud, armastus)

Omadussõnad (omadused, nt kole, ilus)

Arvsõnad (põhi- ja järgarvud, nt kuus, kuues)

Asesõnad ( viitavad isikutele, olenditele ja asjadele, asendavad täistähenduslikke sõnu, nt sina, see, keegi)

Pöördsõnad e tegusõnad e verbid (väljendavad tegevusi, nt elama, minema)
Muutumatud sõnad :neid ei saa käänata ega pöörata

Määrsõnad (väljendavad tegevuse viisi – kuidas?, aega – millal?, kohta – kus?, hulka – kui palju?, suhtumist ja hinnanguid, nt kiiresti, eile, seal, palju, kahjuks)

Kaassõnad (kuuluvad nimisõna juurde ja väljendavad abstraktseid suhteid nagu käändelõpudki, nt juurde, all, kaudu, tõttu)

Sidesõnad (aitavad lauses mõtteid siduda, nt ja, ega, ehk)

Hüüdsõnad (väljendavad emotsioone, nt oi, ai, halloo).
5.Vormiõpetus:tüvi,liited ja tüvevaheldus
Lisamine e aglutinatsioon – tunnuste ja lõppude lisamine, nt kassi+de+le
Tüvevaheldus – sõna tüvi muutub, nt pood : poe, lammas : lamba.

Astmevaheldus – astmevahelduslikul sõnal on mõned vormid tugevas (alles k, p, t, g, b, d või s või on need häälikud kahekordsed) ja mõned vormid nõrgas astmes .
Jaguneb: 1) laadivaheldus -
*sarnastumine (lamba:lammas-t)
* asendumine (selja: selga )
*kadu (sea:siga)
2)vältevaheldus-vaheldub II ja III välde (põlve:põlve)
3) geminaadi vaheldus- muutub geminaat glusiil või s-üksikhäälikus(aita-n:aida-ta, poisi :poissi)
Võrdled käändsõnade juures ainsuse omastavad ja osastavat vormi.
A-tüvi (ainsuse omastav ) – lamba (tugev aste, sest siin on alles klusiil b).
B-tüvi (ainsuse osastav ) – lammas-t (nõrk aste, sest siin on klusiil b kadunud).
Võrdled pöördsõnade juures mina-vormi ja nud-vormi.
A-tüvi (mina-vorm) – hüppa-n (tugev aste, kaks p-d).
B-tüvi (ta-vorm) – hüpa-ta (nõrk aste, üks p).
– sõnadel on kaks kuju: vokaalkuju (nt vaese) ja konsonantkuju (nt vaes-t)

Vokaalivaheldus – tüvevokaal on vokaal , millega lõppeb sõna A-tüvi. Vokaalivahelduse teel moodustatakse mitmuse osastava käände vorme ja võrdlusastmeid. A – u, i, e. U – e. I – e. E – i (pesa:pesi)

Kujuvaheldus – sõnadel on kaks kuju: vokaalkuju (nt vaese) ja konsonantkuju (nt vaes-t)

AV- mall – nõrgeneva tüvega sõnad (A-tüvi nõrgas astmes) ja tugevneva tüvega sõnad (A-tüvi tugevas astmes).
VÕRDLUSASTMED:
Algvõrre
Keskvõrre
Ülivõrre
i-ülivõrre
Pikk
Pikem
Kõige pikem
Pikim
Paks
Paksem
Kõige paksem
Paksim
Roosa
Roosam
Kõige roosam
6.Käänded
Eesti keeles on 14 käänet, käändsõnad käänduvad 14nes käändes. Käändsõnadeks on: nimisõnad
(nt koer, auto), omadussõnad (nt ilus, sinine), arvsõnad (nt kolm) ja asesõnad (nt sina, keegi).
Käände nimi
Küsimused, mis käändele vastavad
Näide
(ainsuses ja mitmuses )
1.
Nimetav
Kes? Mis?
Tüdruk
Tüdrukud
2.
Omastav
Kelle? Mille?
Tüdruku
Tüdrukute
3.
Osastav
Keda? Mida?
Tüdrukut
Tüdrukuid
4.
Sisseütlev
Kellesse? Millesse? Kuhu?
Tüdrukusse
Tüdrukutesse
5.
Seesütlev
Kelles? Milles? Kus?
Tüdrukus
Tüdrukutes
6.
Seestütlev
Kellest? Millest? Kust?
Tüdrukust
Tüdrukutest
7.
Alaleütlev
Kellele? Millele? Kuhu?
Tüdrukule
Tüdrukutele
8.
Alalütlev
Kellel? Millel? Kus?
Tüdrukul
Tüdrukutel
9.
Alaltütlev
Kellelt? Millelt? Kust?
Tüdrukult
Tüdrukutelt
10.
Saav
Kelleks? Milleks?
Tüdrukuks
Tüdrukuteks
11.
Rajav
Kelleni? Milleni?
Tüdrukuni
Tüdrukuteni
12.
Olev
Kellena? Millena?
Tüdrukuna
Tüdrukutena
13.
Ilmaütlev
Kelleta? Milleta?
Tüdrukuta
Tüdrukuteta
14.
Kaasaütlev
Kellega? Millega?
Tüdrukuga
Tüdrukutega
7.Tegusõna vormistik

Tegusõna käändelised vormid.
ma-tegevusnimi
da-tegevusnimi
Kesksõnad
Teonimi
Tegija
-ma -maks
-mas -mata
-mast
-da (-ta, -a)
-des (-tes, -es)
-v -nud
-tav (-dav)
-tud (-dud)
-mine ( jooksmine )
-ja (jooksja)

Tegusõna pöördelised vormid.
Tegusõnadel on kaks arvu: ainsus ja mitmus
Kolm pööret ainsuses ja kolm pööret mitmuses.
Neli aega: olevik , lihtminevik , täisminevik ja enneminevik.
Neli kõneviisi: kindel, tingiv , kaudne, käskiv.
Kaks kõneliiki: jaatav ja eitav .
Kaks tegumoodi: isikuline ja umbisikuline.
Tegusõnad pöörduvad kolmes pöördes ainsuses ja kolmes pöördes mitmuses.
ainsuses
mitmuses
1. pööre
Mina laulan
Meie laulame
2. pööre
Sina laulad
Teie laulate
3. pööre
Tema laulab
Nemad laulavad
Tegusõnade ajad:

OLEVIK MINEVIK

Lihtminevik Täisminevik Enneminevik

(on + nud) (oli + nud)
Ma laulan laulsin olen laulnud olin laulnud
Sa laulad laulsid oled laulnud olid laulnud
Ta laulab laulis on laulnud oli laulnud
Me laulame laulsime oleme laulnud olime laulnud
Te laulate laulsite olete laulnud olite laulnud
Nad laulavad laulsid on laulnud olid laulnud
Umb- lauldakse lauldi on lauldud oli lauldud
isikuline
Kõneviisid isikulises tegumoes:
Kindel
Tingiv
Kaudne
Käskiv
OLEVIK
Elan
Elad
Elab
Elame
Elate
Elavad
Elaks(in)
Elaks(id)
Elaks
Elaks(ime)
Elaks(ite)
Elaks(id)
Elavat
Elavat
Elavat
Elavat
Elavat
Elavat
Ela
Elagu
Elagem
Elage
Elagu
LIHT-MINEVIK
Elasin
Elasid
Elas
Elasime
Elasite
Elasid
Oleks(in) elanud
Oleks(id) elanud
Oleks elanud
Oleks(ime) elanud
Oleks(ite) elanud
Oleks(id) elanud
Olevat elanud
Olevat elanud
Olevat elanud
Olevat elanud
Olevat elanud
Olevat elanud
Olgu elatud
TÄIS-MINEVIK
Olen elanud
Oled elanud
On elanud
Oleme elanud
Olete elanud
On elanud
ENNE-MINEVIK
Olin elanud
Olid elanud
Oli elanud
Olime elanud
Olite elanud
Oli elanud
Kõneviisid umbisikulises tegumoes:
Kindel
Tingiv
Kaudne
Käskiv
Olevik
elatakse
elataks
elatavat
elatagu
Lihtminevik
elati
Oleks elatud
Olevat elatud
Olgu elatud
Täisminevik
On elatud
Enneminevik
Oli elatud
8. Sõnade tuletamine
tüvi+tuletisliide= tuletis (mäng+ja=mängija)
Sõnamoodustus

Tuletamine e liidete lisamine (nt mäng+ur): nimisõnaliited (-mine, -ja, -us, -kene, - lane , -ur, -kond, -la, -nna, -tar), omadussõnaliited (-line, -lik, -tu, -kas, -ne, -jas), määrsõnaliited (-lt, -sti, -li, -misi, -ti, -tsi, -stikku, -kesi, - kuti , -si), tegusõnaliited (-le, -ne, -skle, -ta, -tse).

Nulltuletus e liiteta tuletamine (nt mängi/ma)

Eri tüvede liitmine (nt mängu+asi, pann +kook)

Liitmine + tuletamine ( male +mängi/ja)

Lühendamine (televiisor -> telekas )
Murded (põhjaeesti, kirderanniku ja lõunaeesti murded)
Laen - ja tehissõnad (laenatakse teistest keeltest, nt slaavi , germaani, saksa, soome jm; võõrsõnad; tehakse ise täitsa uus sõna).
9.Lauseõpetus, lauseliikmed
Lause on keeleüksus, mis väljendab üht mõtet keeleliselt terviklikul kujul. Lause koosneb fraasidest ja lause tuumaks on öeldis.
Lause tuum on ÖELDIS e tegusõna pöördeline vorm. Sellele tõmbame lauses alati KAKS joont alla. Nt Peeter laulis ja mängis trummi.
Lauses on tavaliselt ka see, kes midagi teeb e ALUS. Alusele tõmbame alla ühe joone. Nt Peeter laulis. Alus võib mõnikord ka puududa, siis on alus juurde mõeldav. Nt Õues müristab. Kirjutati eksamit .
Millele või keelele on lauses tegevus sihitud/suunatud, seda näitab SIHITIS . Sihitis võib olla:
Ainsuse nimetavas (kes? mis?) käändes. Nt Hinne kirjutati päevikusse.
Ainsuse omastavas (kelle? mille?) käändes. Nt Hinde kirjutas õpetaja päevikusse.
Ainsuse osastavas (keda? mida?) käändes. Nt Hinnet päevikusse ei kirjutatud.
Mitmuse nimetavas käändes. Nt Hinded on välja pandud.
Mitmuse osastavas käändes. Nt Õpetaja kirjutas hinded päevikusse.
Öeldise juurde kuulub sageli ÖELDISTÄIDE ja ta näitab, kes, mis või missugune alus on. Nt Kas te olete õpilased. Tallinn on Eesti pealinn. Õpetaja on nõudlik. Tavaliselt olema verbile järgnev sõna, mis iseloomustab alust.
MÄÄRUSED:

Kohamäärus – määrab tegevuse koha. Vastab küsimustele kuhu? kus? kust? Nt Õpetaja kirjutas hinde päevikusse. Päevikus on hinne. Õpilased tulid klassist.

Ajamäärus – määrab tegevuse aja. Vastab küsimusele millal? Nt Täna on eksam.

Viisimäärus – määrab tegevuse viisi. Vastab küsimusele kuidas? Nt Õpilane kirjutab ilusasti.

Hulgamäärus – määrab hulga. Vastab küsimusele kui palju? Nt Õpilane kirjutas vähe. Veel hulgamäärusi, vt lk 28 õpikust.
TÄIEND kuulub nimisõna juurde ja vastab küsimustele kelle? mille? missugune? Nt Tubli poiss sai hea hinde.
LISAND on nimisõnaline täiend, mis tähistab sugulust, ametit, aunime vms (st ütleb teiste sõnadega, kelle või millega on tegemist). Vaata komade panekut!
Komasid ei ole
Komad on
PEALINN Tallinn asub Soome lahe ääres. ( eeslisand )
Tallinna, Eesti PEALINNA (omastav kääne) asukoht on soodne.
Tallinn kui Eesti PEALINN on tuntud kogu Euroopas.
Tallinnas, Eesti PEALINNAS, on palju kultuuriasutusi. (järellisand)
Tallinn Eesti PEALINNANA (olev kääne) on tuntud kogu Euroopas.
10. Laused
LIHTLAUSE : üks öeldis. Sõnajärg: alus – öeldis (nt Isa luges õhtul raamatut) või sihitis või määrus – öeldis – alus (nt Raamatut luges isa õhtul; Õhtul luges isa raamatut).
KOONDLAUSE: lihtlause, millesse on koondatud mitu ühele ja samale küsimusele vastavat sõna. Korduda võivad alused, öeldised, sihitised , öeldistäited, määrused, täiendid ja lisandid. Nt Meie klassi õpivad Peeter, Piia ja Paul. Ma jooksen, laulan ja tantsin .
Koma ja sidekriips koondlauses:
Õuna-, pirni - ja ploomipuud kasvavad aias.
Tegime palju õunamahla, -moosi ja -kompotti.
Koolon ja mõttekriips koondlauses:
kokkuvõttev sõna : loe, te ja lu. Nt Meie klassis õpivad järgmised õpilased: Peeter, Piia ja Paul.
loe, te ja lu – kokkuvõttev sõna. Nt Peeter, Piia ja Paul – need õpilased käivad meie klassis.
Hõlmavad määrused:

kohamäärused: nt TJG asub Eestis Tallinnas Õismäel Järveotsa teel. Koht sama, koma pole!

ajamäärused: nt Sündisin 1992. aastal 3. aprillil kell 15.45. Aeg sama, koma pole!
Samaväärsed määrused ja täiendid:
Jaanipäev, 24. juuni (jaanipäev = 24. juuniga, on koma!). Raske, (=) tinane väsimus.
Sama- ja eriliigilised täiendid ning määrused:
Samaliigilised on koma: nt Näitusel on suuri, keskmisi, väikeseid ja päris tillukesi koeri. (Räägib kasvust).
Eriliigilised koma pole: nt Meil on kodus suur pruun pikakarvaline koer. (Kasv, värvus ja karv ).
LIITLAUSE: mitme öeldisega lause. Sõnajärg: kõrvallause, öeldis, alus. St öeldis alati esimesel kohal!
Kirjavahemärgid:
Jutustava lause lõpus punkt.
Küsilause lõpus küsimärk.
Käsk- ja hüüdlause lõpus hüüumärk.
KOMAGA : sidesõnad et, aga, sest, kui, kuid, vaid, ent, nagu, kuna, siis
+ kõik siduvad sõnad (tavaliselt tuntud kui küsisõnad) (nt kes, kelle, mida, kus, missugune jne)
KOMATA: sidesõnad ja, ning, ega, ehk, või, kui ka
NB! Koma käib sidesõna ees! (Nt Tore, et sa tulla said)
Erandid:

• Kui ja nagu ees ei käi koma, kui tegemist on võrdlusega!
  

Nt Olen ilusam kui sina.
Olen kaval nagu rebane .

• Aga ja siis ees ei käi koma, kui need on lauses millegi rõhutamiseks ja
  

neile ei järgne lauses tegusõna (kui aga lause keskelt ära jätta, ei muutu tähendus)!
Nt Mina aga olen õnnelik = mina olen õnnelik.
Mis siis teha?

• Kui lause algab sõnaga kui, siis on lause keskel kuskil koma!
  

Nt Kui sa tuled, (siis) helista ette.
RINDLAUSE : lause lause kõrval. Kaks võrdset lausepoolt, võid punkti vahele panna. Rinnastusseos. Nt Õpetaja kirjutas Peetrile hea hinde ja poiss oli õnnelik. Ja asemel võib olla punkt ja saad kaks võrdset lauset.
Rindlause kirjavahemärgid:

sidesõna ja koma pole: nt Isa kutsub arsti ja (ning, või) vend jookseb apteeki .

koma: nt Isa kutsub arsti, vend jookseb apteeki.

sidesõna ja koma: nt Juhataja rääkis pikalt, aga (ent, kuid) teda ei kuulatud.

koolon, kui lauses seletatakse või põhjendatakse: nt Ma ei usus sind: oled mulle varemgi valetanud.

mõttekriips, kui lauses on järeldus eelmisest: nt Ta käis palja peaga – nii ta end ära külmetaski.
PÕIMLAUSE: lause lauses. Koosneb pealausest ja kõrvallausest. Alistusseos.
VERBITA LAUSELÜHEND: on alati nimetavas käändes ja eraldatakse muust lausest komadega . Nt Poiss, pastakas käes, kirjutas eksamit.
nud- JA tud-LAUSELÜHEND: küsimusele millal? vastav nud- ja tud-lauselühend eraldatakse muust lausest komaga, aga küsimusele missugune? vastav lauselühend jääb komata. Nt Tulnud vastama (millal?), ulatas õpilane õpetajale päeviku. Vastama tulnud (missugune?) õpilane ulatas õpetajale päeviku.
des- JA mata-LAUSELÜHEND: üldiselt, kui des- või mata-lauselühend on lühendi alguses, siis pannakse koma, kui lõpus, siis mitte.
Jätkates oma teed, ei vaadanud mees tagasi. Vaatamata kordagi tagasi, jätkas mees oma teed.
Oma teed jätkates ei vaadanud mees tagasi. Kordagi tagasi vaatamata jätkas mees oma teed.
Mees ei vaadanud tagasi, jätkates oma teed. Mees jätkas oma teed, vaatamata kordagi tagasi.
Mees ei vaadanud tagasi oma teed jätkates. Mees jätkas oma teed kordagi tagasi vaatamata.
Mees, jätkates oma teed, ei vaadanud tagasi. Mees, vaatamata kordagi tagasi, jätkas oma teed.