Euroopa riikide paigutusest MMil ilma. Kasutatud materjal 1) Altucher, J. Prantslased näevad tulevikku teistest mustemana - The Financial Times, 29. detsember 2009 http://www.e24.ee/?id=205779&com=1 2) Chekhov, A. Euroopa kaubavahetus Venemaaga kahanes üle 40 protsendi - Eesti Päevaleht, 16. november 2009 http://www.e24.ee/?id=188642 3) Heinapuu, O. Üldstreik on halvanud kogu Prantsusmaa elu - Eesti Päevaleht, 29. jaanuar 2009 http://www.epl.ee/artikkel/456890 4) Demarthon, J. France Telecomi töötajate seas levib enesetapulaine - AFP, 14. september 2009 http://www.e24.ee/?id=163459 5) Kask, K. Prantsusmaa vastuoluline ajastu lõppes Euroopas - Eesti Päevaleht, 02. jaanuar 2009 http://www.epl.ee/artikkel/453862 6) Nilk, A. Kristjan Kanguri värbamisest huvituvad Prantsusmaa klubid - Eesti Päevaleht, 17. juuli 2009 http://www.epl.ee/artikkel/473649
Võrdlus Võrdlen kahe Eesti suurima kvaliteetajalehe Eesti Päevaleht ja Postimees paberväljaannet. Esimese asjana torkab silma Päevalehe lugejasõbralikult organiseeritud kujundus. Lehekülgede päistes on välja toodud milliste meediatekstidega on tegemist. Seoses sellega on lihtne aru saada, kas tegemist on uudise (kohaliku, välismaise või pealinna), arvamuslooga, kultuuri- või spordivaldkonda kuuluva artikliga. Postimehes on kasutatud põhimõtteliselt sama lahendust, kuid minule isiklikult meeldib ja kutsub lugema Päevalehe kujundus.
27.09.2010 Infokanalite võrdlus ÜLDISELOOMUST DELFI Eesti Päevaleht US Ülesehitus Kasutab teiste agentuuride Oma ajakirjanikud kirjutavad artikleid. Edastab teiste artikleid, selleks koguvad infot elust arvamusi enesest ja on probleemi keskel. Inimtööjõud Hulk administraatoreid, kes Kõrgharidusega ajakirjanikud, kes otsivad erinevatest portaalidest peavad oma tööd hästi tegema, et nii
Meediaplaan Aeg Tegevus Trükimeedia: Trükimeedia Televisioon Raadio Internet Uudiste (võõrkeelne) agentuur BNS 30.05 Pressiteade: Algas Eesti Päevaleht, Postimees, SL Molodjoz Estonii, ETV, Kanal 2, Eesti Raadio, etv24, Delfi, registreerumine Coca Õhtuleht, Äripäev, Äripäev Delovõje TV3, STV Kuku Raadio, Everyday, Cola Pühapäevaliiga Puhkepäev, Eesti Ekspress, Vedomosti, Vesti Telekanal, PBK Raadio 4, Uno.ee, mängudele Maaleht, Harjumaa, Lääne Dnja, Vesti Nedeli, Vikerraadio sportnet
Ajaleht on perioodiline väljaanne, mille sisuks on uudised, artiklid, reklaamid. Ajalehed ilmuvad traditsiooniliselt paberkandjal, paljud ajalehed ilmuvad tänapäeval ka internetis. On ka teistest materjalidest (näiteks plastmassist) ajalehti. Päevalehed ilmuvad iga päev, lisaks eriväljaanded, õhtused väljaanded jmt. Mõnikord nimetatakse päevalehtedeks ka 46 korda nädalas või isegi harvem ilmuvaid ajalehti. Eesti Ajalehtede Liidu definitsiooni järgi on päevaleht vähemalt neli korda nädalas ilmuv ajaleht. Eesti suuremad päevalehed on Postimees, Õhtuleht ja Eesti Päevaleht (ilmuvad 6 korda nädalas). Nädalalehed ilmuvad iga nädal. Eesti suuremad nädalalehed on Maaleht ja Eesti Ekspress. Kollane ajaleht on kõnekeelne väljend ajalehe kohta, mis peamiselt pühendub sensatsioonidele, skandaalidele ja meelelahutusele. Esimene eestikeelne ajaleht oli Tarto maa rahva Näddali-Leht, mille esimene number ilmus 13. märtsil 1806.
Äripäeva kommunikatsiooni käsiraamat Meediaplaan AEG TEGEVUS TRÜKIMEEDIA VÕÕRKEELNE INTERNET TELEVISIO RAADIO AGENTU TRÜKIMEEDIA ON URID 22.09 Pressiteade: Algab Kaja, Äripäev, Postimees, Delfi, ETV Kuku Äripäeva Eesti Päevaleht, SL postimees, Raadio, kommunikatsiooni Õhtuleht, Eesti Ekspress, äripäev, Raadio käsiraamatu Maaleht, Linnaleht Tallinn, Äripäeva Tallinn, (soodushinnaga) Äripäev puhkepäev facebooki Vikerraadio,
Rahvuslik, aated, kristlus, kõlblus, haridus!, eestlaste õiguste eest võitlus. Kakles Olevikuga. AJAKIRJAD: alguses ajalehtede lisad. 1870ndatel iseseisvad. Oma Maa, Laulu ja Mängu Leht. Ülilaia teadusliku sisuga, kerged. Ilukirjandusosa kindlasti sees, pereajakirjad, tähtsaim LINDA! Lugejaskond väike, ei sekkunud poliitikasse. Suund õpetamiselt arutlemisele. UUENDUSED: Toimetaja kui juhtkirjanik. Tööjaotus! Ajakirjandusturg. Massileht Valgus! Esimesed fotod, esimene päevaleht! Sajandivahetus - 1917/18 Eritüübilised ajakirjad: satiir ja huumor, põllundus, kuukiri Eesti Kirjandus, Noor- Eesti, pereajakirjad. Geograafiline laienemine, Eesti lehed ka USAs. Tallinn sai KESKUSEKS! Suur osa varasemaid lehti lõpetas! Päevalehed: Teataja, Päevaleht, Tallinna Teataja! TRÜKIVABADUS lehed streikisid eeltsensuuri vastu. Tuli järeltsensuur: väljaannete sulgemised, palju lühiealisi lehti. Ajalehed politiseerusid. Töölislehed: Hommik ja Hääl. Tiraazid kasvasid
tegutsemisvõimeline oleks, siis meie väiksel riigil pole ajateenistusele alternatiivi," lisas ta. Kui loobuda ajateenistusest, siis tuleb Roosimägi sõnul hakata tervet riigikaitse struktuuri ümber tegema. Riigikaitsesüsteemi välja ehitamiseks kulub tema hinnangul 20-25 aastat. ,,Aga kas saab öelda, mis toimub maailmas 10 aasta pärast?" küsis ta. Roosimägi sõnul oleks lühinägelik ajateenistus majanduskriisis oleva riigi kärpeplaanide tõttu lõpetada. (Eesti Päevaleht Online; 16. september 2009) Kaitseminister Jaak Aaviksoo: ,,Ma ei taha öelda, et kaitsekulud on selline püha lehm, mida ei tohiks puutuda, aga seda ei saa ka käsitleda põhjatu rahalaekana." Kui aga praegu kaitsekulude osakaalu vähendada, tuleks tema sõnul kokku leppida ka selles, kuidas seda hiljem kompenseerida. ,,Sisuliselt toob see (kaitsevaldkonna eelarve vähendamine umbes 800 miljoni krooni võrra) kaasa olulise osa kaitseväest koondamise, aga ka meie
artiklit päevas, siis sisuturundusartikleid on nendest vaid mõned protsendid. Aga näiteks Äripäevas on sisuturunduse käibemahud kasvuteel. "Sisuturunduse osakaal kogu reklaamikäibest on hetkel 11 % ning arvatakse, et lähiaastatel tõuseb see 20-30 %. 5. Kõige sagedamini võib leida sisuturundus tekste firmadega seotud persoonilugudes ja ka firmade poolt pakutavate teemade promomis lugudes. Sisuturundust leiab: Ekspress Meedia alt ehk siis Eesti Ekspress, Maaleht, Eesti Päevaleht ja Delfi. 6. Kui inimesed seda ei erista siis nad ei teaks mis on oluline ja mis mitte. Ajakirjanduslikul sisul on kõik uuriv ja oluline. Sisuturunduses on oluline ainult see, et saaks enda asju reklaamida jne. 7. Ekspress Meedia, Ekspress, Maaleht, Eesti Päevaleht ja Delfi.
Andrus Kivirähk Ken Pähn Kärdla ÜG 11th grade General Born 17.08.1970 Married with Ilona Martinson 2 childrens Estonian writer education Tallinn 32. high school Tartu University(department of education) Jobs Cultural editor of ''Päevaleht'' ''Eesti Päevaleht'' humor side Editor Estonian 'Writers' Association since 1996 Works "Kaelkirjak" 1995 "Õlle kõrvale" 1996 "Kalevipoeg" 1997 "Pagari piparkook" 1999 "Sirli, Siim ja saladused" 1999 "Rehepapp ehk November" 2000 "Adolf Rühka lühikene elu" 2005 "Mees, kes teadis ussisõnu" 2007 "Käsitöötuba" 2008 "Kaka ja kevad" 2009 "Jumala lood" 2010 Awards Luts humor Prize 1993 Tuglas Short Story Prize 1998 Viru Literary Prize 2001 An original drama prize 2007 ...
2. Raud, element, metall, aine. Aine, elemest, metall, raud; sest aine on kõige laiem mõiste ja raud kõige kitsam mõiste. 3. Maakera, planeet, päikesesüsteem, kosmos. Kosmos, päiksesüsteem, planeet, maakera; sest kosmos on kõige laiem mõiste ja maakera kõige kitsam mõiste. 4. Raamat, sõnastik, ladina keele sõnastik. Raamat, sõnastik, ladina keele sõnastik; sest raamat on kõige avaram mõiste ja ladina keele sõnastik kõige kitsam mõiste. 5. Eesti ajaleht, Päevaleht, ajaleht. Ajaleht, Eesti ajaleht, Päevaleht; sest ajaleht on kõige avaram mõiste ja Päevaleht kõige kitsam mõiste. 6. Ajalooõpetaja, keskkooliõpetaja, ülikooli lõpetanu, õpetaja. Ülikooli lõpetanu, õpetaja, keskkooliõpetaja, ajalooõpetaja; sest ülikooli lõpetanu on kõige avaram mõiste ja ajalooõpetaja kõige kitsam mõiste. 3. AHENDADA JA ÜLDISTADA JÄRGMISED MÕISTED sajand - aasta - kuu
Skisofreenia Sissejuhatus Raamat "Avasta tulevik", tõlkinud Liisa Smith. Vikipeedia, terviseportaal ja Eesti Päevaleht. Psüühikahäire, mille tekkepõhjused ja mehhanism pole täpselt teada Skisofreenia ajalugu Esimesena kirjeldas Emil Kraepelin 1896.a Enne teda olid tuntud mõisted: katatoonia, hebefreenia, varajane nõdrameelsustema ühendas need varajaseks nõdrameelsuseks. Skisofreenia mõiste võttis kasutusele Eugen Bleuler 1908.a Mis siis on skisofreenia? Vaimuhaigus, puudutab ühte inimest sajast kogu maailmas Meeste haigestumine sagedasem Inimesed nii noores, vanas kui ka keskeas
3. Loomatõunimetused. 4. Kohanimede ümberütlevad nimetused. 5. Kohanimest tulnud täiendid ja kohanimetuletised. 6. Mitteametlikud nimetused tavakasutuses. 7. Tooteliigid. 8. Sõidukite kõnekeelsed nimetused. 9. Ürituste nimetused. 10. Autasude liigisõnad. 11. Kuud, nädalapäevad, tähtpäevad, pühad. Paavst, president, ajaloo isa, Emajõe ööbik, napooleonikook, tuhajuhan, jaanipäev, eesti peekon, püramiidide maa, saksa täpsus, vallavolikogu, valitsus, hollandi juust, päevaleht, olümpiamängud, vanalinnapäevad, medal, jaanuar, esmaspäev, jõulud, suur lomp, male maailmameistrivõistlused, esimene üldlaulupidu, maailma karikavõistluste turniir, ülemaailmne noorsoofestival, rakvere raibe, siberi nulg, kreeka pähklipuu, pekingi part, tori hobue, kaukaasia lambakoer, soome kelk, soome saun, türgi diivan, mulgi kapsad, rootsi punane, tallinna kilud Esisuurtäht+jutumärgid 1. Teoste pealkirjad. 2. Raadio- ja telesaadete pealkirjad. 3. Sarjade pealkirjad. 4
liige. 2007. aastal alustas ta magistriõpinguid stsenaristikas Balti Filmi- ja Meediakoolis Tal on humanitaarteaduste bakalaureuse kraad filmi- ja videorezissööri erialal. On töötanud Eesti televisioonis assistendi ja rezissöörina Henno võitis märtsis 2005 lõppenud romaanivõistluse teosega "Mina olin siin". Teosed Võrguteavik "Elu algab täna" (internetis alates 2003) "Mina olin siin. Esimene arest" (Eesti Päevaleht 2005) "Mereröövlimäng" (Troll 2005) "Elu algab täna" (Eesti Päevaleht 2006) Lühimängufilm "Südameasjad" (Allfilm 2007) "Elu algab täna" Neti versioon aastal Click to edit Master text style 2003. Second level Netis aadressil Third level Fourth level www.bahamapress.org. Fifth level Raamatuna ilmunud 2006. "Mina olin siin" Võitis 2004
vanamoodsateks, tähtsustasid tööstuse ja tööjõu küsimust ühiskonnas (nt M.Martna, Ed. Vilde). Tõstatati teemasid, mis on õigus, kes on kodanik, demokraatia ümber keerlevad küsimused s.t. sel hetkel oli vastasseisu / dialoogi teke kasulik! Natsionaalsotsialistid – ühes rahvuslikkusega peab käima vendlus ja võrdsus. Selles arvamuste paljuses ja diskussioonide ajas kasvab välja ka Noor-Eesti ( I ) 1905 . II 1907 1901 päevaleht „Teataja“ Tlnas K.Päts . Postimees oli aateline, uskus, et enne kui üldse kuskile liikuda, on vaja aateid, põhimõtteid, millesse uskuda ning siis tuleb majanduslik kindlustatus, mis seda üldse toetab. Pätsi Teataja oli vastupidisel arusaamal, nad uskusid, et eelkõige on vaja majanduslikku sõltumatust, seejärel saab „tegeleda“ aadete jms ellu viimisega, kultuuriga jne. Tartu renessanssi päevil on ühiskond ja lugeja saavutanud ise regulaarsuse-harjumuspärasuse
inglise, slovaki, norra, prantsuse, taani, hollandi, itaalia, hispaania, portugali, ukraina keelde. ,,Praeguses Eestis oli Krossil suur rahvusliku sümboli tähendus. Kross oli ajaloo elavdaja. Ta uuendas ajalooromaani kahel viisil. Ta muutis seda tänapäevasemaks ning lisas filosoofilise tausta. Ta pani tegelased valiku ette ning otsustavaks sai just moraaliküsimus," on öelnud soome kirjanik Juhani Salokannel. (Eesti Päevaleht 2007 27.12) ,,Jaan Kross oskas vaadata asjadele teistmoodi pilguga ning andis nähtu elegantselt edasi. See on kirjanikuks olemise võlu ja õigus ja õigustus." (Eesti Päevaleht 2008 05.01) Ole raas kuid puhas elav süsi tänase ja homse päeva jaoks! («Söerikastaja», 1956)
meediakanalid nagu raadio või ajalehed hakkavad noorte huvi alt kaduma. Interneti suur pluss on ka muidugi see, et see hõlmab kõiki meediakanaleid – võimalik on seal kuulata raadiot, lugeda ajalehtede internetiväljaandeid ning tutvuda telekanalite saadetega. 2. Millist ajalehte Te kõige enam loete? Tulemus: 7% 13% 7% 20% Eesti Päevaleht Sakala Õhtuleht Postimees Ei loe üldse ajalehti 53% Küsitlusest selgus, et kõige enam loetakse kohalikku ajalehte Sakala. Teisel kohal on Õhtuleht, samuti oli mitmete vastanute valikus ka Eesti Päevaleht. Postimeest loeb peamiselt vaid üks vastanutest, samuti oli ka keegi, kes üldse ajalehti ei loe. Tulemusest võib järeldada, et ollakse huvitatud ja teadlikud kohalikest maakonna uudistest
“ Õige: interneti isa Allikas: Postimees 06/01 Reegel: Väikese algustähega kirjutatakse isikunimest tulnud loomatõugude ja usundite nimetused. 1. Igal juhul tuletas Eesti evangeelse Luterliku kiriku Risti koguduse õpetaja Annika Laats saates „Suud puhtaks” meelde, et geikristlased on olemas ja ta toetab neid. Õige: luterliku kiriku Allikas: Eesti Päevaleht 2. Selline Muhamedi usuline tegevus tekitab Mekas segadusi, linna valitsejad aga seda ei vaja. Õige: muhamedi usuline Allikas: Delfi 03/15 Reegel: Kohal, ehitisel ja taevakehal on nimi. 1. Taevast ei paista väike Vanker nii hästi silma kui Suur Vanker, sest ülejäänud 2 aisatähte ja “esirattad” on päris tuhmid.
Tallinna radikaalid: päevaleht teataja; eestvedaja Konstantin Päts; abilised(toetajaskond) A.H. Tammsaare, E.Virgo, J.V.Veski jt.; probleemid eestis-eesti ühiskonna sotsiaalne lõhestus,majanduslikult kehv põhja-eesti; prob.venemaal-kommunistide võimuletulek. Tartu liberaalid: päevaleht Postimees; eestvedaja Jaan Tõnisson; abilised-V.Reiman, O.Kallas, K.A.Hindrey, P.Põld; prob eestis- venestamine ja saksastumine,eestlaste õiguslikku võrdsustamist, põhjalikke võrdsustamist, põhjalikke maa-ja haridusreforme, sotsiaalsed vastuolud; prob venemaal- osalemine suures poliitikas,Vene impeeriumi poliitiline korraldus on aegunud. 1905.a revol: põhjused:vastuolud keisri määratud ametnike ja rahva vahel, konfliktid mõisnikega,
3 2 1 0 artikkel 1 artikkel 2 artikkel 3 Joonis 1 Õhtuleht (joonis 2) 10 9 8 7 6 5 õigekirja vead taotluslik 4 3 2 1 0 artikkel 1 artikkel 2 artikkel 3 Joonis 2 Eesti Päevaleht (joonis 3) 4 10 9 8 7 6 5 õigekirja vead 4 taotluslik 3 2 1 0 artikkel 1 artikkel 2 artikkel 3 Joonis 3 Diagrammidelt paistab, mitu kommentaari kümnest on vigased. Näeme, et
Kontrolltöö kordamisküsimused 1. Millise mudeli põhjal kommunikatsioon toimib? 2. Mis rolle meedia ühiskonnas täidab ning kuidas on meediumite areng ühiskonda mõjutanud? Meedia – katusmõiste erinevate meediumite kohta, mis reguleerivad ühiskonna arengu seisukohalt olulisi protsesse ning talletavad ja edastavad infot. Ülesanded: informeerimine, arvamuste ja reaalsuse vahendamine ning kujundamine, riiklike ja ühiskondlike institutsioonide mõjutamine, meelelahutus. 3. Millised on peamised meediumid ja mis on nende iseloomulikud jooned? Trükiajakirjandus - Valdavalt kirjalik (järjest rohkem ka pilti), paberkandjal, võimalik tekste süvenenult ja korduvalt lugeda, mahult ja tiraažilt piiratud. Raadio - Info kiire edastamine ja kättesaamine, hõlmab ainult kuulmismeelt, saatejuht kui eriline meelelahutaja, võimalus teemasid süvitsi käsitleda. Televisioon - Hõlmab nii nägemis kui kuulmismeelt, rõhk visuaalil, toetav jutt on konkreetne ja l...
6 MÄRKUS: Juubeli puhuks valmistatud koduvalla kaardiks olid seatud imekaunid ja maitsvad külatordid. Samas: Tordid ja tordimeistrid Ülesanne 2 Enamik Anneli Ammase artikleid on kirjeldatud väga lühidalt, mitte pikkem kui ühe lausega. Nad sisaldavad ainult sündmuse nimi, millest on räägitud artiklis ja mõnikord ka selle ürituse ajaloost. Mitmetel on märgitud ka inimesed, kelle arvamust kasutati artiklis. Ammas, Anneli. Kõuts laenas kaitseväelt ekskavaatori. // Eesti Päevaleht. - (2006 / Sep / 20), lk. 5 ANNOTATSIOON: Viitseadmiral Tarmo Kõuts põhjendab kaitseväe ekskavaatori laenamist. Arvamus kaitseminister Jürgen Ligilt MÄRKSÕNAD: Eesti / kaitseväe juhataja / kaitseministrid / tehnika / eeskirjad / suhted Minu arvatest, see annotatsioon väga selgelt kirjeldab, millest on jutu artiklis. On märgitud koht, sündmuse erilisus ja lühike kirjeldus, mis siin toimub. Seda piisab üldiseks teadmiseks. Ammas, Anneli
Tartu liberaalid: juht- Jaan Tõnisson. Rahvusluse esindajaks kujunes päevaleht Postimees, mis tõstis esile rahvusliku eneseteadvuse edendamise, astuti välja venestamise ja saksastamise vastu. Andis lugejale mõista, et vene impeeriumi pol korraldus on aegunud, piiramatu isevalitsus tleb asendada konstitutsioonilis-parlamentaarse monarhiaga.Peeti vajalikuks eestlaste õiguslikku võrdsustamist baltisakslastega. Tallinna radikaalid: juht- Konstantin Päts. Ilmus päevaleht Teataja, mis propageeris majanduse edendamist, pidades eestlaste rahvustunde nõrkuseks majanduslike pos haprust. Sihiks seati maj olukorra parandamine. Eesmärkide saavutamiseks loodi liit vene demokraatiaga. 1904 linnavolikogu valimistel tõrjus eesti-vene valimisblokk sakslased välja ja päts sai linnapeaks. Sotsiaaldemokraatia: sotsialismi ideed jõudsid Eestisse 19saj lõpul, jõuti otsusele saata venemaa suurtes keskustes tabatud sotsialistid vaiksesse provintsi:
eeskirjades ja seaduses sätestatud korras. Kas antud hoiatus on mõeldud loomadele? Vaevalt küll. Kui loomad oskavad lugeda, sellisel juhul võib olla tõesti. Siin tekib autoril seisukoht, et antud maatükil on käsil inimjahi pidamine... 2 Kodaniku käsiraamat, Tallinn 2007, lk 14, http://www.meis.ee/book.php?ID=177, 3 Demokraatia ja ebademokraatia, Jaak Valge, Tuna 1/2006 4 Kui demokraatlik on demokraatia? Jaak Valge, ajaloolane. Eesti Päevaleht, 29.05.2009 http://www.epl.ee/artikkel/469817 5 Inimareng ja sotsialismijärgne siirdeperiood, Eesti Inimarengu Aruanne 1995, http://web.archive.org/web/19980110233026/www.ciesin.ee/undp/nhdr/PTK1.html 6 Eravaldust tähistav silt, millega eravaldus kohustab võõraid, Foto autori erakogust, Põlvamaa- Tartumaa piiril, Kadaja - Lääniste teel, suvi 2009 Euroopa poliitilised reziimid xx saj. Millised on seosed riikliku vägivalla ja poliitilise reziimi vahel
· Kohad ja ehitised- Kadaka Selver, Hop-galerii, Tõnismägi · Asutused ja ettevõõted- Selver, Reformierakond, Põhja Prokuratuur · Rigid ja osariigid- Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania · Isikud ja olendid- Kristen Michal, Jaan Ginter, Anne Veerpalu · Ajaloo sündmused- teine maailmasõda, esimene maailmasõda, · Ümberütlevad nimed- Kroonlinn, · Perioodilised väljaanded- Eesti Päevaleht, Eesti Ekspress · Kaubad- saslõkk Maitselt mahe, tualettpaber Soft Exclusive, juust Meierei · Elanikud- eestlased, udmurdid, venelased · Ameti ja aunimetused- tegevjuht, riigiprokurar, sir Elton John
põhimõttest, kuid kokkuvõttes tähendab see, et kaubamärk on enamikule Eesti elanikkonnast tuntud. See, kas kaubamärk on üldtuntud või mitte, jääb tavaliselt patendiameti või vaidluste korral kohtute otsustuspädevusse. Sõltub sellest, millises olukorras on üldtuntust vaja hinnata. Üldtuntud, kuid registreerimata kaubamärk annab selle omanikule samasugused õigused nagu registreeritud kaubamärk. (Mait Palts, Eesti Päevaleht Online, 08. 04. 2009) 6 Kaubamärk ja bränd. Kaubamärgi vaidlused 3. KAUBAMÄRGI AJALOOST Kaubamärgiga tähistasid tootjad oma tooteid ja teenuseid juba antiikajast alates. Maailma vanimal ametiposti töötavad naised tähistasid erilise märgiga oma jalanõu talla, et käies maha jäänud märkide järgi saaksid kliendid neid paremini üles leida. Tänases mõistes reklaami- ja
Kuressaare Ametikool Toitlustuse õppesuund Eneli Vanin ARTIKLI ANALÜÜS Tunnitöö Juhendaja: Õpetaja Maiju Zuping Kuressaare 2012 1. a) Valisin kommenteerimiseks Kristiina Viironi artikli: ,,Kodune vorstitegu pole mingi tuumateadus" . b) Peamine teema keskendub kartulivorsti ja maovorsti tegemisel. c) Autori sõnutsi: ,,Soojalt seda vorsti ei sööda, kõps kamakas rändab potist kaussi, saab omale veel korraliku vajutuse otsa ja nii seisab ta jahedas järgmise hommikuni." .(Viiron 2011:16) d) Tekstist selgub, et nad teevad kõike käsitsi. (Viiron 2011) e) Minu arvates ei ole ise tehtud vorstis head, ja...
„REHEPAPP EHK NOVEMBER“ ANDRUS KIVIRÄHK Reesi Külmhallik 12.A 17.11.2020 Andrus Kivirähk ◦Sündis 17.08.1970, Tallinn ◦Vanemad ◦32. Keskkool → Tartu Ülikool ◦Eesti Päevaleht ◦Abikaasa Ilona Martson + 3 last Tähtsamad teosed ◦Ivan Orava lood ◦„Rehepapp ehk November“ ◦„Mees, kes teadis ussisõnu“ ◦„Kaka ja kevad“ ◦„Kaelkirjak“ „Rehepapp ehk November“ ◦Ilmumise aasta ◦Edukus ◦Raamatu internatsionaalsus ◦Mängufilm Tegelased ◦Rehepapp Sander ◦Räägu Rein ◦Räägu Liina ◦Kupja – Hans ◦Jaan ◦ Õuna – Endel ◦ Joosep ◦ Luise ◦ Ints ◦ Imbi ja Ärni Olulisemad kohad
(2011). Asko Tamme:Langi idee peletaks raamatukogudest lugejad. Eesti Päevaleht 03.november. kasutatud 26.11.14 http://epl.delfi.ee/news/online/asko-tamme- langi-idee-peletaks-raamatukogudest-lugejad?id=61001501 4 Loonet,T.(2011) Muuli:massikirjanduse laenutamine võiks tasuliseks muutuda. Postimees 06.november. kasutatud 26.11.14 http://kultuur.postimees.ee/624154/muuli- massikirjanduse-laenutamine-voiks-tasuliseks-muutuda 5 Sikk, R.(2011) Raamatukogudebatt ehk Täna kiidan Langi. Eesti Päevaleht 09.november. kasutatud 26.11.14 http://epl.delfi.ee/news/arvamus/raamatukogudebatt-ehk-tana-kiidan- langi?id=61261206
Sepper, Siim. Pooled eestlastest toetavad omakohut. //Eesti Päevaleht (2003), november, lk. 5. Eesti Kirikute Nõukogu ja Saar Polli läbiviidud uuring 15-17 aastaste seas selgitamaks nende väärtushinnanguid ning arusaamu moraalist. Elisen, Stina. Kuidas vabaneda argimuredest? //Postimees (2008), oktoober. Tallinna kesklinnas asuv psühhodraamakeskus aitab inimestel loovalt lahendada igapäevamuresid, luues konkreetseid olukordi elust enesest Osalejatega viiakse läbi rollivahetusi ja rühmateraapiaid,, et aidata leida erinevatele probleemidele uusi
25,3% ettevõtte aktsiatest kuulub Vladimir Potaninile, 25% + 2 Rusalile." (Vikipeedia. Vaba entsüklopeedia). ,,Norilski Niklile kuuluvad kõik ümbruskonna sulatustehased ja väärtuslikke metallimaake sisaldavad kaevandused. Kõige suurem sulatustehas kannab nime ,,Lootus". See ehitati 1970. aastatel ja on kõigist sealsetest tehastest kõige moodsam. Vanimad tehased ehitasid 1930. aastatel Stalini Gulagi vangilaagrite vangid." (Eesti Päevaleht, 2007, Tuuli Aug). 1.2. Probleemid ,,Mõne hinnangu kohaselt tuleb 1% maailma vääveldioksiidi emissioonist ettevõtte sulatusahjudest Norilskis. Piirkond on raskemetallidega rängalt saastatud. Norilski Nikli peainsener Igor Dmitrijev oli saastetootmise asjus aus: ,,See tehas paiskab igal aastal õhku üheksa tonni vääveldioksiidi. Selle kogusega on valitsus ka päri."" (Eesti Päevaleht, 2007, Tuuli Aug).
Globaliseeruvad uudised 5. nädal 2014. a Ukraina meeleavaldus ● Julgeolekuteenistus hoiatas hüdro- ja tuumaelektrijaamade vastaste diversiooniaktide eest. ● Meeleavaldus valgunud üle Ukraina. ● Relvastatud rahvuskaardi loomine. -Eesti Päevaleht, 28. jaanuar Ukraina abirahad ● Putin pani Ukraina abirahad ootele. ● 15 miljardi dollari suurune abipakett ● Oodatakse Ukraina uue valitsuse moodustamist. ● Venemaa survestab Ukrainat -Postimees, 30. jaanuar USA üllatuslik majanduskasv ● USA majandus kasvas neljandas kvartalis majapidamiste kulutuste ja kasvava ekspordi toel 3,2%. ● Paigalpüsivate palkade tõttu kasvukiirus ei püsi. -Postimees, 30
Kõne, telefon Internet Massimeedia: ajaleht, ajakiri, film, raadio ja televisioon. Informatsiooni võimalused välismaalastele Internet Televisioon Raadio ajalehed Televisioon ETV ERR uudised vene keeles ETV 2 ERR uudised vene keeles TV3 Kanal 2 Raadio Eestis on neli raadiogruppi: ERR, AS Mediaholding Invest, Trio LSL ja Sky Media. BBC Russkoje Radio Raadio Uuno ja Raadio Elmar. Vikerraadio Star FM ja Power Hit Radio ERR 4 Ajaleht Postimees Eesti Ekspress Päevaleht Linnaleht Internet Välismaalased saavad infot kätte vene- ja inglise keeles järgmistelt lehekülgedelt: www.delfi.ee www.postimees.ee www.ohtuleht.ee Informatsiooni ühtivus Eestis on olemas eesti- ja venekeelsed ajalehed, raadio ja televisioonikanalid, millel on väga vähe ühist. Mitte-eestlaste huvi eesti meedia vastu 80% Ajalehtede ja ajakirjade lugevus Kasutatud allikad http://www.kavad.ee/raadio-online http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_meedia Täname
Eesti Mereakadeemia Merendusteaduskond Meretranspordi juhtimise õppetool Robert Murga Diagrammid Excel-is Teadustöö alused - ainetöö Tallinn, 2011 Eesti Mereakadeemia Merendusteaduskond Meretranspordi juhtimise õppetool Tallinn, 2011 Töö põhiteema on diagrammid Excel-is ning selle põhimõte on selgitada kuidas kasutada erinevaid diagrammide tüüpe Excel-is, kuidas ehitada diagramme tabelite baasil ning millised eeldused on diagrammil tabelite ees. Töö koosneb neljast harjutusest kus on selgitatud kuidas töötada Excel-is ning kasutada selle erinevaid tööriistaid. Tööl on kasutatud palju erinevaid materjale ning see on sisukas ja väga kasulik nendele, kellel puudub Excel-is töötamise kogemus. Arvuta ja koosta iseloomustavad diagrammid Harjutus 1Õpilaste osalemine kinokülastusel. Arvuta ja tee iseloomustav tulpdiagramm, kasutades KLASS ja OSAL...
1.2. Kilekottide kasutamine Eestis Paljud riigid leiavad, et kilekotid on kliima soojenemise järel teine kõige tõsisem keskkonnaprobleem. Eesti on nende elaniku kohta tarbimise poolest maailmas esikohal. Kui kilekotid siin keelustataks, jääks igal aastal kasutamata 700 miljonit kotti. (Elias 2014) Euroopa Komisjoni andmetel kasutatakse EL-is aastas 100 miljardit kilekotti, iga inimese kohta seega 198. Neist 90% on nn. õhukesed kilekotid. (Eesti Päevaleht 2013) Eesti on muide kilekotikasutajate esireas. Iga siinne elanik kasutab EL-i teada üle 500 kilekoti aastas ja neist üle 90% ainult ühe korra. Seevastu kasutab iga Iirimaa ja Luksemburgi elanik aastas kõigest kümmekond kilekotti. (Eesti Päevaleht 2013) ELi direktiivide järgi tahetakse keelustada kilekottide tasuta jagamine 2018. aastaks. Kilekottide tarbimist peetakse mugavaks harjumuseks ning mugavus ja sobivate alternatiivide
paljudesse keeltesse ning talle on määratud mitmeid auhindu. Tema isikupärane stiil, ühtaegu klassikaline ja moodne, on eeskujuks tänapäeva noortele luuletajatele. Doris Kareva on teinud suure töö rahvusvahelises organisatsioonis UNESCO eesti kultuuripärandi tutvustamisel ja säilitamisel. Praegu töötab Doris Kareva ajalehes Sirp kirjandustoimetajana ning kirjutab aeg- ajalt luuletusi ning päevakajalisi kultuuriartikleid. Kasutatud allikad Eesti Päevaleht, 3. mai 1997, Tarmo Teder: "Doris Kareva süda hulgub Raeapteegis" Eesti Päevaleht, 3. aprill 1997, Tarmo Teder, "Maailmu läbistav palve" www.miksike.ee/lisakogud/kirjandus/kareva.htm www.unesco.ee "Kes on kes Eestis 2000" Ekspresskataloogide AS, 2000, Peeter Küntsler "Eesti luule antoloogia II", koostanud Raivo Kuusk, AVITA 1998 7
Henno on töötanud Eesti Televisioonis assistendi ja režissöörina. Tal on humanitaarteaduste bakalaureuse kraad filmi- ja videorežissööri erialal. 2007. aastal alustas ta magistriõpinguid stsenaristikas Balti Filmi- ja Meediakoolis. Ta on alates 14. septembrist 2005 Eesti Kirjanike Liidu liige. Henno teoseid: Võrguteavik "Elu algab täna" (internetis alates 2003) "Mina olin siin. Esimene arest" (Eesti Päevaleht 2005) "Mereröövlimäng" (Troll 2005) "Elu algab täna" (Eesti Päevaleht 2006) Lühimängufilm "Südameasjad" (Allfilm 2007) Tõsieluromaan "Homse maailma kirjanikud" (Marketing Communication Alliance OÜ 2013) 3) Kes on filmistsenaariumi autor? Milliseid tema tehtud filme veel tead? Vastus: Filmistsenaariumi auror on eesti filmikriitik,-stsenarist ja –režissöör ning televisioonitegelane Ilmar Raag. Raagi filmid:
86753 Kilingi-Nõmme Estonia London Central Secondary School 509 Waterloo Street London N6B 2PB England 20 September 2012 Dear Sir or Madam I am writing to you as I read the advertisment in Eesti Päevaleht about becoming an exchange student at a secondary school in Canada. I am 17 years old and I go to secondary school in Kilingi-Nõmme. I have good grades and I speak English well. Also I am interested in the chance to be an exchange student and improve my English. But there are few things I would like to ask you. Firstly, I was wondering about the accommadition possibilites, what it would be like, and are there any extra fees I should be avare of
Eakate representatsioon meedias 2. Diskussiooniseminar Carina Peet Valisin teise diskussiooniseminari teemaks eakate inimeste representatisooni meedias, kuna Eestis on vananev rahvas ning eakate osakaal on märkimisväärselt suur. Olgugi, et vanureid on palju, on nendele suunatud või neid hõlmavaid artikleid suhteliselt vähe. Populaarsetes ajalehtedes nagu Postimees ja Eesti Päevaleht neid artikleid praktiliselt ei leidugi ning kui leidub, siis on need enamasti halvatoonilised. Leidub palju selliseid lugusid, kus eakad on põhjustanud kas mingi avarii (1) või siis on nad näiteks petta saanud (2). Kolmas teema, mis ilmselt kõige rohkem eakaid inimesi puudutab, on pension ning kas seda tõsta või mitte. Artiklites mõeldakse "meie" all ilmselt nooremapoolseid töövõimelisi stabiilse sissetulekuga inimesi ning just antud teema puhul mõeldakse "nende" all eakaid inimesi
Venestamissurve nõrgenes tõi kaasa rahvusluse uue tõusu ning rahvuslik liikumine muutus massiliseks. Tekkis palju uusi seltse: karskus-, spordi-, pritsimeeste seltsid, majandusühistud. Koos rahvusliku liikumisega tugevnesid ka poliitilised erimeelsused ning hakkasid eristuma selgemini poliitilised voolud: liberaalne rahvuslus ja sotsialism. TARTU LIBERAALID____________________________________________________ Mõõduka rahvusluse esindajaks kujunes Tartus ilmuv päevaleht Postimees. 1896. aastal hakkas Postimeest toimetama Jaan Tõnisson, kes koondas lehe juurde rahvusmeelseid haritlasi. Tema juhtimisel peeti esmatähtsaks eestlaste rahvuslike eneseteadvuse edendamist, astuti jõuliselt välja venestamise ja saksastamise vastu. Räägiti demonstratiivselt igal pool eesti keelt. Postimees üritas sekkuda ka poliitikasse. Kohalikes asjades peeti oluliseks eestlaste õiguslikku võrdsustamist baltisakslastega ning maa- ja haridusreforme.
Joel Sang Jelissei Zahharov 7.Klass Sillamäe Eesti Põhikool Joel Sang elu Joel on sündinud 15 mail 1950 pärnus.Ta on Eesti luuletaja kirjanduskriitik, keeleteadlane, tõlkija ja publitsist.Sang lõpetas 1968 Tallinna 21, keskkooli1974 TRÜ Eesti filoloogiat erialal ning 1980 TÜ-s aspirantuuri, kaitstes filoloogiakandidaadi kraadi väitekirjaga "Eitus eesti keeles".Ta töötas 1974-75 Tallinna 15 Õhtukeskkooli õpetajana. Looming Joel Sang on avaldanud keelealaseid artikleid, kirjandusarvustusi ja publitsistikat. Kirjanduslikku tegevust alustas Sang luuletajana nelja autori ühiskogus "Närvitrükk" (1971). Ta on kirjutanud laulutekste ja ooperilibretosid ning soome, inglise ja vene keelest. 1984. aastast kuulub Sang Eesti Kirjanike Liitu. Tunnustused 2011 Valgetähe IV klassi teenetemärk. Joel Sang on August Sanga ja Kersti Merilaasi poeg Luulekogud "Abisõnad" (1983) "Vigade parandus" (1988)...
elu nähtusi märkivad ühendid : jaapani keel, läänemeresoome hõimud, eesti kirjanik, läti rahvalaul 4.taime-ja loomanimetused: jaapani seeder,prantsuse bokser,kaukaasia lambakoer, tori hobune, siiami kass, atlandi heeringas 5.toote-ja kaubanimetustes: gruusia tee, viru leib , haapsalu rätt, hollandi juust, soome kelk 6.Riiginimed: Eesti Vabariik , Rootsi Kuningriik, Ameerika Ühendriigid 7.Perioodikaväljaannete nimed: Päevaleht, Sirp, Meie Meel, Õpetajate Leht, Postimees, Eesti Loodus 8.Asutuste ,ettevõtete ja organisatsioonide ametlikud nimetuse: Emakeele Selts, Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, Tartu Ülikool, Eesti Vabariigi Valitsus, Esisuurtäht: 1.Lause alguses 2. Sina ja Teie kellegi poole pöördumisel 3. Teose ja sarjanimed: ,,Viimne reliikvia'' , ,, Aktuaalne kaamera'' 4.Ajaloosündmuste nimetused: Jüriöö ülestõus, Esimene maailmasõda, Mahtra sõda,
(portfell) ei paku kõrgemat oodatavat tulu samal (või madalamal) riskitasemel võimadalamat riski sama (või kõrgema) oodatava tulumäära juures. Portfelliteooria eelduseks on, et kõik investorid käituvad ratsionaalselt niiviisi, et investeeringute riski suurenedes soovitakse saada investeeringutelt suuremat tulu e. investorid on riskikartlikud. Viimane tähendab ka, et investorid ei soovi võtta täiendavat riski, kui ei ole võimalust seda kompenseerida täiendava tuluga ( Eesti Päevaleht 2008; 180). Investeerimisobjekte võrreldakse omavahel ratsionaalsest käitumisest lähtudes riski ja tulu skaalal. See tähendab, et igal investeeringul peab olema teatud riskiastme ja sellega seotud pakutava tulususe suhe. Portfelliteooria eesmärk on valida erinevate investeeringute vahel sellised kombinatsioonid, mis pakuvad võimalikult väikese riski juures võimalikult suurt tulu. Kaasaegses portfelliteoorias modelleeritakse vara tulusus kui juhuslik suurus ja portfell kui
1899. aasta 16. detsembril sündis Tartumaal Tähtvere vallas Kure metsavahi talus ehitustöölise pojana Juhan Sütiste 1936. aastani kandis ta nime Johannes Schütz Luuletaja, näitekirjanik ja teatrikriitik 1909-1912 õppis Tartu Peetri koguduse kirikus 1913-1919 töötas kellassepa õpipoisi ja sellina, jätkas haridusteed õhtustel joonistamiskursustel 1918-1922 õppis Tartu õhtugümnaasiumis 1919-1920 kuulus Tartu kooliõpilaste reservpataljoni ja võttis Vabadussõjas osa lahingutegevusest Pihkva all, pärast seda töötas kellassepa juures 1923-1931 õppis Tartu ülikooli filosoofia- ja õigusteaduskonnas, stuudiumi lõpetamata, kuulas peamiselt kirjanduse, rahvaluule ja ajaloo loenguid Noorpõlves harrastas sporti 1927 võitis Roomas üliõpilasolümpiaadi odaviskes esikoha 1936 viibis vaatlejana Berliini olümpiamängudel 1933 käis PEN-klubide kongressil Jugoslaavias ja tegi reise ka muudesse Euroopa maadesse ning Lään...
explanations to make my instructions more understandable to my students. References Terje Kald Main trainer at Kaktuse Riding school and my personal trainer. Dear Mr Nõmmik I am applying for the post of a main trainer Vääna Riding school which I saw in the September edition of Eesti Päevaleht. You will find my CV from the attachment. I feel I have many of the relevant qualifications. I have been working with horses over 12 years. I have not had any problems making my instructions clear to clients of any age. I am very interested in horses, and have considerable experience of training young horses and riders. I am a very practical person and I find it easy to make friends with clients but still have a respect as a trainer. I look forward to hearing from you.
ning nimetati Jurjeviks, samuti nimetati ka ümber Tartu ülikool - Jurjevi ülikooliks, kus õppetegevus hakkas toimuma vene keeles. Venestamise käigus hakati soodustama ka õigeusu levikut mille tarvis ehitati Aleksander Nevski katedraal ning Kuremäe nunnaklooster. Venestamise tugeva surve tagajärjel suleti Eesti Kirjameeste Selts 1893. aastal ning Eestis kehtestati tsensuur. Selle ajastul olid ka mõned head asjad, nagu näiteks Hugo Treffneri poeglaste gümnaasiumi asutamine, päevaleht "Postimees" algus, tänapäevase Eesti lipu loomine ja pühitsemine, rahvusluule kogumine tänu Jakob Hurdale, seltsiliikumiste elavnemine ning laulupidude traditsiooni algus. Lõpetuseks arvan mina, et venestamine oli Eesti jaoks väga valurikas, kuid tänu kirjameeste ning rahvuslikele liikumistele sai Eesti vaimselt ning ka riigi mõttes edasi areneda.
Viljandimaa Heidi Vares 9. klass 2010 Geograafiline asukoht üldandmed Pindala 3 500 km² 8 % Eesti pindalast Elanikke 54 500 Keskus Viljandi linn suuruselt 6. linn Eestis Teised suuremad linnad KarksiNuia, AbjaPaluoja, SuureJaani, Mõisaküla ja Võhma Viljandi linnal on 8 sõpruslinna Viljandis asub teater Ugala Päevaleht "Sakala" Vapp ja lipp Viljandi linna lipp ja vapp Viljandi maakonna lipp ja vapp Ajaloost Eksisteeris Sakala näol juba muinasajal Esmakordselt mainiti Viljandit AlIdrisi poolt, kui muinaslinnust 13. saj. asusid siin maakonnad Sakala ja Nurmekund 17. saj. asutati esimene eestlastele mõeldud kool 19. saj. teiseks pooleks üks jõukamaid maakondi Eestis Siin asus Eesti tuntuima sõjapealiku Lembitu kants Viljandi ordulossi varemed Loodus Paikneb Sakala kõrgustikul Kõrgeim punkt 146 m. Rutu...
aastate keskel tuli Mati Kirmes N Liidu noortemeistriks, 80-ndate alguses võitis Galina Joonas Euroopa juunioride meistrivõistlustel hõbemedali. Viimane tippvõimleja Ruslan Ovtinnikov, kes lahkus Eestist kümmekond aastat tagasi, esindas kolmel olümpial Runar Alexanderssoni nime all Islandit. Ateena olümpial sai Ovtinnikov-Alexandersson toenghooglemises seitsmenda koha. Teda juhendas Mati Kirmes. Viimase tiitlivõistlusena osalesid Eesti riistvõimlejad 1999. aasta MM-il Hiinas. [Eesti Päevaleht : 2006] Tänapäeval Tänapäeval on sportvõimlemine tõusnud ülesmäge. Väga paljud osalevad selle alaga olümpiamängudel ja on saavutanud häid tulemusi. Viimased riistvõimlemise medalid aastal 2012 läksid Hiinasse, Rumeeniasse ja Ungarisse. Riistvõimlemise meeste vabaharjutuses tuli Londoni olümpiavõitjaks hiinlane Zou Kai 15,933 punktiga. Eesmärk toitumisega on riistvõimlejatel saavutada uus tase kiiruses, parandada jooksu tehnikat ja üldfüüsilist võimekust
Teisipäeval Tallinna linnaplaneerimisametis oma ebaseadusliku ehitustegevuse kohta aru andmas käinud Oliver Kruuda tunnistas ennast süüdi ilma loata ehituste- gevuses. Pilt 4. Kruuda "Talle esitati tutvumiseks haldusõigusrikkumise protokoll. Ta lubas seda mitte vaidlustada ja trahv määratakse mõne päeva jooksul," ütles TLPA ehitusjärelevalve teenistuse juht Rain Seier, kirjutab Eesti Päevaleht Online. 4 Välismaa uudised Välismaa Somaalia piraatide käest vabastati Panama laev Somaalia Puntlandi piirkonna julgeolekujõud vabastasid teisipäeval piraatide käest Panama lipu all sõitva laeva
mis puudutasid rahvuslikku üleolekut võõramaalaste ja teisest rassisit inimeste suhtes. Miskipärast on osade inimeste mõtetes kinnistunud arvamus, et mustanahalised ja välismaalt pärit inimesed on kuidagi halvemad kui ülejäänud ,,korralikud" inimesed. Nii Tartus kui Tallinnas leidsid aset mustanahaliste ja üldse välismaalastest vahetusüliõpilaste peksmised Eestis elavate inimeste poolt (Eesti Päevaleht 2007; Tartu Postimees 2008). Sellistele tegudele ja mõtteviisidele ei oska leida mingisugust õigustust, küll aga on see selge näide, kuidas on stereotüüpide tekkimine ja kasutamine agressiivset käitumist põhjustav ning seega laastava toimega nii kannatanud välismaalastele kui ka kogu Eesti rahvale: taolised juhtumid näitavad Eestit Euroopas ja maailmas kõige halvemas võimalikus valguses ning on häbiplekiks ka nendele, kes selliste arvamuste ja tegude vastased on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
