9. KLASSI EESTI KEELE EKSAMI KORDAMISMATERJAL (16)

9. KLASSI EESTI KEELE EKSAMI KORDAMISMATERJAL
VÄLDE
Eesti keeles on rõhu ülesandeks tähistada sõna algust ehk eesti keeles on rõhk esimesel silbil.
I välde – lühikese silbi pikkuse tinglik nimetus. Esineb ainult lühikestes silpides. Lühikesed silbid ei saa omakorda esineda üheski teises vältes peale I välte. Pearõhuline silp on lühike ja sellele ei järgne k, p, t.
Nt ka-la, ja-nu-ne-ma, ve-de-le-ma
II välde – pika silbi pikkuse tinglik nimetus. Esineb ainult pikkades silpides. Pearõhuline silp on pikk. Pearõhulisele lühikesele silbile järgneb k, p, t.
Nt koe-rad, ham-mas-test
III välde – kolmanda välte puhul on tegemist ekstra rõhuga, millega võib hääldada pikki silpe. Pearõhulist pikka silpi hääldame ülipikalt. Sõna on ühesibiline.
Tavaliselt võib sama häälikulise koosseisuga silpe hääldada kas tavalise rõhuga (II vältes) või ekstra rõhuga (III vältes).
II välde III välde
Nt lau-lu lau-lu
kas-ti kas-ti
SILP
LÜHIKE PIKK
tavaline tavaline ekstra
rõhk rõhk rõhk
I välde II välde III välde
SÕNALIIGID
MUUTUVAD SÕNAD
MUUTUMATUD SÕNAD
Käändsõnad
Pöördsõnad
 
NIMISÕNAD
nt taevas, kivi, auto
TEGUSÕNAD
nt lendama, laulma
SIDESÕNAD
nt ja, ning, ega, või
OMADUSSÕNAD
nt hall, raske, värviline
 
HÜÜDSÕNAD
nt aitäh, noh, tere, hallo, ennäe
ARVSÕNAD
1) põhiarvsõna (kui palju?)
2) järgarvsõna (mitmes?)
nt üks, kolm, kuraditosin, pool
 
MÄÄRSÕNAD(kuulub tegusõna juurde)
1) kohamäärsõna (kus?)
2) ajamäärsõna (millal?)
3) viisi- ja seisundimäärsõna (kuidas?)
4) kvantiteedimäärsõna (kui palju?)
5) rõhumäärsõna (hinnang)
nt kiiresti, praegu, täna, veel, arvatavasti, juba, üsna
ASESÕNAD
1) nimisõnaline (ma, sa, mis)
2) omadussõnaline (missugune, see, oma, iga)
3) arvsõnaline (mitu, kõik, kogu)
nt mina, selline, kes
 
KAASSÕNAD
nt all, üle, sees, ees
KÄÄNDSÕNAD
OMADUSSÕNA VÕRDED
ALGVÕRRE väljendab lihtsalt mingit omadust: nt Kadri on ilus.
KESKVÕRRE väljendab seda, et kellelgi on mingit omadust rohkem kui teis(t)el: nt Mari on ilusam kui Kadri.
ÜLIVÕRRE näitab, et kellelgi on seda omadust kõigist rohkem: nt Mina on kõige ilusam (ilusaim).
Algvõrre
Keskvõrre
Ülivõrre
Põnev
Põneva ( omastav kääne) + m = põnevam
Kõige põnevam e põnevaim
Tume
Tumeda (omastav k) + m = tumedam
Kõige tumedam e tumedaim
Noor
Noore (omastav k) + m = noorem
Kõige noorem e noorim
NB! Mõnikord peab keskvõrde moodustamiseks muutma omastava käände lõpus olevat täishäälikut: targa – targe/m, vana – vane/m, pika – pike/m, laia – laie/m, kurja – kurje/m, paksu – pakse/m
ARVSÕNAD
PÕHIARVSÕNAD
JÄRGARVSÕNAD
Põhiarvsõnad vastavad küsimustele mitu? Kui palju? Mitmendik?
Pesas oli kolm muna. Kolmandik puudest oli juba raagus.
Järgarvud vastavad küsimusele mitmes?
See oli tema kolmas soov. Streik lõpetati kolmandal päeval.
Põhiarvsõnu märgitakse araabia numbritega (3, 1/3, 125).
Järgarvusõnu märgitakse kas rooma numbritega (III peatükk) või araabia numbritega, millel järele pannakse punkt (3. peatükk).
ASESÕNAD
Asesõnad asendavad lauses nimi-, omadus- või arvsõnu, aga on nendega võrreldes üldisema tähendusega. Asesõnad vastavad samale küsimusele, mis sõnadki, mida nad asendavad.
Nimi-, omadus- ja arvsõnaga laused
Asesõnaga laused
Vanaema seisis õunapuu all.
Keegi seisis õunapuu all.
Madala õunapuu otsa on lihtne ronida.
Sellise õunapuu otsa on lihtne ronida.
Kolm vanaema isus juba oksal.
Mitu vanaema istus juba oksal.
ÖELDIS e TEGUSÕNA e VERB
Pöördsõna on lauses kõige olulisem sõna, sest see annab lausele sisu.. Pöördsõna väljendab tegevust, on lauses öeldiseks. Öeldis võib ühes lauses koosneda mitmest sõnast, mis ei pruugi alati kõrvuti olla. Siiski on üks sõna alati põhisõnaks – see on tegusõna pöördeline vorm.
Nt Ma astun vaikselt . Ma koputan vaikselt. Ma olen vaikselt oodanud. Ma teen ukse vaikselt lahti.
Liitlauses on kaks või enam tegevust ehk öeldist. Osalaused ühendatakse omavahel liitlauseks sidesõna, koma või koma ja sidesõna/siduva sõna abil.
Nt Lapse naersid ja mängisid palli.
Mees röögatas ning haaras jalast kinni.
Ta kukkus, vajus pikali.
Ma ehmusin, sest ei teadnud , mida pean tegema.
KÄÄNDED
KÄÄNE
KÜSIMUS
AINSUS
MITMUS
1. Nimetav
kes? mis?
raamat
raamatu / d
2. Omastav
kelle? mille?
raamatu
raamatu / te
3. Osastav
keda? mida?
raamatut
raamatu / i / d
4. Sisseütlev
kellesse? millesse? kuhu?
raamatusse
raamatu / te / sse
5. Seesütlev
kelles ? milles? kus?
raamatus
raamatu / te / s
6. Seestütlev
kellest? millest? kust?
raamatust
raamatu / te / st
7. Alaleütlev
kellele? millele? kuhu?
raamatule
raamatu / te / le
8. Alalütlev
kellel? millel? kus?
raamatul
raamatu / te / l
9. Alaltütlev
kellelt? millelt? kust?
raamatult
raamatu / te / lt
10. Saav
kelleks? milleks?
raamatuks
raamatu / te / ks
11. Rajav
kelleni? milleni ?
raamatuni
raamatu / te / ni
12. Olev
kellena? millena?
raamatuna
raamatu / te / na
13. Ilmaütlev
kelleta ? milleta?
raamatuta
raamatu / te / ta
14. Kaasaütlev
kellega? millega?
raamatuga
raamatu / te / ga
Olulisim kääne on OMASTAV. Kõik ülejäänud käänded moodustatakse omastava käände abil.
nt õpik (nimetav) – õpiku (omastav). Sisseütleva moodustamiseks võetakse omastav kääne ÕPIKU ja lisatakse sisseütleva lõpp –SSE →ÕPIKUSSE
SÕNATULETUSE LIIGID

NIMISÕNATULETUS
Tuletis
Liide
Näide
Isikut väljendavad tuletised
·1 tegijanimi/ elukutse –ja
·2 kuuluvust tähistav:
rahvus/elukoht/liige/usk – lane
·3 osalejat tähistav –line
·4 kõnekeelne –kas
·5 ebaproduktiivsed liited (valmissõnadena):
–r
–ik
–nik
–ne
–us (omadussõnast → omadusnimi)
–al
·1 naissugu väljendav –nna
–tar
õpetaja, laulja, lüpsja
eestlane, inglane, tallinlane, keskerakondlane, luterlane
piduline, heinaline
pärnakas, poolakas
kalur
keemik
talunik
inimene
haige→haigus, pime→pimedus
treial
tantsijanna
sõbratar, lauljatar
Maailmavaate väljendamine
–lus
luterlus , katoliiklus , eraklus, boheemlus
Seisundi väljendamine
–mus
anduma→andumus, kiinduma→ kiindumus
Asju ja olendeid väljendavad liited
–i
–ja
–kas
–lane
–line
–r
–ik jne
lüliti
avaja
harakas
herilane
kakuline
vedur
pilvik
Kohta väljendavad liited
–la
– stik
–mik
–mu
–ik
söökla
mäestik
ristmik
eramu
sügavik
Rühma ja kogu tähistavad liited
– kond
–stik
–stu
elanikkond
sõnastik, harjutustik
järvistu
Eitust väljendavad liited
–eba
–mitte
ebakõla
mittesuitsetaja
2. OMADUSSÕNATULETUS
Tuletis
Liide
Näide
Eitus
–eba ( eesliide )
ebaselge
Omadus
–ne
–lik
mullane
usklik
Omaduse puudumine
–tu
mure→ muretu , valu→valutu
Omaduse määr
–kas
hapukas
Asukoht
–mine
alumine, tagumine
Väline sarnasus
–jas
traatjas, munajas, siidjas
3. TEGUSÕNATULETUS
Tuletis
Liide
Näide
Tegevus (nulltuletis e muutuv vaid sõnaliik)
film →filmima, riiv→riivima, koit →koitma, kogu→koguma
Põhjuslikkus ( viitab tegevusele või põhjusele)
–ta/–da
–sta
–nda
äratama (põhjustab ärkamist)
sandistama, orjastama
laiendama (laiemaks muutma)
Enesekohasus (juhtub tegija või olija endaga)
–u
–ne
peituma, relvastuma, riietuma
kõhnenema, tühjenema
Heli ( helisid väljendavad tegevused)
–ise
sisisema, susisema, lurisema
Käitumisviis (väljendavad käitumisviisi)
–tse
tujutsema, toorutsema
Ühekordsus (väljendab ühekordsete helide tuletisi)
–ata
piuksatama, kraaksatama, võpatama, seisatama,
Erilisus
–skle (nautiva varjundiga)
–le (korduv, ebakorrapärane tegevus)
olesklema, lamasklema
lendlema, uitlema
4. MÄÄRSÕNATULETIS
Tuletis
Liide
Näide
Viis
–lt
–sti
kadedalt, kergelt
kiiresti, uuesti
Rühmitamine
–ti
reedeti, hommikuti , klassiti
Paiknevus
–tsi
–kuti
–stikku
rinnutsi, silmitsi, käsitsi
rinnakuti, kohakuti
rinnastikku, küljestikku
Asend
–li
Kummuli , pikali, kõhuli, põlvili
Võõrnimetuletiste kirjutamine
Kirjutatakse nime ortograafiat säilitades. Üldsõnastumist näitab väike algustäht.

liited: -lik, -lane, -lus, ism, ist. Nt balzaclik, chaplinlik, chopinlik, madridlane, hollywoodlik. Liidetakse ilma ülakomata.

Ülakomaga saab toonitada nime ja liite piiri. Kasutatakse, kui
a) kirjapilt ja hääldus on erinevad (nt bordeaux´lane, poe´lik)
b) ei taheta rikkuda konsonantühendi õigekirja. (nt faehlmann ´lik, mutt ´lik, artur-kapp´lik)
3) Mitmesõnalistest nimedest saadud tuletised võib kirjutada kokku või panna sidekriipsu (nt riodejaneriolik, rocca -al-marelane)
4) Ainult kõige üldtarvitatavamates nimedes on võõrnimi mugandunud (nt budism , darvinism)
KÄÄNDSÕNADE KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE
KOKKU KIRJUTATAKSE
SÕNA
MÄRKUS
NÄIDE
Liitsõnad
uus tähendus
Südametunnistus, vanaisa
Nimisõnad, kui…
…esimene sõna vastab küsimusele mis liiki? missugune?
Mootorpaat, puhkusereis, nahkmööbel, juhtnöör
…esimene sõna on lühenenud
Purskkaev , võõrkeel, inimhääl
Nimisõna või omadussõna järgneva omadussõnaga…
…kui tekib uus mõiste
Lumivalge, helesinine
Käändsõna järgneva ne- ja line-liitelise omadussõnaga
Mäekõrgune, suurejooneline, tuhandeaastane, poistevaheline
Sidekriipsuga number, täht, nimi järgneva ne- ja line-liitelise omadussõnaga
13-aastane, T-kujuline, Elva-lähedane
Arvsõna
-teist, -kümmend- ja -sada,
alates tuhandest kirjutatakse LAHKU!
Kolmteist, kakskümmend, nelisada.
Kolm tuhat , sada miljonit
Kohanimed
Kohanime esiosa iseseisva nimena ei tarvitata
Emajõgi, Munamägi
Kohanime omadussõnaline nimeosa ei käändu
Pühajärv, Keskväljak
Kohanimes on liigisõna maa
Eestimaa, Baltimaad
TEGUSÕNAD
TEGEVUSNIMED

ma-tegevusnimi (mida tegema?)
nt ronima
Seesütlev
ronimas
Seestütlev
ronimast
Saav
ronimaks
Ilmaütlev
ronimata

da-tegevusnimi (mida teha?)
nt ronida, hüpata, süüa
des-vorm (mida tehes?)
nt ronides, hüpates, süües
KESKSÕNAD
1) v- ja tav-kesksõna (mida tegev? mida tehtav ?)
nt laulev, lauldav, hüppav, hüpatav
2) nud- ja tud-kesksõna (mida teinud? mida tehtud?)
nt laulnud, lauldud, roninud, ronitud, hüpanud, hüpatud
TEGUSÕNADE KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE
NB! Ühend- või väljendtegusõnast tuletatud käändsõna osad kirjutatakse kokku!
TEGUSÕNA
KÄÄNDSÕNA
tähele panema
tähelepanek, tähelepanu, tähelepanelik, tähelepanemine
rahul olema
rahulolu, rahulolematu, rahulolev, rahulolemine
osa võtma
osavõtt, osavõtlik, osavõtja, osavõtmatu, osavõtmine
TEGUSÕNA
MÄRKUS
NÄITED
LIHTTEGUSÕNA
koosneb ühes sõnast
istuma, reisima , põgenema, naerma , laulma, hüppama
LIITTEGUSÕNA
koosneb kahest osast
abielluma, ebaõnnestuma, naeruvääristama, alahindama, umbusaldama, esietenduma,
ÜHENDTEGUSÕNA
koosneb kahest sõnast: tegusõnast ja määrsõnast
alla andma, läbi otsima , üle värvima, maha hüppama, välja sõitma, ette võtma, segi ajama, ära kolima
VÄLJENDTEGUSÕNA
koosneb kahest sõnast: tegusõnast ja käändsõnast.
heaks kiitma, hukka mõistma, silma torkama, pead murdma , osa võtma, kirja panema, lugu pidama , mehele minema, sõna kuulama .
LAUSELIIKMED
ÖELDIS
Öeldis on lause pealiige, mis väljendab tegevust. Öeldis on kogu lause põhisõna. Kõik ülejäänud lauseliikmed on tema laiendid . Pöördsõna on lauses kõige olulisem sõna, sest see annab lausele sisu.. Pöördsõna väljendab tegevust, on lauses öeldiseks. Öeldis võib ühes lauses koosneda mitmest sõnast, mis ei pruugi alati kõrvuti olla. Siiski on üks sõna alati põhisõnaks – see on tegusõna pöördeline vorm.
Nt laulab , jooksevad, lauldakse, müristab, on vaadanud, pidi pealt vaatama, näis olevat ühise keele leidnud.
ALUS
Alus ehk subjekt on lause moodustaja, mis märgib öeldisega väljendatud tegevuse sooritajat või olukorras olijat ning vastab küsimusele kes? mis? keda? mida?
Aluseks on harilikult nimisõna( fraas ) nimetavas või osastavas käändes, nt Poiss loeb raamatut. Miili on meeldiv inimene. Rabas leidus pohli ja jõhvikaid.
Aluseks võib olla ka: a) mis tahes muu sõnaliigi sõna (või fraas), kui see esineb nimisõna tähenduses (vastates küsimustele kes? mis? keda? mida?), nt omadussõna: Virgad said kiita, laisad laita; hulgasõnafraas: Kaks meest astus tuppa . Linnas liigub palju sõjaväelasi; b) da-lühend, nt Mõtelda on mõnus; c) osalause , nt On tore, et sa tulid.
ÖELDISTÄIDE
Öeldistäide on verbi olema laiend , mis näitab, kes, mis või missugune on alusega tähistatu. Öeldistäiteks on harilikult omadussõna(fraas) nimetavas käändes või nimisõna(fraas) nimetavas või osastavas käändes, nt Laps on haige. Härra Tamm on kunstnik. Juku on kooli paremaid õpilasi.
Öeldistäiteks võib olla ka muu sõnaliigi sõna (või vastav fraas), kui see esineb omadus- või nimisõna tähenduses: a) hulgafraas, nt Vahetunni kestus on kümme minutit; b) järgarvsõna(fraas), nt Kes täna kolmas, see homme teine; tänane teine on aga homme juba esimene; c) kesksõna- ja mata-lühendid, nt Nende näod olid küsivad. Teie väited on kergesti ümberlükatavad. Lapsed olid ülimalt pettunud . Töö on veel lõpetamata; d) da-lühend, kui verb olema on tähenduses 'tähendama', nt Vähem süüa on (= tähendab) kauem elada; e) kõrvallause, nt Meie soov on see, et sa tuleksid kiiremini tagasi. Esimene mulje temast oli selline, nagu põeks ta mingit rasket tõbe.
Omadussõnaliseks öeldistäiteks, s.o küsimusele missugune? vastavaks öeldistäiteks, võib olla ka nimisõna(fraas) seestütlevas, nt Maja on puust; kaasaütlevas, nt Tüdruk on heledate juustega; või ilmaütlevas, nt Kõik teie väited on usutava tõestuseta.
SIHITIS
Sihitis on verbi laiend, mis näitab, kellele või millele on tegevus sihitud, ning vastab küsimustele keda? mida? kelle? mille? kes? mis? Sihitiseks on harilikult nimisõna(fraas) osastavas, omastavas või nimetavas käändes, nt Ma kohtasin sõpra. Aednik kasvatas suure kõrvitsa. Loe see raamat läbi.
MÄÄRUS
Alates sisseütlevast käändest on tegemist kindlasti määrusega.
Määruse liigid
Määrus
Näide
Tegevuse osalised
a) tegijamäärus
b) valdajamäärus
c) vahendimäärus
d) kaasnemismäärus
e) sõltuvusmäärus (midagi, millele tegevus on sihitud)
Asjatundjate poolt anti tööle eitav hinnang. Ta on kõigist vihatud. Need majad on minu isa ehitatud. See ei ole minu teha
Ma kinkisin talle raamatu. Tal on raamat. Ta sai minult raamatu. Jüri sai ema käest teada, et isa on haige. Mul on igav
Isa lõhkus kirvega puid. Naine ei suutnud juhtunut mõistusega võtta
Juku mängis koos Mikuga õues palli. Margit käis teatris ilma meheta
Juhataja suhtub inimestesse hästi. Peeter püüdis Mirjamit veenda oma truuduses. Ema rääkis mulle isast. Taat mõtles oma õnnetu elu peale. Jüri abiellus Tuulega . Poiss valmistus eksamit tegema;
Tegevuse asjaolud
a) kohamäärus
b) ajamäärus
c) kvantiteeti e hulgamäärus
d) viisimäärus
e) seisundimäärus, nt
Ta sõitis linna. Ta on linnas. Ta tuli linnast. Läksin kuni väravani. Isa tuli tagaukse kaudu
Ta oli eile kodus. Isa töötab iga päev hommikust õhtuni. Töö tuleb homseks valmis teha
Nad läksid kolmekesi kinno . Kušett on seitsekümmend sentimeetrit lai. Jüri armastab oma naist väga
Rong sõitis kiiresti. Katus langes raginal sisse. Elu veereb nagu hernes
Ilm läheb külmaks. Peeter töötab õpetajana. Vanaema on gripis. Keerasin sahtli lukust lahti
Sündmuse põhjuslikud seosed
a) põhjusmäärus
b) tingimusmäärus
c) otstarbemäärus
Mehe käed on külmast kanged . Ta suri kopsupõletikku. Sinu (aegluse) pärast jäime rongist maha
Õnnetuse korral tuleb kutsuda kiirabi. Suure näljaga süüakse kõike, mis liigub ja kasvab
See raha on ette nähtud koolimaja ehitamiseks
TÄIEND
Kuulub põhisõna juurde. Täiendi põhiliigid on:
1) omadussõnaline täiend, iseloomustab põhisõna ja ühildub temaga enamasti käändes ja arvus nt väike poiss;
2) nimisõnaline täiend, näitab põhisõna kuuluvust või mõnda lisatunnust (materjali, kohta, ulatust jne). Nimisõnaline täiend ei ühildu põhisõnaga. Kuuluvust näitav on alati omastavas käändes (nt venna raamat), materjal (nt siidist kleit), ulatus (nt õlgadeni juuksed), tunnus (nt sarvedega saatan).
LISAND
Lisand on nimisõnaline täiend, mis tähistab sedasama olendit, eset või nähtust, mis põhigi, kuid teise mõiste kaudu, nt Proua Tammega me oleme juba tuttavad. Tallinn, Eesti Vabariigi pealinn, asub Soome lahe kaldal. Nagu näidetest nähtub, võib lisand olla nii oma põhja ees kui ka selle järel.
Järellisand täpsustab põhja ning on sellest kõnes pausiga, kirjas koma(de)ga eraldatud. Vormilt võib järellisand olla a) samasugune nagu põhi, s.o põhjaga ühilduv, nt isa, Pärnust pärit mees -- isale , Pärnust pärit mehele; b) osastavas käändes, nt Peeter ja Jüri, meie innukamaid abilisi; c) kui-sidesõnaga, nt Ants kui parim korvikütt, ning d) olevas käändes, nt isa elukutselise kalamehena.
Eeslisand moodustab põhjaga tihedamini kokkukuuluva terviku ning on a) põhjaga ühilduv, nt minu sõbrale Jaanile; b) nimetavas käändes, nt kapten Soots -- kapten Sootsile; c) omastavas käändes, nt Narva linn, Juhani -onu, või d) seestütlevas käändes, nt kunstnikust sõber.
KIRJAVAHEMÄRGID RINDLAUSES
Rindlause koosneb kahest või enamast kõrvuti asetsevast samaväärsest osalausest (nt Aksel laulab häist, Eduardile meeldib tantsida ja Anne mängib mitut pilli.)
Rindlause kirjavahemärgid
Rindlause osalaused ühendatakse enamasti koma või sidesõnaga. Sidesõnade ja, ning, ega, või ette enamasti koma ei panda.
Nt üheksa korda mõõda, üks kord lõika. Päike paistab, lõoke lõõrib, loodus lokkab. Kärbsed sumisevad ja sääsed pinisevad. Maarja laulab ning Indrek mängib klaverit .
Koolon
Mõttekriips
Kui loetelule eelneb kokkuvõttev sõna või sõnaühend, siis pannakse loetelu ette koolon.
Nt Meid ründasid mitmesugused putukad: parmud , sääsed ja kihulased .
Kui loetelule järgneb kokkuvõttev sõna või sõnaühend, siis kasutatakse mõttekriipsu.
Nt Telk , magamiskott ja toidunõud – need esemed tuleb kindlasti kaasa võtta.
KIRJAVAHEMÄRGID PÕIMLAUSES
Põimlause koosneb pealausest ja ühest või mitmest sellele alistatud kõrvallausest. Kõrvallause alguses on alistav sidesõna (et, kui, kuni, sest, ehkki jt) või siduv ase- või määrsõna (kes, mis, kelle, mida, kellena, kus jt). Kõrvallause eraldatakse pealausest alati koma(de)ga.
Nt Töölised ootasid, kuni koormaga auto maja ette jõudis. Kui tuul pöördus, läksid ilmad ilusaks.
LAUSELÜHEND
Lauselühend on aluse ja öeldiseta osalause, mille peasõnaks on käändeline verbivorm , nt Seda kuuldes läks ta tuju paremaks. Jõudnud koju, otsustasin natuke puhata . Nii nagu lause võib erijuhul koosneda ainult öeldisest, võib ka lauselühendiks olla ilma laienditeta käändeline verbivorm, nt Süües kasvab isu.
Lauselühendi eriliigiks on verbita lauselühend, mis on saadud olema-verbi väljajätmisega lausest, nt Poiss läks, kepp käes / vile huulil / seljakott üle õla / süda kerge / pea püsti / jalad puhanud / juuksed kammitud / hõlmad lehvimas
SUUR JA VÄIKE ALGUSTÄHT
Märkused
Näited
LÄBIV SUUR ALGUSTÄHT
1) Kohad, ehitised
v.a liigisõna (meri, jõgi, tänav, mägi, linn, väljak jne)
Tartu linn, Raekoja plats , Kolme Pärna tänav, Pühavaimu kirik
2) Asutused, ettevõtted
v.a liigisõna ( muuseum , tehas jne)
Musta Kassi kämping, Hea Tuju kauplus, Eesti Kontsert
3) Riigid
Eesti Vabariik, Ameerika Ühendriigid, Rootsi Kuningriik
4) Isikud, olendid
Ka kujuteldavad
Kadri, Toomas-Hendrik Ilves, Kaval-Ants, Vanapagan
5) Ajalehed, ajakirjad
v.a sidesõna (ja, või jne)
Eesti Ekspress, Pärnu Postimees , Pere ja Kodu
6) Kaubad , sõidukid
v.a liigisõna (laev, auto, kakao , leib, sai jne)
kakao Meie Mark, laev Tormide Rand ,
ESISUURTÄHT
1) Teosed, dokumendid , sarjad
Kirjutatakse jutumärkides
„Tõde ja õigus”, „Presidendi valimise seadus”, ballett „Luikede järv”, „ Aktuaalne kaamera”
2) Ajaloosündmused
Jüriöö ülestõus, Teine maailmasõda
3) Taimesordid
Kirjutatakse jutumärkides
kartul „Jõgeva piklik”, õun „Valge klaar”
VÄIKE ALGUSTÄHT
1) üritused
rahvatantsupidu, rahvusvaheline muusikute konverents
2) kuud, nädalapäevad, tähtpäevad, pühad
veebruar, lehekuu, pühapäev, jaanipäev, uusaasta, suur reede, võidupüha, rahvusvaheline üliõpilaste päev
3) ametinimetused, auastmed
minister, direktor , professor , kindral
4) keeled, rahvused
eestlane, vene keel
5) õppeained
ajalugu, matemaatika , eesti keel
ÜTE JA OTSEKÕNE
ÜTE on pöördumissõna, mis näitab, kelle või mille poole lauses pöördutakse.

ÜTE on alati nimetavas käändes.
Nt Poisid, lähme trenni ! Kes teist, tüdrukud, tahab minuga kinno tulla?

ÜTE eraldatakse muust lausest koma(de)ga.
Nt Anne, tule aita mind. Lähme, lapsed, kiiremini.
OTSEKÕNET kasutatakse siis, kui tahetakse kellegi sõnu muutumatul kujul edasi anda.

Otsekõnega lause koosneb tavaliselt otsekõnest ja saatelausest.
1) Saatelause ja otsekõne
Nt Õpetaja Kask ütles: „Täna õpime kirjavahemärke.”
2) Otsekõne ja saatelause
Nt „Täna õpime kirjavahemärke,” ütles õpetaja Kask.
3) Otsekõne, saatelause, otsekõne.
Nt „Täna õpime kirjavahemärke,” ütles õpetaja Kask,” selleks läheb meil vaja vihikuid.”

Otsekõne pannakse alati jutumärkidesse („”). NB! Lause lõpumärk on jutumärkide sees.

Otsekõne võib sisaldada ka ütet.
Nt „Tere, tädi Alma,” ütles ta, „kas valget riiet on?”