zu kasutamine lauses zu kirjutatake lauses algvormis oleva tegusõna ette ja tema kasutamine sõltub eespool olevatest pöördelises vormis tegusõnadest. Nt. Er kann schnell laufen. Er vergisst immer seine Hausaufgaben zu machen. Kui tegusõnadel on lahutatav eesliide, siis kirjutatakse zu liite ja sõna vahele. Ich bitte dich aufzustehen. Zu väljendab da tegevusnime: joosta, laulda jne. Zu-d tuleb kasutada: 1) Es ist + omadussõna nt. Es ist wichtig zu lernen. 2) Kindlad väljendid: Es ist/gibt + nimisõna nt. Es gibt Möglichkeit ins Ausland zu fahren. Es macht Spa Sport zu treiben. 3) beginnen algama bitten paluma vergessen unustama versuchen proovima
• Accusativus – acc. – osastav – keda? mida? kuhu? • Ablativus – abl. – määruse kääne – kellega? millega? kuidas? kus? • Vocativus – voc. – ütte kääne – kes? Mis? KOLM GRAMMATILIST SUGU • MEESSUGU – genus masculinum – M • NAISSUGU – genus femininum - F • KESKSUGU – genus neutrum - N KAKS ARVU AINSUS - singularis MITMUS – pluralis • Nimisõnadel on viis KÄÄNDKONDA e DECLINATIO • Tegusõnadel on neli PÖÖRDKONDA e CONIUCATIO * Kuus AJAVORMI: olevik, lihtminevik, lihttulevik, täisminevik, enneminevik, teine tulevik Sõnaraamatus.... /näide, millised andmed on sõnaraamatust leitavad.../ • Puella, ae f – tüdruk - Genitiivi lõpp –ae näitab sõna kuulumist I käändkonda - Tähis f (femininum) näitab, et sõna on naissoost • Discipulus, i m – õpilane - Gen lõpp – i = II käändkond - M (maskulinum) meessoost sõna
. Ma ei tööta enam pangas. . Ma töötan nüüd koolis. ? Kus sa praegu töötad? 2. pöördkond helistama rääkima mina helistan räägin sina helistad räägid / tema helistab räägib meie helistame räägime teie helistate räägite nad helistavad räägivad Mõnedel tegusõnadel on infinitiivi lõpu ees liide -- või -- , mis olevikus pööramisel muutub -ks: joonistama tantsima / Mõnede tegusõnade pööramisel toimub ainsuse 1. pöördes kaashääliku muutus. Näiteks: /
sie/Sie nehmen sie/Sie lesen sehen nägema geben andma ich sehe ich gebe du siehst du gibst er/sie/es sieht er/sie/es gibt wir sehen wir geben ihr seht ihr gebt sie/Sie sehen sie/Sie geben NB! Ebareeglipärastel tegusõnadel muutub 2. ja 3. pöördes e täht i-ks või ie-ks.
He was not there. It was there. See oli seal Was it there? It was not there. We were there. Me olime Were we there? We were not there. seal Olevikus have, has HAVE minevikus had + põhitegusõna III põhivorm tulevikus will have tegusõna kolmas põhivorm moodustatakse reeglipärastel tegusõnadel lõpu -ed, lisamisega. Seega sarnaneb ta tegusõna teisele põhivormile (lihtminevikule) Algvorm III põhivorm Play Played Finish Finished Belong belonged Näide!! Olevik: John has arrived. John on saabunud. I have read this book. Ma olen seda raamatut lugenud. Minevik: John had gone out. John oli välja läinud.
. Tegusõna aspekt. Venekeelsetel tegusõnadel on eriline grammatiline kategooria, aspekt ehk laad, mida nimetekse . Aspekti järgi jagunevad tegusõnad kahte rühma: (); () väljendavad piiritlematud, kestvad, korduvad, tavapärast, kellegi või millegi omast tegevust. Vastavad küsimusele TEEN MIDA? väljendavad piiritletud, lõpetatud, viivulist, ootamatud tegevust. TEEN ÄRA MILLE? Ma lahendasin rasket ülesannet (mida?). . Ma lahendasin raske ülesande (mille?). . Ma lugesin seda raamatut (mida?) kaua aega.
Asenda jaatav kõne eitavaga. viiakse ei viida tuuakse ei tooda lüüakse ei lööda käiakse ei käida võidakse ei võiata treitakse ei treita müüakse ei müüda süüakse ei sööda juuakse ei jooda i muutu i muutu i muutu 1. Mitu põhilist aega on tegusõnadel, kuidas neid nimetatakse? 2. Mitu vormi on mineviku väljendamiseks, kuidas neid nimetatakse? 3. Mitu arvu on tegusõnadel? Nimeta need. 4. Mitu tegumoodi on eesti keeles? Nimeta need. 5. Mitu kõneviisi on tegusõnadel? Nimeta need. 6. Mitu tegumoodi on eesti keeles? Nimeta need. 7. Nimeta kõik ajad, mis eesti keeles olemas on. 8. Kirjuta sõnast viima umbisikulise tegumoe lihtminevik. 9. Kirjuta sõnast sööma umbisikulise tegumoe olevik.
Sellele vastandub status absolutus. Need kaks nüanssi asendavadki käändeid. Heebrea keeles on kaks sugu: meessugu ja naissugu. Abstraktsed nimisõnad on tavaliselt naissoost. Heebrea keeles on kolm arvu: ainsus, mitmus ja kaksus ehk duaal. Duaali kasutatakse heebrea keeles ainult paarisesemete puhul (näiteks silmad, käed). Mineviku moodustamisel ei ole peamine tähtsus tegusõna vormil. Kui räägitakse minevikust, siis tuleb lisada ajamäärus. Tegusõnadel eristatakse vaid lõpetatud ja lõpetamata aspekti. Nagu paljudes teisteski keeltes, on heebrea keeles ka passiivi, aktiivi, infinitiivi, imperatiivi ja muud vormid. Alfabeeti kuulub 22 tähte, kirjutamist alustatakse paremalt liikudes vasakule. Algul tähistati ainult konsonante, kuid umber 6. sajandist lisati tähtedele abimärgid vokaalide tähistamiseks. Heebrea keeles kirjutatakse ka juudi (jidisit), espanjooli, karaiimi jmt. keelt.
6. Leia ametniku soovitussõnastikust, miks tuleks sõnaühendile kalandusalased projektid eelistada liitsõna kalandusprojektid? Vastus: Liita on mõtet ainult neid tüvesid, mis on mõiste väljandemiseks hädavajalikud. Terminite kompaktsus vähendab teksti liiasust ja lõtvust 7. Kirjuta sõnade postskriptum ja post scriptum lühend. Vastus: PS ja P.S 8. Kuidas on Frankfurt ja Detroit omastavas käändes (mille?)? Vastus: Frankfurdi ja Detroiti 9. Eerima-lõpulistel tegusõnadel on enamasti olemas ka lühivariandid (nt konserveerima ja konservima). Leia ÕSist sõnade identifitseerima, struktureerima, sertifitseerima, normeerima ja standardiseerima lühivariandid. Mis sõna lühivarianti tuleks eelistada pikale variandile? Vastus: identima, liigendama, sertima, normima. 10. Miks tuleb ametniku soovitussõnastiku kohaselt vältida sõnu samaaegselt, kahekordselt ja igapäevaselt? Kirjuta variandid, mis on kooskõlas keelesoovitustega.
Keeles esinevad pikad lausemoodi sõnad ning keerulised verbid. See-eest on sõnade järjekord lauses üsnagi vaba.(Salzmann, Dictionary Of The Northern Aropaho Language 1983). Arapaho keele südameks on tegusõna. Väga paljud arapaho keele nimisõnad on tegelikult tegusõnad. Näiteks sõna 'kruus' tähistab miskit, mis 'hoiab asju'. Verbid jagunevad nelja kategooriasse: esimesel tasemel esineb vahe sihiliste ning sihitute tegusõnade vahel. Sihitutel tegusõnadel esineb vahe elus ja eluta sõnade vahel. Elus ja eluta sõnu kutsutakse AI ja II verbideks. Arapaho keeles ei ole kindlaid käändeid, nagu eesti keeleski, mis määraksid sõna elus/eluta olekut, see sõltub sõnast endast. (The Arapaho Project). Foneetilise süsteemi tunnusjooneks on täishäälikute pikkuste vastandumine (eee, iii, ooo, uuu) ning nõrkade ja tugevate kaashäälikute vastandumine.( Cowell ja Moss, Let's Learn Arapaho 2000). Konsonante on keeles 12, vokaale 4
meie loeme meie helistame teie loete teie helistate nad loevad nad helistavad Küsimuse, jaatuse ja eituse moodustamisel kasutatakse ühesuguseid pöördelõppe. . Ma ei tööta enam pangas. . Ma töötan nüüd ministeeriumis. ? Kus sa praegu töötad? Erandid: Mõnedel tegusõnadel on ainsuse 1. pöördelõpuks ja mitmuse 3. pöördelõpuks (1. pöördkond) või (2. pöördkond). Näiteks: kuulma õppima kandma 27 Mõnedel tegusõnadel on infinitiivi lõpu ees liide -- või -- , mis olevikus pööramisel muutub : kontrollima tantsima
S. ja eestikeelsele väljendile postskriptum on PS. 4. Mida tähendavad teaduskeeles sageli kasutatavad lühendid et al. ja ibid.? Ibid. (ld ibidem) tähendab ,,sealsamas". Lühend et al. tähendab ,,ja teised". 5. Miks ei sobi lühend R.S.V.P. eestikeelsesse teksti? Lühend R.S.V.P. on tulnud prantsuse keelest ning tähendab répondez s'il vous plat ehk ,,palun vastake". Eelistada tuleks eesti keelseid vasteid näiteks palun vastake. 6. Eerima-lõpulistel tegusõnadel on enamasti olemas ka lühivariandid (nt konserveerima ja konservima). Leia sõnade identifitseerima, struktureerima, sertifitseerima, normeerima ja standardiseerima lühivariandid ja märgi, mis sõna lühivarianti tuleks eelistada pikale variandile. Identifitseerima lühivariant on identima. Struktureerima lühend on struktuuristama. Sertifitseerima lühivariant on sertima. Normeerima lühivariant on normima. Standardiseerima lühivariant on standardima
Kvalitatiivne vokaalivahetus on siis kui reaalselt täht muutubki nt sõnas sing-sang. Kvantitatiivne vokaalivahetus on siis, kui toimub hääliku pikenemine nt (e-aste) pes-pedis- (o aste) podium- foot (tegu on pikenenud o- astmega). Pikenevad häälikud e ja o. Indo-euroopa keeltes on astmed tavaliselt e-o-0-0 ja germaani keeltes i-a-0-0 (sing-sang-sung, kus sung on 0 aste ja lisatud on u). Ablaut toimub tugevaate tegusõnade puhul ja tugevatel tegusõnadel on 7 klassi ehk pöördkonda. afrikaat – Afrikaat on häälikute kooslus mis on klusiili ja frikatiivi vahel. Selle hulka kuuluvad näiteks paljude germaani keelte „th“ (ð, þ) (the thing), saksa keele pf (Pferd), tz (Zeit) alamsaksa laen eesti keeles – Alamsaksa keel oli Hansa liidu kaubanduskeel. Eesti keeles on 1000-2000 alamsaksa laenu, nende hulgas töökohaga seotud sõnad (meister, sell, gild, amet,
Mitmus on kolm vormi olenevalt nimisõnade tüübist. Esimene, "tavaline" tüüp seisneb täishääliku algseisukoha muutmises ja sufiksi lisamises: -n: afus → ifassen "käsi". Teine tüüp seotud ainult täishääliku muutmisega: adrar → idurar "mägi". Kolmas tüüp ühendab vokaalide muutuse sufiksiga: -n: izi → izan "lend" (Vikipeedia, 2017). Riifi keeles tegusõnad pööratakse kolmes ajas: minevik, olevik ja tulevik (Wiki, 2007). Riifi keele tegusõnadel on oma alus, mis saab muuta prefiksi, sufiksi, fleksiooniafiksi, tsirkumfiksi ja apofoonia abiga (Revolvy, s.a.). ad- sufiks tähendab tulevikku, is- teeb tegusõna küsiga ja ur- teeg tegusõna eitavaks (Vikipeedia, 2017). Vene keel Vene keele nimisõnad võivad olla mees-, nais- ja kesksoost. Meessoost nimisõnade lõpus on: 1) peenendamata konsonant: стол (laud), 2) -й: герой (kangelane), 3) peenendatud konsonant: вождь (juht), vähestel jutudel -а, -я: папа (isa)
SÕNAD · Muutuvad sõnad: käändsõnad ja pöördsõnad · Muutumatud sõnad: määrsõnad, kaassõnad, sidesõnad, hüüdsõnad · Käändsõnad: nimisõnad, arvsõnad, asesõnad, omadussõnad · Pöördsõnad: tegusõnad 23. Tegusõna pöördelised ja käändelised vormid! · Tegusõnadel on pöördelised ja käändelised vormid · Käändsõnadel on ainult käändelised vormid · Tegusõna pöördelised vormid on kõik isikulise ja umbisikulise tegumoe kindla, tingiva, käskiva ja kaudse kõneviisi vormid · Käändelised vormid on ma- ja da- tegevusnime ning oleviku ja mineviku kesksõna vormid 24. Kuidas saab ÕSist kontrollida sõnade käänamist?
flektreeriv Aglutineeriv Isoleerv Keele morfoloogiline tüüp Tüvevaheldus Eesti keeles on 3 liiki tüvevaheldust 1) astmevaheldus (laadivaheldus ja vältevaheldus) 2) vokaalivaheldus 3) kujuvaheldus (vokaallõpulise ja konsonant lõpulise tüve vaheldumine) astmevaheldus = AV astmevahelduse puhul muutub sõna tüvi nimisõnadel kolmes esimeses käändes ja pöördsõnadel ehk tegusõnadel kindla kõneviisi oleviku esimene pööre ( mida teeb ja mida teha). Astmevaheldus jaguneb: 12. laadivaheldus LV Laadivaheldus esineb nendes sõnades kus sulghäälik või s kaob ära või asendub teise tähega. Pood poe poodi , kinnas kinda kinnast, lugema loe lugeda. 22. vältevaheldus VV vältevahelduse puhul vaheldub teine ja kolmas välde ülejäänud väldete vaheldusi ei peeta VV-ks. A- tüvi on ainsuse omastav ja tegusõnade puhul.
Sõna lõpus pärast kaashäälikut. . 3. ,, ,, .Sõna keskel tugeva kaashääliku ,. ees. . 4. ,,,,, ,,,. . Naissoost sõnadel,mis lõpevad sisihäälikuga. . 5. 2- -, , . .Tegusõnadel 2.pöördes. - ? ? 6. . -!-!- - Tegusõnadel - käsiva kõneviisi vormis. ! ! 7. , , - ,,,, Tegusõna algvorm e.ma- da infinitiiv. ,, . 9 . Sõna struktuur. : (sõna tüvi) (sõna lõpp)
s s 11 Rajav Kelleni? Milleni? Tüdrukuni Tüdrukuteni . 12 Olev Kellena? Millena? Tüdrukun Tüdrukuten . a a 13 Ilmaütlev Kelleta? Milleta? Tüdrukuta Tüdrukuteta . 14 Kaasaütl Kellega? Millega? Tüdrukug Tüdrukuteg . ev a a 7) Tegusõna vormistik Tegusõnadel on pöördelised ja käändelised vormid. Tegusõna pöördelised vormid väljendavad isikut ja arvu (mina, sina, tema, meie, teie, nemad), aega (olevik, minevik), kõneviisi (kindel, tingiv, käskiv, kaudne), tegumoodi (isikuline, umbisikuline) ja kõnet (jaatav ja eitav. Tegusõna käändelised vormid väljendavad tegevust üldiselt. Tegusõna käändelised vormid on tegevusnimed (ma-tegevusnimi ja da-tegevusnimi) ja
-ma -maks -da (-ta, -a) -v -nud -mine -ja (jooksja) -mas -mata -des (-tes, -es) -tav (-dav) (jooksmine) -mast -tud (-dud) b) Tegusõna pöördelised vormid. Tegusõnadel on kaks arvu: ainsus ja mitmus Kolm pööret ainsuses ja kolm pööret mitmuses. Neli aega: olevik, lihtminevik, täisminevik ja enneminevik. Neli kõneviisi: kindel, tingiv, kaudne, käskiv. Kaks kõneliiki: jaatav ja eitav. Kaks tegumoodi: isikuline ja umbisikuline.
T, p ja k vokaalide järel muutusid vastavalt häälikuteks ss, f ja h. T ja p sõna algul ja pärast kaashäälikut muutusid vastavalt ts ja pf. Helilised klusiilid d, b, g muutusid helituteks klusiilideks tugevad ja nõrgad nimisõnad vokaaltüved e tugevad käändelõpud lisati vokaaliga lõppevale tüvele; konsonanttüved e nõrgad tüvi lõppes konsonandiga tugevad stones / nõrgad oxen. Eyes/augen tugevad ja nõrgad tegusõnad tugevatel tegusõnadel moodustatakse üldmineviku (preteeritumi) ja mineviku kesksõna ablaudi abil. Algselt oli tugevatel verbidel olemas neli vormi: infinitiiv, preteeritumi ainsus, preteeritumi mitmus ja mineviku kesksõna. Praegu on see säilinud ainult verbil be, millel on ainsuse ja mitmuse vormid was ja were. Nõrgad tegusõnad on germaani keele uuendus. Need moodustatakse, pannes sõna lõppu kas d või t. neid verbe on aja jooksul väga palju juurde tekkinud.
morfeemi, millest üks väljendaks minevikku, teine olevikku) · väljenduvad ühe keele sees sarnasel viisil AGA Sõnaliigid on: nimisõna ehk substantiiv, tegusõna ehk verb, omadussõna ehk adjektiiv, määrsõna ehk adverb, arvsõna ehk numeraal, asesõna ehk pronoomen, määrsõna ehk kvantgor. Igal sõnaliigil on mingi teatud kategooria, mis sellega liitub. Näiteks nimisõnadel ja omadussõnadel on kääne, tegusõnadel aeg, tegumood , isik. 44. Sõnaliigi ja lauseliikme seostest Lauseliikmed on: alus ehk subjekt, öeldis ehk predikaat, sihitis ehk objekt, öelditäide ehk predikatiiv, määrus ehk adverbiaal, täiend ehk atribuut. AGA Sõnaliigid on: nimisõna ehk substantiiv, tegusõna ehk verb, omadussõna ehk adjektiiv, määrsõna ehk adverb, arvsõna ehk numeraal, asesõna ehk pronoomen, määrsõna ehk kvantgor. Igal sõnaliigil on mingi teatud kategooria, mis sellega liitub
morfeemi, millest üks väljendaks minevikku, teine olevikku) · väljenduvad ühe keele sees sarnasel viisil AGA Sõnaliigid on: nimisõna ehk substantiiv, tegusõna ehk verb, omadussõna ehk adjektiiv, määrsõna ehk adverb, arvsõna ehk numeraal, asesõna ehk pronoomen, määrsõna ehk kvantgor. Igal sõnaliigil on mingi teatud kategooria, mis sellega liitub. Näiteks nimisõnadel ja omadussõnadel on kääne, tegusõnadel aeg, tegumood , isik. 44. Sõnaliigi ja lauseliikme seostest Lauseliikmed on: alus ehk subjekt, öeldis ehk predikaat, sihitis ehk objekt, öelditäide ehk predikatiiv, määrus ehk adverbiaal, täiend ehk atribuut. AGA Sõnaliigid on: nimisõna ehk substantiiv, tegusõna ehk verb, omadussõna ehk adjektiiv, määrsõna ehk adverb, arvsõna ehk numeraal, asesõna ehk pronoomen, määrsõna ehk kvantgor. Igal sõnaliigil on mingi teatud kategooria, mis sellega liitub
morfeemi, millest üks väljendaks minevikku, teine olevikku) väljenduvad ühe keele sees sarnasel viisil AGA Sõnaliigid on: nimisõna ehk substantiiv, tegusõna ehk verb, omadussõna ehk adjektiiv, määrsõna ehk adverb, arvsõna ehk numeraal, asesõna ehk pronoomen, määrsõna ehk kvantgor. Igal sõnaliigil on mingi teatud kategooria, mis sellega liitub. Näiteks nimisõnadel ja omadussõnadel on kääne, tegusõnadel aeg, tegumood , isik. 44. Sõnaliigi ja lauseliikme seostest Lauseliikmed on: alus ehk subjekt, öeldis ehk predikaat, sihitis ehk objekt, öelditäide ehk predikatiiv, määrus ehk adverbiaal, täiend ehk atribuut. AGA Sõnaliigid on: nimisõna ehk substantiiv, tegusõna ehk verb, omadussõna ehk adjektiiv, määrsõna ehk adverb, arvsõna ehk numeraal, asesõna ehk pronoomen, määrsõna ehk kvantgor. Igal sõnaliigil on mingi teatud kategooria, mis sellega liitub
konsonanttüved e nõrgad – tüvi lõppes konsonandiga TUGEVAD üldine meessoo käändkond- mitmus –s 35% nimisõnadest stone, stones naissugu 25% tale, tales kesksugu (ne-utrum „no other”) 25% ship, ships -s, mis praegu on igal pool on üldistuse tagajärg. NÕRGAD- mitmuse tunnus –n, kõikidest sugudest 15 % Auge, Augen ox, oxen Tugevad ja nõrgad tegusõnad – tugevatel tegusõnadel moodustatakse üldmineviku (preteeritumi) ja mineviku kesksõna ablaudi abil. Algselt oli tugevatel verbidel olemas neli vormi: infinitiiv, preteeritumi ainsus, preteeritumi mitmus ja mineviku kesksõna. Praegu on see säilinud ainult verbil be, millel on ainsuse ja mitmuse vormid was ja were. Algselt oli olemas vaid 2 grammatilist aega. Praeguses inglise keeles 16 aega- 14 analüütilist ja 2 sünteetilist.
ta tar tog tagit võtma vara är var varit olema veta vet visste vetat teadma vilja vill ville velat soovima vinna vinner vann vunnit võitma välja väljer valde valt valima äta äter åt ätit sööma 42 u Käskiv kõneviis Käskiv kõneviis on nii ainsuses kui mitmuses ühesugune. I ja IV pöördkonna tegusõnadel on käskiv kõneviis sama algvormiga, ülejäänud tegusõnadel, ka ebareeglipärastel sõnadel, aga infinitiivi tüvega (infinitiiv ilma lõputa a). Pöördkond Infinitiiv Käskiv kõneviis I arbeta Arbeta! Tööta! / Töötage! II bygga Bygg! Ehita! / Ehitage! III läsa Läs! Loe! / Lugege! IV tro Tro
Ni-na-ta-ga 11. Rajav Kelleni? Milleni? Tüdrukuni Tüdrukuteni käänded 12. Olev Kellena? Millena? Tüdrukuna Tüdrukutena 13. Ilmaütlev Kelleta? Milleta? Tüdrukuta Tüdrukuteta 14. Kaasaütlev Kellega? Millega? Tüdrukuga Tüdrukutega PÖÖRAMINE: Tegusõnadel on kaks arvu: ainsus ja mitmus Kolm pööret ainsuses ja kolm pööret mitmuses. Neli aega: olevik, lihtminevik, täisminevik ja enneminevik. Neli kõneviisi: kindel, tingiv, kaudne, käskiv. Kaks kõneliiki: jaatav ja eitav. Kaks tegumoodi: isikuline ja umbisikuline.
rohkem vene keele kõnelejaid. 18.sajandil liitis Venemaa endaga Valgevene ja Ukraina, 19.sajandil Kaukaasia ja Kesk-Aasia. Austin (2008) jätkab, et vene keel levis nende aladel pikalt ja üle mitme teise keele. Kirjaoskuse määr tõusis 18protsendilt 1897. aastalt 99,7 protsendini 1979.aastal. Juri Gagarini kosmoselend muutis vene keele esimeseks kosmoses kasutatud inimkeeleks. Vene nimi- ja omadussõnades on kolm sugu, kaks arvu ja kuus käänet. Tegusõnadel on kolm isikut, kaks arvu ja kolm ajavormi: minevik, tulevik ja olevik. Tegusõnad käivad enamasti paarikaupa. Üks keerukamaid külgi ongi valik, millises kontekstis kumbagi verbivormi kasutada. Austin (2008) toob välja, et 19.sajand on Vene kirjanduses klassikaline ajajärk. Osad Venemaa romaanikirjanikud saavutasid ülemaailmse tunnustuse. Luule on Venemaal väga populaarne žanr, mis oli Nõukogude Liidus tihtipeale, kuid mitte alati rahulolematuse väljendusvorm.
wir arbeiten töötame finden leiame antworten vastame ihr arbeitet töötate findet leiate antwortet vastate sie arbeiten töötavad finden leiavad antworten vastavad Sie arbeiten töötate finden leiate antworten vastate 17 Järgmistel tegusõnadel on ainsuse 2. pööre (du) ja 3. pööre (er) ebareeglipärane: fahren sõitma schlafen magama laufen jooksma ich fahre sõidan schlafe magan laufe jooksen du fährst sõidad schläfst magad läufst jooksed er/sie fährt sõidab schläft magab läuft jookseb wir fahren sõidame schlafen magame laufen jookseme
( sõltuvalt ümbritsevatest häälikutest) 33. Sõnaliigi ja grammatilise kategooria seostest Sõnaliigid on: nimisõna ehk substantiiv, tegusõna ehk verb, omadussõna ehk adjektiiv, määrsõna ehk adverb, arvsõna ehk numeraal, asesõna ehk pronoomen, määrsõna ehk kvantgor. Igal sõnaliigil on mingi teatud kategooria, mis sellega liitub. Näiteks nimisõnadel ja omadussõnadel on kääne, tegusõnadel aeg, tegumood , isik. 34. Sõnaliigi ja lauseliikme seostest Lauseliikmed on: alus ehk subjekt, öeldis ehk predikaat, sihitis ehk objekt, öelditäide ehk predikatiiv, määrus ehk adverbiaal, täiend ehk atribuut. 35. Grammatiseerumine, grammatika ja leksika suhe keeles Grammatiseerumine on keele leksikaalsete üksuste arenemine grammatilisteks üksusteks ja grammatiliste üksuste arenemine veelgi grammatilisemateks üksusteks. 36
NP VP | / | N V (Ob) (Rekt) Asja mõte: olemas palju valikuid, variante; reegleid saab nüüd hakata asendama sõnadega. Ühest pindstruktuurist võib saada teine. Transformatsioon ühest lausest teeme teise. 2. Valentsiteooria e sõltuvusgrammatika. Iga lause kirjeldatakse vastavalt tegusõnale, mis määrab lause olemuse. Tegusõnadel võime siduda erinevaid lauseliikmeid; oluline on milliseid ja kui palju. Sihitud on üheaktandilised. Andma on kolmevalentne, Asjaolud on vabad ja võib olla igas lauses. Verb aktandid: 1) subjekt 2) objekt 3) ..... asjaolud 1) aeg 2) koht
kes?mis?) o Genitivs (ka? kelle?mille?) o Dativs (kam? kellel(e)?millel(e)?) o Akuzativs (ko? keda?mida?) o Instrumentalis (ar ko? kellega?millega?) o Lokativs (kur? kus?) o Vokativs (bez jautajuma(!)) · Omadussõnadel kahesugune lõpp · Tegusõnadel 3 pöördkonda: minevik, olevik, tulevik · Subject verb object NIMED · Üle 8000 9000 isikunime · Võõrsõnu ja nimesidlätistatakse · Janis, Karlis,Arturs, Liga, Anna, Madara (pop) 3) LÄTI AJALUGU LÄTI MAATUNDMINE MUINASAEG · U 3000 eKr soome-ugrilased jõuavad Balti mere äärde
2. Liittegusõna. Näide: abielluma, rulluisutama, ravivõimlema, ristküsitlema. 3. Ühendtegusõna, mis koosnevad lihtverbist või tegusõnast + abimäärsõna. Näide: ette ütlema, läbi lugema, ära sõitma. 4. Väljendtegusõna, mis koosnevad lihttegusõnast või verbist ja sellisest käändsõnast, mis on oma esialgse tähenduse kaotanud. Näide: jalga laskma, kirja panema, tähele panema, käsile võtma, sõna kuulama. Tegusõnadel on lisaks pöördelistele vormidele ka käändelised vormid. Pöördelised väljendavad isikut ja arvu (ainsus või mitmus), aega (olevik, minevik), tegumoodi (isikuline, umbisikuline), kõnet (eitav ja jaatav). Ainsuse 3 pööret (ma, ma, ta), mitmuse 3 pööret (me, te, nad). 13 Mineviku tunnused -s, -si, -i. Täisminevik abitegusõna olema + -nud.
Oleviku (Präsens) vormidest moodustatud tingiv kõneviis väljendab seevastu teostatavat, reaalset tingimust Präsens (teostatav) Imperfekt (ebareaalne, teostamatu) ich lebe wir leben ich lebte wir lebten du lebest ihr lebet du lebtest ihr lebtet er,sie,es lebe sie leben er,sie,es lebte sie lebten Sie leben Sie lebten Ebareeglipärastel tegusõnadel on lihtminevikus (Imperfekt) suffiks -e ja "Umlaut" Ich käme wir kämen du kämest ihr kämet er,sie,es käme sie kämen Sie kämen "sein" PRÄSENS IMPER FEKT ich sei wir seien Ich wäre wir wären du seiest ihr seiet du wärest ihr wäret er,sie,es sei sie seien er,sie,es wäre sie wären
после шипящих ж,ш,ч,щ. тушь. Naissoost sõnadel,mis lõpevad sisihäälikuga. Мне нравится современная молодёжь. 5.В окончаниях глаголов 2-го лица ты читаешь-прочитаешь,ты гуляешь, единственного числа настоящего и ты пишешь –напишешь . будущего времени.Tegusõnadel 2.pöördes. - Что ты делаешь? Рисуешь ? 6.В повелительном наклонении. сядь-сядьте!ешь-ешьте!ответь- от- Tegusõnadel - käsiva kõneviisi vormis. ветьте! не плачь! 7.Все глаголы, в инфинитиве на – ть,ться учить- учиться,читать,ждать,писать, Tegusõna algvorm e.ma- da infinitiiv
annaabi.ee 
