TSITAATSÕNAD JA TSITAATVÄLJENDID Tsitaatsõnad on omakeelses tekstis kasutatud võõrkeelsed sõnad ja väljendid. Hiljuti keelde laenatud sõnu kirjutatakse nende algkeele kujul, kuna eestikeelset vastet neil veel ei ole (sageli ka ei tule, sest sõnakasutus vaibub enne, kui see tekkida jõuab), näteks action, hot stuff, cool. Sellised sõnad ja väljendid sobivad küll kõnekeelde ja kollasesse ajakirjandusse, kuid vähegi ametlikumas keelepruugis tuleks neid vältida.
Tsitaatsõnad Praktiline eesti keel I 10. klassi eesti keel Tsitaatsõnad ja -väljendid on puhtvõõrkeelsed ning neid kirjutatakse ja hääldatakse nagu võõrkeeles, kust nad on võetud. Muust tekstist eristamiseks tuleb tsitaatsõnad kirjutada teises, nt kursiivkirjas, käsikirjas kasutatakse jutumärke või lainelist joont. Tsitaatsõnade käänamisel lisatakse käändelõpp ülakoma abil (mängib petanque'i, maitsestab curry'ga, Eesti yuppie'd). Keeles kodunenud sõna muutub võõrsõnaks ja siis kirjutatakse häälduspäraselt ega eristata enam muust tekstist. Tsitaatsõnu on sobiv kasutada siis, kui emakeeles vastav sõna/väljend puudub või stiilivõttena. Valik üldtuntud tsitaatkeelendeid:
ee-st, saatis everyday.com-i kaudu meili. Kuna see hääldub [reit], siis käänama ülakoma abil, nt suhtleb Rate'is, Rate'i konto Teised portaalinimed: Delfi, Skype, Youtube, Everyday jt, kirjutatakse suure algustähega ning püstkirjas. Neidki käänatakse nagu tavalisi võõrnimesid: kasutab Skype'i, luges Delfist ja Everydayst, kuulas Youtube'is muusikat. Portaalinimesid kirjutatakse suure algustähega. Nt: Rate on suhtlusportaali nimi, mistõttu peab selle kirjutama suure algustähega Tsitaatsõnad teised portaalinimed, nagu Delfi, Skype, Youtube, Everyday jt, kirjutatakse suure algustähega ning püstkirjas. Neidki käänatakse nagu tavalisi võõrnimesid: kasutab Skype'i, luges Delfist ja Everydayst, kuulas Youtube'is muusikat.Tsitaatsõnad kirjutatakse eesti keeles just täpselt nii, nagu selles keeles, kust nad on eesti keelde võetud. Hääldatakse neid mitte päris originaalipäraselt, aga originaalilähedaselt. 3 juhtist tsitaatsõnade kirjutamise kohta:
Nimi LAEN- JA TSITAATSÕNADE PÄRITOLU JA KASUTAMINE Referaat Juhendaja Egle Pullerits Tartu AASTAARV SISSEJUHATUS Minu töö eesmärgiks on selgitada, kust pärinevad eesti keelde laenatud sõnad ning kuidas tuleks laen- ning tsitaatsõnu kasutada, et nad vastaksid õigekirja reeglitele. Töö jaguneb kolmeks suuremaks peatükiks. Esimeses peatükis räägitakse, mis üldse laen- ja tsitaatsõnad on. Teises peatükis uuritakse sõnade päritolu ja kolmandas, kõige mahukamas peatükis vaadeldakse sõnade kohanemist eesti keelde ning praeguseks välja kujunenud õigekirjareegleid. Peamisteks allikateks on kolm artiklit. Kaks neist on Tiina Leemetsa artiklid ,,Inglise laenud sajandivahetuse eesti keeles" ja ,,Mullivann, peenema nimega jaccusi" ning kolmas on Kati Pedaja artikkel ,,Kuidas uued laenud eesti keeles kohanevad?". 1. MIS ON LAEN- JA TSITAATSÕNAD?
Eesti Lennuakadeemia Eesti keele häälikuortograafia probleeme Referaat Juhendaja Karin Kaljumägi Sisukord Referaat.................................................................................................................. 1 Sissejuhatus....................................................................................................................3 Tsitaatsõnad ja võõrsõnad.............................................................................................. 4 Häälikute õigekiri...........................................................................................................4 Lõppsilbi kirjutamine..................................................................................................... 6 Tuletised........................................................................................................................
· argistiil kõnekeel, släng Stiili määravad keelevahendid, mida mõtete edastamiseks kasutatakse. kõrgkeelne sõnavara ------------ normaalne kirjakeel ------------ madalkeelne sõnavara pidulik, ülev neutraalne sõimusõnad, vulgarismid ÕSis sõnadel stiili/valdkonna märgend Teksti keelekasutust analüüsides kasuta sõnavara: homonüümid, sünonüümid, antonüümid, võõrsõnad, arhaismid, uudissõnad, tsitaatsõnad ja väljendid, murdesõnad, vanasõnad, kõnekäänud, lastekeelne sõnavara, hinnangusõnad (humoristlik, satiiriline, kriitiline, paroodia) jne
Sissejuhatus Oma referaadi teemaks olen valinud ,,Eesti keele häälikuortograafia probleeme". Teema valikut kaalusin pikalt, kuid lõpuks otsustasin selle teema kasuks, kuna tundus et mul endal võib häälikuortograafiaga kõige enam probleeme olla. Oma referaadiga soovin ma anda oma kaasõpilastele väikese ülevaate eesti keele õigekirjast ja sellega kaasnevatest reeglitest.Allikatena olen kasutanud erinevaid artikleid internetist. 1 Võõrsõnade õigekiri 1.1 Tsitaatsõnad ja võõrsõnad Keelendid jagunevad kolmeks: tsitaatsõnadeks, võõrsõnadeks ja omasõnadeks. Tsitaatsõnad on võõrkeelsed sõnad eestikeelses tekstis ja neid kirjutatakse selliselt nagu nad on oma algses keeles.Nende sõnade häädlus peaks sarnane nende originaalsele hääldusele.Et võõrkeelseid sõnu eestikeelses tekstis eristada, tuleb nad kirjutada kursiivkirjas.Käänata saab neid ülakoma abil ning ülakomaga eraldatud käändelõppu ei kirjutata kursiivkirjas
noorukene Ortograafia: I lik liide 1. Pärisnimed a) võtab nime kokku ja kirj. väiketähega b) kirjapidist erinevat hääldust või konsonantühendi eiramist markeerib ülakoma c) pikemates nimedes võib kasutada lugemise hõlbustamiseks sidekriipsu a) Ida-Virumaa+lik = idavirumaalik Balzac+lik = balzaclik b) Degas+lik = degas'lik Schumann+lik = schumann'lik c) Alain Delon+lik = alain(-)delonlik Brigitte Bardot+lik = brigitte(-)bardot'lik 2. Tsitaatsõnad a) nõuavad kursiivi ja kirj. alati ülakomaga b) pikemates sõnades võib lugemise hõlbustamiseks kasutada sidekriipsu a) crescendo+lik = crescendo'lik performance+lik = performance'lik b) self made man+lik = self(-)made(-)man'lik Tsitaatsõnade asemel soovitatakse kasutada eesti väljendeid: graffiti'lik = grafitilik Kokku- ja lahkukirjutamine: liited -ne -line 1 täiendsõna+ne/line K 2 täiendsõna+ne/line L gümnaasiumidevaheline nende linnade
Dumas’ teosed Cambridge’i ülikool (Pariisi ülikool), Molière’iga, Shakespeare’ile Kui hääldus ja kirjapilt on samad, ei ole koma vajalik (Oxfordis, Goethele). TSITAATSÕNAD Tsitaatsõnad tõstetakse tekstist esile erineva kirjaga. Tüvi eraldatakse muutetunnustest ülakomaga. sellised show’d, girlfriend’iga SÕNATULETUS Liialdatakse u-liiteliste tegusõnadega: säiluma > säilima, ühtuma > ühtima, pleekuma > pleekima, kostuma > kostma. Tuleb vältida ne-liite asendamist ndu-ga: uuenduma > uuenema, pehmenduma > pehmenema. Ei sobi kaassõnaühendil põhinevad omadussõnatuletised: pärastsõjajärgne >
I Kokku või lahku või sidekriipsuga? 1) sellegi poolest sellegipoolest 2) sama moodi sama moodi 3) kas või kasvõi 4) kus tahes kus tahes 5) maast madalast maast madalast 6) aeg ajalt aeg-ajalt II Milline on nende sõnade eesti vaste ning mida tähendavad need tsitaatsõnad? 1) Show vaatemäng, vaadend, meelelahutuslik etendus teatris, televisioonis, restoranis, kabarees jm 2) Curling – kurling, jääkeegel, jääl mängitav võistlusmäng, kus kaks võistkonda püüavad libistada sangaga metall- v graniitkettaid vastase väljakupoole keskmesse 3) Know-how oskusteave, tehniline asjatundlikkus, erialane pädevus 4) Freelancer vabakutseline 5) Ramadan ramadaan, islamiusuliste paastukuu, islami kalendri 9. kuu; nihkub igal
1.2 Teater.Muusika.Kino.............................................................................. 11 1.2.1.3 Areen........................................................................................................12 1.2.1.4 Nädal.......................................................................................................13 1.2.2 Analüüs..........................................................................................................14 1.3 Tsitaatsõnad.......................................................................................................... 17 1.3.1 Sõnad............................................................................................................. 17 1.3.1.1 1. Sirp.......................................................................................................17 1.3.1.2 Teater.Muusika.Kino (puuduvad)............................................................17 1.3.1
annulleerima, zürii, hasis, fasist, tsehhid EL-i, NATO-t jne Võõrnimetuletis väikse tähe ja ülakomaga (hääldus, kaashäälikuühend). Camus'lik, goethe'lik; dostojevskilik, hermann'lik, bonn'lane. Võrdle: pealinlane, kasjas. Barbie [barbi] barbielik (ie hääldub ühe vokaaline ,,a''). Lõuna-Eesti lõunaeestlane. leonardodavincilik. AGA võõrnimest tulenevad üldsõnad häälduspäraselt: Ohm oom, Watt vatt, Volta - volt Tsitaatsõnad kursiivis (laineline joon) ja ülakomaga workshop'iga, spray'st Belgia ametnik, India ärimees, Soome kelk, Hollandi roheline. Maamehe sink(mitte sink Maamehe) Kuud, pühad, päevad jne väikse tähega: jaanipäev, võidupüha, tiigriaasta, valge metalltiigri aasta Keelkonnad, hõimud, keeled, rahvad väiksega: soomlased, portugallased, läänemeresoome keel Tähtkujud suure tähega Nimega auhinnad läbiva suure tähega (Maarjamaa Risti orden), aga Rüütlirist
20a tagasi? 100a tagasi?) *Väldi tühisõnu (ju, ka, ometi, isegi) *Ära väida midagi igal juhul, jäta alati väike kahtlus! *Pealkiri olgu lühike ja selge fraas, mis on seotud probleemlausega. Ei panejutumärkidesse! *Kokkuvõte peab olema sissejuhatusega kooskõlas *Kui räägid 20. sajandist arvesta, et see lõppes aastal 1999 *Kui räägid jumalast ja/või piiblist kasuta läbivalt kas suurt või väikest algustähte, aga mitte läbisegi *Tsitaatsõnad ja võõrkeelsed väljendid tähistatakse lainelise joonega. Pealkirjadele ja võõrkeelsete asutuste nimetustele ei panda lainelisi jooni!
· kas või · mis tahes · just nimelt · võib-olla · kogu aeg · minu arvates · tohutu suur pool, poole, poolt · Käändsõnast LAHKU · kummale poole · omalt poolt · Määrsõnaga KOKKU · siiapoole · pealtpoolt Tegusõna P ja K vormid LAHKU · vaja ülal pidada · suutsid vaid läbi lüüa · tähele panema · ümber töödelda · kinni maksmata · on saates üles tõstatatud · pole välja kujunenud oma seisukohti Tsitaatsõnad · eraldada lainelise joonega/kursiivkirjas · käänata ülakoma abil · Eesti yuppie´dega · lõpetas ülikooli cum laude´ga · ei tarvita ecstasy´t · film lõppes happy end´iga Nimed ja tuletised · Suure-Jaani --- suurejaanilane · Põhja-Eesti --- põhjaeestlased · Camus [kamüü]---camus´likku stiili · Voltaire --- voltaire´likul sarkasmil · Jack London --- jack-londonlik · New York --- newyorklane Võõrnimede käänamine 1
maaletooja – ‘sissevedaja’ ostukeskus – ‘kaubanduskeskus’ koormaauto – ‘veoauto’ mitte-eitus lt-tuletised (*aastaringselt) ebasobiv mitmus (*selliste arengute, *mitmeid kordi) *keegi õnnestub, ebaõnnestub > kellelgi õnnestub, ebaõnnestub midagi LAENAMINE Laenud on iga keele sõnavara loomulik osa. Laenata on mõtet, kui oma keeles sõna puudub. kruiis, servis, marketing, workshop Tsitaatsõnad kirjutatakse kursiivis: värsked croissant’id, show’le *ümber vaatama > ümber tegema, muutma, revideerima *koosoleku päevakorda lülitama > koosoleku päevakorda võtma jõudma + rajav kääne, nt *Saade jõuab teieni kell 15.45 > Saade algab kell 15.45. *Tänu kiiruse ületamisele …> Kiiruse ületamise tõttu… LOOGIKAVEAD *Tunnustuseks kaaluka panuse eest eesti ülikooli rajamisel vermiti ülikooli 300. aastapäevaks J. Skytte ja P
Kokku kirjutatakse ka tegusõna teo- ja tegijanimed. Näited: allakukkumine, vastuvõtmine, järeltulija. Reeglid VI MÄÄRSÕNA Põhireegli järgi kirjutatakse määrsõna (või määrsõna tähenduses olev sõna) muudest sõnadest harilikult lahku. Näited: hirmus palav, kole külm, paras soe, tavatu kõrge, tohutu suur, määratu pikk, ääretu lai, põhjatu sügav, üüratu kauge. Pärisnimed, tsitaatsõnad, tähed, numbrid, sümbolid kirjutatakse kokku sidekriipsuga. Näited: Jaani-vanune, show-maiguline, &- kujuline, TPI-aegne. Reerlid VII KAASSÕNA Kaassõna (ees või tagasõna) kirjutatakse lahku tema juurde kuuluvast käändsõnast. Näited: mööda teed, teed mööda, jõe ääres, pea kohal.
Võõrhäälikud f, s, z, z. Võõrsõnade erijooned: 1) Esineb võõrhäälikuid 2) Sõna pearõhk võib olla järgsilbil 3) Sõna alguline g, b, d. 4) Järgsilpide pikad täishäälikud. Pika täishääliku järel kirjutatakse h alati ühe tähega. Häälikuid f ja s kirjutatakse alati k, p, t õigekirjareeglite alusel. Võõrsõnade poolitamisel ei ole soovitatav silbialgulisi kaashäälikuühendeid lõhkuda. Tsitaatsõnad omakeelses tekstis kasutatud võõrkeelsed sõnad ja väljendid. Tüvevokaal, käändelõpud ja tuletusliited eraldatakse tsitaatsõnast ülakoma abil. exclusive välja arvatud inclusive kaasa arvatud de iure õiguslikult de facto tegelikult pro peaks olema pro et contra poolt ja vastu a la nagu a priori isseenesest, juba ette ceteris paribus muidu võrdseil tingimusel sic! Või nii! vice versa vastupidi Anno Domini issanda aastal ad hoc meelevaldne
nii selgesti, soojasti! · Leia luuletusest anto- ja sünonüüme, tsitaatsõnu, kõnekeelt, vananenud ja harvaesinevaid sõnu. Anto- ja sünonüümid Vastandsõnu luuletustest ma ei leidnud, sünonüüme ka mitte, see võib olla tingitud sellest, kuna minu raamatus pole kõik täispikad luuletused, vaid mõned on luuletuste katkendid. Tsitaatsõnad Tsitaatsõnu ka ei leidu, kuna see on suhteliselt vana luulekogu (1998) ja luuletused seal sees on palju vanemad veel, ma arvan samuti kuna on tegu isamaaliste luuletustega siis prooviti ikka kasutada päris eesti keelseid sõnu. Kõnekeel Ausaltöeldes ma leitsin ainult kolm sellist sõna, nendeks sõnadeks olid kuis, läeb ja mil, ja ma pole isegi kindel et needgi sobivad. Vananenud ja harvaesinevad sõnad
Kirjutage selle väljendi korrektne vorm siia: à la 2. Kuskus ja kuskuss: kumb on taime-, kumb loomariigist? Kuskus – loomariik; kuskuss - taimeriik 3. Seletage järgmisi väljendeid: Augeiase tallid, Gordioni sõlm, Pandora laegas. Augeiase tallid – lohakusest tekkinud korralagedus Gordioni sõlm – lahendamatuna näiv probleem Pandora laegas – kõigi õnnetuste ja murede allikas 4. Mida tähendavad järgmised tsitaatsõnad? Mis keelest need pärinevad? Kuidas neid hääldatakse? dolce, café au lait, groupie dolce – õrnalt, mahedalt, itaalia, [doltše] café au lait – kohv kuuma piimaga, prantsuse, [kaf`ee ol`ee] groupie - lemmiklauljale v -ansamblile turneedel järgnev ihaleja, inglise, [gruupi] 5. Mis on eufemism? Leidke vähemalt kolm eufemismi, mida kasutada sõna hunt asemel. Peitesõna. Hunt: kriimsilm, hallivatimees, võsavillem 6. Mida näitab märgend ARGI
kesksõna. Kus võimalik, esitage ka rööpvormid. (25 p) 25 p
tüütama- tüüdata, tüütan, tüütasin, tüüdanud 4 p
töötlema- töödelda, töötlen, töötlesin, töödelnud 4 p
hälbima- hälbida, hälbin ja hälvin, hälbisin, hälbinud 5 p
käskima- käskida, käsin, käskisin, käskinud 4 p
kuduma- kududa, koon, kudusin, kudunud 4 p
möönma- möönda, möönan, möönsin, möönnud 4 p
11. Mis keeltest on tulnud järgmised tsitaatsõnad ja -väljendid? Mida nad tähendavad?
(8 p) 8 p
ragtime- inglise keelest, klaverimuusikastiil, üks dzässi eelkäijaid
boutique- prantsuse keelest, väike moekauba pood
ceteris paribus- ladina keelest, kui muud tingimused on võrdsed
rejoneador- hispaania keelest, ratsa-härjavõitleja
12. Kuidas järgmisi tsitaatsõnu ja -väljendeid hääldatakse? (4 p) 4 p
café au lait-
pilotaaz vigurlend mükoloog seeneteadlane apelsin ja mandarin vili ja vili aktsionär aktsiate omanik personal isikkond madrigal lüürika väikevorm arsenal relvistu pensionär pensionisaaja tärpentin segu, lahus kleptomaan vargustõbi interjöör siseruum, selle kujundus metafoor tähenduse ülekanne sarnasuse alusel integral matemaatilise analüüsi mõiste simultaan mäng korraga mitme vastasega Tsitaatsõnad ja väljendid Show, cool, copywriter, brunch, performance Tsitaatsõnad ja väljendid on puhtvõõrkeelsed ning neid kirjutatakse ja hääldatakse nagu võõrkeeles kust nad on võetud ehk originaalkirjapildis. Exclusive välja arvatud Inclusive kaasa arvatud In corpore terves koosseisus All right hüva, hea küll Tax-free käibemaksuvaba De jure õiguslikult · Muust tekstist eristamiseks tuleb tsitaatsõnu kirjutada teises, nt kursiivkirjas, käsikirjas
14. ik- lõpuliste sõnade käänamine.(õp lk 101) Nimetav ohtlik toorik imelik tikk Omastav ohtliku tooriku imeliku tiku Osastav ohtlikku toorikut imelikku tikku Mitm omastav ohtlike toorikute imelike ----- Mitm osastav ohtlikke toorikuid imelikke tikke 15. tsitaatsõnad Tsitaatsõnad on omakeelses tekstis kasutatud võõrkeelsed sõnad ja välendid. Tsitaatsõnu ja väljendeid kasutatakse alati nende algupärasel kujul ja hääldatakse nagu päritolukeeles. exclusive - välja arvatud inclusive kaasa arvatud de iure õiguslikult de facto tegelikult pro peaks olema pro et contra poolt ja vastu
4) Soome laenud: aare, huvi, levima, matkama jt. Võõrsõnade tunnused: · Võõrtähed sõnas ( f,x,y,q,s,z,z jne) · Nõrk sulghäälik sõnaalgul (g,b,d) · Rõhk sõna lõpus Ühekeelsed sõnaraamatud 1) ÕS : sõnade õigekiri, käänamine, pööramine, tähendused, näitelaused, hääldused, rõhk, kohanimed, keelereeglid 2) Võõrsõnade leksikon : võõrsõnad, tähendused, hääldused, päritolu, tsitaatsõnad, väljendid 3) Sünonüümisõnastik : kirjanikele, sõnade kordumise vältimiseks erinevaid sõnu ehk vasteid ühele sõnale on palju 4) Väike murdesõnastik : osa murdesõnadest tavakeele kasutuses, tähendused, murde päritolu 5) Eesti kirjakeele seletussõnaraamat : kirjanikele/proffidele, lause seletused Stiilid · Argistiil kõnekeeles (eakaaslased), pole korrektsed lauseehitust, parasiitsõnad
selles osas, aga oleme neid arenguid prioritiseerinud". 15) Mida Cheerleading - ergutustants. Hõiskeid ja http://keeleabi.eki soovitatakse akrobaatikat sisaldav tants spordivõistluste .ee/?leht=9 kasutada publiku ergutamiseks. tsitaatsõnade cheerleading ja hate Hate speech - Vihakõne(parem vaenukõne). speech asemel? 16) Mida tähendavad bruschetta on eelroana pakutav, oliiviõliga http://eki.ee/dict/v tsitaatsõnad määritud ja sageli küüslaugu ja tomatiga sl/index.cgi? bruschetta ja maitsestatud krõbe saiaviil itaalia keeles, Q=bruschetta hommage? Mis hääldus [brusk·etta]. keelest need http://eki.ee/dict/v Hommage on tänu või austusavaldus prantsuse sl/index.cgi? pärinevad? Kuidas keeles, hääldus [om`aaz]
3) üldised omadused -ne: modernne - modernse, metalne, kurioosne - kurioosse; 4) sarnasus -jas: kreemjas, kausjas, usjas; Omastav (kelle? mille OMA?) taipliku alati 2 kk-ga) Osastav (keda? mida?NÄEN) taiplikut Sisseütlev (kellesse? millesse?) taiplikusse taiplikkusesse KÕIK KÄÄNETE LÕPUD LIITUVAD OMASTAVALE KÄÄNDELE. Kui moodustada omastava õigesti, liida ainult käändelõpp! Tsitaatsõnade õigekiri Tsitaatsõnad on mõnest teisest keelest meie keelde täht-tähelt üle võetud sõnad: action, browser, pub, manager jmt. Enamasti need mugandatakse aja jooksul: märul, brauser, pubi, müügijuht. Kui ei mugandata, tuleb jälgida õigekirja: 1. tsitaatsõnad pannakse muust tekstist erinevasse kirja, nt kursiivi (show). 2. tsitaatsõnu käänatakse ülakoma abil (show'st). 3. tsitaatsõna ühendamisel liitsõnaks kasutatakse sidekriipsu (tee-show). Sellest huvitavast tee-show'st võiks veelgi rääkida.
soovitatakse saab kasutada eestikeelset https://keeleabi.eki.ee/?leht=9 kasutada vastet ergutustants. Sõna tsitaatsõnade hate speech võib asendada cheerleading ja sõnaga vihakõne. hate speech asemel? 16) Mida Bruschetta on oliiviõli, Eesti õigekeelsussõnaraamat tähendavad küüslaugu ja tomatiga http://www.eki.ee/dict/qs/index.cgi tsitaatsõnad röstsaiaviil itaalia keeles, ?Q=bruschetta&F=M bruschetta ja hääldus [brusk`etta]. http://www.eki.ee/dict/qs/index.cgi hommage? Mis Hommage on austus- või ?Q=hommage&F=M keelest need tänuavaldus prantsuse pärinevad? Kuidas keeles, hääldus [om`aaz] neid hääldatakse? Vormistage vastus nt nii: Ratatouille on kabatsoki- tomatihautis prantsuse keeles, hääldus [ratat`ui].
Rõhukriips à la võõrsõnade pearõhu märkimiseks, asub rõhulise silbi täishääliku ees. 2. Kuskus ja kuskuss: kumb on taime-, kumb loomariigist? Kuskus- loomariigist, kuskuss- taimeriigist. 3. Seletage järgmisi väljendeid: Augeiase tallid, Gordioni sõlm, Pandora laegas. Augeiase tallid- lohakusest tekkinud suur korralagedus. Gordioni sõlm- keerukas, lahendamatuna näiv olukord v. probleem, Pandora laegas- kõigi õnnetuste ja murede allikas 4. Mida tähendavad järgmised tsitaatsõnad? Mis keelest need pärinevad? Kuidas neid hääldatakse? Bruschetta, camp, enfant terrible, hommage, ninja. bruschetta [brusk·etta] (it < bruscare röstima) • kok eelroana pakutav, oliiviõliga määritud ja sageli küüslaugu ja tomatiga maitsestatud krõbe saiaviil camp [kämp] (ingl)- laager, telkima enfant terrible [a(n)f·a(n) ter·ibl] (pr „hirmus laps“) isik, kes oma käitumise v sobimatu avameelsusega asetab juuresolijad piinlikku olukorda
Artikli analüüs Lugesin 12. märtsil Müürilehes ilmunud artiklit “Kuidas luua lähedust toetavat avalikku sfääri?“, mille autoriks on Eret Talviste. Artikkel toob välja ühe suurima, kuid vähe kõlapinda saanud, probleemi tänapäeva modernses ühiskonnas – üksinduse. Inglismaal elavast 53 miljonist inimesest tunneb uuringute järgi ennast üksikuna 9 miljonit ning 200 000 vanurit kogevad tihti kuid, mil ei suhtle mitte ühegi sõbra, tuttava ega pereliikmega. Seetõttu võib sageli pühade ajal näha haiglates täiesti terveid inimesi, kes tulevad sinna vaid üksindust leevendama. Samuti on perearstid avalikustanud, et päevas vähemalt viie külastaja vastuvõtu eesmärk on olnud kellegagi suhtlemine. Autor toob välja, kuidas juba eelmisel sajandil liikus kirjanduse ja kunsti siht inimest ümbritsevate inimeste ja keskkonna, aga ka iseendast võõrandumise kujutamisele, kuid alles nüüd on saabunud hetk, kui selle tu...
5 grammatikasüsteemis. (Pedaja 2006: 29) 3.1 Laenude häälik- ja kirjakuju muganemine Võõrlaen kohandadakse kõigepealt vastavaks eesti keele häälikustruktuurile, sel ajal asendatakse võõrapärased häälikud omadega, sõnad saavad ka rõhu, välte ja palatalisatsiooni. Kati Pedaja toob oma artiklis (2006, Liiv 2001: 424-426 järgi) 4 välja laenude häälikulisel kohanemise neli varianti: • tsitaatsõnad (laene kirjutatakse ja hääldatakse lähtekeelepäraselt, nt yuppie, happening) • ortograafial põhinevad mugandid (nt teller, poster) • häälduskujul põhinevad mugandid (nt diiler, friik ) • lühendid (AIDS ~ aids, VIP ~ vipp) Üldiselt võtab eesti keel laene vastu häälduskujul, kuid sellise mugandamisega võivad tekkida sõnad, mille puhul oleks parem kasutada tsitaadilist varianti kui mugandit. Üha
sõnaga kokkukirjutamisel tähtsust täiendsõna käändel. Omadussõna kirjutatakse eelnevaga kokku, kui moodustub kindla tähendusega omaette mõiste, nt. sinimustvalge, kurikaval, helekollane, sademeterikas, magushapu, möödunudaastane, peegelsile. Kokku kirjutatakse tüved eht-, puht-, liht-, ime-, puru-, püsti-, uhi-, võhi-, üli-, eba-, ala-, vaeg-, pool- jts, mis tugevdavad või nõrgendavad omadussõnaga väljendatud omadust, nt. ehtnaiselik, puhtisiklik, lihtlabane. Pärisnimed, tsitaatsõnad, tähed, numbrid, sümbolid kirjutatakse kokku sidekriipsuga, nt Jaani-vanune, show-maiguline, &-kujuline, TPI-aegne. Erand. Lahku kirjutatakse määrsõna tähenduses olev omadussõna, nt. hirmus palav, kole külm, paras soe, tavatu kõrge, tohutu suur, määratu pikk, ääretu lai, põhjatu sügav, üüratu kauge jt. Kui omadussõna on täiendsõna, tavaliselt liitsõna ei teki ja kirjutatakse lahku, nt ilus ilm, suur linn jt. Arvsõnade kokku- ja lahkukirjutamine
tehissõnad tuvastama võõrsõnad reziim, dzentelmen, refleks, IQ, beebi, labürint, deviis, paradoks, emotsioon, diagnoos, projekt, organisatsioon, mentaliteet, president laensõnad populariseerija, reis, nädal, klass, autor, põlissõnad ema hirm öö üks vana aeg maailm kaks laps meeldima naine mina släng fraseologismid Piim sai otsa tabusõnad - tsitaatsõnad The Politics of Breastfeeding Hi-tech Facebook arhaismid nõukogu murdesõnad neologismid/uudissõ blogipidaja trend arvutimäng nad oskussõnad biheivioristid valkud rasvad bakter hormoon antikeha diabeet hinnangusõnad superema superinnovaatiline rumal interjektsioon/üneem Oh Proosit! id Seltsiks orangutanid ja simpansid male muide, veenma ese, roim lünk, laip, relv, range, siiras, naasma, taunima evima sulnis reetma,
Kus võimalik, esitage ka rööpvormid. (25 p) 25 p
tüütama
töötlema
hälbima
käskima
kuduma
möönma
Vastused:
tüütama - tüüdata - tüütan - tüütasin - tüüdanud
töötlema - töödelda - töötlen - töötlesin - töödelnud
hälbima - hälbida - hälbin/hälvin - hälbisin - hälbinud
käskima - käskida - käsin - käskisin - käskinud
kuduma - kududa - koon - kudusin - kudunud
möönma - möönda - möönan - möönsin - möönnud
12) Mis keeltest on tulnud järgmised tsitaatsõnad ja -väljendid? Mida nad tähendavad? (8 p) 8
p
ragtime
boutique
ceteris paribus
rejoneador
Vastused:
ragtime
Nad läksid - oli see tõesti alles eile - lõunasse puhkama. 3) esiletõstetud lisandi eraldamiseks: Selle vea tegi isegi Karl Karlson - meie kõige targem koolivend. 4) vahemaa, marsruudi, liini jms tähistamisel: Tartu - Tapa liinil sõidab liiga vähe busse. (Ühesõnaliste täiendite puhul võib kasutada ka sidekriipsu) Tallinn - Kohtla-Järve jalgpallimats oli tasavägine. JUTUMÄRGID Jutumärkidesse pannakse 1) otsekõne 2) täpne tsitaat 3) tsitaatsõnad 4) pilkelise tähenduse või stiilihälbega sõnad: Nad "tõmbasid uttu" kuigi koolipäev polnud läbi. 5) kirjeldatav keelend: Sõna "kontsert" käänatakse sageli valesti. 6) teoste, dokumentide jms pealkirjad: Tammsaare "Tõde ja õigus" on hea raamat. ÜLAKOMA Ülakoma kasutatakse 1) nimede käänamisel, kui on tarvis osutada nimetava käände kuju: Shakespeare 'ile ; Joonas 't 2) tsitaatsõnade käänamisel: hacker 'itega SIDEKRIIPS
(Nt Kallis Pille, palun tule siia. Anna mulle vihik, Kaido. Kes teist, poisid, homme võistlema tuleb?) 7 TSITAADID JA TSITAATSÕNAD: tsitaadid on täpsed, tähttähelised väljavõtted mingist tekstist, esitatakse koos viitega autorile või allikale. Tsitaat vormistatakse otsekõnena. Nt ,,Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb armastus" (A. H. Tammsaare). Tsitaatsõnad on võõrkeelsed ja neid kirjutatakse ja hääldatakse nagu päritolukeeles. Muust tekstist eristamiseks tuleb nad kirjutada kursiivkirjas. Nt coca-cola, all right. LAUSELIIKMED: Lause tuum on ÖELDIS e tegusõna pöördeline vorm. Sellele tõmbame lauses alati KAKS joont alla. Nt Peeter laulis ja mängis trummi. Lauses on tavaliselt ka see, kes midagi teeb e ALUS. Alusele tõmbame alla ühe joone. Nt Peeter laulis. Alus võib mõnikord ka puududa, siis on alus juurde mõeldav
nt sinimustvalge, kurikaval, helekollane, sademeterikas, magushapu, möödunudaastane, peegelsile. Kokku kirjutatakse tüved eht-, puht-, liht-, ime-, puru-, püsti-, uhi-, võhi-, üli, eba-, ala-, vaeg-, pool- jts, mis tugevdavad või nõrgendavad omadussõnaga väljendatud omadust, nt ehtnaiselik, puhtisiklik, lihtlabane, imeilus, puruväsinud, püstihull, uhiuus, võhivõõras, ülivõimas, ebakindel, alaarenenud, vaegsäritatud, poolvillane. Pärisnimed, tsitaatsõnad, tähed, numbrid, sümbolid kirjutatakse kokku sidekriipsuga, nt Jaani- vanune, show-maiguline, &-kujuline, TPI-aegne. ERAND Lahku kirjutatakse määrsõnade tähenduses olev omadussõna, nt. Hirmus palav, kole külm, paras soe, tavatu kõrge, tohutu suur, määratu pikk, ääretu lai, põhjatu sügav, üüratu kauge jt. Vt ka kontekstireegli mõju Kui omadussõna on täiendsõna, tavaliselt liitsõna ei teki ja kirjutatakse lahku, nt ilus ilm, suur linn jt.
VÕÕRNIMEDE KIRJUTAMINE Võõrad isiku-, koha- jm nimed kirjutatakse nii nagu lähtekeeles. Võõrnimede käänamisel kasutatakse ülakoma, kui nimi lõpeb häälduses vokaaliga, aga kirjapildis konsonandiga või vastupidi. Nt Renault'ga, Joyce'ile, Balzacile, Sydneysse, Seattle'is, Dumas'le. TSITAATSÕNADE KIRJUTAMINE Tsitaatsõnad ja väljendid on puhtvõõrkeelsed ning neid kirjutatakse nagu võõrkeeles, kust nad on võetud. Muust tekstist eristamiseks tuleb tsitaatsõnu kirjutada teises, nt kursiivkirjas. Käänata tuleb neid ülakoma abil. Liitsõnas tuleb tsitaatsõna ühendada omasõnaga sidekriipsu abil. Nt performance'eid, macho-mees, moe-show, boutique'is, benji-hüpe, after-party'l, reality- show'sid VÕÕRNIMETULETISTE KIRJUTAMINE Võõrnimetuletised kirjutatakse nime ortograafiat säilitades
kauplustes ringi käijes kauplustes ringi käies minu oskus müüja tooteid minu oskus müüa tooteid Viga võib tulla nii hooletusest kui ka kõnekeelsusest. Vigane Õige tähelepanupüüdlik tähelepanelik Mitte miskit ei suuda neid köita. Mitte miski ei suuda neid köita. Salat ei kõlbanud süüa. Salat ei kõlvanud süüa. Tsitaatsõnad (võõrkeelsed sõnad) tuleb panna kaldkirja ja neid käänatakse ülakomaga. Vigane Õige sügavkülmutatud pizzasid sügavkülmutatud pizza'sid; parem: sügavkülmutatud pitsasid Teie poolt pakutav catering teenus Teie pakutud catering'i teenus jättis jättis soovida. soovida. Võõrnimede käänamisel kasutatakse ülakoma ainult sel juhul, kui nime
igapäevaselt ja nad on väga mõjutatavad. (Tammemägi, Ehala, 15.03.2017) Eestis kõneldavas eesti keeles on palju sõnu, mis on laenatud inglise keelest. Eriti intensiivselt algas ingliskeelsete sõnade laenamine eesti keelde 1990. aastatel seoses erinevate uute nähtuste ja kaupade jõudmisega Eestisse. Eriti palju kasutatakse ingliskeelseid laene slängis ja argikeeles. (Leemets, 14.03.2017) Tänapäeval Eesti ühiskonnas kasutatakse palju ingliskeelseid tsitaatsõnu. Tsitaatsõnad on võõrkeelsed sõnad eestikeelses tekstis, mida kirjutatakse nagu võõrkeeles, kust nad on võetud. Samuti kasutatakse ka palju inglise laene. Ingliskeelseteks tsitaatsõnadeks, mida kasutatakse eesti keeles, on näiteks: halloween, hot dog, groupie, performance. Kuid on olemas ka tsitaatsõnu, millele on leitud eesti keelne vaste, nagu näiteks vabakäetelefon (inglise keeles hands free) Samas on eesti keeles ka suur hulk ingliskeelseid laene, millele on leitud eestikeelne vaste.
Võõrastest keeltest sõnavara laenamise põhjusi: • majandus- või kultuurikontaktid • poliitilised, kultuurilised, tehnilised uuendused • tugevamad mõjutavad nõrgemaid, prestiiž • tabu • moenähtused Laenude liigid Võõrsõnad Võõrsõna on keeles muganemata v.osaliselt muganenud sõna. Struktuurivõõrus: • g, b, d sõna alguses • võõrsõnatähed (f, š, z, ž) • pearõhk järgsilbil • pikad vokaalid järgsilbis • järgsilbi o (Tsitaatsõnad) Laensõnad • võõrastest keeltest laenatud sõnad, mis on keeles kodunenud • otselaenud • kaudlaenud = rahvusvahelised sõnad = internatsionalismid Tõlkelaenud • laenatud moodustusstruktuurid • tähenduslaenud: omasõna saab võõra eeskuju kohaselt juurde uue tähenduse Sõnavara regionaalne jagunemine • regionaalsed variandid – murded ja kohalikud kõnekeelekujud
transferents (Clyne) kontiinummudel (Lauttamus) 51. KAKSKEELSE KÕNE ISELOOMULIKKE JOONI koodivahetus ja vaheldumine 15 Mitmekeelses ühiskonnas pole keelevalik juhuslik. Mitmekeelsetes rühmades või keelekogukondades valitseb suhtlussituatsioonide ja keelevalikute vahel stabiilne suhe. Keele valik ja tegevus on teineteisega seotud. teiste kontaktkeelte mõjud, nt toorlaenud, internatsionalismid, tsitaatsõnad, aktsent teoreetilised mudelid lingvistiline analüüs
keelekasutuses näitab, et paljud uued laensõnad alles otsivad kohta eesti keele muutesüsteemis. Püsima jäävad vaid sellised laensõ- nad, mis sobivad eesti keele süsteemi nii häälikuliselt, vormiliselt kui ka tähenduslikult. Laenatud sõna kohandatakse kõigepealt vastavaks eesti k häälikustruktuurile, võõrapärased häälikud asendatakse omadega, sõnad saavad rõhu, välte ja palatalisatsiooni. Laenude häälikulisel kohanemisel võib esile tuua 4 alaliiki: • tsitaatsõnad (laene kirjutatakse ja hääldatakse lähtekeelepäraselt, nt yuppie, bappening); • ortograafial põhinevad mugandid (nt teller, poster); • häälduskujul põhinevad mugandid (nt diiler, friik, laiv, luuser); • lühendid (nt AIDS ~ aids, DJ ~ diidzei ~ diidžei, VIP – vipp, UFO ~ ufo). Tihti võib võõrsõna kaotada võõrapärased jooned ning näha välja nagu omasõna (nt kopi, lainer, liising, meik, meil, ruulima, server, tiim)
. . . . . . . . . 127 16.3 Olemasolevaid terminibaasisüsteeme . . . . . . . . . . 130 16.4 Vastuväiteid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 133 17 Terminisaamisviisid 137 17.1 Termini headus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 137 17.2 Tsitaatsõnad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 141 17.3 Sõnade ühendamine püsiühendeiks . . . . . . . . . . . 141 17.4 Sõnade liitmine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 142 17.5 Sõnatuletus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 144 17.6 Laenamine . . . . . . . . . . . . . . . . .
Ajaleht toetab uute sõnade keeles muganemist. Palju on pööratud tähelepanu ajalehekeelele, sest me võtame selle lugedes märkamatult omaks. Keel võimaldab kodanikul ennast väljendada. Inimesed erinevad oma keelelistelt võimetelt. Kui toimetused koosnevad erialase ja keelelise väljaõppeta inimestest, siis kahjustab see meie emakeelt, sest vale keelekasutus on kui nakkushaigus hakkab külge. Väga kiiresti kasvavad ja vahetuvad uued võõr- ja tsitaatsõnad. Neid tuleb nii palju, et need ei jõua eestipärastuda, meie keelega kohaneda. Segab slängikasutus kui ajalehekeelde sobimatu. 9 Leht püüab kergema, argisema keelekasutuse abil lugejaid juurde meelitada, eeldades, et vähenõudlikke lugejaid on rohkem kui nõudlikke lugejaid (OK 2004, nr 2: 11). Tegelikult on nõudlikke lugejaid palju, kes ütlevad, et maailm üha vaimuvaesemaks muutub
annaabi.ee 
