-ng, lööming -rd, käpard -ts, jalats -k, minek -sk, volask -kas, purjekas -ndus, kokandus -nd, kirjand -nik, politseinik -el, pardel -is, kirjutis -i, arvuti · väljendavad kogu või ala: -kond, kogukond -stik, sõnastik -stu, rõivistu -la, võimla -mu, elamu -mik, lugemik -ndik, lagendik *omadussõnaliited: -line, jooneline -ne, pahane -lik, inimlik · omaduse puudumist väljendav liide: -tu, mõttetu · omaduse rohkust väljendav liide: -kas, mahlakas, andekas · sarnasust väljendav liide: -jas, nooljas, kausjas Kokku-ja lahkukirjutamine: *nimisõnad täiendsõna- sõna ees, nt seinalamp põhisõna- sõna lõpus, nt laualamp KOKKU- värvid, nt lumivalege, sõsimust KOKKU LAHKU
üksikjuhtumi, saaduse, vahendi ja objekti nimetused. Nimisõnaliited tuletavad nimisõnu, mis väljendavad: tegevust –mine, -m, -us, -u, -e, -ng, -k, -ndus, -nd, -e : -me, - (a)m, -is isikut või asja -lane, -nna, -tar, -(a)rd, -sk, -nik, -ja, -nu, -tu, - (V)r, -ik, -ts, -kas, -el, -i kogu või ala -kond, -stik, -(i)stu, -la, -mu, -mik, -ndik 7. Omadussõnatuletus. Tänapäeva eesti keele produktiivsed omadussõnaliited on -ne, -lik, -line, -tu, -kas ja -jas. Nimi- ja tegusõnale liitudes loovad nad alussõnaga võrreldes uue mõiste ja jagunevad järgmisteks liikideks: üldised omadussõnaliited -ne, -line, -lik omaduse puudumist väljendav liide-tu omaduse rohkust väljendav liide -kas sarnasust väljendav liide -jas 8. Määrsõnatuletus Määrsõnaliited on –lt, -sti, -misi, -ti, -tsi, -kesi, -li, -kil ~ -gil, -kile ~
27. Eesti keele minevik jaguneb liht-, täis- ja enneminevikuks. 28. Eesti keele kõneviisid jagunevad kindlaks, tingivaks, käskivaks ja kaudseks. 29. Eesti keeles on isikuline (Joonas joonistab.) ja umbisikuline (Klassis joonistatakse.) tegumood. 30. Sõnamoodustus olemasolevatest sõnadest uute saamine liitmise või tuletamise teel. Tuletamise puhul lisatakse sõnatüvele tuletusliide, liitmise puhul liidetakse 2 sõnatüve. 31. Produktiivseimad omadussõnaliited: -ne, -lik, -line. Produktiivseimad nimisõnaliited: -ja, -lane, -line. 32. Produktiivseimad tegusõnaliited: -ta, -da. Produktiivseimad määrsõnaliited: -lt, -sti. 33. Liitsõna koosneb põhiosast ja täiendosast. Põhiosa annab põhitähenduse, täiendosa täpsustab ja kitsendab seda. nt tütarlaps, raudteeülesõidukoht, kirjutuslauasahtel, lasteaiaküps, rasketööstustootmiskoondis,
c) suur ja väike algustäht - ortoeepia ja morfoloogia a) hääldus (peenendus uutes sõnades pole kohustuslik), pearõhu kõikuvus 3-silbilistes sõnades b) käänamine - tuletuste moodustamine a) nimisõnaliited: -ja = isik; -i, -r, -el, -ts = vahend (v.a sõjandus, abstraktsed tähendused, zooloogia); -i = ained; -ur = seadmed ja riistad, isikud; -mina (aga sageli sobivad paremini us, -m, -mus jne) b) omadussõnaliited: -ne ja line; võõromadussõnade tuletus kas tugineda kreeka või ladina adjektiivtüvele, nt kaootiline, või vastavale nimisõnale, nt kaoseline? Kui sisuvahet pole, eelistatakse nimisõnale vastavat tuletust. c) pöördsõnaliited: -eeri ja lühitüvi (planeerima vs plaanima), -u- (kõvenduma vs kõvenema), -ta-, -sta-, -nda- (einestama/einetama) Terminoloogiatöö vormid: · eriteadlased + keeleteadlased
rikkalike tuletusvahendite poolest. Mõne inglase, prantslase või itaallase jaoks tunduvad eesti Põhjustamisliited ehk kausatiivliited Nimisõnaliited Tegusõnaliited Omadussõnaliited Määrsõnaliited tegusõnaliited, näiteks põh- Kui eesti keel on võrreldes suurte Lääne-Euroopa -mine (maga-mine) -ta (kõne-ta-ma) -ne (mägi-ne) -lt (ahne-lt) justamisliide -ta (põlema → keeltega rikas tegusõnaliidete poolest, siis teised
Olevik elatakse elataks elatavat elatagu Lihtminevik elati Oleks elatud Olevat elatud Olgu elatud Täisminevik On elatud Enneminevik Oli elatud 8. Sõnade tuletamine tüvi+tuletisliide=tuletis (mäng+ja=mängija) Sõnamoodustus a) Tuletamine e liidete lisamine (nt mäng+ur): nimisõnaliited (-mine, -ja, -us, -kene, -lane, -ur, -kond, -la, -nna, -tar), omadussõnaliited (-line, -lik, -tu, -kas, -ne, -jas), määrsõnaliited (-lt, -sti, -li, -misi, -ti, -tsi, -stikku, -kesi, -kuti, -si), tegusõnaliited (-le, -ne, -skle, -ta, -tse). b) Nulltuletus e liiteta tuletamine (nt mängi/ma) c) Eri tüvede liitmine (nt mängu+asi, pann+kook) d) Liitmine + tuletamine (male+mängi/ja) e) Lühendamine (televiisor -> telekas) Murded (põhjaeesti, kirderanniku ja lõunaeesti murded)
asukoht on soodne. Tallinn kui Eesti PEALINN on tuntud kogu Tallinnas, Eesti PEALINNAS, on palju Euroopas. kultuuriasutusi. Tallinn Eesti PEALINNANA (olev kääne) on tuntud kogu Euroopas. UUTE SÕNADE SAAMISVIISE: 1. Sõnamoodustus a) Tuletamine e liidete lisamine (nt mäng+ur): nimisõnaliited (-mine, -ja, -us, -kene, -lane, -ur, -kond, -la, -nna, -tar), omadussõnaliited (-line, -lik, -tu, -kas, -ne, -jas), määrsõnaliited (-lt, -sti, -li, -misi, -ti, -tsi, -stikku, -kesi, -kuti, -si), tegusõnaliited (-le, -ne, -skle, -ta, -tse). 8 b) Nulltuletus e liiteta tuletamine (nt mängi/ma) c) Eri tüvede liitmine (nt mängu+asi, pann+kook) d) Liitmine + tuletamine (male+mängi/ja) e) Lühendamine (televiisor -> telekas)
· Koartkulatsioon, naaberhäälikute (ees ja/või järel) mõju hääldatava hääliku tunnustele Morfeemid (väikseimad tähenduslikud üksused) - leksikaalsed (sõnatüved, juurmorfeemid) nt õun - grammatilised (vabad/seotud, afiksid) · lõpud (käände- ja pöördelõpud) · tunnused (mitmuse tunnus; mineviku tunnus, umbisikulise tegumoe tunnus, keskvõrde tunnus) · liited (nimisõnaliited -nt mine(jooksmine); us (võistlus); omadussõnaliited: -ne(jahune); - line(plekiline); verbiliited: -sta(kurvastama); -le(kaeblema) · Ees-ja tagasõnad · Sidesõnad · Abimäärsõnad (kuuluvad tegusõna juurde): läbi paistma, vastu võtma Morfeemivariandid ehk allomorfid Morfofonoloogia= morfeemivariantide vaheldumine Sõnavormid(morfiloogilised sõnad) -keeleüksuse nimetus, koosneb ühest (teo) või mitmest morfeemist (nukku/de/le) Sõnaühendid: peasõna koos laiendiga TULEB MITTE AINULT PIRNE, ÕUNU ÕPETADA
annaabi.ee 
