võimu enda kätte. Selle teostajateks olid riigivanem K.Päts ja endine sõjavägede ülemjuhataja J.Laidoner, kes kuulutasid välja sõjaväelise riigipöörde. 3)Millised tunnused iseloomustavad vaikivat ajastut ? Kaitseseisukord Suleti kõik vabadussõjalaste organisatsioonid Vangistati mitusada juhtivat vabadussõjalast Lükati edasi organisatsioonid Keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused Riigikogu saadeti laiali ja ei lubatud saadikutel enam uuesti koguneda Erakonnad asendati ainuparteidega Olulisi seadusi hakati välja andma riigivanema dekreetidena Ajakirjandus allutati järelvalvele ja ajalehed suleti 4)Miks tungis Punaarmee 1918.aasta novembris Eestisse ? Esmalt tungis Punaarmee Narva ning sundis väikesearvulised üksused taanduma. Kuu ajaga vallutati pool Eestit, lootes sellega suurendada oma territooriumi. See ei õnnestunud. Nende vastu võitlesid koolipoisid, sest kõik vanemad inimesed keeldusid
koondamaks võimu enda kätte, teostasid riigivanem Konstantin Päts ja endine sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoner 12. märtsil 1934. aastal sõjaväelise riigipöörde. Riigis kuulutati välja kaitsesisukord, suleti kõik vabadussõjalaste organisatsioonid, vangistati mitusada juhtivat vabadussõjalast, lükati edasi valimised, keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused AUTORITAARNE EESTI (1934-1940) Riigikogu saadeti laiali ja saadikutel ei lubatud uuesti koguneda, erakondade tegevus lõpetati ja nende asemele loodi riiklik ainupartei (Isamaaliit), ajakirjandus allutati järelvalvele ja mitu ajalehte suleti, kõige olulisemate asutuste, nagu ametiühingute, noorsoo- organisatsioonide, omavalitsuste, ülikoolide, kiriku jt. üle kehtestati range kontroll, olulisi seadusi hakati välja andma riigivanema dekreetidena. Demokraati asendus autoritaarse AUTORITAARNE EESTI (1934-1940)
Hinnangud: See oli halb, et korraldati sõjaline pööre ningalgas vaikiv ajastu, kunapeale seda suhtusid demokraatlkud suurrigid Eestisse kui tavalisse autoritaarse juhtimisstiiliga maasse. Vaikiva ajastu iseloomulikud jooned: Kuulutati välja kaitseseisukord, suleti kõik vabadussõdalaste organisatsioonid, vangistati mitusada juhtivat vabadussõdalast, lükati edasi valimised, keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused, Riigikogu saadeti laiali, saadikutel ei lubatud uuesti koguneda, erakondade tegevus lõpetati ning nende asemele loodi riiklik ainupartei(Isamaaliit) Eesti jäi II maailmasõja eel rahvusvaheliselt isoleerituks, sest: 1. Eesti oli autoritaarne riik 2. Eesti ei suutnud luua liitu väikeriikidest naabritega Olulisemad ümberkorraldused Põllumajanduses: Juhtkohale tõusis loomakasvatus, mille saadusi müüdi edasi Euroopa turule, maareform- igale soovijale anti maad, eelisjärjekorras vabadussõjas osalenutele Tööstuses:
Senine liberaalne majanduspoliitika asendus majandusliku rahvuslusega, mid a iseloomustas riigi jõuline sekkumine majandusellu. Loodi mitmesuguseid nõukogusid, komiteesid, instituute. Kasvas riigi otsene roll majanduses: Suuurendati riigi osalust eraettevõtöuses ja laiendati olemasolevaid riigiettevõtteid. 9. Missugused muutused toimusid Eesti sisepoliitikas pärast 1934. aasta riigipööret? Parlament seati vaikivasse olekusse, saadikutel ei lubatud enam kokku tulla. 10. Kirjelda Eesti rahvusvahelist seisundit 1930-tel aastatel. (lepingud, koostöö, suhted naabritega) Kujunesid ohuallikateks kommunistlik Venemaa ja natslik Saksamaa. Inglise- Saksa mereväeleping, mis andis mä’rku, et inglismaa on valmis andma läänemere piirkonna saksamaa ja venemaa kontrolli alla. Venema aktiviseerumine, Balti Antandi sõlmiti üksmeele ja koostöö leping septembris 1934.
kodanikud valisid parlamendi. Vapsid muutsid 1933.a.okt. põhiseadust-rahva poolt valitava riigipea ametikoha loomine ja talle anti laialdased õigused. 12.märtsil 1934 teostasid K.Päts ja J.Laidoner sõjaväelise riigipöörde. Vaikiv ajastu: riigis kuulutati välja kaitseseisukord, suleti vabadussõdalaste organisatsioonid, vangistati juhtivaid vabadussõdalasi, lükati edasi valimised, keelustati pol. koosolekud ja meeleavaldused, riigikogu saadeti laiali ja saadikutel ei lubatud uuesti koguneda, erakondade tegevus lõpetati-loodi riiklik ainupartei, ajakirjandus järelvalve all, olulisemate asutuste üle kehtestati range kontroll, dem.riigikord asendus autoritaarsega.Välispol. eesmärk:kindlustada omariiklus ja julgeolek. Püüti luua Balti Liit(soome,läti, rootsi, leedu, poola). 1923-Eesti-Läti kaitseliidu leping. Maj. arneg: maareform-riigistati mõisnike maavaldused ning jagati soovijatele. Suurmaapidamine asendus väikemp- ga. Põllumaj
Uus põhiseadus nägi ette rahva poolt valitava riigipea ametikohta, kellel oli laialdased õigused. Konstantin Päts ja endine sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoner teostasid 12. märtsil 1934. aastal sõjaväelise riigipöörde. Riigis kuulutati välja kaitsesisukord, mille tõttu suleti kõik vabadussõjalaste organisatsioonid, vangistati mitusada juhtivat vabadussõjalast, lükati edasi valimised, keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused. Riigikogu saadeti laiali ja saadikutel ei lubatud enam koguneda. Lõpetati erakondade tegevus ja nende asemele loodi riiklik ainupartei milleks sai Isamaaliit. Ajakirjanduses hakati tegema järelvalvet ja paljud ajalehed suleti. Kontroll kehtestati veel kõige olulisemate asutuste üle, nagu ametiühingute, noorsoo organisatsioonide, omavalitsuste, ülikoolide ja kirikute. Selle tulemusena asendus demokraatia autoritaarse riigikorraga, mis tagantjärele on saanud nimeks vaikiv ajastu.
Eesti Vabariigi võimuorganid 1.Riigikogu: Riigikogu kosseisus on parlament, mis on rahvaesindusorgan ja saadikud, kes on rahva tahte esindajad. Saadikutel on eristaatus, saadikut ei tohi ilma parlamendi nõusolekuta arreteerida ega kohut mõista tema üle. Neil on kõrge palk ja mõningad soodustused(eluaseme-, sõidukulude-, telefonikõnede kompentseerimine). Parlamendi töö juhtimiseks valivad saadikud enda hulgast juhatuse, juhtuse moodust. Riigikogu esimees(Ene Ergma) ja 2aseesimeest(Kristiina Ojuland, Jüri Ratas). Riigikogu ülejäänud liikmed kuuluvad komisjonidesse(10alalist komisjoni).
Põhiseaduslik kriis. Kehtiva põhiseadusega ei ole võimalik riiki valitseda. Põhiseaduse muutused said rahva heakskiidu alles kolmandal rahvahääletusel 1933. a oktoobris Vabadussõjalaste poliitilised ideed. Kõikides hädades süüdistati poliitikuid. Vabadussõjalaste organisatsioon koondas sõjaveterane. Nad kasutasid ära rahva hulgas levinud meeleolusid. Miks nimetatakse riigipöördele järgnevat aega vaikivaks ajastuks? 2.oktoobril 1934 parlament seati nn vaikivasse olekusse, st et saadikutel ei lubatud enam kokku tulla Opostisiooni roll vaikival ajastul. Valitsus astud jõulisi samme opositsiooni summutamiseks. Seati sisse tsensuur ajalehed suleti. Opositsiooni peamiseks keskuseks kujunes Tartu. Hariduselu 20-30-ndatel aastatel. Sarnasused: Eesti keelne kool, uued õppeprogrammid ja õpikud, uued koolimajad. Erinevused: Põhikool 6-klassiline ja 5- klassiline gümnaasium, suurenes kutsekoolide arv. Kuidas mõjutas üleminek autoritaarsusele kultuurielu?
arv kahekordistunud. Autoritaalne eesti- Vältimaks vabadussõjalaste võitu ja koondamaks võimu enda kätte, teostasid riigivanem Konstantin Päts ja endine sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoner 12. märtsil 1934. aastal sõjaväelise riigipöörde. Riigis kuulutati välja kaitsesisukord, suleti kõik vabadussõjalaste organisatsioonid, vangistati mitusada juhtivat vabadussõjalast, lükati edasi valimised, keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused. Riigikogu saadeti laiali ja saadikutel ei lubatud uuesti koguneda, erakondade tegevus lõpetati ja nende asemele loodi riiklik ainupartei (Isamaaliit), ajakirjandus allutati järelvalvele ja mitu ajalehte suleti, kõige olulisemate asutuste, nagu ametiühingute, noorsoo-organisatsioonide, omavalitsuste, ülikoolide, kiriku jt. üle kehtestati range kontroll, olulisi seadusi hakati välja andma riigivanema dekreetidena. Demokraati asendus autoritaarse riigikorraga, mis on tagantjärele saanud nimeks vaikiv ajastu.
Vältimaks vabadussõjalaste võitu ja koondamaks võimu enda kätte, teostasid riigivanem Konstantin Päts ja endine sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoner 12. märtsil 1934. aastal sõjaväelise riigipöörde. Riigis kuulutati välja kaitsesisukord, suleti kõik vabadussõjalaste organisatsioonid, vangistati mitusada juhtivat vabadussõjalast, lükati edasi valimised, keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused. Riigikogu saadeti laiali ja saadikutel ei lubatud uuesti koguneda, erakondade tegevus lõpetati ja nende asemele loodi riiklik ainupartei (Isamaaliit), ajakirjandus allutati järelvalvele ja mitu ajalehte suleti, kõige olulisemate asutuste, nagu ametiühingute, noorsoo- organisatsioonide, omavalitsuste, ülikoolide, kiriku jt. üle kehtestati range kontroll, olulisi seadusi hakati välja andma riigivanema dekreetidena. Demokraati asendus autoritaarse riigikorraga, mis on tagantjärele saanud nimeks vaikiv ajastu. 1930
korruptsioonis ja nõudsid uuemat valitsust. Rahvusühtsuse õhutamine ja lubadus parandada rahva elu. 10. Mis oli riigipöörde põhjuseks? Kes tegid ja millal? Ennetamaks vabadussõjalaste eeldatavat võitu eesseisvate valmiste eel. Taheti koondada võimu ühte kätte. Teostasin Laidoner ja Päts 12. märtsil 1934 11. Seleta lahti tasalülitamine, too näiteid milliste meetmete abil seda ühiskonnas tehti (4) Tasalülitamine tähendas Riigikogu seadmist vaikivasse olekusse, saadikutel ei lubatud enam kokku tulla. 1) piirati ajakirjanike sõnavabadust 2)Moodustati valitsust toetav Isamaaliit 3) avalik elu piirati täielikult 4) keelustati kõigi erakonna tegevus 12. Millal ja kelle sai EV oma esimesekspresidendiks? 24. aprillil 1938 Konstantin Päts 13. Seleta lahti mõiste vaikiv ajastu. Autoritaarne riigikord, propaganda, igasuguse omategevuse ära keelamine, ajakirjandus ja media alla surutud 14. Iseloomusta 1930 aastate välispoliitikat Suurim ohuallikas Venemaa
12.03.1934 - riigivanem K. Päts ning J. Laidoner teostasid sõjaväelise riigipöörde, et vältida vapside e vabadussõjalaste võitu presidendi valimistel ja koondamaks võimu enda kätte. Miks on hakatud diktatuuri kehtestamise aega nimetama “Vaikivaks ajastuks”? - 2. oktoobril 1934 Riigikogu istungjärg kuulutatakse lõpetatuks tolleaegse siseministri Kaarel Eenpalu (Karl Einbund) poolt - Parlament jäi “vaikivasse olekusse”, saadikutel ei lubatud uuesti koguneda - Erakondade tegevus lõpetati ja loodi sisepoliitiline organisatsioon Isamaaliit 1938- jõustus uus põhiseadus, sest uued riigijuhid rikkusid pidevalt oma võimu teostades põhiseadust, mille järel uus koostati. Mille poolest 1938. aastal jõustunud 3. põhiseadus erines 1920. aastal jõustunud 3. Põhiseadusest? - Rahvaalgatus kaotati - Loodi presidendi ametikoht - Loodi kahekojaline parlament: 80 liikmeline Riigivolikogu ja 40 liikmeline
SEADUS EI JÕUSTU KUNAGI TAGANTJÄRGI. $109- kui RK ei saa kokku tulla Vabariigi president anda seaduse j]uga seadlusi, kus on ka RK esimehe ja peaministri allkiri.-> RK peab selle tagantjärgi esimsel võimalusel kinnitama v tühistama. ÕPIK.... *Parlamendi ülesanne seadusloome korval on: on parlemendi funktsioon erinevate huvide esindamine ja nende tasakaalustatud viimine seadustesse. *oluline on side rahva ja parlemendi vahel= üks nädalapäev on saadikutel selleks, et kohtuda oma valmisringkonnas inimstega. LOBISM- kuluaaripoliitika. Parlamendi oluline funkt.on ka järelvalve teostamine-> kontrollil on kaks vormi: 1.)otsene kontroll-umbusalduse avaldamine, Valitsuse moodustamisel arvestatakse parlamendis esindatud parteide huve. Seadused on valitsusele kohustuslikud. 4.Parlament kontrollib valitsust läbi eelarve 5.Aruandmine parlamendi ees. 2.)kaudne kontroll. 1.Parlamenti kuuluvad saadikute juhtpoolikud nõuavad poliitilist distsipliini. 2
AUTORITAARNE EESTI (1934-1940) Vältimaks vabadussõjalaste võitu ja koondamaks võimu enda kätte, teostasid riigivanem Konstantin Päts ja endine sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoner 12. märtsil 1934. aastal sõjaväelise riigipöörde. Riigis kuulutati välja kaitsesisukord, suleti kõik vabadussõjalaste organisatsioonid, vangistati mitusada juhtivat vabadussõjalast, lükati edasi valimised, keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused. Riigikogu saadeti laiali ja saadikutel ei lubatud uuesti koguneda, erakondade tegevus lõpetati ja nende asemele loodi riiklik ainupartei (Isamaaliit), ajakirjandus allutati järelvalvele ja mitu ajalehte suleti, kõige olulisemate asutuste, nagu ametiühingute, noorsoo-organisatsioonide, omavalitsuste, ülikoolide, kiriku jt. üle kehtestati range kontroll, olulisi seadusi hakati välja andma riigivanema dekreetidena. Demokraati asendus autoritaarse riigikorraga, mis on tagantjärele saanud nimeks vaikiv ajastu.
5. Pätsi-Laidoneri riigipööre - millal toimus (kuupäevaliselt), riigipöörde põhjused, mis juhtus? Toimus 12. märtsil 1934. aastal. Vältimaks vabadussõjalaste võitu ja koondmaks võimu enda kätte. Riigis kuulutati välja kaitseseisukord, suleti kõik vabadussõjaliste organisatsioonid, vangistati mitusada juhtivat vabadussõjalast, lükati edasi valimised, keelustati ploiitilised koosolekud ja meeleavaldused. Riigikogu saadeti laiali ja saadikutel ei lubatud uuesti koguneda, erakondade tegevus lõpetati ja nende asemele loodi riiklik ainupartei (Isamaaliit), ajakirjandus allutati järelvalvele ja mitu ajalehte suleti, kõige olulisemate asutuste üle kehtestati range kontroll, olulisi seadusi hakati välja andam riigivanema dekreetidena. Demokraatia asendus autoritaarse riigikorraga, mis on tagantjärele saanud nime vaikiv ajast. Kuna uued riigijuhid rikkusid ima võimu
kehtesti tsensuur. Kolmas rahvahääletus toimus 1933.a oktoobris. Seekord läks see läbi. Riiki hakkas juhtima riigivnem ehkhv president. ema käes olid õgused saata laiali riigikogu, nimetada ametisse ja tgabdda valitsust. Autoritaarne Eesti riigipööre Konstantin Päts ja Johann Laidoner korraldasid 12.märtsil 1934a. riigipöörde. Alustuseks määrati peaministri asetäitjaks ja siseministriks Karl Einbund. Seejärel pikendati kaitseseisukorda. Vaikiv olek- saadikutel ei lubatud enam kokku tulla. tasalülitamine 1934.a detsembris ilmus määrus millega piirati sõnavabadust ajakirjanduses . Kontrollima hakkas Riiklik Propaganda Talitus. 1935.a. keelustati kõikide erakondadetegevus, nende asemel asutati Isamaaliit ja kutsekojad. Valitsus asus jõulisi samme opositsiooni lämmatamiseks. 8.detsember 1935 a. valmistati ette relvastatud riigipööre, kuid vahetult enne seda arreteeriti kõik juhtivad vabadussõdalased
Sinna peab kuuluma vähemalt 5 liiget. Eestis pole komisjonide arv fikseeritud. Ei saa luua alamkomisjone , kuid on võimalik täiskogu otsusega luua eri-, uurimus- ja probleemkomisjone. Saadiku võimalus mõjutada otseselt otsustamisprotsessi ja käituda vaba mandaadi järgi sõltub suuresti parlamendi suurusest. Väiksema parlamendi puhul on saadiku vabadus suurem ning võimalus kaasarääkimiseks on parem. Võrreldes käsitletud riike, piirab kõige rohkem saadiku tööd Poola. Saadikutel on seega võimalus mõjutada otseselt ja kaudselt parlamendi tööd. Ning ilmselgelt sunnib arvukam liikmeskond piirama saadiku vabadusi. Arvan, et saadikute vabadusi tuleks mingil määral piirata, et nad ei saaks vaid oma arvamusi läbi suruda ning enda poliitikat ajada. Keit Kallas
Väideti, et Tartu piiskopkonna feodaalid on kunagi aastasadade eest kohustunud maksma Vene tsaarile iga inimese pealt ühe hõbemarga aastas. Kergemeelselt nõustusid Liivimaa valitsejad selle nõudmisega ja lubasid 1554. aastal kirjalikult, et maks kogutakse kolme aasta jooksul kokku. Sellega olid ordumeister ja piiskop venelaste nõudmised õiguspäraseks tunnistanud ja ennast Moskvale kätte mänginud. Tartu maksu tähtaeg lähenes. Kui tsaar Ivan Julm kuulis, et saadikutel nõutavat summat kaasas ei ole, polnud tal enam mingit põhjust sõda edasi lükata. Liivi sõjas osalenud riigid: Venemaa, Läti, Poola, Taani, Rootsi Sõjategevus tähtsamad lahingud ja nende tulemused.1558. aasta kevadel alustasid venelased narva piiramist. Mõni kuu hiljem andis vaid nädalase piiramise järel alla ka Tartu. Nüüd alistus rida väiksemaid linnuseid venelastele ilma igasuguse vastupanuta ja Vene väesalgad jõudsid Tallinna alla, kust nad esialgu siiski lahkusid. 1560
Parlament saadeti suvevaheajale ning seadusandlus läks riigivanem Pätsi kätte. Päts põhjendas oma tegevust vapside väidetavate mässuplaanidega ja eesti rahva vaimuhaigusega, mistõttu oli vaja poliitilisi õigusi piirata. 1934.a. suvel sai peaministri asetäitjaks ja siseministriks Pätsi oluline toetaja Karl Einbund (eestistatult Kaarel Eenpalu). Kui oktoobri algul julges puhkuselt naasnud Riigikogu valitsust kritiseerida, lõpetati selle tegevus ja saadikutel ei lubatud enam kokku tulla (parlament seati nn vaikivasse olekusse). 1934.a. lõpul järgnesid uued sammud demokraatia lämmatamisel: piirati sõnavabadust ja allutati opositsioonilised ajalehed valitsuse kontrollile. Õige pea laienes kontroll ka teistele elualadele, kontrolli teostas Riiklik Propaganda Talitus. Muu hulgas viis see asutus läbi mitmeid üleriigilisi kampaaniaid, nt kodukaunistamine, nimede eestistamine, sinimustvalge lipu levitamine jne.
Opositsiooni kohuseks on kritiseerida valitsuse ettepanekuid ja pakkuda neile alternatiive. Saadikud moodustavad fraktsioone ehk saadikurühmi. Fraktsiooni aluseks on ideloogiline ühtekuuluvus. Ühe fraktsiooni liikmed on ühest parteist. Fraktsioonides arutatakse läbi, kuidas käituda seaduseelnõude menetlemisel ja hääletamisel, milliseid parandusettepanekuid või küsimusi esitada. Fraktsiooni kuulumine ei ole kohustuslik. Fraktsioonis on saadikutel oht sattuda partei juhtkonna tugeva surve alla. Fraktsiooni kuuluvad parlamendisaadikul on oma ettepanekute elluviimiseks reaalsemad võimalused kui üksiksaadikul. Avalik haldus ja bürokraatia Bürokraatia mõiste ja tugevuse põhjused Bürokraatia ehk ametnikkond tegeleb riigivõimu otsuste igapäevase täideviimise ehk avaliku haldusega, mille üheks põhijooneks on püsivus. Püsivad töökogemus tõstab ametnike professionaalsust
kummardati Mõistuse, Tarkuse ja teiste analoogsete nähtuste ja omaduste personifikatsioone, Notre Dame'i (Püha Jumalaema) kirik kuulutati Mõistuse Templiks. Jakobiinide kukutamine 1794. aasta juuliks oli rahulolematus terrori ning ka muu senise poliitikaga tunginud ka Robespierre'i lähikonda, üha intensiivsemalt protesteeris tema süsteemi vastu ka Konvent. Vastuseks sellele plaanis Robespierre uusi hukkamisi, et oma lähikonda ja ka parlamenti "puhastada". Nii ei jäänudki meeleheites saadikutel muud üle, kui 27. juulil Konventi kõnet pidama tulnud Robespierre avalikult türanniks kuulutada ning ta arreteerida. Arreteeriti ka tema mitmed lähikondlased, kuid sellega polnud riigipööre veel siiski lõppenud, kuna Robespierre'ile jäi ustavaks Pariisi Kommuun. Ka paljud sõjaväeosad asusid tegutsema tema vabastamise nimel. Kuid Konvendi toetuse kaotanud Robespierre mõistis ilmselt, et võitlus on juba kaotatud ning keeldus parlamendi vastu relvajõudu kasutamast
Parlament saadeti suvevaheajale ning seadusandlus läks riigivanem Pätsi kätte. Päts põhjendas oma tegevust vapside väidetavate mässuplaanidega ja eesti rahva vaimuhaigusega, mistõttu oli vaja poliitilisi õigusi piirata. 1934.a. suvel sai peaministri asetäitjaks ja siseministriks Pätsi oluline toetaja Karl Einbund (eestistatult Kaarel Eenpalu). Kui oktoobri algul julges puhkuselt naasnud Riigikogu valitsust kritiseerida, lõpetati selle tegevus ja saadikutel ei lubatud enam kokku tulla (parlament seati nn vaikivasse olekusse). 1934.a. lõpul järgnesid uued sammud demokraatia lämmatamisel: piirati sõnavabadust ja allutati opositsioonilised ajalehed valitsuse kontrollile. Õige pea laienes kontroll ka teistele elualadele, kontrolli teostas Riiklik Propaganda Talitus. Muu hulgas viis see asutus läbi mitmeid üleriigilisi kampaaniaid, nt kodukaunistamine, nimede eestistamine, sinimustvalge lipu levitamine jne.
EESTI VALITSEMISSÜSTEEM SEADUSANDLIK VÕIM Eesti valitsemiskorralduse sõlmprobleemi käsitlevate artiklite analüüs: Mihkel Solvak „Saadiku koht parlamendis – vabadus ja sõltuvus“ RiTo nr 14, 2006 1) Artiklis „Saadiku koht parlamendis – vabadus ja sõltuvus“, ütleb Mihkel Solvak, et saadikutel on 2 selget eesmärki: poliitika elluviimine ja tagasivalituks osutumine. Vastasel korral ei saaks nad ju poliitikat teha ega ellu viia, kui neid uuesti ei valitaks. Eesmärk saada tagasivalituks on omakorda põhjuseks, miks poliitikud kipuvad minema lihtsama vastupanu teed ja tegema populaarseid otsuseid, mis ei ole sageli pikas perspektiivis kasulikud, kuid nende otsuste puhul on teada, et see on nn ”kindla peale nimek”, st, need on rahvale meelepärased.
tagasi minna vahetati vangid Vaikiv ajastu: - kaitseseisukord - rahvasaadikute laialisaatmine (parlament ,,vaikivas olekus") - Trükikodade tsensuur - Riiklik kontroll kõige üle - Demakraatlik kord asendus autoritaarnse diktatuuriga - Sisepoliitiline olukord peale 12.03.1934 aasta riigipööret: Kaitseseisukord, keelustati kõik poliitilise dmeeleavaldused ja suleti vabadussõjalaste ühingud. Parlament seati vaikivasse olekusse, st saadikutel ei lubatud enam kokku tulla, Piirati ajakirjanduse sõnavabadust ( tsensuur)Mitmed üleriigilised kampaaniad: nimede eestistamine, sinimustvalge lipu lehvimine jms. Keelustati kõikide erakondade tegevus, kujunes ainuparteisüsteem, põhiseaduse muutmine. Muudatused peale III põhiseadust: 24. aprill 1938 kinnitas Riigikogu presidendiks Konstantin Pätsi. Endiselt püsis kaitseseisukord, süvenes tsentralisatsioon, poliitilist organiseerumist ei lubatud, säilis valitsuse kontroll elualade üle
tagasi. Välisdelegatsioonide vastuvõtmine toimus nagu Bütsantsis Külalised võeti vastu piiril. Kohe läkitati kiirkuller valitseja juurde. Ta pidi ette kandma delegatsiooni liikmete, teenijate ja kaitsjate arvu kohta. Külalised jäid võimude valve alla, neid toideti ja kindlustati öömajaga. Saadikuid ei tohtinud halvustada isegi siis, kui nad esindasid vaenulikke riike. Koraanis on öeldud: saadiku ülesandeks on täpselt edasi anda sõnumi sisu. Araablased said aru, saadikutel võivad olla ka varjatud ülesanded, millest avalikult ei räägita. Maal viibimise käigus sai selgitada, milline on teede olukord, kuidas saab ületada jõgesid, kui arvukas ja hästirelvastatud on valitseja sõjavägi ? Kas hobuste jaoks on piisavalt sööta jne.? Ka araablaste saadikud pidid tähelepanelikult õppima kohalikku olukorda. Millised on kohalikud kombed? Milline on valitseja iseloom? On ta noor või vana, haritud või harimatu? Kas tema valdused on korras ja hoolitsetud?
Kontrolli rakendati ka koolide, teatrite, kirjanduse, kunsti üle. Kontrolli viis läbi Riiklik Propaganda Talitus. Märtsis 1935. Aastal keelustati kõigi erakondade tegevus, asutati nn Isamaaliit, mis kujunes ainuparteiks. 2. Miks nimetatakse seda perioodi vaikivaks ajastuks? Kui riigikogu, suvepuhkuse järel, arutas valitsuse tegevust, lõpetati istungjärk 2.oktoobril 1934.aastal ning parlament seati nn vaikivasse olekusse, st et saadikutel ei lubatud enam kokku tulla. 3. Milline oli opositsiooni roll vaikival ajastul? Valitsus astud jõulisi samme opositsiooni summutamiseks. Seati sisse tsensuur ajalehed suleti. Opositsiooni peamiseks keskuseks kujunes Tartu. 4. Kas 1938.aasta põhiseaduse jõustumisega taastati Eestis demokraatia? Põhjenda oma arvamust. Riigikogu muudeti kahekojaliseks, alamkoda (80 liiget) valiti rahva poolt, ülemkoda (40 liiget) määrati ametisse
ringkondade kontrollile. Kontrolli rakendati ka koolide, teatrite, kirjanduse, kunsti üle. Kontrolli viis läbi Riiklik Propaganda Talitus. Märtsis 1935.aastal keelustati kõige erakondade tegevus, asutati nn. Isamaaliit, mis kujunes ainuparteiks. 3. Miks nimetatakse seda perioodi vaikivaks ajastuks? Kui riigikogu suvepuhkuse järel, arutas valitsuse tegevust, lõpetati istungjärk 2. Oktoobril 1934.a ning parlament seati nn vaikivasse olekusse, st et saadikutel ei lunatud enam kokku tulla. 4. Milline oli opositsiooni roll vaikival ajastul? Valitsus astus jõulisi samme opositsiooni summutamiseks. Seati sisse tsensuur ajalehed suleti. Opositsiooni peamiseks keskuseks kujunes Tartu. 5. Kas 1938.aasta põhiseaduse jõustamisega taastati Eesti demokraatia?Põhjenda oma arvamust. Riigikogu muudeti kahekojaliseks, alamkoda (80liiget) valiti rahva poolt, ülemkoda (40 liiget) määrati ametisse
Milles see avaldus? 12. märts, 1934, Konstantin Pätsi ja Johan Laidoneri poolt, et vältida vapside võitu ja koondamaks võimu enda kätte. Avaldus selles, et kehtestati autoritaarne diktatuur: · Kuulutati välja kaitseseisukord , · Suleti kõik vapside organisatsioonid ning vangistati mitu juhtivat vabadussõjalast, · Lükati edasi valimised ning keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused, · Riigikogu saadeti laiali, saadikutel ei lubatud uuesti koguneda, · Erakondade tegevus lõpetati ja nende asemele loodi riiklik ainupartei, · Kehtestati tsensuur, · Olulisi seadusi hakati välja andma riigivanema dekreetidena. 16. Mis on vaikiv ajastu? Eesti ajalooperiood, mis algas K. Pätsi teostatud riigipöördega demokraatlikult riigikorralt autoritaarsele diktatuurile. See kestis 6 aastat ning selle aja jooksul muutus Eesti riigikord ulatuslikult. 17. Milles seisnes maareform? Mis on asundustalu?
Vältimaks vabadussõdalaste võitu ja koondamaks võimu enda kätte korraldasid riigivanem Konstantin Päts ja endine sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoner 12.märtsil 1934 sõjaväelise riigipöörde, riigis kuulutati välja kaitseseisukord, suleti kõik vabadussõdalaste organisatsioonid, vangistati mitusada juhtivat vabadussõdalast, lükati edasi valimised, keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused. Riigikogu saadeti laiali ja saadikutel ei lubatud kohtuda, erakondade töö lõpetati ja nende asemele loodi riiklik ainupartei Isamaaliit, ajakirjandus allutati järelvalvele ja mitu ajalehte suleti, kõikide olulisemate asutuste üle kehtestati range kontroll (koolid, kirikud, ametiühingud, omavalitsused), olulisi seadusi hakati välja andma riigivanema dekreetidena, demokraatlik valitsemisvorm asendus autoritaarse riigikorraga, mis tagantjärgi on saanud endale nimeks Vaikiv Ajastu. 1937. aastal
vabadussõjalaste ühingud. Samal ajal võtsid sõjakool ja Kaitseliit Tallinna oma kontrolli alla ning politsei asus vabadussõdalasi arreteerima puhastustööd riigiametites. Hilissuvel algas P. ja L. otsustav tegevus. Karl Einburd määrati peaministri asetäitjaks ja siseministriks- kujunes kolmas oluline võtmefiguur Eesti poliitikas. Pikendati kaitseseisukorda ja parlamendi ja riigivanema valimised lükati edasi. 2 okt 1934 seati nn vaikuvasse olekusse parlament ehk saadikutel keeld koguneda. Tasalülitamine 12 märtsi Riigipööre ja Riigikogu seadmine vaikivasse olekusse olid vaid esimesed sammud demokraatliku riigikorra asendamiseks autoritaarse režiimiga. Uued ettevõtmised ühiskonna tasalülitamiseks ei lasknud end kaua oodata. Dets 1934 määrus, mis piiras ajakirjanduse sõnavabadust. Veidi hiljem otsesed jõuvõtted: opositsiooniline Maaleht suleti ja Postimees allutatu valitsusmeelsete ringkondade kontrollile
Kaubanduskoja asutajate hulgas."1 Kuna eesti oli jõudnud valitsus, majndus kriisi ja Päts tahtis vältida vapside võitu, teostasid Päts ja endine sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoner 12. märtsil 1934. aastal sõjaväelise riigipöörde. Riigis kuulutati välja kaitsesisukord, suleti kõik vabadussõjalaste organisatsioonid, vangistati mitusada juhtivat vabadussõjalast, lükati edasi valimised, keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused. Riigikogu saadeti laiali ja saadikutel ei lubatud uuesti koguneda, erakondade tegevus lõpetati ja nende asemele loodi riiklik ainupartei (Isamaaliit), ajakirjandus allutati järelvalvele ja mitu ajalehte suleti, kõige olulisemate asutuste, nagu ametiühingute, noorsoo-organisatsioonide, omavalitsuste, ülikoolide, kiriku jt. üle kehtestati range kontroll, olulisi seadusi hakati välja andma riigivanema dekreetidena. Just Pätsi ärisuhted N Liiduga on tekitanud ajaloolaste hulgas erinevaid arvamusi. Magnus
Autoritaarne Eesti Vältimaks vabadussõjalaste võitu ja koondamaks võimu enda kätte, teostasid riigivanem Konstantin Päts ja endine sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoner 12. märtsil 1934. aastal sõjaväelise riigipöörde. Riigis kuulutati välja kaitsesisukord, suleti kõik vabadussõjalaste organisatsioonid, vangistati mitusada juhtivat vabadussõjalast, lükati edasi valimised, keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused. Riigikogu saadeti laiali ja saadikutel ei lubatud uuesti koguneda, erakondade tegevus lõpetati ja nende asemele loodi riiklik ainupartei (Isamaaliit), ajakirjandus allutati järelvalvele ja mitu ajalehte suleti, kõige olulisemate asutuste, nagu ametiühingute, noorsoo-organisatsioonide, omavalitsuste, ülikoolide, kiriku jt. üle kehtestati range kontroll, olulisi seadusi hakati välja andma riigivanema dekreetidena. Demokraati asendus autoritaarse riigikorraga, mis on tagantjärele saanud nimeks vaikiv ajastu.
Tartu vaim. Vältimaks vabadussõjalaste võitu ja koondamaks võimu enda käitte, teostasid riigivanem Konstantin Päts ja endine sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoner 12. märtsil 1934 sõjaväelise riigipöörde. Riigis kuulutati välja kaitseseisukord, suleti kõik vabadussõjalaste organisatsioonid, vangistati mitusada juhtivat vabadussõjalast, lükati edasi valimised, keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused. Riigikogu saadeti laiali ja saadikutel ei lubatud uuesti koguneda, erakondade tegevus lõpetati ja nende asemele loodi riiklik ainupartei (Isamaaliit), ajakirjandus allutati järelevalvele ja mitu ajalehte suleti, kõigi olulisemate asutuste, nagu ametühingute, noorsoo-organisatsioonide, omavalitsuste, ülikoolide, kiriku jt üle kehtestati range kontroll, olulisi seadusi hakati välja andma riigivanema dekreetidena. Demokraatia asendus autoritaarse riigikorraga, mis on tagantjärele saanud nime vaikiv ajastu
isehakanud inimesi riigiametitest.seadusandlus läks riigivanema kätte.neid samme põhjendas päts vapside väidetava mässukavaga,ning vlimiseelsest propagandast tulenenud psüühilise haigusega. Hilissuvel määrati peaministri asetäitjaks ja siseministriks Karl Einbund(1935aastast K.Eenpalu) kellesti kujunes kolmas oluline liige poliitikas.seejärel pikendati kaitseseisukorda ja lykati veelgi edasi valimised. Ka puhkuselt naasnud riigikogu seati 2okt 1934 vaikivasse olekusse,st saadikutel ei lubatud enam kokku tulla. Tasa lülitamine-dets 1934 ilmus määrus,millega hakati piirama ajakirjanduse sõnavabadust, neng varsti Maaleht suleti ja postimees allutati kontrollile. Peagi laienes kontroll ka teistele elualadele. Kontrollima hakkas riiklik propaganda talitlus. Kogu rahva mõjutamiseks võimudele sobival suunal viis prpagandatalitlus ellu mitmeid kampaaniaid. Märts 1935keelustati kõikide erakondade tegevus ja nende asemel asutati Isamaaliit ja kutsekojad
Vabadussõdalaste Keskliit. 1934 aprillis pidid toimuma valimised ning valimisvõidu lootus oli tänu vabadussõjalaste populaarsusele. Vältimaks vabadussõjalaste võitu otsustasid Konstantin Päts ja Johan Laidoner kuulutada välja sõjaväelise riigipöörde. Riigis kuulutati välja kaitseseisukord, suleti vabadussõjalaste organisatsioonid, vangistati vabadussõjalasi ja lükati edasi valimised, samuti keelustati meeleavaldused. Riigikogu saadeti laiali ja saadikutel ei lubatud uuesti koguneda. Selle ajastu nimeks sai vaikiv ajastu. Riigijuhid lasid oma soovide järgi koostada uue põhiseaduse. Eesti Vabariigi välispoliitika 1918-1939. Välispoliitika peamine eesmärk oli kindlustada omariiklus ja julgeolek. Suurimaks ohuks peeti Venemaad ja mingilmääral ka Saksamaad. Nende suurriikide vastu otsustati luua Balti liit (Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola). See tähendas nende riikide tihedat sõjalist-poliitilist
Sõjakool ja kaitseliit võtsid Tallinna oma kontrolli alla. Riigikogu ja riigivanema valimised lükati edasi. Vallandati vabadussõjalasi, parlament saadeti suvevaheajale, seadusandlus läks riigivanemale. Peaministri asetäitjaks ja siseministriks määrati Karl Einbund (kujunes võtmefiguuriks). Pikendati kaitseseisukorda, valimised lükati uuesti edasi. 2. oktoobril 1934 kuulutati istungjärk lõpetatuks. Parlament seati nn vaikivasse olekusse, st saadikutel ei lubatud enam kokku tulla. Tasalülitamine 1934. aasta detsembris ilmus määrus, millega asuti piirama ajakirjanduse sõnavabadust. Veidi hiljem suleti Maaleht ja Postimees allutati valitsusmeelsete ringkondade kontrollile. Kontroll rakendus ka ametiühingutele, kõrgkoolidele, kirjandusele, kunstile, teatrile jm. Kontrollima hakkas Riiklik Propaganda Talitus. Viidi ellu mitmed üleriigilised kampaaniad. Nimed eestistati, levitati sinimustvalget lippu, toetati kodukaunistamist.
kustutamise, pühakukummardamise ja muidki katoliku kiriku reegleid ja tavasid. Igal hommikul pidas Zwingli jumalateenistust, mis algas Piiblist mingi teksti ettelugemisega, lisaks levitas ta oma vaateid trükiste kaudu. Kuigi ta esitas ka Lutheri seisukohti, ei võtnud ta Lutheri õpetust kunagi tervikuna omaks. 1523. aastal toimus Zürichis suur diskussioon, milles osales raad ja vaimulikkond- kokku üle 600 inimese. Kuna piiskopi saadikutel ei olnud Zwingli teeside vastu tuua midagi 4 peale püha pärimuse ja kirikukogude autoriteedi, tunnistas Zürichi raad võitjaks Zwingli. Nüüd hakati Zürichis juba linnavõimude abil reformatsiooni ellu viima. Otsustati, et kirikutest eemaldatakse maale ja skulptuure, lihtsustatakse jumalateenistust ning orelimängu pidi asendama koguduse laul. Vähendati kirikuteenistujate arvu ja vabanenud raha kasutatid
Andres Larka (Eesti Vabadussõjalaste Liit), Johan Laidoner (Asunike Koondis), August Rei (Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei) ja Konstantin Päts (Põllumeestekogud). Paraku kahe mehe võimujanu pärast valimisi kunagi ei tulnudki. Päts ja Laidoner teostasid 12.03.1934 riigipöörde ja valitsus kuulutas välja kaitseseisukorra. Laidoner keelustas poliitilised melleavaldused, sulges vabadussõjalaste ühingud ja lasi politseil vahistada vabadussõjalasi. Parlamendi saadikutel ei lubatud enam kogueda. Aasta lõpus algas sõnavabaduse piiramine ning kehtestati ka kontroll teistele elu elualadele. Peagi keelustati kõik erakonnad peale Isamaaliidu, mis kujunes valitsuse tahet elluviivaks tsentraliseeritud parteiks. Päts asus juhtima demokraatlikust autoritaarseks saanud Eestit. Vabadussõjalased ei plaaninudki asja niiviisi jätta ning planeerisid 1935 aasta lõpus riigipööret, kuid vahetult enne seda vahistati peamised organiseerijad.
Eesti iseseisvumine, eeldused 1905 toimub Venemaal revolutsioon verine pühapäev Võimu juures on Nikolai II, kes kirjutas 17.oktoober alla ka manifestile, millega andis põhiseaduse ja kodankuõigused (Eestis tekivad esimesed erakonnad) · Algavad rahutused ja kehtestatakse ülemaaline sõjaseisukord, mis lõppeb alles 1908, millal enamlased võimule pürima hakkavad, (Venemaal tuleb kokku riigiduuma) · Eesti saab palju vabadust majanduse, hariduse jne arendamiseks · 1914 alanud I maailmasõda katkestab ühiskondliku arengu · Sõjategevus ei puuduta Eestit eriti enne 1917 aastat (v.a sakslaste pommitamised ja mobilisatsioon) · Elavnema hakkab rahvuslik liikumine · Esile kerkivad noored radikaalid nt. Jüri Vilms, kes 1916 nõudis Eestile avalikult autonoomiat · 1917. Alguseks on Venemaa on krahhi äärel · Veebruarirevolutsioon · Teated mässust Venemaal jõuavad Eestisse 2.märtsil, põhjustades üldise st...
EESTI VABARIIK 30. Demokraatik Eesti Sisepoliitiline areng *Eesti kinnitas demokraatiapüüdlust omariikluse loomisega veelgi *Iseseisvusmanifestis deklareeriti: ,,Eesimaa... kuulutatakse tänasest peale iseseisvaks demokratliseks vabariigiks *Õigusliku aluse rajamiseks Eesti riigile tuli koostada põhiseadus *23. aprillil 1919 astus kokku demokraatlike üldvalimiste teel moodustatud Asutav Kogu *Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse võttis vastu Asutav Kogu 15. juunil 1920 *Sätestati kodanikuõigused: täielik võrdsus seaduse ees, isiku- ja korteripuutumatus, kirjavahetuse saladus, ühinemise, koosolekute-, südametunniistuse-, usu- ja sõnavabadus jne *Kõrgeimaks võimukandjaks oli rahvas *Seadusandlikku võimu teostas Riigikogu 100 liikmeline ühekojaline parlament -, täidesaatvat võimu aga Vabariigi Valitsus *Valitsuse nimetas ametisse Riigikogu *Valitsuse tegevust juhtis riigivanem *Teiseks vajakajää...
· 12.märtsil 1934.aastal · Vältimaks vabadussõdalaste võitu ja koondamaks võimu enda kätte Selle käigus asendus demokraatia autoritaarse riigikorraga ja see periood on nimeks saanud vaikiv ajastu: · Riigis kuulutati välja kaitseseisukord · Vangistati mitusada juhtivat vabadussõjalast · Lükati edasi valimised, keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused · Riigikogu saadeti laiali ja saadikutel ei lubatud uuesti koguneda · Loodi riiklik ainupartei (isamaaliit) · Ajakirjandus allutati järelvalvele ja mitu ajalehte suleti · Kõigi olulisemate asutuste (nagu ametiühingute, noorsoo-organisatsioonide, omavalitsuste, ülikoolide, kiriku jt) üle kehtestati range kontroll · Olulisi seadusi hakati välja andma riigivanema dekreetidena Kuna uued riigijuhid rikkusid oma võimu teostades korduvalt põhiseadust, lasid nad koostada uue ps-i, mis vastas nende soovidele
majanduslikult või rahvusvaheliselt olulises küsimuses. g) Riigikogu kantselei- koosneb riigiametnikest, kelle ülesandeks on luua Riigikogule tingimused tema põhiseaduslike funktsioonide täitmiseks (asjaajamine, dokumendihaldus jne). Parlamendi peamiseks ülesandeks on seaduste väljatöötamine ja vastuvõtmine. • Parlamendi TEINE oluline ülesanne on erinevate huvide esindamine ja nende tasakaalustatud viimine seadusloomesse. Üks päev on saadikutel istungivaba, et kohtuda oma valijatega, et esindada nende huve. • 3. PARLAMENDI ÜLESANNE ON järelevalve valitsuse üle. Otsese kontrolli vormid: • Õigus avaldada umbusaldust ministrile • Parlamendi parteilise koosseisu arvestamine valitsuse moodustamisel • Õigus vastu võtta seadusi, kuigi need erinevad valitsuse seisukohtadest • Ainuõigus vastu võtta riigieelarve ( raha valitsuse tegevuseks)
sotsiaalselt, kultuuriliselt, majanduslikult või rahvusvaheliselt olulises küsimuses. g) Riigikogu kantselei- koosneb riigiametnikest, kelle ülesandeks on luua Riigikogule tingimused tema põhiseaduslike funktsioonide täitmiseks (asjaajamine, dokumendihaldus jne). Parlamendi peamiseks ülesandeks on seaduste väljatöötamine ja vastuvõtmine. • Parlamendi TEINE oluline ülesanne on erinevate huvide esindamine ja nende tasakaalustatud viimine seadusloomesse. Üks päev on saadikutel istungivaba, et kohtuda oma valijatega, et esindada nende huve. • 3. PARLAMENDI ÜLESANNE ON järelevalve valitsuse üle. Otsese kontrolli vormid: • Õigus avaldada umbusaldust ministrile • Parlamendi parteilise koosseisu arvestamine valitsuse moodustamisel • Õigus vastu võtta seadusi, kuigi need erinevad valitsuse seisukohtadest • Ainuõigus vastu võtta riigieelarve ( raha valitsuse tegevuseks)
mehi. Kord loodud kontakte tugevdati veelgi abielusidemete sõlmimisega hõimupealikute ja basileuse sugulaste vahel. Keisri õukonnas viibisid sageli Euroopast, Aasiast või Aafrikast tulnud saadikud. Keisripalee kõige esinduslikum ruum, kus külalisi vastu võeti, oli värvitu marmoriga tehtud troonisaal. Keisrilossi saalide seinu kaunistasid mosaiikpildid Bütsantsi armee võitlustest. Troonisaali ust varjas purpurne eesriie, mille juures lasti saadikutel oodata. Eesriie laskus järsku ja saadikuid rabas võimas vaatepilt. Kroon peas, istus kalliskividega ehitud troonil kuldse baldahhiini all keiser. Ta hoidis käes riigiõuna ja tema trooni ees olid kullast lõvikujud, trooni taga oli aga kuldsete okstega puu, millel istusid kuldsed tehislinnud. Vastuvõtud olid alati väga pidulikud ja keiser näitas seal oma ülimat lahkust, mis oli aga kahe teraga mõõk . Basileuse rikkuste nägemine võis äratada
Vältimaks vabadussõjalaste võitu ja koondamaks võimu enda kätte, teostasid riigivanem Konstantin Päts ja endine sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoner 12. märtsil 1934. aastal sõjaväelise riigipöörde. Riigis kuulutati välja kaitsesisukord: · suleti kõik vabadussõjalaste organisatsioonid, · vangistati mitusada juhtivat vabadussõjalast, · lükati edasi valimised, · keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused · Riigikogu saadeti laiali ja saadikutel ei lubatud uuesti koguneda, · erakondade tegevus lõpetati ja nende asemele loodi riiklik ainupartei (Isamaaliit), · ajakirjandus allutati järelvalvele ja mitu ajalehte suleti, · kõige olulisemate asutuste, nagu ametiühingute, noorsoo- organisatsioonide, omavalitsuste, ülikoolide, kiriku jt. üle kehtestati range kontroll, · olulisi seadusi hakati välja andma riigivanema dekreetidena.
7 Madalmaad: (Ühendatud Provintside Vabariik) Inglismaa vs Holland. 1. Millised põhimõtted kujunesid välja Lääne-Euroopa riikide diplomaatilises suhtlemises? paavstist kõrgemat ei olnud, eksterritoriaalsus, õigus valitsejaga kokku saada, kelle juurde saadetud 2. Mille poolest erinesid Venemaa diplomaatia reeglid Lääne-Euroopa omadest? algselt kasutati saadikutena kreeklasi ja itaallasi, vene saadikutel oli palju eeskirju, mida teistel polnud, oli palju tseremooniaid 7 8 05.03.08 18. sajand algas kahe suure sõjaga, mille käigus Prantsusmaa ja Rootsi kaotasid oma juhtpositsiooni. *Esimene sõda toimus eestkätt Ida-Euroopas. Tegemist on Põhjasõjaga (1700-1721), kus sõdisid Rootsi vs Venemaa, Poola (ka Saksamaa), Taani. Nii Venemaa, Poola kui ka Taani
Venemaa Gazprom tahtis Ukraina ärist oma osa ning Julia Tõmosenko sai väga selgelt tekkivate probleemide mõjust aru, siis otsustas ta ka ise poliitikasse minna. Poliitikasse minekul oli Tõmosenko jaoks ka äri kõrval teine, äärmiselt pragmaatiline põhjus. Nimelt oli gaasiprintsessiks tõusnud oligarhil tekkinud teravaid konflikte konkurentidega, kes oma majandusliku võimu abil läbi prokuratuuri talle pidevalt kaikaid kodarasse loopisid. Ülemraada saadikutel on aga diplomaatiline puutumatus. Üsna pea tuli tal ka valida, kas ta jätkab ronimist, teeb strateegilise liidu Kutsmaga, kelle tegevust ta varasemalt aktiivselt kritiseeris, ning reedab samas endise partneri ja ta äride ristiisa Lazarenko või proovib Lazarenkot toetada ning riskib võimalusega kõigest ilma jääda. Erinevatel ajahetkedel on Tõmosenko nii olude sunnil, kui ka arengu või Ukraina nimel mänginud üle mitmeid oma seniseid koostööpartnereid. Ta otsustas edasi minna
ja endine sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoner, kes kuulutasid välja sõjaväelise riigipöörde. 3. Millised tunnused iseloomustavad vaikivat ajastut? Kaitseseisukord Suleti kõik vabadussõjalaste organisatsioonid Vangistati mitusada juhtivat vabadussõjalast Lükati edasi organisatsioonid Keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused Riigikogu saadeti laiali ja ei lubatud saadikutel enam uuesti koguneda Erakonnad asendati ainuparteidega Olulisi seadusi hakati välja andma riigivanema dekreetidena Ajakirjandus allutati järelvalvele ja ajalehed suleti 4. Kuidas said linna- ja maainimesed osa kultuurist? Osaleti aktiivselt kultuuriloomes ja –tarbimises. Jätkus kohalike muusikapäevade ja laulupidude traditsioon, tekkis koore ja orkestreid. Töövihik 1. Kirjelda lühidalt olulisemaid ümberkorraldusi
Neis arutatakse läbi, kuidas käituda seaduseelnõude menetlemisel ja hääletamisel, milliseid parandusettepanekuid või küsimusi esitada. Sageli astub fraktsioon üles ka omapoolse seaduseelnõuga. Fraktsiooni kuulumine ei ole parlamendiliikmele kohustuslik, ometigi on sellest kujunenud kindel tava. Fraktsioonilisus võimaldab suurema tõenäosusega prognoosida hääletamistulemusi, kuid samas tugevdab see erakondade kontrolli saadikute üle. Saadikutel on oht sattuda partei juhtkonna tugeva surve alla, mistõttu nad ei suuda enam hääletada isikliku seisukoha järgi või kaitsta oma valijate huve. Siiski on fraktsiooni kuuluval parlamendiliikmel oma ettepanekute elluviimisel palju reaalsemad võimalused kui üksiksaadikul, kes vaevalt suudab üksinda algatada mõnd seaduseelnõud. 12 Valitsemine ja avalik haldus 3. Parlamendi ülesanded ja töökorraldus 3
personifikatsioone, Notre Dame'i (Püha Jumalaema) kirik kuulutati Mõistuse Templiks. Jakobiinide kukutamine 1794. aasta juuliks oli rahulolematus terrori ning ka muu senise poliitikaga tunginud ka Robespierre'i lähikonda, üha intensiivsemalt protesteeris tema süsteemi vastu ka Konvent. Vastuseks sellele plaanis Robespierre uusi hukkamisi, et oma lähikonda ja ka parlamenti "puhastada". Nii ei jäänudki meeleheites saadikutel muud üle, kui 27. juulil Konventi kõnet pidama tulnud Robespierre avalikult türanniks kuulutada ning ta arreteerida. Arreteeriti ka tema mitmed lähikondlased, kuid sellega polnud riigipööre veel siiski lõppenud, kuna Robespierre'ile jäi ustavaks Pariisi Kommuun. Ka paljud sõjaväeosad asusid tegutsema tema vabastamise nimel. Kuid Konvendi toetuse kaotanud Robespierre mõistis ilmselt, et võitlus on juba kaotatud ning keeldus parlamendi vastu relvajõudu kasutamast
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
