NSVL hõivas Lõunas loodi Korea Vabariik ja põhjas Korea (1950-1953) Hiina Põhja-Korea, USA Lõuna-Korea; kumbki üksteist Rahvademokraatlik Vabariik; ei tunnistanud ning tahtsid teist poolt endale 1953 sõlmiti vaherahu Berliini kriis USA, NSVL, Põgenemine kommunistlikult poolelt Valmis Berliini müür. (1953-1961) Saksamaad demokraatlikule poolele. Hallstein tunnistas vaid Saksa Liitvabariiki. Ungari ülestõus Ungari, NSVL Kremli juhtkond otsustas Ungari sõjaliselt Lääneriigid talle appi ei läinud. Järgnesid (1956. a okupeerida. Ungari astus VLOst välja. NSV massirepressioonid, 200000 inimest põgenes oktoober) okupeeris Ungari. Relvakokkupõrked kestsid 2 kodumaalt. Võimud tegid küll ka mõningasi
Markatism senaator McCarthy 1950.aastate algul algatatud kommunistide- ja juudivastane poliitika Hallstein'i doktriin liit, mille järgi Saksa LV oli ainus Saksa riik ning saksa rahva esindaja.- peale 1955 uus idapoliitika Seda ajasid sotsiaaldemokraadid 1960.aastate lõpul. Sõlmiti lepinguid suhete parandamiseks Poola, Tsehhoslovakkia,NSVL, Ida-Saksamaaga. ida ja lääne süntees Jaapan otsustas majanduse parendamiseks loobuda sõjameestest, jättes alles osad traditsioonid ning õppides arenenud riikidelt (USA ja Lääne-Euroopa) finlandiseerumine e. soomestumine. Soomlased kartsid Nõukogude liitu pahandada ning vaatasid, mida nad ütlesid. Sellist NSVL'i poole vaatamist nimetati finlandiseerumiseks. Ameerika Ühendriikide sise- ja välispoliitika põhijooned 50.-80. Sisepoliitika : Erinevalt teistest riikidest ei toonud 2MM erilisi muutusi. Riigipea oli endiselt president. Seadusandlik võim kuulus Kongressile. 40 lõpul algas vasak...
(Palk et al 2004) Kui algasid läbirääkimised Euroopa Majandusühenduse ja Euratom'i loomiseks, siis sooviti senikehtinud mudelit muuta, muutmise idee eesotsas oli eelkõige Prantsusmaa (Troitino 2013, 119). Euroopa Majandusühenduse asutamislepingu ehk Rooma lepinguga ühendati ESTÜ institutsioonid EMÜ ja Euratomi institutsioonidega ning Ülemameti asemele astus Euroopa Komisjon. Esimeseks komisjoni presidendiks sai Walter Hallstein, tänu kellele edenes EMÜ väga kiiresti. Komisjon pühendus oma töös tolliliidu loomisele ja ühise põllumajanduspoliitika väljatöötamisele. (Palk et al 2004) Hallsteinil olid head sidemed Saksamaa mõningate institutsioonidega, mida ta kasutas ära selleks, et arendada rahvusvahelist esindatust kaubanduse läbirääkimistes. Just Hallsteinil oli väga suur osa Euroopa integratsiooni kiirendamises tänu tema sihikindlusele ja entusiasmile. (Troitino 2013, 119) Tänu Hallsteini ja
ühendava sõjalis-poliitiline (VLO) rajamine 1955 toimus vastusena Saksamaa LV taasrelvastumisele ja NATO-sse astumisele. SUESSI KRIIS Suessi kriisi üheks tulemuseks oli USA mõju kasv Lähis-Idas- Eisenhoweri doktiini rakendamine alates 1957, millega lubati anda sõjalist ja majanduslikku abi kõigile Lähis-ja Kesk-Ida riikidele, keda ohustab mõni kommunistliku organisatsiooni riik. BERLIINI KRIIS (1953-1961) Põgenemine kommunistlikult poolelt demokraatlikule poolele. Hallstein tunnistas vaid Saksa Liitvabariiki. Tulemus: Valmis Berliini müür KUUBA KRIIS Üliterav rahvusvaheline sõjalis-poliitiline kriis; Sotsialistlik revolutsioon. Kommunismimeelsus ja USA vastasus; maailm oli kolmanda maailmasõja äärel. Tulemus: NSV lubas oma väed Kuubalt ära viia juhul, kui USA lepib selle kommunismimeelsusega. Kokkulepe allkirjastati ja sõda jäi tulemata. Külma sõja pingete kasv 1970-1980 aastate vahetusel: 1
ning tahtsid teist poolt endale. 1953 sõlmiti vaherahu. Tulemuseta- hukkus 3milj inimest Berliini kriis USA, NSVL, Põgenemine kommunistlikult poolelt demokraatlikule Valmis Berliini müür. 13. aug 1961 ehitasid i- (1953-1961) Saksamaad poolele. Hallstein tunnistas vaid Saksa Liitvabariiki. sakslased( NSVL nõudel) L-Saksamaa ümber Berliini müüri. Ungari ülestõus Ungari, NSVL Nõuti dem taastamist ja sooviti, et riigipeaks saaks NSVL poolt hukati Nodi. Võimud tegid küll ka (1956. a oktoober) i
Külma sõja kriis e. Berliini blokaad, sest Berliin asus Idatsoonis ning NSVL'l oleks raskem kontrolli saavutada. NSVL sulges kõik Lääne-Berliini ühendavad maismaateed. I NSVL saavutas: Lääne-Berliini iseseisvaks haldusüksuseks jäämise Blokaad lõppes 1949 mai (Kiirendas Saksamaa lõhenemist) Blokaad tekitas lõpliku lõhenemise: Läänes (Saksa LV- dem.) Idas (Saksa DV- kommu.) 1955-66: Hallstein kuulutab välja "Hallsteini doktriini" - paneb paika suhtumise Saksamaasse (Ainult üks Saksamaa Läänesaksamaa - Ida-Saksamaa ainult NSVLi okupatsioon, nendega katkestada suhted - Kestab kuni sotsiaaldemokraadid alustavad uut idapoliitikat - Lääne-Saksamaa loobub "Hallsteini doktriinist" sest on nähtud, et Saksamaa on väga erineval arenenud NSVL eesmärgiks saada tunnustust II MS järgsetele
Saksa riik ja saksa rahva esindaja. Berliini müür - 13. august 1961 betoonist barjäär, mis eraldas Saksa LV'd Saksa DV'st. uus idapoliitika 1960 algul sõlmiti suhete parandamiseks. Suhted Saksa DV'ga muutusid nermaalseks, ei loobutud taasühinemise ideest. Sm taasühinemine 1989- 1990 lammutati Berliini müüd ja Saksa DV ja LV'st sai üks ja ainus Saksa LV. Milles vastandusid Hallsteini doktriin ja idapoliitika? Hallstein tahtis, et Saksa LV oleks ainus Saksa riik ja saksa rahva esindaja. Idapoliitika tehtis Saksa LV ja Saksa DV üheks ühendada. Milliste natside tegude eest palus Willy Brandt 1970.a. Poolalt andestust?
vastupanuliikumist, ajal mil Pr.maa oli sakslaste mõju all. A.Dubcek- Tsehhoslovakkia kommunistliku partei liider, Praha kevade liberaliseerimisprotsesside autor (1968). Alustas reforme isikuvabaduse kehtestamisega. D.Eisenhower- oli NATO ülemjuhataja, USA president, tema valitsusajal toetas USA Korea sõjas Lõuna-Koread (Korea Vabariiki) oma sõjaväeüksustega. W.Hallstein- sai tuntuks Hallsteini doktriiniga, mis käsitles kõike riigi vaenulikkusega, kes sõlmivad SDV-ga suhteid. Hallstein oli SLV välisminister. N.Hrustsov- 1956-1964 NL riigijuht, osales ka VLO loomises vastukaaluks NATOle. J.F.Kennedy- USA president 1961-63, kehtestas Kuuba saarele mereblokaadi, sundimaks NL-i ja Kuubat oma rakette ära viima, see ka õnnestus. Mao Zedong- Hiina kommunistide juht, osales Hiina kodusõjas Guomindangi vastu. Mao Zedongi toetas majanduslikult NL, Guomindangi toetas USA. Kommunistid said edu, riik lagunes. G
Breznevi doktriin peale Praha Kevadet × Fidel Castro Kuuba liider. Osaline Kuuba kriisis 1962. × Winston Churchill Inglismaa peaminister. × Charles de Gaulle × Alexander Dubcek ,,Praha Kevade" (1968) eestvedaja. × Dwight Eisenhower USA president 19531961. Eisenhoweri doktriin (lubati anda sõjalist abi Lähis ja KeskIda riikidele, keda ähvardab kommunismi oht. × Walter Hallstein Saksa välisminister. Hallsteini doktriin: Kõiki neid riike, kes sõlmivad diplomaatilisi suhteid SDVga, käsitletakse SLV poolt vaenulikena ja nendega katkestatakse igasugused suhted. × Nikita Hrustsov NL juht 19531964. Osales Kuuba kriisis. 2 Ajalugu 2. Kursus 2.VA Külm sõda × John F
Üldajalugu 16) I MS tagajärjed demokraatia levik majanduskriis sõja nõudmistele vastanud majandus ei suutnud rahuajal tingimustega kohaneda, maailma kaubandus ei taastanud oddatud kiirusega, rahandus oli ebakindel. äärmuslus (kõva käsi) Komitern Oma II kongressil 1920. aastal kuulutas Komitern Avalikult välja suuna ülemaailmsele sotsialistlikule Proletaarlaste revolutsioonile ja ülemaailmse nõukogude vabariigi loomisele uued piirid Euroopas (Versailles' rahuleping) USA Kiire areng, kasvas nii riigi väline võimsus kui kodanike jõukus. Kehtestati nn. kuiv seadus, mis ei lõpetanud Alkoholi tarbimist. Salaalkoholi toel rikastus maffia, suurendades sellega märkimisväärselt oma mõju. Tagasilöögid aga ei suutnud esialgu Ameerika unelmat kahjustada. 1929. aastal algas majanduskriis ja rahva Vaesumine. Roosvelti reformikava New Deal (Keynesi teooria). Isolatsionismi poltiika. Suurbritannia Kaotas maa...
1995 ühines ELiga kolm uut liiget: Austria, Soome ja Rootsi. Schengeni lepingud, mis võimaldasid inimestel edaspidi ilma passikontrollita piire ületada, said oma nime väikese Luksemburgi linna järgi. Miljonid noored läksid ELi toel õppima teistesse riikidesse. Ühendusepidamine muutus lihtsamaks, sest üha rohkem inimesi hakkas kasutama mobiiltelefone ja internetti. Liidu rajajad Konrad Adenauer, Alcide de Gasperi, Sir Winston Churchill, Walter Hallstein, Jean Monnet, Robert Schuman, Paul Henri Spaak ja Altiero Spinelli. Euroopa Liidu laienemine 1957. aastal allkirjastasid Rooma lepingu kuus Euroopa riiki: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Saksamaa LV ja Prantsusmaa. 1973. aastal toimus ühenduse põhjasuunaline laienemine, millega Euroopa Majandusühenduse liikmeteks said Iirimaa ja endised EFTA riigid Suurbritannia ja Taani. Koos Taaniga liitus EMÜga Gröönimaa. Viimane astus aga
1995 ühines ELiga kolm uut liiget: Austria, Soome ja Rootsi. Schengeni lepingud, mis võimaldasid inimestel edaspidi ilma passikontrollita piire ületada, said oma nime väikese Luksemburgi linna järgi. Miljonid noored läksid ELi toel õppima teistesse riikidesse. Ühendusepidamine muutus lihtsamaks, sest üha rohkem inimesi hakkas kasutama mobiiltelefone ja internetti. Liidu rajajad Konrad Adenauer, Alcide de Gasperi, Sir Winston Churchill, Walter Hallstein, Jean Monnet, Robert Schuman, Paul Henri Spaak ja Altiero Spinelli. Euroopa Liidu laienemine 1957. aastal allkirjastasid Rooma lepingu kuus Euroopa riiki: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Saksamaa LV ja Prantsusmaa. 1973. aastal toimus ühenduse põhjasuunaline laienemine, millega Euroopa Majandusühenduse liikmeteks said Iirimaa ja endised EFTA riigid Suurbritannia ja Taani. Koos Taaniga liitus EMÜga Gröönimaa. Viimane astus aga
TEST 1 1. Millal moodustati Euroopa Nõukogu? 1949 2. Kes oli Euroopa komisjoni 1 President? Walter Hallstein 3. Mis on Lääne-Euroopa Liit? Euroopa Kaitseühenduse Liit 4. Miks tähistatakse 9.mail Euroopa päeva? 9. mail 1950 R Schuman tegi ettepaneku asutada organiseeritud ja tihedate majandussidemetega Euroopa 5. Millised riigid olid Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutajad? Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Holland, Belgia, Luksemburg 6. Millal esmakordselt mainitakse Euroopa Liidu ideed? 14.saj. 7. Euroopa Söe- ja Teraseühenduse Ülemameti esimene juht oli?
Amet Siseturg Eurostat Tõlketeenistus Ühisuuringute keskus Press ja teadaanded Justiits ja siseküsimused Regionaalpoliitika Publikatsioonide teenistus Uuringud Peasekretariaat Maksustamine ja tolliliit Euroopa Komisjon Komisjoni presidendid: Walter Hallstein (Saksamaa) 195867 Jean Rey (Belgia) 196770 Sicco Mansholt (Itaalia) 19721973 FrancoisXavier Ortoli (Prantsusmaa) 197377 Roy Jenkins (Suurbritannia) 197781 Gaston Thorn (Luxenbourg) 198185 Jacques Delors (Prantsusmaa) 198595 Jacques Santers (Luxenbourg) 19951999 Romano Prodi (Itaalia) 19992004 Jose Manuel Barroso (Portugal) 2005 Euroopa Komisjon Otsustamine komisjonis Komisjon teeb otsuseid oma liikmete häälteenamusega.
Lissaboni lepinguga 2007 - executive - Teeb parlamendile ja EL nõukogule õigusaktide ettepanekuid ja teostab järelvalvet koos kohtuga - Haldab EL eelarvet ja eraldab rahalisi vahendeid - Esindab EL rahvusvaheliselt - Komiteed, sekretariaat - Valitsuskabinett kuhu kuulu 28 volinikku igast liikmesriigist, esindavad EL mitte enda riigi huve, valitakse president (esimene Hallstein, praegu juncker) - Üks liikmetest on EC president - Asutati 1951 ESCE tõttu - 5 aastat Court of Justice of the European Union – Euroopa Kohus ja Üldkohus - Üks kohtunik igast riigist + 11 juristi - Tekkis 1952 - Kontrollib et EL seadused oleks tõlgendatud ja kasutatud igas liikmesriigis samamoodi - Sanktsioonid - European Central Bank – Euroopa Keskpank - Haldab eurot - Säilitab hinnad stabiilsena
MAJANDUSPOLIITIKA ALUSED Loengud 1-3: Majanduspoliitika olemus, põhimõisted, struktuur, eesmärgid, etapid, vahendid ja valikud ning populism 1.1. Majanduspoliitika kui ühiskonna- ja majandusteadus • Ühiskonna(riigi)teadused: – Ajalugu; – Õigus; – Sotsioloogia – Demograafia; – Politoloogia – Majandus (makro- ja mikro); rahvamajandus-, ettevõttemajandus- ja finantsmajandusõpetused – Majandusmõtte ajalugu ja majanduspoliitika 1.2. Majanduspoliitika struktuur • Korrapoliitika • Struktuuri(muutumis)poliitika • Protsessi(toimimis)poliitika • Sektori(tööstus, teenindus jne.)poliitika • Geo- ja regionaalpoliitika (riik, regioon, maakond, linn, vald jms.) • Instrumendi (eelarve-, raha-, maksu- jne.) poliitikad 1.3. Riik, riigi ülesanded majanduses • Julgeolek (väline ja sisene) • Ühiskondlik infrastruktuu...
Euroopa integratsiooni alane Jean Monnet Euroopa integratsiooni alaste õpe teadusuuringute ja sellealase õppe toetamine ELi elukestva õppe programmid: hinnangulised andmed programmiperioodiks 2007-2013. Euroopa Liidu rajajad · Konrad Adenauer · Sir Winston Churchill · Alcide de Gasperi · Walter Hallstein · Jean Monnet · Robert Schuman · Paul Henri Spaak · Altiero Spinelli Euroopa Liit tulevikus Euroopa Liidu kandidaatriikideks on Türgi, Makedoonia ja Horvaatia. Euroopa Liiduga liitumine on aktuaalne Gruusias, Ukrainas, Serbias, Montenegros, Albaanias ning Bosnia ja Hertsegoviinas
õpe teadusuuringute ja sellealase õppe toetamine ELi elukestva õppe programmid: hinnangulised andmed programmiperioodiks 2007-2013. 10 Euroopa Liidu rajajad · Konrad Adenauer · Sir Winston Churchill · Alcide de Gasperi · Walter Hallstein · Jean Monnet · Robert Schuman · Paul Henri Spaak · Altiero Spinelli Euroopa Liit tulevikus Euroopa Liidu kandidaatriikideks on Türgi, Makedoonia ja Horvaatia. Euroopa Liiduga liitumine on aktuaalne Gruusias, Ukrainas, Serbias, Montenegros, Albaanias ning
1955. a., kohe pärast täieliku iseseisvuse saavutamist deklareeris Bonn, et kui mõni riik peaks SDV-d tunnustama ja sellega diplomaatilise vahekorra rajama, siis võtab SLV seda kui vaenulikku akti ja katkestab kõnealuse riigiga suhted. Hallsteini doktriiniks nimetatakse seda SLV tollase riigisekretäri W. Hallsteini järgi. Hallsteini doktriinist oli ainult üks erand - NSV Liit. Hallsteini doktriinist loobuti 1960. aastate lõpul. Walter Hallstein HIPID Hipiliikumine Liikumine tekkis kuuekümnendatel lääneriikides just keskklassi hulgast pärit noorte seas ja muidu nooremeelsed, kes protesteerisid oma arust vanema põlvkonna materialistliku ja üheülbalise maailmapildi vastu. Selle tuumaks oli vastuseis ühiskonna tavadele, süsteemile, valitsevale elukorraldusele ja võitlus ahistavate piiride vastu. Tol ajal olid hipid suhteliselt väike rühm inimesi, kuid kõik teadsid, kes nad on. Nende
Question 8 Punktid: 1/1 Milles seisnes Marshalli plaan? Vali üks vastus. a. USA algatus Euroopa üles ehitamiseks Õige b. Berliini müüri ehitamise plaan Väär c. Euroopa riikide plaan majanduslikuks koostööks Väär d. Nõukogude Liidu plaan II Maailmasõja tagajärgede likvideerimiseks Väär Question 9 Punktid: 1/1 Kes oli Euroopa Komisjoni I President? Vali üks vastus. a. Robert Schuman Väär b. Jean Monnet Väär c. Walter Hallstein Õige d. Alcide de Gasperi Väär Question 10 Punktid: 1/1 Euroopa Söe- ja Teraseühenduse Ülemameti esimene juht oli? Vali üks vastus. a. Rene Pleven Väär b. Walter Hallstein Väär c. Jean Monnet Õige d. Robert Schuman Väär valed: 3(kindlasti ei ole harald wilson töörühm), 4 ( ühtse viisaruumi vale ) TEST 2: Euroopa Liidu loomine Question 1 Punktid: 1/1 Euroopa Ühenduse I laienemine toimub? Vali üks vastus. a. 1975 Väär
NSVL hõivas Lõunas loodi Korea Vabariik ja põhjas Korea (1950-1953) Hiina Põhja-Korea, USA Lõuna-Korea; kumbki üksteist ei Rahvademokraatlik Vabariik; tunnistanud ning tahtsid teist poolt endale 1953 sõlmiti vaherahu Berliini kriis USA, NSVL, Põgenemine kommunistlikult poolelt demokraatlikule Valmis Berliini müür. (1953-1961) Saksamaad poolele. Hallstein tunnistas vaid Saksa Liitvabariiki. Ungari ülestõus Ungari, NSVL Kremli juhtkond otsustas Ungari sõjaliselt Lääneriigid talle appi ei läinud. Järgnesid (1956. a okupeerida. Ungari astus VLOst välja. NSV massirepressioonid, 200000 inimest põgenes oktoober) okupeeris Ungari. Relvakokkupõrked kestsid 2 kuud, kodumaalt. Võimud tegid küll ka mõningasi
Kahepooluseline maailm See on nimetus perioodile Teise maailmasõja lõpust Nõukogude Liidu lagunemiseni (1945-1991). Kaheks pooluseks olid üliriigid USA ja NSVL koos oma liitlastega. USA jt. lääneriigid NSV Liit jt. (demokraatlikud, kapitalistlikud) sotsialistlikud riigid I Külm sõda Teise maailmasõja lõpetamine: Juulist oktoobrini 1946 toimus Pariisis rahukonverents, kus valmistati ette lepingud Saksamaa liitlastega Itaalia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria ja Soomega. Lepingutele kirjutati alla veebruaris 1947 (kõikidelt riikidelt nõuti reparatsioone). Jaapaniga sõlmiti San Francisco rahuleping 1951 (ei kirjutanud alla NSVL, Tsehhoslovakkia, Poola). Austria jagati algul (nagu Saksamaagi) neljaks okupatsioonitsooniks (USA, Inglismaa, Prantsusmaa, NSVL). 1955 sõlmitud Austria riigilepinguga vi...
1995 ühines ELiga kolm uut liiget: Austria, Soome ja Rootsi. Schengeni lepingud, mis võimaldasid inimestel edaspidi ilma passikontrollita piire ületada, said oma nime väikese Luksemburgi linna järgi. Miljonid noored läksid ELi toel õppima teistesse riikidesse. Ühendusepidamine muutus lihtsamaks, sest üha rohkem inimesi hakkas kasutama mobiiltelefone ja internetti. Liidu rajajad Konrad Adenauer, Alcide de Gasperi, Sir Winston Churchill, Walter Hallstein, Jean Monnet, Robert Schuman, Paul Henri Spaak ja Altiero Spinelli. 5 Euroopa Liidu laienemine Euroopa Liit ei alustanud nii suurelt, kui me teda tänasel päeval teame, kuid kasvas selliseks järk-järgult laienemistega. Kui 1. jaanuaril 1952/1. jaanuaril 1958 loodi Euroopa Söe- ja Teraseühendus ja Euroopa Majandusühendus ehk sõlmiti Rooma leping, kus oli ainult kuus
vastuvõetavamaks ka Euroopale. 1951 asutati Pariisi lepinguga Euroopa Söe- ja Teraseühendus (ECSC), asutajaliikmed olid Prantsusmaa, Lääne-Saksamaa, Itaalia ja Beneluxi maad. 1954 reorganiseeriti WEU, kuhu astus nüüd ka Lääne-Saksamaa. 1955 võeti Liitvabariik ka NATO liikmeks, mispeale NSV Liidu juhtimisel loodi sotsialismimaades kohe oma kaitseorganisatsioon, VLO.14 1955 pingestusid suhted ka Hallsteini doktriini tõttu. Walter Hallstein oli Saksamaa LV välisministeeriumi kõrge ametnik, kes selle doktriini välja töötas. See nägi ette Liitvabariigi kuulutamise ainsaks legitiimseks Saksa riigiks ning seega Saksa DV mittetunnustamise. Liitvabariik pidi katkestama suhted kõigi Saksa DV-d tunnustanud riikidega, välja arvatud 14 VLO Varssavi Lepingu Organisatsioon 12 NSV Liit
Loodi 1952. Eesmärgiks oli rahu hoidmine riikide vahel. -VLO- Varssavi Lepingu Organisatsioon. Loodi 1955. Eesmärgiks oli kaitsta lääneriike idariikide eest. -VMN- Loodi 1949. Eesmärgiks oli majanduslik koostöö (see oli ettekääne, tegelik eesmärk oli kontrolli hoidmine) -Külma sõja kriisid *Lähis-Ida(Suessi kriis) 1948-79 *Berliini kriis 1953-61: Osalevad riigid- USA, NSVL, Saksamaad. Probleem- Põgenemine kommunistlikult poolelt demokraatlikule poolele. Hallstein tunnistas vaid Saksa Liitvabariiki. Tulemus- Valmis Berliini müür. *Korea sõda 1950-53: Osalevad riigid- NSVL, USA, Hiina. Probleem- Enne oli Korea Jaapani koloonia.NSVL hõivas Põhja-Korea, USA Lõuna-Korea; kumbki üksteist ei tunnistanud ning tahtsid teist poolt endale. Tulemus- Lõunas loodi Korea Vabariik ja põhjas Korea Rahvademokraatlik Vabariik; 1953 sõlmiti vaherahu. *Poola sõda 1956 *Ungari Ülestõus 1956: Osalevad riigid- Ungari, NSVL. Probleem- Kremli juhtkond
I EUROOPA LIIDU KUJUNEMINE 1. Euroopa Liidu (Euroopa Ühenduse) tekke eeltingimused (Nugent) Sisemised: Hoida terase tootmist kontrolli all. kellel teras, see on sõjaliselt võimekam. Ruhr'i piirkond Saksamaal. Terase abil sai hoida kontrolli all tervet Saksamaad. Saksamaa oli nõus, sest see oli viis, kuidas ta saaks enda mainet taastada. Saksamaa poliitiline ambitsioon Berliini blokaad Välised: Rahvasteliidu näide - esimene suurejooneline rahvusvaheline organisatsioon. Sõjaline kogemus aitas luua ÜRO, mis jällegi tekitas huvi uute rahvusvahelistele organisatsioonidele ja riikidevahelisele koostööle. Loodi Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) ning Rahvusvaheline Rekonstrueerimis- ja Arengupank (IBRD). Väljatoodud organisatsioonid hakkasid mõjutama majandust, kuid koostöö takistuseks peeti kinnist turgu. NSV liidu ja USA vastukaaluks - eraldi riigid ei suudaks konkureerida n...
Paralleeli lähedale. Algasid rahu läbiräkimised, mis venisid kuni Stalini surmani 1953, kui sõlmiti vaherahu. Korea sõda sundis lääne riike mõtlema Saksamaa taasrelvastamise. 1954 aasta Pariisi kokkulepete järgi võis Saksa liitvabariik luua armee ja 1955 aastal sai temast NATO liige. Berliini kriis 1955 andsid lääneriigid Saksa liitvabariigile suveräänsuse. Saksa liitvabariik ei tunnustanud Saksa demokraatlikku Vabariiki. Saksa liitvabariigi riigisekretär Hallstein sõnastas doktriini. "Kui mõni riik peaks saksa demokraatlikku vabariiki tunnustama, võtab Saksa liitvabariik seda kui vaenulikku akti ja katkestab selle riigiga suhted" Ainsaks erandiks oli NSVL. 1958a nõudis NSVL, et lääneriigid viiksid oma väed lääne-Berliinist ära ja tunnustaksid SDVd. Pinge kestis kuni 13 aug 1961, kui NSVL ja SDV rajasid nn Berliini müüri. Läbikäimine ida- ja läänesakslaste vahel muutus võimatuks. Kahe Saksamaa piirile ehitati piiritõkete vöönd. 9 nov
segi. Tina ja vaske leidus Euroopa üksikutes piirkondades ja need piirkonnad pronksiajal arenesid väga kiiresti, tekkisid rikkad pronksiaja kultuurid. Kui tuleb raud, siis ka rikkus. Kesk – Euroopa õppis raua tootmise kiirest ära, tekkis Hallstatti kultuur. Hallstatti kultuur on levinud suurel alal, Saksamaal, Prantsusmaal, Šveitsis, Austrias, ka ida pool. Hallstatti kultuur mõjutab ka põhjapool asuvaid kultuure. Hallstatti kultuuri uurijaid oli J G Ramsauer, elas Hallstein järve ääres Austrias. Oli mäeinsener, avastas ühe kalmistu. Kirjeldas luustikke, mis leidis ja kaevas lahti ligi 1000 matust. Saatis materjalid Viini ja seal üks arheoloog avaldas selle põhjal raamatu. Kalmistu sai tuntuks ja nende järgi anti ka kultuurile nimi. Kokku on kalmistul 3000 matust. Hallsteini järve äärsetest soolakaevandustest leiti hästi säilinud inimesi. Kalmistu materjal on mitmekesine. On erinevate panustega leide, osa on rikkalikud,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
