Miks mõnel indiviidil on kalduvus ettevõtte loomiseks ja teisel ei ole?

Vastus leiad õppematerjalist: Ettevõtte kordamisküsimused

Missioon kirjeldab organisatsiooni olemasolu vajalikkust ta määratleb mida see tuleb kavandada täosem tegevuskava tulemuste saavutamiseks See näitab KES?

Vastus leiad õppematerjalist: Ettevõtte kordamisküsimused

Millesse firma usub ja kuhu soovitakse liikuda kordumatud?

Vastus leiad õppematerjalist: Ettevõtte kordamisküsimused

Midagi teistest eristuvat suhted üles ehitame ja neid säilitame?

Vastus leiad õppematerjalist: Ettevõtte kordamisküsimused

Ettevõtte kordamisküsimused (1)

Majandus - Ettevõtlus

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Keskettevõteteks ja suurettevõteteks töötajate arvu järgi?
Miks mõnel indiviidil on kalduvus ettevõtte loomiseks ja teisel ei ole?
Kes Mida Kuidas?
Missioon kirjeldab organisatsiooni olemasolu vajalikkust ta määratleb mida see tuleb kavandada täosem tegevuskava tulemuste saavutamiseks See näitab KES?
Millesse firma usub ja kuhu soovitakse liikuda kordumatud?
Midagi teistest eristuvat suhted üles ehitame ja neid säilitame?
Kelle taskus on sinu raha?
Kuidas sa kavatsed selle oma taskusse saada?
KUIDAS VÄIKEETTEVÕTJA VALIB ASUKOHA?
Mis on lubatud registreeritav?
Mis on äriliselt kasulik?

“Ettevõtlus” ja “ettevõtja” – põhimõisted ja nende areng. (Orienteeruvalt tunda vähemalt Schumpeteri, Stevensoni ja Jarillo ning Burnsi määratlusi.)
Ettevõtja - „ Entrepreneur “ PRANTSUSE päritolu 1437.a. Selle sõnaga tähistati isikut, kes on aktiivne ja saavutab midagi. Algselt kasutati ka vahendaja tähenduses.
Keskajal nimetati ettevõtjaks paraadide ja muusikaürituste organisaatoreid, ehitusprojektide juhte. Juhtisid tööde teostamist, kuid ei riskinud isiklikult millegagi.
17.saj ettevõtja- sõlmis riigiga lepingu mingite tööde teostamiseks (lepingu summa ette teada)
Schumpeter – ettevõtja on NOVAATOR , kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid.
Stevenson ja Jarillo – Ettevõtlus on protsess, mille abil indiviidid (omal käel v organisatsioonide sees) püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sältumata rssurssidest, mis sel hetkel nende käsutuses on.
Burns – ettevõtjad kasutavad INNOVATSIOONE selleks, et ära kasutada muutusi või luua võimalusi kasumi teenimiseks. See juures paigutavad nad ressursse ümber vähemtootlikest valdkondadest tootlikumatesse ja kasulikemasse, aktsepteerides selle tegevusega kaasnevat kõrgemat riski ja ebakindlust.

“Ettevõtja” (entrepreneur) ja “omanik-juht”(owner- manager ). Mille poolest nad erinevad?
Ettevõtja Omanik-juht
Kasvuettevõte Elustili-ettevte
Kiired muutused „Mugav“ aktiivsuse tase
Suurem risk ja oodatav tulu Äraelamiseks piisav sissetulek
Strateegiline juhtimine Rutiinne taktikaline juhtimine

Alustavate ettevõtete jagunemine kolme põhitüüpi Barringer´i ja Irelend´i järgi.
Salary-Substitute Firms – pakub omanikule või omanikele samal tasemel sissetulekut, mis nad teeniks tavalist tööd tehes.
Lifestyle Firms – Ettevõte, mis pakub omanikule või omanikele võimalust koguaeg endale elatist teenida sellega ja jätta see elustiiliks.
Entrepreneurial Firms – firmad mis toovad turule uusi kaupu ja teenuseid luues ja püüdes võimalusi, hoolimata ressurssidest, mis neil sel hetkel kasutuseks on.

Äriseadustiku poolne “ettevõtja” ja “ettevõtte” definitsioon.
Ettevõtja – füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing.
Firma- ärinimi
Ettevõte – majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb

Kuidas jaotatakse Euroopa Liidus ettevõtteid mikroettevõteteks, väikeettevõteteks, keskettevõteteks ja suurettevõteteks (töötajate arvu järgi)?
* mikroettevõtted- 0-9 töötajat
* väikeettevõtted- 10-49
* keskettevõtted- 50-249
* suurettevõtted- 250+

Nende (küsimuses 5 nimetatud) ettevõtete orienteeruv osakaal ettevõtete koguarvus.
* 92% mikroettevõtted
* 7% väikeettevõtted
* * 0,2% suurettevõtted

R. Cantilloni ettevõtjakäsitlus.
Ettevõtja on isik, kes leidis mõne seni kasutamata võimaluse ja tegi seejärel selle ära kasutamiseks vajalikke uuendusi . Selleks tuli kokku viia inimesed, raha ja tootmisvahendid ning luua uus organisatsioon .

J. Schmpeteri ettevõtjakäsitlus. Ettevõtja roll majanduses. Innovatsioonide põhiliigid. “Loov hävitus.” Mark I ja Mark II süsteemid.
J. Schmpeteri ettevõtjakäsitlus.
Ettevõtja on innovaator, kes kombineerib resursse uutmoodi. Ettevõtjad tagavad innovatsioonide rakendamise abil majandusarengu. Ettevõtja on majandusliku aktiivsuse keskne looja.
Innovatsioonide liigid:

Uue või täiustatud toote juurutamine .

Uut tüüpi tootmismeetodite juurutamine harus.

Uue turu avamine .

Uute tooraineallikate või pooltoodete kasutuselevõtt.

Uut tüüpi organisatsioonide loomine.
Loov hävitus

Innovatsioonid kutsuvad majanduses esile olulisi muudatusi
Heaolu luuakse läbi keerukamate tehnoloogiate kasutuselevõtu ja kõrgema tootlikkuse saavutamise.
“Vana” tuleb hävitada, enne kui “uus” saab koha sisse võtta.
Protsessi käigus on paljud võidavad, kuid vähemalt lühiajaliselt on ka palju kaotajaid.

Mark I süsteem

Majandus vähe kontsentreeritud, konkurentsiturg
Madalad sisenemisbarjäärid
Innovatsioonid majandusarengus kesksel kohal
Põhitähelepanu ettevõtjal

Mark II süsteem

Kontsentreeritumad turud
Kõrged sisenemisbarjäärid
Ettevõtete kasv, mastaabiefekt , väikeettevõtete osakaalu langus
Innovatsioonide keskne roll
Põhitähelepanu keskendub funktsioonile.

Käitumisteaduslik lähenemine ettevõtjatele. D. McClellandi ettevõtjakäsitlus. Olulisemad motivaatorid ettevõtjana tegutsemisel McClellandi järgi. Ettevõtja roll McClellandi järgi.
Käitumisteaduslik lähenemine ettevõtjatele

Ettevõtluse arendamiseks oli oluline stimuleerida indiviide alustama oma äriga ning kiirendada selle abil majandusarengut; tekkis ahvatlus selgitada välja isiksuse-omaduste profiili, mis seostuks ettevõtlus-alase eduga (või läbikukkumisega).
miks mõnel indiviidil on kalduvus ettevõtte loomiseks ja teisel ei ole?

D. McClellandi ettevõtjakäsitlus

ettevõtja motivatsiooni-profiilile on omane väga tugev saavutus- motivatsioon ja tugev võimuvajadus. Ettevõtjad on indiviidid, kellele on omased kõrge saavutusmotivatsioon , eneseusaldus ning probleemide lahendamise oskused. Nad tahavad oma pingutuste tulemust konkreetselt näha ja saada tagasisidet oma töö tulemustest.

Olulisemad motivaatorid ettevõtjana tegutsemisel McClellandi järgi

saavutusvajadus
kuuluvusvajadus
võimuvajadus

Ettevõtja roll McClellandi järgi

riigi saavutusvajadus transformeeritakse majanduskasvuks läbi ettevõtjate tegevuse; kui riigis on saavutusvajaduse tase kõrge, onseal rohkem ettevõtjaid

D. L. Birch ´i panus ettevõtlusuuringutesse. Gasellettevõtted.
D. L. Birch´i panus ettevõtlusuuringutesse

jõudis oma töös järeldusele, et suurem osa uutest töökohtadest luuakse väikeettevõtetes
rahvamajanduse arengu uurijate hulgas märgati uuesti väikeettevõtete tähtsust
väikeettevõtlus ei olnud enam majanduses kõrvalnähtuseks vaid peategelaseks
võttis kasutusele andmetöötluse ja programmeerimise uuringute tegemiseks

Gasellettevõtted

väga kiirsti kasvav ettevõte
üle 70% uutest töökohtadest tekib gasellides
kõrge riskiga ettevõtted

Äriidee, äriidee teostatavuse analüüs, ärimudel, äriplaan – sammude olemus ning järjekord ettevõtte rajamisel.

Äriidee leidmine (+ ärikontseptsiooni väkjatöötamine+toote prototüübi valmistamine)

Äriidee teostatavuse analüüs(deasibility study ) – kas äriidee on ka ärivõimalus?

Ärimudeli koostamine

Äriplaani koostamine
Äriidee on idee, mille eesmärk on teenida oma autorile või realiseerijatele kasumit.
Äriidee valikuprotsess:

Idee otsingud ettevõtte eesmärkide saavutamiseks.

Ideede väljasõelumine eesmärgiga leida neid, millega tasub edasi tegeleda.

Väljavalitud ideede põhjalik analüüs.

Idee realiseerimine , materialiseerimine (võib järgneda testimine , kaubanduslike eksperimentide korraldamine enne tootmise alustamist).

Enamus ettevõtteid saanud alguse 1-2 ettevõtjast ja ühest äriideest. Ärivõimalust iseloomustab soodsate asjaolude kokkulangemine, mis tekitab vajaduse uue toote või teenuse järele.
Sündmuste järjekord võib olla erinev.

Ettevõtja on otsustanud ettevõtlusega alustada ning alustab äriideede otsingut, hindamist, edasiarendamist.

Ettevõtja tunnetab ära mingi võimaluse, täitmata koha turul, lahendamata probleemi ning rajab ettevõtte, et probleem lahendada või tühimik täita.

Äriidee põhikomponendid (3).
Kes? Mida? Kuidas?

Äriidee ja ärivõimalus. Viimase neli olulist omadust.
Probleem -> Äriidee
Ärivõimaluse omadused –
* ATRAKTIIVNE
*ÕIGEAEGNE
*KESTEV
*SEOTUD TOOTE VÕI TEENUSEGA, MIS PAKUB OSTJALE VÕI LÕPPKASUTAJALE LISAVÄÄRTUST.

Võimaluse aken ( window of opportunity ) – mõiste.
„Võimaluse aken“ – metafoor , mis kirjeldab AJAPERIOODI, mille jooksul ettevõttel on reaalne siseneda uuele turule.
Kui turg on tekkinud uuele tootele/teenusele siis AKEN avaneb ja uued ettevõtted sisenevad tegevusharru. Teatud hetkeks turg küpseb ja võimaluse aken sulgub(uutele).

3 põhivõimalust ärivõimaluse leidmiseks (2. loeng).
* JÄLGI TRENDE ( poliitilisi, majanduslikke, sotsiaalseid, tehnoloogilisi)
* LEIA ja LAHENDA PROBLEEM
* TÄIDA LÜNK TURUL

Loovus ja innovatsioon – olemus ning nende erinevus.
LOOVUS – sisemine, intellektuaalne ideede loomise protsess. Tulemus – nn leiutis – uue toote või tootmisprotsessi idee loomine.
Loovus on ideede loomise kulg,
Innovatsioon on ideede sõelumise, täiustamise ja rakendamise kulg.
INNOVATSIOON – (otsetõlkes uue sisse toomine.) Nende ideede praktiline rakendamine, nt leiutise ärilisel otstarbel ära kasutamine ( uue toote loomine). RASKE TÖÖ. Uuendus. Oluline tähtsus on ajastamine , et oleks võimaik edu turul.
Loova tegevuse käigus toimub uute ideede sünd, innovatsiooni all mõistetakse nende ideede täiustamist ja praktilist rakendamist.
Erinevused

Loovus on ideede loomise kulg, innovatsioon nende sõelumise, täiustamise ja rakendamise kulg.
Innovatsiooni on raske saavutada üksinda, küll võib üksi olla loov. Siiski võib ka üksikisik olla innovaatiline või organisatsioon loov.
Innovaatorid on huvitatud tulemustest, neid huvitab ideede edukas kasutamine. Loovad inimesed seda ei vaja – neid motiveerib idee.

Organisatsiooniline loovus ning seda soodustavad tegurid.
See on protsess, mille käigus inimeste ideed ja ressursid transformeeruvad innovatsiooniks.
Soodustavad:
1. organisatsiooni kliima - loob positiivse meelestatue
2. Demokraatlik eestvedamisstiil - juhtide loovusele avatud hoiak. Töötajatele öeldakse, et loov tegutsemine on oodatud ja tunnustatud.
3. Organisatsioonikultuur – mis ergutab probleemide lahendamiseks uudseid mooduseid leidma. Välditakse „kontrolliva“ ja „direktiivse“ kultuuri kujunemist.
4. Ressursid ja oskused – värvatakse ja hoitakse loovaid inimesi
5. Struktuurid ja süsteemid – paindlikud, väheste reeglite ja regulatsioonidega ja kõrge autonoomiaga. Süsteemid ( tasu, tunnustus ja karjäär( toetavad loovuse arengut.
Organisatsioonistruktuur on soovitavalt lame.

Loovuse avaldumise tingimused (3 põhitingimust, 2. loeng)

ASJATUNDLIKKUS – valdkonna teadmised ja oskused.

LOOVMÕTLEMISOSKUS – loovuse-põhiste protsesside valdamine .

MOTIVATSIOON – ülesandele suunatud motivatsioon.

Divergentne ning konvergentne mõtlemine.
Divergentne mõtlemine – (lahknev mõtlemine) soodustab võimalikult paljude uudsete ideede, ebatavaliste lahenduste genereerimist ühe ja sama probleemi kohta. Koos suurema ideede hulgaga suureneb tõenäosus leida õeliselt häid ideid.
Konvergentne mõtlemine – keskendub ühe, parima lahenduse leidmisele.
Kasulik on hoida need protsessid üksteisest lahus – kui toimub ideede loomine, siis neid vahepeal ei hinnata ja kui on loodud suur hulk alternatiive hatakse valima parimat .

Innovatsioon ja ettevõtte suurus.

VKE-d panus on suur ja sageli on innovatsiooniprotsess efektiivsem kui suurettevõtetes.
Väikestel ja suurtel ettevõtetel on mõlemal eeliseid eri tüüpi innovatsioonide loomisel.
VKE-d on innovatiivsemad harudes, kus ressusside eriti kapitali, roll on väiksem

Innovatsioon ja ettevõtte asukoht.

Leidub piirkondi, kus innovaatilised ettevõtted kuhjuvad( Silicon Valley )
Geograafiline lähedus soodustab teadmiste ülekandumist ettevõtete vahel.
Lähestikku paiknevate väikeettevõtete kogumite korral toimub „kollektiivse õppimise“ protsess – kas teadlikult või alateadlikult.

Ettevõtte põhiväärtused.
Ettevõtte põhiväärtused on tõekspidamised, millest töötajad oma tegevuses lähtuvad.
Nad aitavad sageli saavutada suuremat ühtekuuluvustunnet ja kui nende viimine töötajateni õnnestub nii, et neisse tõesti usutakse ja neid tähtsaks peetakse siis võib see oluliselt kaasa aidata ettevõtte edukusele.
Planton: riigis tehakse seda, mida riigis hinnatakse.
Uute töötajate värbamisel on otstarbekas nende oskuste ja kogemuste hindamise kõrval kaaluda ka nende sobivust organisatsiooni põhiväärtustega, mis võib vahel olla olulisemgi.
Tänapäeval võib sageli täheldada liikumist detsentraliseerimise ja töötajatele suuremate vabaduste andmise poole. Suurem vabadus ei tähenda aga seda, et igaüks võib teha, mis heaks arvab – vabadusel peab olema suund.

Ettevõtte missioon .
Missioon kirjeldab organisatsiooni olemasolu vajalikkust , ta määratleb, mida see organisatsioon soovib korda saata vaadates seda just tarbija poolt.

„Milline on meie äri olemus ja mida me püüame teha oma tarbijate jaoks?“ Taas küsimused: kellele, mida ja kuidas me pakume .
Missiooni sõnastus on organisatsiooni olemasolu vajalikkuse sõnastus. Siin ei kajastu mitte omanike või juhtide kesksed eesmärgid, vaid see, ida pakutakse oma tarbijatele või ka ühiskonnale laiemalt.
Mõislik ei ole organisatsiooni missiooni defineerida läbi tehnoloogiate, toodete või teenuste.
Tooted või tehnoloogiad aeguvad, kui tarbijate põhivajadused jäävad püsima.

Ettevõtte visioon .
Firma visioon kirjeldab milliseks soovitakse firmat arendada pikas perspektiivis. Visioon näitab meeskonnale millesse firma usub ja kuhu soovitakse liikuda .

Ettevõtte visioon kirjeldab milliseks soovitakse ettevõtet arendaa pikas perspektiivis.
Visioon näitab meeskonnale, millesse ettevõte usub ja kuhu soovitakse minna
Visiooni iseloomustab:

Kirjeldab ideaali
Ei sisalda (detailseid) numbreid
On suunanäitajaks
On ettevõte spetsiifiline
On teadustatud tervele meeskonnale.

Eesmärgid, strateegia ja tegevuskava – olemus ja omavaheline seos.
Finantseesmärgid Strateegilised eesmärgid
Käibe kasv Turuosa
Kasumi kasv Tarbijarahulolu
Dividendide suurus Toodete kvaliteet
Investeeringute tasuvuse näitaja Klienditeeninduse tase
Suurem kasumimarginaal Kulude suurus võrreldes konkurentidega
Konkurentsivõime välisturgudel
Uute toodete juurutamine
Strateegia – määrab ettevõttes eesmärkide saavutamise teed ja vahendid. Strateegia on seega üldine tegevuskava ginantsiliste ja strateegiliste eesmärkide saavutamiseks.
Tegevuskava – Kui eesmärgid, strateegia ja taotletav konkurentsieelis on paigas, tuleb kavandada täosem tegevuskava tulemuste saavutamiseks. See näitab: KES? MILLAL? MIDA? Peab tegema.

Tegeliku strateegia kujunemine kahe komponendi mõjul (3. loeng)

Kavandatud eesmärgipäraste sammude astumine (kavandatud strateegia).

Reaktsioon ootmatutele muutustele ( tehnoloogilised muutused, valitsuse astutud sammud, tarbijate käitumise muutumine jms) ja konkurentide käitumisele. Muutustele reageerimise käigus toimub tihti strateegia peenhäälestus, kuid vajaduse korral muudetakse seda oluliselt.

Konkurentsieelis.
Eduks on vajalik eristuda, olla unikaalne . Pikaajaline konkurentsieelis on strateegiline vara.

Eduks on vajalik eristuda, olla unikaalne. Kuidas ja milles oleme kordumatud?
Mis on meie tuumkompetents s.t. milline meie teadmiste ja/või tehnoloogia kogum võimaldab luua klientidele konkreetseid praktilisi eeliseid?
Pikaajaline konkurentsieelis on ettevõtte edu olulisemaid tegureid. Soovitav , et

See on haruldane
Seda pole lihtne imiteerida
Selle asendamine pole kerge

Põhilised konkurentsistrateegiad ( kululiidri -, diferentseerimis- ja fokuseeritud strateegiad)
Konkurentsieelisel võib olla palju allikaid , kuid üldiselt taandub asi sellele, kas pakkuda: head toodet madalama hinnaga
Paremat toodet, mille eest tarbjad on valmis rohkem maksma.
Teine kriteerium on sihtgrupi suurus: lai turg
Kindel nišš
Kululiidri strateegia – konkurentsieeliseks on konkurentidest madalamad kulud. Võimaldab: madalamad hinnad ja suurem turuosa või turuhind ja suurem kasum. Säästuvõimaluste otsimine kõigis tegevuslülides: ökonoomseid hooned ja siseseade, vähe lisateenuseid jne.
Diferentseerimisstrateegia – saavutada unikaalsus milleski , mida tarbija hindab. Oluline siis kui tarbijate vajadused on nii mitmekesised , et standardiseerutud toode neid ei rahulda. Võimaldab: küsida oma toote eest kõrgemat hinda ja/või suurendada müügimahtu ja/või saavutada tarbijate margitruudus.
Fokuseeritud strateegiad – turunišš. Keskendumine kitsale turusegmendile. Eesmärk on teenida sihtsegmendi tarbijaid konkurentidest paremini. Konkurentsieelise aluseks võivad olla: madalamad kulud nišši teenindamisel. Võime pakkuda nišši kuuluvatele tarbijatele midagi teistest eristuvat.

Ärimudeli mõiste, erinevad ärimudelite näited („ bite and hook “, „ bricks and clicks business model“, „freemium business model“ jt)
Ärimudeli defineerimiseks tuleb vastata kahele küsimusele:
1. Kelle taskus on sinu raha?
2. Kuidas sa kavatsed selle oma taskusse saada?
Ärimudeli komponendid: PÕHISTRATEEGIA, strateegilised ressursid, PARTNERITE VÕRGUSTIK ja kliendisuhted .
„bite and hook“ – odavalt, ka kahjumiga, seejärle teenitakse lisatoodetelt või teenustelt – nt mobiiltelefonid ja kõned, tindiprinterid ja tindikassetid. Nitendo wii. Narkodiilerid?
„bricks and clicks business model“ - traditsioonilise ja online tegevuse intregeerimine. Inernetipood toetab tavapoodi, ka tellimus internetis, kättesaamine kohapeal.
„freemium business model“ – baastoode/teenus tasuta, parem variant tasuline ( veebiteenused , tarkvara , skype )
„Cutting out the middleman model“ – DELL „Frantsiis“
„Teenuste industrialiseerimise ärimudel“ – McDonalds „oksjonimüük“ „on-line oksjonid“ - ( ebay ) „Ettetellimistel baseeruvad ärimudelid“ – ajakirjad , mitmesugused täindatavad kogumikud, raamatuklubid jms.
„Püramiidiskeemi ärimudel“ – madalama tasandi osalejad lisavad väärtust kõrgemal tasandil olijatele. „ Multi -level marketing ärimudel“ – värvatakse müügimehi, kes värbavad müügimehi, kes… „otsemüügi ärimudel“ – vahetult tarbijatele, personaalsed esitlused jms, mõne käsitluse järgi ka telefonimüük. „Kõik hinnas ärimudel“ – maksad kindla summa, tarbi palju tahad . „avatud innovatsiooni ärimudel“ – nt klientide kaasamine tootearendusse.

Osterwalderi ärimudeli ülesehitus
Neli põhiosa:

Infrastruktuur – tagab toote pakkumise. Ärimudeli elluviimiseks peame sooritama teatud võtmetegevusi, kliendile väärtuse loomiseks vajame võtmeressursse ning olulisi koostööpartnereid (võtmepart.)
Väärtuspakkumine – kirjeldab tooteid ja teenuseid, mida me pakume konkreetsele tarbjate segmendile . Siit peab selguma see, kuidas ettevõte pakkumine erineb konkurentide omast ning miks tarbijad peaks eelistama antud ettevõtte pakkumist teistele.
Klientidega seotud komponendid – millistele tarbijatele me oma pakkumise suuname, kuidas nendeni jõuame ning kuidas nendega suhted üles ehitame ja neid säilitame?
Ettevõtte tulud ja kulud( FINANTS ) – millised on ärimudeli realiseerimisaega seotud kulud ning kuidas teenitakse tulu.

Äriidee teostatavuse analüüs - roll ja koht uue ettevõtte rajamise protsessis.
Teostatavuse analüüs seisneb äriidee elujõulisuse esmases hindamises. Püütakse määratleda potentsiaalseid probleeme ja vastata küsimusele:
Kas see idee hakkab tööle ja kas sellega tasub edasi minna?
Leidub erinevaid metoodikaid selle läbiviimiseks.
Teostatavuse analüüs eelneb põhjaliku äriplaani koostamisele.
Osa kogutavat informatsioonist lihtsustab järgnevat äriplaani väljatöötamist.

Äriplaani olemus, sihtgrupid , kasulikkus, nõuded äriplaanile.
OLEMUS:

Äriplaan on ettevõtte äriidee edasiarendus (kava äriidee elluviimiseks) kajastades sõnades ja numbrites seda, milliseid võimalusi ettevõte näeb püstitatud eesmärgi saavutamiseks ja milliseid resursse ta selleks vajab.
Äriplaani koostades vaadeldakse ettevõtet tervikuna ja kajastatakse tema tegevuse kõiki külgi. Üksikuid tegevusvaldkondi ei tõsteta seejuures esile teiste arvelt ega laskuta liigsetesse detailidesse.

KASULIKKUS:

Idee konkretiseerub
Eesmärgid, tegevused, ajakava , ressursid mõeldakse paremini läbi. Tegevuse fokuseeritus.
Fikseeritakse kontrollnäitajad.
Äriplaanide koostamise abil langetatakse alustavates ettevõtetes paremaid otsuseid. (info läbitöötamine, edaspidi kergem jälgida konkurentsi ja keskkonda)
Aitab kaasa sellele, et juhtkonnal, erinevatel allüksustel ja töötajatel on ühine ettekujutus sellest, kuhu ollakse teel.
Võib korvata senise ärikogemuse nappust

SIHTGRUPID:

Ettevõtja ise
Kaasomanikud, asutajad
Laenuandja, eelkõige pank
Ettevõtluse tugisüsteem(toetused, inkubatsioon)
Riskikapital ja äriinglid
Potentsiaalsed võtmetöötajad
Ettevõtte omanikud
Ettevõtte potentsiaalsed ostjad
Koostööpartnerid ( teised ettevõtted, kohalik omavalitsus )

NÕUDED:

ideaalvormi ei eksisteeri.
Igal etteantud äriplaani vormi tuleks vaadelda üldise suunanäitajana.
Iga ettevõte on erinev, vastaval tuleb plaani kohandada .
Kui äriplaani koostatakse esitamiseks konkreetsele organisatsioonile, siis tuleb ka arvestada selle organisatsiooni nõuetega.

Tegevusharu ja konkurentsi analüüs

Tegevusharu mõiste ja selle määratlemine – Tegevusharu on ettevõtete grupp, mille tooted on piisavalt lähedased selleks, et nad vahetult omavahel konkureeriksid samade ostjate pärast.

LAI MÄÄRATLUS KITSAM MÄÄRATLUS
Rõivaste tootmine töörõivaste tootmine
Transport lennutransport
Mööbli tootmine aiamööblitootmine
Toiduainetööstus jookide tootmine/mahlade tootmine

Makrokeskkonna analüüs – PESTLE

poliitilised tegurid
majanduslikud tegurid
sotsiaalsed ( ka demograafilised, kultuurilised) tegurid
tehnoloogilised tegurid
juriidilised tegurid
looduskeskkonnast tulenevad tegurid

Tegevusharu iseärasusi iseloomustavad näitajad ja nende mõju -

Turu suurus ( väike turg ei ahvatle uusi/suuri konkurente. Suur turg võib olla ahvatlev kontsernidele, kes tahavad omandada kindla positsiooniga äriüksusi tulutoovates tegevusharudes.)
Turu kasvutempo (kiire kasv meelitab kohale uusi sisenejaid kasvu pidurdumine suurendab konkurentsi ja tõrjub välja nõrgemad konkurendid.)
Võimsuste üle-või puudujääk (ülejääk surub hinnad ja kasumid alla, puudujäägiga on vastupidi)
Keskmine rentaablus harus (kõrged kasumid julgutavad sisenema uusi ettevõtteid, vastupidine olukord stimuleerib väljumist)
Sisenemis-ja väljumisbarjäärid (kõrged barjäärid kaitsevad olemasolevate ettevõtete positsioone ja kasumeid, madalad barjäärid teevad nad haavatavaks uute sisenejate poolt)
Toode on ostjatele oluline kulu (enam ostjaid otsib odavamat hinda)
Standardiseeritud tooted (ostjate mõjujõud on suurem, kuna lihtne on lülituda ühelt hankijalt teisele.)
Kiired tehnoloogilised muudatused (suurendavad riski. Investeeringud tehnoloogiasse/ sisseseadesse võivad muutuda kasutuks enne kui nad end ära tasuvad
Kapitalinõuded ( suur kapitalivajadus muudab investeeringud väga vastutusrikkaks, ajastamine on oluline, sisenemis- ja välumisbarjäärid tõusevad.
Vertikaalne integratsioon (tõstab kapitalivajadust ja tekitab sageli konkurentsipositsiooni ja kulude erinevused täielikult integreeritud, osaliselt integreeritud ja integreerimata ettevõtete vahel.)
Mastaabiefekt (suurendab tootmismahu ja turuosa suurust, mis on vajalik selleks, et olla konkurentsivõimeline.
Kiire toodete innovatsioon (lühendab toodete elutsükleid. Suureneb risk, et konkurendid mööduvad parema tootearenduse abil ( uue põlvkonna toodetega jne)

Porteri viie konkurentsijõu mudel, tegurid, mille mõjul konkurents tugevneb või nõrgeneb.

Mudeli kohaselt määravad konkurentsiolukorra tegevusharus :

konkurents tegevusharus konkureerivate ettevõtete vahel.
Teiste harude ettevõtete katsed lüüa tarbijaid üle asenduskaupadega.
Uute konkurentide potentsiaalne sisenemine .
Sisendite hankijate mõjukus ja positsioon läbirääkimistel.
Toote ostjate mõjukus ja positsioon läbirääkimistel.

Kaks täiendavat tegurit, mida peaks arvestama – huvigruppide mõju ja täiendkaubad.

HUVIGRUPID : valitsusorganid, omavalitsused , keskkonna- ja tarbijakaitse organisatsioonid , konkurentsiamet, ametiühingud jms.
TÄIENDKAUBAD: valmistajad. Ettevõtted, kes valmistavad tooteid, mida tarbitakse koos haru ettevõtete toodetega(nende hangete piisavus ja hind)

Tegevusharu liikumapanevad jõud

harud muutuvad, sest teatud jõud tõukavad ettevõtteid muutma oma käitumist
liikumapanevate jõudude analüüsi rolliks on välja tuua tegevusharu tähtsaimad liikumapanevad jõud( tavaliselt on neid 3-4), mis määravad arengu lähiaastatel.
Teadmata, millised välistegurid omavahel suurimat mõju järgmisel 1-3 aastal, ei ole võimalik head strateegiat välja töötada.

Kriitilised edutegurid

Tehnoloogiaga seotud tegurid – nt teadusliku uurimistöö tase (farmaatsiatööstuses, meditsiinis), innovatsioonivõimelisus tootmisprotsesside või toodete alal.
Tootmisega seotud tegurid – nt madalad tootmiskulud , tootmise kvaliteet, põhivarade kõrge tkasutusaste ( kapitalimahukad tegevusharud), odav või oskustega tööjõule, kõrge tööviljakus ( tööjõumahukates harudes), paindlik tootmiskorraldus ( võimalus toota erinevaid mudeleid /suurusi jne).
Turustamisega seotud tegurid – nt tugev hulgimüüjate võrk, hea koostöö jaemüüjatega või ettevõtte oma jaemüügivõrk, madalad jaotuskulud, kiire kohaletoimetamine
Turundusega seotud tegurid – nt hea ettevalmistusega müügipersonal, teeninduse ja tehnilise abi kättesaadavus, lai toodete valik, garantiid tarbijale (oluline kallite ostude , postikaubanduse, uute toodete puhul)
Oskustega seotud tegurid – nt eriline anne ja teadmised (konsultatisooniteeuste ja juriidilise abi korral) kujundusoskus ( rõivatööstuses), konkreetse tehnoloogia hea valdamine, võime uued tooted uurimis - ja arendustööde faasist kiiresti turule tuua, oskus teha efektiivsemat reklaami.
Organisatsioonilised võimed – nt kõrgtasemel infosüsteemi (lennunduses ja majutuses ) või võime kiiresti reageerida muutunud turutingimustele.
Muud tegurid – nt patentide valdamine, kapitali kättesaadavus (kapitalimahukates ja uutes riskantsetes harudes), soodne asukoht ( oluline näiteks jaekaubanduses ja teeninduses )

Strateegilised grupid tegevusharus.

Strateegiline grupp koosneb konkureerivatest ettevõtetest, kes omandavad turul lähedast positsiooni. Nad võivad üksteisega sarnandega erinevate tegurite poolest:

sortiment ,
kasutatavad turustuskanalid
samaulatuslik vertikaalne integratsioon,
samasugused pakutavad lisateenused ja tehniline tugi
püüe võita lähedaste meetmetega samade tarbijagruppide tähelepanu,
sarnase hinna ja kvaliteedigrupi toodete müük.

Turunduse mõiste, juhtimisfilosoofiad, 4P ja 4C turundusmeetmestikud.
TURUNDUS – (marketing) on tegevuste kompleks , mis hõlmab turu- uuringuid , toote kujundamist, turustuskanalite valikut, hinnapoliitikat, müügi toetamist ja müüki ennast.

eesmärk –õppida tundma tarbijate vajadusi, neid rahudada ja samal ajal saavutada ka ettevõtte enda eesmärke
oluline on turundustegevuse eri komponentide omavaheline kokkusobivus. „õige toode, õigel ajal, õige hinnaga, õiges kohas“

JUHTIMISFILOSOOFIAD

Tootmiskontseptsioon – lähtub sellest, et tarbija eelistab odavamat toodet. Peaeesmärk on efektiivsemalt toota ja hinda alandada.

Tootekontseptsioon – tarbija eelistab kvaliteetsemat toodet. Tähelepanu suunatud toote täiustamisele. Tarbija teeb valiku võrreldes samalaadsete toodete kvaliteeti ja hinda.

Müügikontseptsioon – tarbijad ostavad ettevõtte toodangut vaid siis, kui neid müüki toetavate meetmetega ergutatakse. „ müüa seda, mis toodetud“. Aktiivne müümine sai turunduse sünonüümiks.

Turunduskontseptsioon – ettevõte peab uurima konkreetselt määratletud sihtturu vajadusi ja soove, pakkuma nende vajaduste paremaid rahuldamisvõimalusi kui konkurendid. „Toota seda, mida saab müüa“. „leida vajadus ja see rahuldada“

Sotsiaalne turundus – ühiskonnakeskne lähenemine.
4P

Tootepoliitika (product) – käsitleb, millist sortimenti, millise kvaliteediga, kuidas pakendatult, millise teeninduse ja garantiidega pakutakse
Hinnapoliitika ( price ) – raames pannakse paika hinnakujundamise üldüõhimõtted aga ka taktikalised meetmed hindade osas.
Müügikanalipoliitika ( place ) – raames otsustatakse, kui mugavaks või eriliseks tehakse pakkumise kättesaamine, kuivõrd kasutatakse edasimüüjaid, kuhu ja millised planeeritakse müügikohad jms.
Turunduskommunikatsioonipoliitika (promotion) – kirjeldab, millistes kanalites milliste sõnumitega antakse turule teada pakkumise olemasolust ja väärtustest.

Customer value – kliendi väärtus ( mite ainult toode)
Cost to the customer – kliendi kulutused ( mitte ainult hind)
Convenience – väärtuse kättesaamise mugavused (m.a. asukoht)
Communication – kommunikatsioon ( m.a. toetus)

Turundusuuringu protsess, erinevad infoallikad, primaarsed ja sekundaarsed andmed.
PROTSESS:

Probleemi defineerimine – mõnikord on vajalik eeluuring probleemi täpsustamiseks.
Situatsiooni analüüs – seisneb olemasoleva info kogumises uuritava küsimuse kohta ettevõtte sisestest ja välistest allikatest. Vahel võib see olla probleemi lahendamiseks piisav.
Eriuurimus – seisneb süstemaatilises andmete kogumises spetsiifilise probleemi kohta (primaarsed andmed)
Andmete töötlemine ja analüüs – oluliste seoste väljatoomine.
Järelduste ja soovituste väljatöötamine.

INFOALLIKAD:

PRIMAARNE (esmane)

Küsitlus
Vaatlus
Eksperiment , test

SEKUNDAARNE (teisane)

Ettevõtte sisene
Ettevõtte väline

Sihtturud. Massturundus , toote diferentseerimine , sihtturundus .
SIHTTURUD: teatud hulka inimesi või organisatsioone, kel on potentsiaalne huvi, ostuvõime ja soov kulutada raha mingit vajadust rahuldava kauba või teenuse tootmiseks.
MASSTURUNDUS: põhineb masstootmisel ja turustamisel, püütakse meeldida kõigile tarbijagruppidele üheaegselt, ühtmoodi.
TOOTE DIFERENTSEERIMINE: Omadustelt mõnevõrra erinevaid tooteid. Toodang eristub konkurentide omast. Iga toote sihttarbijad ei pruugi olla täpselt määratletud, kuid tarbijal on valikuvõimalus.
SIHTTURUNDUS: tehakse kindlaks grupid, kellest turg koosneb ja kujundatakse nii tooted kui turundusmeetmed valitud sihtgrupi(gruppide) jaoks.

Turu segmenteerimine .
Turg jagatakse erinevate ostjate gruppides vastavalt tarbijate vajadustele, tunnustele ja käitumisele.
Eesmärgiks on leida parimaid võimalusi pakkuvad segmendid
Turusegment on sarnaste vajadustega tarbojarühm, kes reageerib ühesuguselt teatud turundustegevusele.
Segmenteerida võib ühte (nt. vanus) või mitme tunnuse järgi ( nt.vanus, sissetulek ja haridus )

Toode. Esmatarbe - ja valikkaubad. Ettevõtte toodangu koosseis.
TOODE – tarbijad ostavad mingeid tooteid või teenuseid nendega kaasnevate hüvede saamiseks
Sama toode võib erinevatel tarbijatel rahuldada erinevaid vajadusi.
ESMATARBEKAUBAD – on need, mida ostetakse sageli ja mille ostmiseks tehakse minimaalseid jõupingutusi ( toode peab olema kegelt kättesaadav, st esindatud võimalikult paljudest kauplustes)
VALIKKAUP – ostmise eel võrdlevad tarbijad pakutavate toodete hinda ja kvaliteeti mitmetes poodides , ostuotsustuse protsess on keerukam . Valikkaupade hulka kuuluvad nt kodumasinad , mööbel autod ja rõivad.
ERIKAUBAD – on need mille tarbijad on antud tootele väga lojaalsed – nad ei tunnista tema asenduskaupu. Tarbija on valmis täiendavateks jõupingutusteks ja kulutusteks selle nimel, et osta just see toode ( mark)
ETTEVÕTTE TOODANGU KOOSSEIS

Ettevõtte toodangu koosseis: enamus ettevõtteid ei tooda üksiktooteid, vaid tooteseeriaid.
Tooteseeria on toodete grupp, mis on oma funktrioonide ostjate vajaduste ja kasutatavate turustuskanalite seisukohalt omavahel seotud.
Toodangumix on toodete ja nende seeriate kogum, mida tootja tarbijatele pakub.

Kaubamärk ja bränd.
KAUBAMÄRK – nimi, visuaalne, kujundus
BRÄND – toode ja sellega seonduvad assotsiatsioonid: lubadus , identiteet , kuvand , tuntus, tajutud kvaliteet, lojaalsus….

Pakend.
Pakend on suhteliselt ebaoluline tooraine , materjalide ja detailide puhul, oluline aga enamiku tarbekaupade puhul.
Pakendi funktsioonid: tootekaitse, müügi soodustamine, info kandmine.
Pakendeid võib jagada:

primaarne pakend – ümbritseb vahetult toodet nt lõhnaõlipudel
sekundaarne pakend – katab primaarset pakendit ( pudeli karp)
transpordipakend – sisaldab sekundaarseid pakendeid.

Hinnakujunduse põhimeetodid.

Kulukeskne – lähtutakse kuludest , millele lisatakse teatud protsent.

Lähtumine tarbija hinnatajust ( see on mõjutatav turundusmeetmestiku teiste elementidega)

Konkurentsikeskne – orienteerumine turuhinnale, eriti homogeensete toodete korral.

Turuhõlvamise ja turukoorimise strateegia.
TURUHÕLVAMISE STRATEEGIA (penetration pricing) korral kasutatakse madalat alghinda. Luuakse suur tootmispotentsiaal, saavutatakse minimaalse hinna abil võimalikult suur turuosa ja tänu mastaabiefektile ka tooteühiku omahinna alanemine. Selle strateegia kasutamise eeldused on hinnatundlik turg (madal alghind tagab kõrge nõudluse) ning omahinna langus tootmismahu tõustes. Madal hind peab hoidma konkurente eemal. Strateegiat kasutatakse sageli siis, kui toode on konkureerivate toodetega väga sarnane
Turu koorimise strateegia (price skimming) korral kasutatakse kõrget alghinda, ostjateks on vaid teatud turusegmendid. Kui need segmendid on ammendatud alandatakse hinda ja kooritakse järgmine kiht. Selle strateegia kasutamise eeldused on piisava nõudluse olemasolu kõrge hinna juures, selgelt eristuv ja konkureerivatest toodetest parem toode ( kusjuures see eristumine kestab arvestatava aja) ja/või konkurentide takistatud turule pääs.

Turustuskanalid, nende pikkus ja laius. Turustussüsteemi intensiivsus, tõuke- ja tõmbestrateegia.
Turustuskanali abil võivad tooted liikuda vahetult tootjalt lõpptarbijale ilma sõltumatute vahendajate abita , sellisel juhul on tegemist otsese kanaliga.
Kui kaupade liikumise korraldamises osalevad sõltumatud vahendajad on tegemist kaudse kanaliga.
Kanali laius näitab iseseisvate liikmete arvu turustuskanali samal astmel ( tootjad, hulgimüüjad, jaemüüjad).
Kanali pikkus näitab kanali moodustamiseks kasutatud astmete hulka.
TURUSTUSSÜSTEEMI INTENSIIVSUS

Turustussüsteemi intensiivsus on määratud vahendajate arvuga, kes on hõlmatud hulgi – ja jaemüügi astmete juures.
Intensiivne turustusstrateegia korral kasutatakse sihttarbijateni jõudmiseks iga võimalikku vahendajat. Tarbija jaoks tähendab see minimaalseid otsimise jõupingutusi ja poe soodsat asukohta.
Valikturustamise korral müüb ettevõte läbi mitmete , kuid mitte kõigi potensiaalsete hulgi- hulgi ja jaemüüjate. Tarbijad on valmis kulutama rohkem aega kauba otsinguks ning hindade ja omaduste võrdlemiseks…
Välistava turustusstrateegia korral on igal turul tegemist vaid üksikute vahendajatega. See võib sobida kaupade korral, mida ostetakse harva, tarbitakse kaua ning mille puhul on tarbija vajaduste rahuldamiseks vaja täiendavaid teenuseid või informatsiooni ( nt atuod).
Välislepingu korral on vahendajal keelatud müüa konkurentide tooteid.

TÕUKESTRATEEGIA – korral tõugatakse toode läbi turustuskanali kasutades seejuures erinevaid meetmeid kanali lülide vahelise koostöö tagamiseks. Isiklik müük, reklaam , müügi edendamise meetmed jms. on suunatud sellele, et veenda vahendajaid töötama koos toote turustamise nimel.
TÕMBESTRATEEGIA – tekitab tarbijate nõudluse tootele, mis omakorda tagab tema turustamiseks vajaliku turustuskanali huvi ja toetuse. Müügitoetusmeetmed on sellisel juhul suunatud lõpptarbijale.
Praktikas kasutatakse sageli mõlemaid meetmeid koos, kuid rõhuasetus võib olla neist rohkem ühel või teisel ( näiteks tööstusturul rohkem tõukestrateegial, tarbekaupade korral aga rohkem tõmestrateegial.)

Ettevõtte seosed turgude ja riigiga (skeem)

Ettevõtte rajamiseks vajalikud sammud – põhiloogika.
0-etapp: Ettevõtja enesehinnang : kogemused, haridus , tervis, perekond, ressursid, sidemed, eesmärgid jms
1. etapp: planeerimine
2. etapp: ettevalmistamine
3. etapp: tegevuse alustamine
4. etapp: soovitused stardijärgseks perioodiks

Ettevõtete juriidilised vormid (6) – teada ka nende orienteeruvat osakaalu Eestis, ettevõtlusvormi valikul arvestatavaid kriteeriume, nõutavat miinimumkapitali.

Füüsilisest isikust ettevõtja (30 tuhat )
Täisühing ( kaks või enam omanikku, solidaarne vastutus kogu varaga ) ( 400)
Usaldusühing ( vähemalt üks usaldusosanik ja üks täisosanik ) (800)
Osaühing (min osakapital 2500€, alustada võib ka vähemaga) (70 tuhat)
Aktsiaselts ( min aktsiakapital 25 000€) ( 3500 )
Tulundusühistu (300)

ETTEVÕTLUSVORMI VALIKUL ARVESTATAVAD KRIEETIUMID

Vastutuse ulatus

Kapitali juurdehankimise võimalus ja vajadus.

Maksudega seotud kaalutlused.

Avalikustamise kohustus.

Ettevõtte juhtimise paindlikkus , sisemine juhtimine ja väljapoole esindatus.

Kasumijaotus.

Ettevõtlusvormist tulenevad kulutused ( eeskätt asutamiskulude, juhtimisstruktuuri ja avalikustamiskohustuse tõttu).

Rajamise kergus.

Nõuded algkapitali suurusele.

Tegevuse lõpetamise ärist lahjumise kergus.

Litsentside vajadus.

Maine.
2500€

Ettevõtlusvormi valikul OÜ või FIE kasuks otsustamist mõjutavad tegurid.

Vastutuse ulatus.

Kapitali juurdehanikimise võimalus ja vajadus

Maksudega seotud kaalutlused

Avalikustamise kohustus

Ettevõtte juhtimise paindlikkus, sisemine juhtimine ja väljapoole esindatus

Kasumijaotus

Ettevõtlusvormist tulenevad kulutused( eeskätt asutamiskulude, juhtimisstruktuuri ja avalikustamise kohustuse tõttu).

Rajamise kergus.

Nõuded algkapitali suurusele.

Tegevuse lõpetamise, ärist lahkumise kergus

Litsentside vajadus.

Maine
kulu äriregistrisse kandmisel : 200 vs 2200 EEK
OÜ vajab rendipinda, FIE võib olla ka kodusel pinnal
käive alla 250 000, üle 250 000
raamatupidamine kassapõhine vs tasu eest
raha kasutamine: ettevõtlustulu vs palk/dividendid
OÜ saab vältida sotsiaalmaksu
OÜ on tulumaksuvaba, FIE vaid eriloal
täielik vastutus: vajalik vs pole vajalik
stardikapital : 0 vs 40 000 EEK

FIE maksustamise üldpõhimõtted (maksustamine tulu- ja sotsiaalmaksuga).
Kohustus maksta tulumaksu – esitada tuleb tuludeklaratsioon
erikontol olev raha ei lähe maksu alla
sotsiaalmaks 33% maksustavalt tulult, kohustuslik kõigile

Ärinime valik, ärinimele esitatavad nõuded Äriseadustiku alusel.
Füüsilisest isikust ettevõtja ärinimi peab sisaldama ettevõtja ees- ja perekonnanime . Talupidamise korral võib selle asemel olla talu nimi.
Ärinimi peab olema selgelt eristatav teistest sama registripidaja tööpiirkonnas äriregistrisse kantud nimedest . Ettevõtte pärimisel või ettevõtja nime muutumisel võib edasi tegutseda endise ärinime all. Ettevõtte ostmisel on selleks vajalik müüja kirjalik nõusolek.
Äriühingul võib olla ainult üks ärinimi. Nime alguses või lõpus peab olema äriühingu liigile viitav täiend (Nt. “osaühing", “OÜ"). Ärinimi peab olema selgelt eristuv Eestis äriregistrisse kantud ärinimedest.
Mõtle:

Mis on lubatud, registreeritav?

Mis on äriliselt kasulik?
NÕUDED

Ärinimi ei või olla eksitav ettevõtja õigusliku vormi, tegevusala ega tegevuse ulatuse suhtes.
Ärinimi ei või olla vastuolus heade kommetega. – OÜ ESREP HO
Ärinimi peab olema kirjutatud ladina tähestikus.
Kohanimede kasutamisel ärinimes peab ärinimes sisalduma kohanimest eristuv täiend.

Piirangud puudutavad veel seadusega kaitstud kaubamärkides sisalduvate nimede kasutamist, füüsiliste ja juriidiliste isikute nimede kasutamist.

Ettevõtte asukoha valik.
Ray Kroc: “Ettevõtte edukuse määravad kolm tegurit:
1.      asukoht,
2.      asukoht ja
3.      asukoht
Asukoha valikut tuleb kaaluda hoolikalt, sest:
1. See võib kaasa tuua pikaajalisi kohustusi, vigu on raske parandada.
2. See mõjutab kulusid ja tulusid (nt. liigsed transpordikulud , kvalifitseeritud tööjõu puudus, tooraine ebapiisavus, puudulik nõudlus piirkonnas jne).
1. Määratle kriteerium, mille alusel erinevaid variante hinnata (nt. kasumi suurus).
2. Määratle olulised tegurid (nt. turgude või tooraine asukoht).
3. Tööta välja asukoha variandid:

üldine regioon või maa-ala;
konkreetsed asulad;
konkreetne koht asula piires.

4. Hinda variante ja tee valik.
KUIDAS VÄIKEETTEVÕTJA VALIB ASUKOHA?
Suurettevõte võib kaaluda kõiki olulisi tegureid ja optimeerida oma asukoha, väikeettevõtja alustab tihti seal, kus lihtsalt olemas vaba ruum. Mõjutavad ka sellised tegurid nagu:

soov jääda kodukohta;
soov olla sõprade, sugulaste lähedal;
sotsiaalne atmosfäär;
konkreetse etnilise grupi lähedus,
isiklikud eelistused (nt kodunt saab jalgsi tööl käija).

Stardikapitali vajadus ettevõtte rajamisel.
Peamised rahalised kulutused ettevõtte rajamisel on :

Hoonete/ruumide ehitamine, ost või rent (ka remont, ümberehitused).
Põhivara (hooneteta) - vajalike masinate, seadmete, mööbli jne ost.
Tooraine, põhi- ja abimaterjalide, kaupade jne ost.
Töötajate palkamine ja väljaõpe.
Muud kulud – registreerimine, reklaam, tootearendus , stardiperioodi kulud sidele, energiale, transpordile jne

ETTEVÕTTE RAJAMISEKS ON VAJA:

Piisavalt vahendeid ettevalmistus- ja stardikuludeks ( loetelu eelmisel slaidil).
Vahendeid ettevõtte tegevuse toetamiseks esimestel tegevuskuudel.
Reservi ettenägemata juhtudeks.

Surmaoru mõiste.
kus avaliku sektori toetusi teadusuuringutele enam ei maksta ja erasektori investeeringuid pole võimalik ligi meelitada. Avaliku sektori toetus, mille eesmärk on suurendada rahastamistühiku täitmiseks erasektorist pärinevat stardikapitali, on praegu aga liiga juhuslik või puuduvad selle haldamisel vajalikud oskused ja teadmised

Kliendid kaovad ära?
Ei leita ettevõttesse töötajaid
Ei leita kvalifitseeriud tööjõudu
Tootmismasin läheb rikki jne. Pole võimalik uut osta?!
Tootmishoone hävib, mis pole kindlustatud.

Võimalikud stardikapitali allikad.
1.      Isiklikud vahendid
2.      Sugulaste ja sõprade vahendid
3.      Pangakrediit - lühi- ja pikaajalised laenud, arvelduskrediit
4. Liising (Finants- või kasutusliising), lähedane on järelmaks
5.      Tarnijate poolt antav krediit
6.      Ettevõtluse tugisüsteemi toetus
7.      Väärtpaberite müük
8. Riskikapital – fondid ja äriinglid
9.      Klientide poolt antav avanss (krediit)

Laenu-hoiuühistud, väikelaenugrupid

Laen eraisikuna, sh õppelaen
(Laenukonturite laenud, laenud eraisikutelt, pandimaja, SMS-laen …… Veel?)

Majandusarvestus ettevõttes.
RAAMATUPIDAMINE on majandusarvestuse süsteem ettevõtte tasandil, kajastades ettevõtte varasid ja nende varade moodustamise allikaid ning nendega kaasnevaid tehinguid .
Raamatupidamise korraldamise kohustus on ettevõtte juhil. Võimalused:

oma raamatupidaja /raamatupidamisosakond,
raamatupidamisettevõtte teenuste kasutamine,
mittekoosseisulise raamatupidamisspetsialisti teenuste kasutamine,
teeb ise.

Bilanss, kasumiaruanne , rahavoogude prognoos.
BILANSS - …on raamatupidamisaruanne , mis kajastab antud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase vara, kohustusi ja omakapitali.
Põhivalem:
VARAD = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL
Ehk: AKTIVA = PASSIVA
Aktiva – näitab ettevõtte vara koostist ja paigutust
Passiva – varade allikad
KASUMIARUANNE - …raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulusid, kulusid ja kasumit (kahjumit).
Põhivalem:
TULU – KULU = KASUM
TULU: aruandeperioodi sissetulekud, mille tekkimisega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine.
KULU: tulu tekkimiseks vajalikud väljaminekud aruande-perioodi jooksul, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine.
RAHAVOOGUDE PROGNOOS
Rahavoog iseloomustab ettevõtte rahaliste vahendite jääkide muutust. Prognoosi koostamise eesmärgiks on tagada ettevõtte likviidsus .
Rahavoogude prognoosi koostades arvesta raha tegeliku liikumisega, rahavoogude prognoos ei ole sama, mis kasumiaruanne.
Raha perioodi algul
+ laekumised perioodi jooksul

väljaminekud perioodi jooksul

Raha perioodi lõpul (ei tohi olla negatiivne)

Püsi- ja muutuvkulud , tasuvuspunkti leidmine.
Püsikulud ei sõltu ettevõtte tegevuse mahust, st sellest, kui palju ta mingil perioodil midagi toodab või teenuseid osutab. Püsikuludeks võivad olla näiteks rent, küte, kulum , laenuintress, kontorikulud, osa palgakulusid koos kaasnevate maksudega, reklaamikulud, mitmesuguste ostetud teenuste (raamatupidamine, valve ) kulud jne.
Muutuvkulud varieeruvad koos tegevuse mahu muutumisega, kuid nad on püsivad tooteühiku kohta. Muutuvkuludeks tootmisettevõttel on toodete valmistamiseks kasutatavate materjalide ja energia kulu, tootmistööliste palk koos maksudega (tükitöölistel hulgale), pakendi kulu jms. Kaubandusettevõttel – edasimüügiks ostetud kaupade kulu.
Püsikulud
Tasuvuspunkt = -------------------------
Hind - Muutuvkulud

Finantseerijate ootused äriplaani suhtes. Panga ja riskikapitali erinevad ootused ja käitumine.

Senised majandustulemused peaks võimaldama hinnata majandustegevuse edukust. Senine finantsaruandlus peaks olema korrektne .
Ettevõtte tulevikuperspektiivid peaks olema selgelt ära toodud ning ettevõtte eesmärgid ja taotletava finantseerimise sihtotstarve on selged.
Äriplaan peaks olema realistlik , vältida tuleks liigoptimismi.
Tähtis on plaani selgus ja arusaadavus.
Laenu korral olgu tagasimaksmise allikad selged ja väheriskantsed. Laenukohustuste maksmise võimalikkust kajastab rahavoo prognoos.
Äriplaan peaks katma otstarbekat ajaperioodi. (Nt 1 aasta täpsemalt ja 2 aastat üldistatult). Arvestada ka laenu tähtajaga.
Ettevõtte juhtkond ja omanikud peavad olema usaldusväärsed.
Projekti teostatavusega seotud riskid peaks olema avatud.

Erinevatel arenguetappidel vajab ettevõte erinevate omadustega juhte või juhtimismeeskondi. Tunda nelja peamist rolli, mis ettevõtte rajamise ja laienemise käigus tuleb täita!

Leidur (disainer, kunstnik vms) – nõudlust omava toote/teenuse autor.
Ettevõtja – see, kes näeb tootes ärivõimalust ja suudab seda ära kasutada.
Kasvava organisatsiooni juht – juhib ettevõtet kiire arengu perioodil, suudab kontrollida organisatsiooni kasvu ja tegevusulatuse laienemist .
Väljakujunenud, stabiilse organisatsiooni juht.

Ettevõtja ja väljakujunenud organisatsiooni juhi omaduste erinevused.

Väikeettevõtluse osakaalu tõusu põhjused viimastel aastakümnetel (nii Eestis kui teistes riikides).
1.   Teenindussektori osakaalu tõus ja tööstuse osakaalu langus.
2.   Osade tegevuste sisseostmine suuremate ettevõtete poolt väikeettevõtetelt (allhange, outsourcing).
3.   Turu segmenteerimine. Väiksemad turuniššid, kõrgem elatustase.
4.   Ettevõtjaks olemise populaarsuse tõus (paljudes riikides).
5.   Masstootmise üleviimine vähemarenenud riikidesse.
6.   Muutuvad reeglid tööturul (arstid, õed, taksojuhid, õppejõud, näitlejad, pillimehed, juuksurid, postiljonid jne).
7.   Paindlikuma ja efektiivsema tehnoloogia areng.
·    Sageli on uue tehnoloogia pioneerid väikeettevõtted.
·    Uued tehnoloogiad soodustavad väikeettevõtteid, võimaldavad töötamist kodunt, väiksemate turusegmentide teenindamist jms.
·    Langenud püsivkulud – väiksemamahuline tootmine võib olla konkurentsivõimeline.
·    Tootlikkuse tõus – sama mahu juures vajatakse vähem töötajaid.

Rahvusvaheline ettevõtlusuuring GEM ( Global Entrepreneurship Monitor ) jagab ettevõtjad kahte gruppi, sõltuvalt ettevõtlusega alustamise motiivist/tõukejõust. Millised need grupid on ning mille poolest nad erinevad.

Ärivõimaluste kasutamisele orienteeritud ettevõtjad, kes soovivad ära kasutada tajutud ärivõimalusi (opportunity entrepreneurs)
Sundettevõtjad, kes on hakanud ettevõtjaks, kuna teised töövõimalused puuduvad või on mitterahuldavad (necessity entrepreneurs)

EL riikide ja USA elanike eelistused palgatöötaja ja ettevõtja karjääri suhtes – mida eelistatakse rohkem (Eurobaromeeter 2009).
EL – 49% eelistab palgatöötaja olla ja 45 endale tööandja
USA – 55% endale tööandja ja 36% palga.

Peamised motiivid ettevõtja või palgatöötaja karjääri eelistamiseks eelmise uuringu põhjal.
Ettevõtja:

Sõltumatus/eneserealiseerimine/huvitavad ülesanded 68%
Töötamise aja ja koha vaba valik 35%
Paremad sissetulekuväljavaates 20%
Ärivõimaluse realiseerimine 9%
Et vältida hõivega seotud ebakindlust 4%

PALGATÖÖTAJA:

Regulaarne , fikseeritud sissetulek 40%

Tööhõive stabiilsus 35%

Kindlad töötunnid 16%

Sotsiaalne kindlustunne/kindlustatus 13%

Ettevõtte kasvupotentsiaal – elustiili- ja kasvuettevõtted ( viimased omakorda jaotatuna kahte gruppi).
ELUSTIILI:
Olulised:

sõltumatus,
täielik kontroll oma ettevõtte üle,
piisavate äraelamisvahendite teenimine
ettevõtja elustiil.
rutiinne, taktikalise juhtimine
vajalik operatiivse tegevuse kõrge efektiivsus

KASVU:

Sihiks laienemine, kiired muutused ning uute võimaluste otsing, töötajate arvu suurendamine .
Riskid on suuremad, kuid edu korral on vastavalt suurem ka saadav tasu.
Elustiil ettevõte võib anda äraelamise, selleks et suuremat raha teha, on vaja organisatsiooni.

Suhteliselt väikesed kõrge rentaablusega ettevõtted.

Ettevõtjale/ettevõtjatele on jätkuvalt olulised sõltumatus ja kontroll oma ettevõtte üle.
Soovitakse säilitada isiklik kontakt klientide, töötajate ja äripartneritega.
Ettevõte võib tekkida uute tehnoloogiate või teaduslike avastuste baasil, olla teerajajaks uutes harudes.
Finantskaalutlused mängivad suuremat rolli.
Ettevõte võib kesta kauem, kui tema asutaja seal isiklikult tegev on. Kohtab seda, et kui ettevõte edu korral müüvad asutajad ettevõtte maha, olgu siis uutele sõltumatutele omanikele või mõnele suuremale ettevõttele.

SUURE KASVUPOTENTSIAALIGA ETTEVÕTTED

Võimalik tegevuse mahu oluline laienemine,
töötajate arv kasvab üle 50,
vajalikuks võib olla suures mahus täiendava kapitali kaasahaaramine.
Stardieelne periood on pikk, kestes 1-3 aastat või isegi kauem.
Tegevust võidakse alustada kohe suuremahulisena, võimalik on ka järk-järguline laienemine.

Kasvu motiivid, kasvuga seotud ohud.

Mastaabiefekt: tooteühiku omahinna langus
Kasvukõlblik ärimudel: müügitulude lisamine suurendab kasumimarginaali (nt tarkvaraäris: arendustöö on kallis aga tarkvara turustamine üsna odav)
Turuliidri eelis: maine, tuntus, kergem laieneda
Mõjuvõim: mõju haru “mängureeglitele”, tugevam positsioon ka suhetes hankijate ja turustuskanaliga
Vajadus sobituda võtmeklientide kasvuga (et neid mitte kaotada)
Võime ahvatleda ja hoida võimekaid töötajaid – väljakutsed, arenguvõimalused, koostöö teiste tippudega

OHUD:

Ülemäärased äritegevusega seotud kulud, kulude kasv käibest kiiremini.
Sagedased likviidsusprobleemid.
Raskused klientidel antud krediidi ja varude suuruse kontrollimisega.
Üksikute toodete tasuvust ei suudeta hinnata.
Äritegevuse fookuse kadumine, põhjendamatu diversifitseerimine.
Ruumid on jäänud lootusetult kitsaks.
Raskused vajalike uute töötajate leidmisel.
Sisemise kommunikatsiooni ülesütlemine, „käsuliin ei tööta”, koordineerimisprobleemid osakondade vahel.
Oskamatus delegeerida , segadus juhtide kohustuste osas, vastuolulised korraldused.
Rahulolematud töötajad, suurenev voolavus .
Järsult kasvanud vajadus paberitöö järele

Ettevõtte elutsükkel – alustamine, kasv ja laienemine, küpsus, langus.

Sisemine ja väline kasv, nende eelised ja puudused.
Sisemine ehk orgaaniline kasv – laiendatakse senise ettevõtte tegevust ssemiste ressursside arvelt ( nt tooteid arendades, geograafiliselt laiendades vms..)
Eelised:

Järk-järguline, tasakaalukas kasv
Maksimaalne kontroll
Säilib organisatsiooni kultuur
Julgutab sisemist ettevõtlikust

Puudused:

Aeglane kasvuvorm
Vajadus omandada uusi resursse
Investeeringut ebaõnnestunud sisemise kasvu strateegiasse võib olla raske korvata
Lisab harule tootmisvõimsusi/teenindusvõimsusi

Väline kasv – kasutatakse omanikeringi lainedamist, liitumisi, omandamisi, strateegilisi liite, ühisettevõtteid, litsenseerimist, frantsiisi.
Eelised:

Konkurentsi vähenemine
Juurdepääsu saamine kaitsud toodetele
Juurdepääsu saamine uutele toodetele ja turgudele
Juurdepääs tehnilistele teadmistele /kogemustele
Juurdepääs tuntud brändile/kaubamärgile
Mastaabiefekt
Äririskide hajutamine

Võimalikud Puudused:

Tippjuhtkondade kokksobimatus
Eri organisatsioonikultuuride kokkupõrge
Jooksvad toimimisprobleemid
Äri keerukuse tõus
Organisatsioonilise paindlikkuse vähenemine
Monopolidevastane seadusandlus

Argumendid ettevõtlustoetuste rakendamise poolt ja vastu.
vastu:
• Stardiabi saab vaid osa seda taotlevatest ettevõtetest – kas õiglane teiste suhtes?
• Lootus töökohtade tõusule ei pruugi täituda. Kui abistatavas ettevõttes need töökohad tekivadki, on võimalik, et juba olemasolevad ettevõtted töökohti vähendama. Kellegi toetamine on samaväärne kellegi diskrimineerimisega
• Toetatavate ettevõtete väljavalimine on vähem või rohkem subjektiivne.
• Toetusteks kulutatav raha tuleb kokku koguda, toetuste väljaandmist administreerida, tugimeetmete mõju mõõta ja analüüsida, selleks uuringuid läbi viia ja aruandeid koostada. Kõik see nõuab taas inimesi ja raha.
• Ka ettevõtjalt nõuab bürokraatiast läbimurdmine aja- ja jõupingutusi, mida oleks võib-olla otstarbekam kasutada kuidagi teisiti.
poolt:
• Alustavate ettevõtjate hulgas on väljalangevus kõrge. Põhjuseks pole sageli nõrk äriidee või halb ettevõtja, vaid näiteks stardikapitali või ka teatud teadmiste nappus. Kui ettevõttel õnnestuks raskeim periood üle elada, siis loodavad töökohad ning makstavad maksud kompenseerivad starditoetuse kuhjaga.
• Tugimeetmed võivad olla vajalikud mitte kellegi eelistamiseks vaid turutõrgete kompenseerimiseks. Eeltoodud näidetele lisaks: püüe kompenseerida laenugarantiide abil alustavate ja väikeste ettevõtete raskemat juurdepääsu finantseerimisallikatele.
• Ärinõuandlate poolt tasuta või subsideeritud teenuste, sh konsultatsioonide pakkumine annab ettevõtjale konsultatsioonide kasutamise kogemuse.
• Tänapäeval on üha rohkem ettevõtteid, kus rahvusvahelistumine on juba esialgsesse äriideesse sisse kirjutatud. Välisturgudel tegutsemine nõuab aga lisateadmisi ja oskusi, ning toob kaasa täiendavaid riske.
• Suurettevõtetel on sageli lihtsam oma huvisid läbi suruda läbi lobitöö või parteikassade toetamise . VKE-le teatud eritähelepanu pööramine on lihtsalt kompensatsiooniks.
• Eesmärgiks võib olla mahajäänud regioonide, ääremaade majanduse elavdamine läbi ettevõtjate toetamise.
• Samuti võib eesmärgiks olla konkreetsete potentsiaalsete ettevõtjate gruppide – nt töötud, puuetega isikud vms abistamine oma ettevõtlusega alustamisel .

Olulisemad Eestis rakendatavad alustavatele ettevõtjatele suunatud toetusmeetmed:
• starditoetus- ettevõtluse alustamiseks vajaminemapõhivara soetamiseks või hoonete renoveerimiseks, vajalik on omafinantseering. Jaguneb alustamis- ja kasvutoetuseks, vastavalt kuni 50 000 ja kuni 160 000 EEK.
• info edastamine - aktiva on eelkõige VKEle suunatud infoportaal. Eesmärgiks on võimaldada ettevõtjale ligipääs vajalikele teabeallikatele ja teenustele, anda nõu ettevõtte rajamisel, arendamisel ja igapäevatöö korraldamisel.
• ettevõtlusinkubaatorid- nende abil püütakse ergutada ettevõtlusinitsiatiivi, soodustada tehnoloogiasiiret, tõsta uute ettevõtete ellujäämise tõenäosust ja elavdada majandustegevust teatud piirkonnas.
• mentorlus - kahe inimese pikemaajaline koostöösuhe, kus kogenud ettevõtja annab üldjuhul tasuta oma teadmiste ja kogemuste baasilt nõu alustavale ettevõtjale. Mentor peaks õpetama küsimuste kaudu ja suunab

Eesti ettevõtluse tugisüsteem – põhilised organisatsioonid (EAS, Kredex , Maaelu Edendamise Sihtasutus , maakondlikud arengukeskused), nende roll ja ettevõtjatele pakutava toetuse sisu.
• EAS- Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse eesmärgiks on tagada ettevõtluse arenguks suunatud riiklike ja välisabi programmide, meetmete ja projektide rakendamine järgnevais valdkondades:
o Eesti ettevõtete konkurentsivõime suurendamine välisturgudel,
o välismaiste otseinvesteeringute kaasamine,
o turismiekspordi ja siseturismi arendamine,
o tehnoloogiaalaste ja innovaatiliste toodete ja teenuste väljatöötamine,
o Eesti ettevõtete ja ettevõtluskeskkonna arendamine, samuti üldine ettevõtlusteadlikkuse tõstmine.
• Maaelu Edendamise S-s on “Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse” alusel tegutsev riigiabi andja, andes abi Euroopa Komisjoni poolt aktsepteeritud vormides . Eelkõige väljastatakse maaettevõtluslaene ning laenutagatisi maapiirkonnas tegutsevatele ettevõtetele.
• Kredex- Krediidi– ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutus, eesmärgid:
o erinevaid garantiitooteid pakkudes parandada kapitali kättesaadavust VKE-dele,
o toetada eksportivaid ettevõtteid ekspordimahtude suurendamisel ja uute turgude hõlvamisel,
o suurendada eluaseme soetamiseks ja renoveerimiseks vajalike laenude kättesaadavust
• maakondlikud arengukeskused on EAS-i ja KredEx-i lepingulised partnerid , kes vahendavad üle Eesti nimetatud sihtasutuste tooteid ja teenuseid ja ühtlasi tagavad riiklike poliitikate rakendumise maakondlikul tasandil.

.DOCX Laadi alla originaalfail 16 lk · .docx · 102 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-01-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti

102 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

starchill Õppematerjali autor

äri tarbija ettevõtja innovatsioon konkurents mudel organisatsioon turundus teenus äriidee ärimudel ettevõtlus analüüs äriplaan kulud turg loovus konkurentsieelis tarbijad

Sarnased õppematerjalid

docx

Ettevõtluse konspekt

paigutavad nad ressursse ümber vähetootlikest valdkondadest tootlikumatesse ja kasumilikemasse, aktsepteerides selle tegevusega kaasnevat kõrgemat riski ja ebakindlust. 2. "Ettevõtja" (Enterpreneur) ja "omanikjuht"(ownermanager). Mille poolest nad erinevad? Ettevõtja kasvuettevõtja (orienteeritus kasvule, uute võimaluste otsingule, innovatsioonile), kiired muutused, suurem risk ja oodatav tulu, strateegiline juhtimine Omanikjuht elustiili ettevõte ( juhib ja korraldab ettevõtte tegevust, kuid ei ole orienteeritud uute võimaluste leidmisele, ettevõtte kasvule), mugav aktiivsustase, äraelamiseks piisav sissetuleku tase, rutiinne, taktikaline juhtimine 3. Alustavate ettevõtete jagunemine kolme põhitüüpi Barringer´i ja Irelend´i järgi. 1) salarysubstitute firms firmad, mis põhimõtteliselt pakuvad omanikele samal tasemel palka, mis nad teeniksid tavalisel tööpostil. NTX

Ettevõtlus

doc

Ettevõtluse alused

· P. Burns (2001) ettevõtjad kasutavad innovatsioone selleks, et ära kasutada muutusi või luua võimalusi kasumi teenimiseks. Seejuures paigutavad nad ressursse ümber vähemtootlikest valdkondadest tootlikumatesse ja kasumlikemasse, aktsepteerides selle tegevusega kaasnevat kõrgemat riski ja ebakindlust. 2. " ja "omanik-juht"(owner-manager). Mille poolest nad erinevad? "omanik-juht"- iseloomulik elustiiliettevõttele, ta juhib ja korraldab ettevõtte igapäevast tegevust, kuid ei ole orienteeritud uute võimaluste leidmisele, ettevõtte kasvule, mugav aktiivsuse tase, äraelamiseks piisav sissetuleku tase, rutiinne taktikaline juhtimine. Teda iseloomustab: · Sõltumatuse vajadus. · Saavutusvajadus (ka tunnustusvajadus). · Soov kontrollida oma keskkonda ja saatust. · Võime elada ebakindluse tingimustes ja võtta mõõdukaid riske.

Ettevõtluse alused

odt

Ettevõtluse eksami kordamisküsimused

saamine kauba tootmisest, müümisest või vahendamisest, teenuse osutamisest või muust tegevusest, kaasa arvatud loominguline või teaduslik tegevus. Ettevõtja on isik, kes tegeleb ettevõtlusega . Otsustanud ettevõtlusega alustada ning alustab äriideede otsingut, hindamist, edasiarendamist. Ettevõtja tunnetab ära mingi võimaluse, täitmata koha turul, lahendamata probleemi – ning rajab ettevõtte, et probleem lahendada või tühimik täita. Ettevõtja käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kellele kaupade müük või teenuste osutamine on püsiv tegevus, ning käesolevas seaduses sätestatud äriühing. Sisemine ettevõtlus (intrapreneurship) on ettevõtte juhtimise stiil, mis integreerib traditsiooniliselt ettevõtlusega (uute ettevõtete rajamisega) seotuks peetud riskide võtmist ja

10. klassi majandus

doc

Ettevõtluse aluste kordamisküsimused 2016 ja eksamiküsimused

võimalusi kasumi teenimiseks. Seejuures paigutavad nad ressursse ümber vähemtootlikest valdkondadest tootlikumatesse ja kasumlikemasse, aktsepteerides selle tegevusea kaasnevat kõrgemat riski ja ebakindlust. 2. “Ettevõtja” (entrepreneur) ja “omanik-juht”(owner-manager). Mille poolest nad erinevad? Omanik-juht (owner-manager) – iseloomulik elustiiliettevõttele, ta juhib ja korraldab ettevõtte igapäevast tegevust, kuid ei ole orienteeritud uute võimaluste leidmisele, ettevõtte kasvule. Ettevõtja Omanik-juht Kasvuettevõte Elustili-ettevõte Kiired muutused „Mugav“ aktiivsuse tase Suurem risk ja oodatav tulu Äraelamiseks piisav sissetulek Strateegiline juhtimine Rutiinne taktikaline juhtimine 3

Ettevõtluse alused

docx

Ettevõtluse alused - Eksamiks kordamine

Ettevõtlus Stevenson ja Jarillo (1990) -Ettevõtlus on protsess, mille abil indiviidid püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel nende käsutluses on. Joseph Schumpeter -Ettevõtlus on loominguline toiming 2. “Ettevõtja” (entrepreneur) ja “omanik-juht”(owner-manager). Mille poolest nad erinevad? Omanik-juht(owner-manager) – iseloomulikelustiili ettevõttele, ta juhib ja korraldab ettevõtte igapäevast tegevust, kuid ei ole orienteeritud uute võimaluste leidmisele, ettevõtte kasvule. Teda iseloomustab: - sõltumatuse vajadus - saavutusvajadus (ka tunnustusvajadus) - soov kontrollida oma keskkonda ja saatust - võime elada ebakindluse tingimustes ja võtta mõõdukaid riske. Ettevõtja(entrepreneur) – iseloomulik orienteeritus kasvule, uute võimaluste otsingule, innovatsioonile. Teda iseloomustab: - Võimalustele orienteeritus - Innovaatilisus - Enesekindlus

Ettevõtlus alused

docx

Ettevõtluse alused eksam

rahuldamise. Oma olemuselt on ettevõtlus uute ideede ja tulude suurendamise võimaluste pidev otsing, tagades sellega ühiskonna progressiivse arengu. Tulud ettevõtlusest on iga riigi ja piirkonna üheks põhiliseks sissetulekuallikaks. 2.“Ettevõtja” (entrepreneur) ja “omanik-juht”(owner-manager). Mille poolest nad erinevad? Omanik-juht (owner-manager) - iseloomulik elustiiliettevõttele, ta juhib ja korraldab ettevõtte igapäevast tegevust, kuid ei ole orienteeritud uute võimaluste leidmisele, ettevõtte kasvule. Teda iseloomustab: • Sõltumatuse vajadus. • Saavutusvajadus (ka tunnustusvajadus). • Soov kontrollida oma keskkonda ja saatust. • Võime elada ebakindluse tingimustes ja võtta mõõdukaid riske. Ettevõtjat (entrepreneur) iseloomustab: Uutele võimalustele ja kasvule orienteeritus. • Innovaatilisus. • Enesekindlus.

Ettevõtluse alused

doc

Ettevõtluse aluste eksam

Burns: Ettevõtjad kasutavad innovatsiooni selleks, et ära kasutada muutusi või luua võimalusi kasumi teenimiseks. Seejuures paigutavad nad ressursse ümber vähemtootlikest valdkondadest tootlikumatesse ja kasumlikemasse, aktsepteerides selle tegevusega kaasnevat kõrgemat riski ja ebakindlust. 2. “Ettevõtja” (entrepreneur) ja “omanik-juht”(owner-manager). Mille poolest nad erinevad? Omanik-juht on iseloomulik elustiiliettevõttele, ta juhib ja korraldab ettevõtte igapäevast tegevust, kuid ei ole orienteeritud uute võimaluste leidmisele, ettevõtte kasvule. Teda iseloomustab sõltumatuse vajadus, saavutus- ja tunnustusvajadus, soov kontrollida oma keskkonda ja saatust, võime elada ebakindluse tingimustes ja võtta mõõdukaid riske. Ettevõtjat iseloomustab uutele võimalustele ja kasvule orienteeritus, innovaatilisus, enesekindlus, proaktiivsus, kindlameelsus, suur energia, enesemotivatsioon, suurem saavutusvajadus, visioon ja

Ettevõtlus alused

doc

Ettevõtluse alused eksam 2015

innovatsioonile. Iseloomustab:  Võimalustele orienteeritus  Innovatsioon  Enesekindlus  Proaktiivsus, kindlameelsus, suur energia  Enesemotivatsioon, suurem saavutusvajadus  Visioon ja vaist  Soov sõtta suuremaid riske ja elada suurema ebakindluse tingimustes Omanik-juht (owner-manager) – iseloomulik elustiili ettevõtjale, ta juhib ja korraldab ettevõtte igapäevast tegevust, kuid ei ole orienteeritud uute võimaluste leidmisele, ettevõtte kasvule Iseloomustab:  Sõltumatuse vajadus  Saavutusvajadus  Tunnustusvajadus  Soov kontrollida oma keskkonda ja saatust  Võime võtta riske ja elada ebakindlates tingimustes 3. Alustavate ettevõtete jagunemine kolme põhitüüpi Barringer´i ja Irelend´i järgi. Salary-Substitute firms – pakuvad sama suurt sissetulekut kui tava firmas Lifestyle firms – omanikul võimalus järgida elustiili ja sellega elatist teenida

Ettevõtluse alused

Rohkem sarnaseid