*uudishimu *tunnetusvajadus - tunnetuslik kooskõla ehk kognitiivse dissonantsi ületamine (Leon Festinger) KONTROLLKESE (Rottel, 1966) - sisemine: eelistatakse situatsioone, kus tegevuse tulemuse määravad oskused ja kompetentsus - väline: eelistatakse situatsioone, kus tegevuse tulemuse määrab vedamine või juhus MASLOW VAJADUSTE HIERARHIA 1.) tunnustus, kuuluvus ja armastus, turvalisus, füsioloogilised vajadused 2.) esteetilised vajadused, kognitiivsed vajadused 3.) eneseteostus SAAVUTUSMOTIVATSIOON McLelland ja Atkinson 1960ndad *edu saavutamine vs läbikukkumise hirm - McLelland motivatsiooni tõukejõudude teooria: >< saavutus >< võim >< kuulumine >< ... ENESEMÄÄRATLEMISE TEOORIA (Ryan ja Deci) - sisemine motivatsioon *keskendub tegevuse enda väärtustamisele (huvid, saavutusvajadus, enda proovilepanek jne) *NT raamatumäng, reis, raamat, film, eriala - väline motivatsioon *keskendub tegevuse tagajärgedele *NT palk, hinne, avalik tähelepanu
elukvaliteeti, on orienteeritud abistamisele ning hoolitsusele. · Maskuliinsetes kultuurides on soorollid kindlalt erinevad, rõhutatakse eneseteostust, tulemuslikkust ja sõltumatust. Feminiinsetes kultuurides ei ole seevastu soorollid fikseeritud, oluline on keskkond ja elulaad, väärtustatakse teenindust ja vastastikust sõltuvust. · Maskuliinsetes kultuurides on tugev saavutusmotivatsioon, tööd nähakse elu keskmena, suhtutakse positiivselt, kui firma sekkub eraellu; tööstress on suurem. Tehakse suurt vahet samal positsioonil olevate naiste ja meeste vahel; tunnustus ning edutamine on tähtis tööga rahulolemiseks. 7. Nimetage suure võimudistantsiga kultuuride. Suure võimudistantsiga kultuuride hulka kuuluvad Egiptus, Etioopia, Guatemala, India, Malaisia, Nigeeria, Panama, Saudi Araaba ja Venezuela. 8
äriorganisatsioonidel on pigem maskuliinsed ja haiglatel pigem feminiinsed eesmärgid. Mainori kõrgkool Taani kuulub ka femiinsesse ühiskonda, kus väärtustatakse pigem elukvaliteeti, ollakse orienteeritud abistamisele ning hoolitsusele. Feminiinsetes kultuurides ei ole seevastu soorollid fikseeritud, oluline on keskkond ja elulaad, väärtustatakse teenindust ja vastastikust sõltuvust. Maskuliinsetes kultuurides on tugev saavutusmotivatsioon, tööd nähakse elu keskmena, suhtutakse positiivselt, kui firma sekkub eraellu; tööstress on suurem. Tehakse suurt vahet samal positsioonil olevate naiste ja meeste vahel; tunnustus ning edutamine on tähtis tööga rahulolemiseks. http://en.wikipedia.org/wiki/Geert_Hofstede http://sinine.ehi.ee/ehi/oppetool/lopetajad/altrov/altrov1.html Kokkuvõtte Kokkuvõtteks võib öelda, et Taani on väikese ebakindluse vältimise tarbega kultuur, ta kuulub
Sisemised ja välised tasud Välised tasud: Ettevõtte reeglistik ja juhtkond, järelvalve/suhted järelvalvajaga, töötingimused, töötasu/kompensatsioonid, suhted kolleegide ja alluvatega, saatus/edutamine. Sisemised tasud: saavutustunne, tunnustus, töö ise, vastutus, edasijõudmine, isiklik areng, töökoha stabiilsus. 12. Saavutusvajaduste teooria (McClelland) D.McClelland motivatsiooni tõukejõudude teooria põhjal motiveerib inimest kas saavutus-, kuuluvus- või võimuvajadus. Saavutusmotivatsioon. Motivatsiooni tõukejõud, mis sunnib inimesi püstitama ja saavutama väljakutsuvaid eesmärke. Saavutus on olulisem kui tasu selle eest. Saavutusvajadusega inimene töötab jõudsamalt, kui ta tunneb usaldust, tal on soov teha midagi paremini ja efektiivsemalt. Nad eelistavad väljakutset probleemi kallal töötamisel ja isiklikku vastutust edu või ebaedu eest. Nad väldivad tööülesandeid, mida nad tajuvad väga kerge või väga raskena
Kõrge kuuluvusvajadusega juht ei saa McCellandi arvates selline olla, sest soov säilitada häid suhteid võib mõjutada teda õiglaste otsuste tegemisel. Juhtimises on palju olukordi, kus juht peab tegema ebapopulaarse otsuse. McCellandi arvates peaks juhil olema ka piisav kogus võimuvajadust, et panna organisatsioon toimima. Samas leiab ta, et ülikõrge saavutusvajadusega juhil on kuuluvusvajadus üsna väike, kuna saavutusmotivatsioon on nn ühe mehe mäng, kus kellegi kaasamist ei vajata (nooruse.ee 2015). 9 6. Clayton Alderfer ja ERG teooria Maslow vajaduste hierarhia koosnes seitsmest astmest. Alderfer arendas Maslow teooriat edasi, kuid ta väitis, et pole sellist asja nagu samm-sammult-progressioon madalamatelt astmetelt kõrgematele vajaduste astmetele, rohkem kui üks vajadus saab olla ühel ja samal ajal tegutsev.
1. islamimaades 2. Jaapan. Naised on seal peamiselt perenaised, kes ei asu kõrgemasse ärisse. 14. Mida tähendab maskuliinsus ja feminiinsus ja kuidas nad mõjutavad ärisuhteid? Maskuliinsetes ühiskondades ollakse orienteeritud rahale ning asjadele, tähtis on võim ja edasiliikumine. Soorollid on kindlalt erinevad, rõhutatakse eneseteostust, tulemuslikkust ja sõltumatust. Väga tugev on saavutusmotivatsioon, tööd nähakse elu keskmena, suhtutakse positiivselt, kui firma sekkub eraellu; tööstress on suurem. Tehakse suurt vahet samal positsioonil olevate naiste ja meeste vahel; tunnustus ning edutamine on tähtis tööga rahulolemiseks. (Jaapan, islamimaad) Feminiinsetes kultuurides ei ole seevastu soorollid fikseeritud, oluline on keskkond ja elulaad, väärtustatakse teenindust ja vastastikust sõltuvust. Feminiinsed ühiskonnad väärtustavad
teooria. Motivatsiooni kahe teguri teooria esitas psühholoog Frederick Herzberg 1950-ndate aastate lõpus, olles eelnevalt põhjalikult uurinud inimeste töössesuhtumist. MC CLELLAND´I MOTIVATSIOONI TÕUKEJÕUDUDE TEOORIA David McClelland Harvardi Ülikoolist arendas välja klassifikatsiooniskeemi kolmest domineerivast motivatsiooni tõukejõust: saavutus, kuulumine ja võim ning esitas nende tähenduse motivatsioonile. Saavutusmotivatsioon. Motivatsiooni tõukejõud, mis sunnib inimesi püstitama ja saavutama väljakutsuvaid eesmärke. Saavutus on olulisem kui tasu selle eest. Saavutusvajadusega inimene töötab jõudsamalt, kui ta tunneb usaldust, tal on soov teha midagi paremini ja efektiivsemalt. Nad eelistavad väljakutset probleemi kallal töötamisel ja isiklikku vastutust edu või ebaedu eest. Nad väldivad tööülesandeid, mida nad tajuvad väga kerge või väga raskena. Kuulumismotivatsioon
Vastuseks otsiti omadusi, mida ühtedel indiviididel on ja teistel ei ole. McClelland on üks selle uurimistraditsiooni pioneere. Ta oli üks esimesi, kes teostas käitumisteadustel põhinevaid ettevõtlusealaseid empiirilisi uuringuid. Olulisemad motivaatorid ettevõtjana tegutsemisel McClellandi järgi: McClelland leidis, et ettevõtja motivatsiooniprofiilile on omane väga tugev saavutusmotivatsioon ja tugev võimuvajadus. McClelland uskus, et need nähtused on mõõdetavad. „Kui midagi eksisteerib, siis see eksisteerib teatud koguses ning seda saab mõõta“. Ta uskus, et inimese käitumist saab mõjutada: ta arendas välja koolitusprogrammi saavutusmotivatsiooni tugevdamiseks. Saavutusmotivatsioon oli seega tema arvates õpitav. Ettevõtja roll McClellandi järgi:
vastand kontrolli puudumine o Tähtis kontrollikese kas kontroll minu sees või väljaspool mind, Tunnetuslik ebakõla e. kognitiivne dissonants - Inimestel vajadus säilitada uskumuste, hoiakute ja arvamuste kooskõla oma välise käitumisega. Vastuolud tekitavad häirituse tunde · Leon Festinger'i igav katse · Saavutusvajadus tekib hetkel tajutava või tulevikus prognoositava tunnustuse ebapiisavusel või puudumisel · Henry Murray (1938) saavutusmotivatsioon on püüd ületada takistusi, rakendada võimu, pingutada millegi raske sooritamise nimel nii hästi ja kiiresti, kui võimalik Sotsiaal-kultuuriline motivatsioon ühiskond ja kultuur programmeerivad inimesi teatud liiki tegevusteks. · Ühiskonna mõju toimib väärtuste, hoiakute ja teadmiste kujunemise kaudu. Näiteks armastusehoolitsemise-, kiindumuse-, inimkooslustesse kuulumise vajadus. · Sotsiaalne soodustamine koos kergem teatud ülesandeid lahendada
1.2 Motivatsiooni tõukejõud McClelland motivatsiooni tõukejõudude teooria Inimestel on teatud motivatsiooni tõukejõud (tugev soov millegi suhtes), mis lähtub kultuurilisest keskkonnast, milles nad elavad. Need tõukejõud mõjutavad seda, kuidas inimesed näevad oma tööd ja elu. David McClelland Harvardi Ülikoolist arendas välja klassifikatsiooniskeemi kolmest domineerivast motivatsiooni tõukejõust: saavutus, kuulumine ja võim ning esitas nende tähenduse motivatsioonile. Saavutusmotivatsioon. Motivatsiooni tõukejõud, mis sunnib inimesi püstitama ja saavutama väljakutsuvaid eesmärke. Saavutus on olulisem kui tasu selle eest. Saavutusvajadusega inimene töötab jõudsamalt, kui ta tunneb usaldust, tal on soov teha midagi paremini ja efektiivsemalt. Nad eelistavad väljakutset probleemi kallal töötamisel ja isiklikku vastutust edu või ebaedu eest. Nad väldivad tööülesandeid, mida nad tajuvad väga kerge või väga raskena
sooritavad paremini kontrolltöid ja neil on üldse parem õppeedukus kui nendega võimetelt võrdsete, ent valdavalt välise kontrolli keskmega õpilastel. Covington (1992) väidabki, et head hinded kalduvad motiveerima õpilasi, kes seda tegelikult ei vaja, ja halvad hinded kipuvad endast välja viima õpilasi, kes tegelikult vajavad julgustamist kõige rohkem. B. Weiner (1986, 1992) iseloomustab kõrge saavutus-motivatsiooniga õpilasi 3 aspektist. Saavutusmotivatsioon Atributsioonid ja emotsioonid. Emotsioonid mängivad atributsioonide kujunemisel ülitähtsat rolli, sest edu ja ebaeduga kaasnevad alati afektiseisundid. Saavutusmotivatsioon kui edu tõenäosuse ja väärtuse kombinatsioon. Atkinson (1964) määratles üldise saavutus-motivatsiooni edusaavutamismotiivi ja ebaedu vältimise motiivi vahena.
Madalamate vajaduste mõju inimese käitumisele väheneb inimese vananedes. Madalama astme vajaduste rahuldatuse korral ilmnevad kõrgema astme vajadused. (Randmann 2011: 22) 9 2.4.2 McClellandi teooria David McClelland Harvardi Ülikoolist arendas välja klassifikatsiooniskeemi kolmest domineerivast motivatsiooni tõukejõust: saavutus, kuulumine ja võim ning esitas nende tähenduse motivatsioonile. · Saavutusmotivatsioon. Motivatsiooni tõukejõud, mis sunnib inimesi püstitama ja saavutama väljakutsuvaid eesmärke. Saavutus on olulisem kui tasu selle eest. Saavutusvajadusega inimene töötab jõudsamalt, kui ta tunneb usaldust, tal on soov teha midagi paremini ja efektiivsemalt. Nad eelistavad väljakutset probleemi kallal töötamisel ja isiklikku vastutust edu või ebaedu eest. Nad väldivad tööülesandeid, mida nad tajuvad väga kerge või väga raskena.
edasiliikumine. Feminiinsed ühiskonnad väärtustavad pigem elukvaliteeti, on orienteeritud abistamisele ning hoolitsusele. Maskuliinsetes kultuurides on soorollid kindlalt erinevad, rõhutatakse eneseteostust, tulemuslikkust ja sõltumatust. Feminiinsetes kultuurides ei ole soorollid fikseeritud, oluline on keskkond ja elulaad, väärtustatakse teenindust ja vastastikust sõltuvust. Maskuliinsetes kultuurides on tugev saavutusmotivatsioon, tööd nähakse elu keskmena, suhtutakse positiivselt, kui firma sekkub eraellu; tööstress on suurem. Tehakse suurt vahet samal positsioonil olevate naiste ja meeste vahel; tunnustus ning edutamine on tähtis tööga rahulolemiseks. KÕRGE MASKULIINSUS - Jaapan, Austria, Itaalia Teatud ametid on omased meestele, teised naistele. Usk sugude ebavõrdsusesse. Noored mehed tahavad (peavad) tegema karjääri. Kes seda ei tee, tunneb ennast ebaõnnestujana.
majandusarengut; tekkis ahvatlus selgitada välja isksuseomaduste profilli, mis seostuks ettevõtlusalase eduga (või läbikukkumisega) -Miks mõnel indiviidil on kalduvus ettevõtte loomiseks ja teisel ei ole ? D.McCellandi ettevõtjakästilus – Ettevõtja motivatsiooni-profiilile on omane väga tugev saavutus- motivatsioon ja tugev võimuvajadus (Ta uskus, et need nähtused on mõõdetavad). Saavutusmotivatsioon oli seega tema arvates õpitav. Tema poolt saadud tulemuste kohaselt on leitav seos saavutusmotivatsiooni taseme ja majandusliku arengu vahel. Ettevõtjad on indiviidid, kellele on omased kõrge saavutusmotivatsioon, eneseusaldus ning probleemide lahendamise oskused. Olulisemad motivaatorid ettevõtjana tegutsemisel McCellandi järgi: saavutusvajadus, kuuluvusvajadus, võimuvajadus Ettevõtja roll McCellandi järgi - Riigi saavutusvajadus transformeeritakse majanduskasvuks läbi ettevõtete
Emotsioonid: millised emotsioonid tegevusega seonduvad. Nt rõõm, nauding, vastikus, vms. Kui tegevusega seonduvad emotsioonid on positiivsed, on suurem valmidus tegevust sooritada kui negatiivsete emotsioonide puhul. Tunnete abil saab inimene aimu ka sellest, kuidas teised inimesed tema tegevusse suhtuvad. Inimesel on võimalus vajadusel muuta enda heaolu nimel seda, keda ta soovib oma toetajatena näha ning kellest pigem eemaldub pingelisel eesmärgini liikumise perioodil. 89. Mis on saavutusmotivatsioon? Iseenesest on saavutusmotivatsioon olemas kõikides inimestes. Saavutusmotivatsiooni tõlgendatakse vastandtendentside kaudu. Inimene on orienteeritud kas edulootusele või ebaedu vältimisele. Ka ebaedu vältimisele keskendunud inimesel on saavutusmotivatsioon, tema tegevus on lihtsalt suunatud ebaedu vältimisele tubli saavutuse asemel.. 90. Mis on saavutusvajadus? Saavutusmotivatsiooni, mille korral inimene on orienteeritud saavutusele, nimetatakse saavutusvajaduseks
Ettevõtjale olulised motivaatorid McClelland leidis, et ettevõtja motivatsiooni-profiilile on omane väga tugev saavutus- motivatsioon ja tugev võimuvajadus. McClelland uskus, et need nähtused on mõõdetavad. "Kui midagi eksisteerib, siis see eksisteerib teatud koguses ning seda saab mõõta." Ta uskus, et inimese käitumist saab mõjutada: ta arendas välja koolitusprogrammi saavutusmotivatsiooni tugevdamiseks. Saavutusmotivatsioon oli seega tema arvates õpitav. Ettevõtja roll Ettevõtja roll seisnes MCClellandi järgi selles, et riigi saavutusvajadus transformeeritakse majanduskasvuks läbi ettevõtjate tegevuse. Kui saavutusvajaduse tase riigis on kõrge, on seal tõenäoliselt rohkem ettevõtjatena käituvaid inimesi. Ettevõtjad on indiviidid, kellele on omased kõrge saavutusmotivatsioon, eneseusaldus ning probleemide lahendamise oskused. 10. D. L
Põhitähelepanu keskendub funktsioonile – see ei pea olema üksikisik vaid võib olla rühma, võrgustiku või organisatsiooni ülesanne. Rõhutab suurte organisatsioonide rolli innovaatilises tegevuses. 8. Käitumisteaduslik lähenemine ettevõtjatele. D. McClellandi ettevõtjakäsitlus. Olulisemad motivaatorid ettevõtjana tegutsemisel McClellandi järgi. Ettevõtja roll McClellandi järgi. McClelland leidis, et ettevõtja motivatsiooniprofiilile on omane väga tugev saavutusmotivatsioon ja tugev võimuvajadus. Ta uskus, et need nähtused on mõõdetavad. „Kui midagi eksisteerib, siis see eksisteerib teatud koguses ning seda saab mõõta“ Ta uskus, et inimese käitumist saab mõjutada: arendas välja koolitusprogrammi saavutusmotivatsiooni tugevdamiseks. See oli tema arvates õpitav Ettevõtja roll: riigi saavutusvajadus transformeeritakse majanduskasvuks läbi ettevõtjate tegevuse. Kui saavutusvajaduse tase riigis on kõrge, on seal
Feminiinsed ühiskonnad väärtustavad pigem elukvaliteeti, on orienteeritud abistamisele ning hoolitsusele. Maskuliinsetes kultuurides on soorollid kindlalt erinevad, rõhutatakse eneseteostust, tulemuslikkust ja sõltumatust. Feminiinsetes kultuurides ei ole soorollid fikseeritud, oluline on keskkond ja elulaad, väärtustatakse teenindust ja vastastikust sõltuvust. Maskuliinsetes kultuurides on tugev saavutusmotivatsioon, tööd nähakse elu keskmena, suhtutakse positiivselt, kui firma sekkub eraellu; tööstress on suurem. Tehakse suurt vahet samal positsioonil olevate naiste ja meeste vahel; tunnustus ning edutamine on tähtis tööga rahulolemiseks. Kõrge maskuliinsus (Jaapan, Austria, Itaalia): • Teatud ametid on omased meestele, teised naistele. • Usk sugude ebavõrdsusesse. • Noored mehed tahavad (peavad) tegema karjääri. Kes seda ei tee, tunneb ennast ebaõnnestujana.
(kõige ehedamal kujul on seda ideed rakendatud mitmesuguste ametite õppimisel nn õpipoisina.) Ka koolis peaks õppimine toimuma võimalikult elutruus kk-s eluliste õpiülesannete lahendamisena. 29. Saavutusmotivatsiooni olemus (seda mõjutavate põhitegurite valguses) ja selle võimalused erinevuste seletamiseks õpilaste õpitahtes. (11.1) Saavutusmotivatsiooni olemus ja selle praktilised rakendused õpimotivatsiooni käsitlemisel. Saavutusmotivatsioon oleneb nii edu saavutamise tõenäosusest kui ka selle väärtusest. Inimeste soov saavutada kindel eesmärk sõltub nende tajutud edu tõenäosusest ja selle eesmärgi saavutamise väärtusest. Motivatsioon õppimine oleneb nii usust toimetulekusse kui ka saavutatava tulemuse väärtusest. Kui üks neist faktoritest pole piisavalt motiveeriv, loobub õpilane pingutamast. Analoogiline motivatsioonimehhanism toimib kõigis
kombineerida teiste motivatsiooniteooriatega. 1.3. David McClellandi õpitud vajaduste teooria McClellandi teooria aluseks on Maslow' motivatsiooniteooria. Nii nagu Maslow' teooria põhineb erinevatel vajadustel, põhineb ka McClellandi teooria erinevatel vajadustel ja nende rahuldamisel. McClellandi teooria käsitleb aga väiksemal hulgal vajadusi. David McClelland arendas välja saavutusmotivatsiooni ehk õpitud vajaduste teooria. Selle teooria kohaselt isik, kellel on kõrge saavutusmotivatsioon, saab enda ületamist nõudvate ülesannetega teistest paremini hakkama. Kui aga ülesanne on lihtne või kui selle sooritamiseks on vaja ühist tööd, saavad nende ülesannetega paremini hakkama isikud, kellel on teistsugused motiivid. (Virovere jt 2004: 68) McClelland rühmitas vajadused osaduse-suhtlemise ehk kuulumise, autoriteedi ehk võimu ja saavutuse vajadusteks ning väitis, et igal indiviidil on oma domineeriv
Ettevõtjale olulised motivaatorid McClelland leidis, et ettevõtja motivatsiooni-profiilile on omane väga tugev saavutus- motivatsioon ja tugev võimuvajadus. McClelland uskus, et need nähtused on mõõdetavad. "Kui midagi eksisteerib, siis see eksisteerib teatud koguses ning seda saab mõõta." Ta uskus, et inimese käitumist saab mõjutada: ta arendas välja koolitusprogrammi saavutusmotivatsiooni tugevdamiseks. Saavutusmotivatsioon oli seega tema arvates õpitav. Ettevõtja roll Ettevõtja roll seisnes MCClellandi järgi selles, et riigi saavutusvajadus transformeeritakse majanduskasvuks läbi ettevõtjate tegevuse. Kui saavutusvajaduse tase riigis on kõrge, on seal tõenäoliselt rohkem ettevõtjatena käituvaid inimesi. Ettevõtjad on indiviidid, kellele on omased kõrge saavutusmotivatsioon, eneseusaldus ning probleemide lahendamise oskused. 10. D. L
9. Käitumisteaduslik lähenemine ettevõtjatele. D. McClellandi ettevõtjakäsitlus. Olulisemad motivaatorid ettevõtjana tegutsemisel McClellandi järgi. Ettevõtja roll McClellandi järgi. Pärast Teist Maailmasõda tekkis tal ahvatlus välja selgitada ettevõtja isiksuseomaduste profiil. Ettevõtjate potentsiaalne arv on piiratud inimeste arvuga, kellel on teatud kaasasündinud võimed ja erilised isiksuseomadused ning eriline intuatsioon ja oskus ärivõimalusi ära tunda. Saavutusmotivatsioon ja tugev võimuvajadus 10. D. L. Birch´i panus ettevõtlusuuringutesse. Gasellettevõtted. Leidis, et väikeettevõtted annavad suurema osa töökohtadest. Jagas firmad ``hiirteks'' ja ``gasellidest'', neist viimane on kiiresti kasvav väikeettevõte, kes annavad ligi 70% uutest töökohtadest. 11. Äriidee, äriidee teostatavuse analüüs, ärimudel, äriplaan sammude olemus ning järjekord ettevõtte rajamisel
sellele vastand kontrolli puudumine o Tähtis kontrollikese kas kontroll minu sees või väljaspool mind, Tunnetuslik ebakõla e. kognitiivne dissonants - Inimestel vajadus säilitada uskumuste, hoiakute ja arvamuste kooskõla oma välise käitumisega. Vastuolud tekitavad häirituse tunde · Leon Festinger'i igav katse · Saavutusvajadus tekib hetkel tajutava või tulevikus prognoositava tunnustuse ebapiisavusel või puudumisel · Henry Murray (1938) saavutusmotivatsioon on püüd ületada takistusi, rakendada võimu, pingutada millegi raske sooritamise nimel nii hästi ja kiiresti, kui võimalik Sotsiaal-kultuuriline motivatsioon ühiskond ja kultuur programmeerivad inimesi teatud liiki tegevusteks. · Ühiskonna mõju toimib väärtuste, hoiakute ja teadmiste kujunemise kaudu. Näiteks armastusehoolitsemise-, kiindumuse-, inimkooslustesse kuulumise vajadus. · Sotsiaalne soodustamine koos kergem teatud ülesandeid lahendada
T. Good & J. Brophy motivatsioon väljendub eesmärgipärase käitumise enesealgatuslikkuse, kindlasuunalisuse, jõulisuse ja püsivusena. Tänapäevalkäsitletakse motivatsiooni mitmefaktorilisena. Arvesse püütakse võtta kognitiivseid ja emotsionaalseid tegureid selle kujunemisel. Arvestatakse ka isiklikke ja sotsiaalseid faktoreid. Palju pööratakse tähelepanu indivuduaalsetele erinevustele motivatsioonis. 15. Saavutusmotivatsioon edutõenäosuse ja väärtuse kombinatsioonina. Featheri mudeli põhitegurid (nimetada ja selgitada olemust õpilasega seotud näite abil) Erineva õpiedukusega õpilaste jõupingutused võistluslikkuse tingimustes (selgitada, missugune edu tõenäosus motiveerib kõige enam) Edu ootuse ja selle väärtuse korrutis.Sellest järeldub, et inimeste soov saavutada kindel eesmärk
kiirendada selle abil majandusarengut; tekkis ahvatlus selgitada välja isiksuse-omaduste profiili, mis seostuks ettevõtlus-alase eduga (või läbikukkumisega). · miks mõnel indiviidil on kalduvus ettevõtte loomiseks ja teisel ei ole? D. McClellandi ettevõtjakäsitlus · ettevõtja motivatsiooni-profiilile on omane väga tugev saavutus-motivatsioon ja tugev võimuvajadus. Ettevõtjad on indiviidid, kellele on omased kõrge saavutusmotivatsioon, eneseusaldus ning probleemide lahendamise oskused. Nad tahavad oma pingutuste tulemust konkreetselt näha ja saada tagasisidet oma töö tulemustest. Olulisemad motivaatorid ettevõtjana tegutsemisel McClellandi järgi · saavutusvajadus · kuuluvusvajadus · võimuvajadus Ettevõtja roll McClellandi järgi · riigi saavutusvajadus transformeeritakse majanduskasvuks läbi ettevõtjate tegevuse; kui
Homo faber.) # protestantism (eelkõige kalvinism) tõstis ideaaliks askeesi ja arusaama, et töö ja argielu on ,,pidev jumalateenistus". Vaenulik luksusliku tarbimise vastu. Ausa tööga saavutatud äriline edu tõsteti iseenesest eetiliseks väärtuseks, mitte seepärast et rikas on tore olla. Tasu lükkamine tulevikku. # Selline muutus inimeste eetikas soodustas kapitali akumuleerumist ja kapitalismi võidukat levimist. Individualism, ettevõtlikkus, saavutusmotivatsioon jne loetakse ,,protestandi tööeetika" elementideks. Samas oli see osaks üldisemast ratsionaliseerumise protsessist, mis käis kaasas kapitalismi arenguga. Kasvab kalkuleerimine, emotsioonide, väärtuste ja tavade allutamine tuleviku eesmärkidele. # NLiidus ja mujal anarhokommunism (Kropotkin): ,,tuleb oma elu vajadused rahuldada ja siis hävitada töö kui kapitalismi sünnitis". Frederick Taylor teilorism teaduslik juhtimine
lõõgastustunne; teiste abile -- tänutunne; vedamisele -- üllatus või õnnetunne Vastupidised emotsioonid kaasnevad ebaõnnestumistele tehtavate atributsioonidega. Näiteks kui ebaõnnestumist seletatakse madalate võimetega, kaasneb sellega alandusseisund. Inimeste käitumist suunavad suures osas atributsioonide ja nendega seostuvate emotsioonide kombinatsioonid Saavutusmotivatsiooni olemus ja selle praktilised rakendused õpimotivatsiooni käsitlemisel. Saavutusmotivatsioon oleneb nii edu saavutamise tõenäosusest kui ka selle väärtusest. Inimeste soov saavutada kindel eesmärk sõltub nende tajutud edu tõenäosusest ja selle eesmärgi saavutamise väärtusest. Motivatsioon õppimine oleneb nii usust toimetulekusse kui ka saavutatava tulemuse väärtusest. Kui üks neist faktoritest pole piisavalt motiveeriv, loobub õpilane pingutamast. Analoogiline
abil majandusarengut; tekkis ahvatlus selgitada välja isiksuse-omaduste profiili, mis seostuks ettevõtlus-alase eduga (või läbikukkumisega). · miks mõnel indiviidil on kalduvus ettevõtte loomiseks ja teisel ei ole? D. McClellandi ettevõtjakäsitlus · ettevõtja motivatsiooni-profiilile on omane väga tugev saavutus-motivatsioon ja tugev võimuvajadus. Ettevõtjad on indiviidid, kellele on omased kõrge saavutusmotivatsioon, eneseusaldus ning probleemide lahendamise oskused. Nad tahavad oma pingutuste tulemust konkreetselt näha ja saada tagasisidet oma töö tulemustest. Olulisemad motivaatorid ettevõtjana tegutsemisel McClellandi järgi 2 · saavutusvajadus · kuuluvusvajadus · võimuvajadus Ettevõtja roll McClellandi järgi
kiirendada selle abil majandusarengut; tekkis ahvatlus selgitada välja isiksuse- omaduste profiili, mis seostuks ettevõtlus-alase eduga (või läbikukkumisega). miks mõnel indiviidil on kalduvus ettevõtte loomiseks ja teisel ei ole? D. McClellandi ettevõtjakäsitlus ettevõtja motivatsiooni-profiilile on omane väga tugev saavutus-motivatsioon ja tugev võimuvajadus. Ettevõtjad on indiviidid, kellele on omased kõrge saavutusmotivatsioon, 2 eneseusaldus ning probleemide lahendamise oskused. Nad tahavad oma pingutuste tulemust konkreetselt näha ja saada tagasisidet oma töö tulemustest. Olulisemad motivaatorid ettevõtjana tegutsemisel McClellandi järgi saavutusvajadus kuuluvusvajadus võimuvajadus Ettevõtja roll McClellandi järgi
1990). Bandura (1997) tunnetusliku kontrolli idee vastab Rotteri seesmisele kontrollkeskmele. See orientatsioon lubab inimestel meisterlikkusele orienteeritud käitumisi algatada, ent ainult siis, kui neil on optimismi ja lootust. Kokkuvõtteks võib öelda, et inimesi ei motiveeri meisterlikkuse ja saavutuste suunas miski enne, kui nad ei usu, et nende tegevusest teatud soovitud tulemus tärkab. Meisterlikkuse motivatsioon ja saavutusmotivatsioon Meisterlikkuse saavutamine tähendab teadmiste omandamist ja oskuste kujundamist ehk terviklikku õppimist. Meisterlikkuse saavutamiseks tuleb antud nähtuse kohta õppida kõike, mida võimalik ning kujundada kõige kõrgema taseme oskused. Saavutus seisneb konkreetsete eesmärkideni jõudmises. Saavutuste kõrgemad tasemed eeldavad sageli, kuid mitte alati meisterlikkust.
omaduste profiili, mis seostuks ettevõtlus-alase eduga (või läbikukkumisega). miks mõnel indiviidil on kalduvus ettevõtte loomiseks ja teisel ei ole? D. McClellandi ettevõtjakäsitlus. Руководство предпринимателя Мак Клеланда. ettevõtja motivatsiooni-profiilile on omane väga tugev saavutus-motivatsioon ja tugev võimuvajadus. Ettevõtjad on indiviidid, kellele on omased kõrge saavutusmotivatsioon, eneseusaldus ning probleemide lahendamise oskused. Nad tahavad oma pingutuste tulemust konkreetselt näha ja saada tagasisidet oma töö tulemustest. Предпринимателю свойственно сильная мотивация достижения и жажда власти. Предприниматели это люди, которым свойственно мотивация
Maslow vajaduste hierarhia Üleval: Enese teostus Keskel: Esteetilised, Kognitiivsed Alumine kast: Tunnustus(vajan, et mind tähele pannakse), Kuuluvus ja armastus(inimesed, kellega ennast jagada), Turvalisus(mul on kindel paik, kus on turvaline olla), Füsioloogilised(söök, jook, uni). Ps: Kui madalamad tasemed on täidetud, siis alles vajadus enesearenguks, õppimiseks, ilu vajadus. 46 47 Saavutusmotivatsioon Mis meid paneb saavutama? • McClelland ja Atkinson 1960ndad • edu saavutamine vs läbikukkumise hirm McClelland motivatsiooni tõukejõudude teooria Saavutus- Kas tunnustus on olnud piisav. Kui saavutusvajadus on suurem, siis inimene võtab rohkem riske. Kuulumine- Soov üles ehitada sõbralikke suhteid teistega. Võim- Kui on suur soov teisi kontrollida. Enesemääratlemise teooria (Ryan ja Deci) • Sisemine motivatsioon (Näiteks: soovin seekord olla 5 min kiirem, kui enne).
antud tulemus. Ootuse ehk toimetuleku tõenäosus, hüvituse tõenäosus jaa hüvise atraktiivsus. Motivatsioon põhineb neil kolmel tegevusel. Kui üks neist teguritest on 0 on ka motivatsioon null. 12.Kirjelda Mc Clellandi motivatsiooni tõukejõudusid ja nende tähtsust töötajate motiveerimisel. McMlelland arendas välja süsteemi kolmest domineerivast motivatsiooni tõukejõust. Saavutus, kuulumine ja võim Saavutusmotivatsioon- tõukejõud, mis sunnib inimesi püstitama ja saavutama väljakutseid, eesmärke. Saavutus on olulisem kui tasu selle eest. Saavutamisvajadusega inimene töötab jõudsamalt. Kuulumismotivatsioon- soov sõbralike ja lähedaste inimestevaheliste suhete järele. Eelistavad koostööd ja tiimitööd. Võimumotivatsioon- tõukejõuks on mõjutada teiste käitumist, kontrollida ja muuta olukordi. 13.Skinneri tagajärje reegel. Inimeste organisatsioonilise käitumise mõjutamise viisid.
Olulisemad motivaatorid ettevõtjana tegutsemisel McClellandi järgi. Ettevõtja roll McClellandi järgi. NB! loeng 2 slaidid! - Üritati välja töötada mudel, mille alusel aru saada, milliste iseloomuomadustega inimestel on suurem tõenäosus ettevõtjana edukas olla. Uuris saavutusvajadust, kuuluvusvajadust, võimuvajadust. Normide ja väärtuste komplektid ühiskonnas mõjutavad ettevõtluspisikut (Weberi fänn). Ettevõtjad on indiviidid, kellele on omased tugev saavutusmotivatsioon, eneseusaldus ja probleemide lahendamise oskused. 10. D. L. Birch´i panus ettevõtlusuuringutesse. Gasellettevõtted. Suurim osa uusi töökohti luuakse väikeettevõtetes. 1987. aasta Job Creation in America – leidis, et edukad on vaid väike osa väikettevõtteid – jagas need gasellides – kiiresti kasvavad väiketteevõtted. 70% töökohti loovad just sellised ettevõtted. 11
selle kujunemisel. Samuti on selgeks saanud, et motivatsiooni ei saa adekvaatselt kirjeldada ilma isiksuslikke ega sotsiaalseid faktoreid arvestamata. Viimase ajal ongi üha enam hakatud pöörama tähelepanu individuaalsetele erinevustele motivatsioonis, sh motivatsiooni tahtelistele aspektidele. Kõik see on aidanud mõista, et inimmotivatsioon on keeruline ilming ja sama käitumise aluseks võivad olla täiesti erinevad sisemised motiivid. 19. Saavutusmotivatsioon edutõenäosuse ja väärtuste kombinatsioonina Featheri mudel edulootus korda selle väärtus ei välista teisi motivatsioonikäsitlusi, vaid aitab neid integreerida motivatsiooniprobleemide vaatlemiseks kindla orientatsiooni või põhimõtete valguses, millest saab lähtuda õppe- ja kasvatustöös. Uurimused kinnitavad, et õpilaste usk edu saavutamisse oleneb nende arusaamisest õppimise eesmärgist. Kas ta õpib selleks, te
läbikukkumisega). Väljakutse käitumis- teadlastele, eelkõige psühholoogidele. McClelland leidis, et ettevõtja motivatsiooni-profiilile on omane väga tugev saavutus- motivatsioon ja tugev võimuvajadus. McClelland uskus, et need nähtused on mõõdetavad. "Kui midagi eksisteerib, siis see eksisteerib teatud koguses ning seda saab mõõta." Ta uskus, et inimese käitumist saab mõjutada: ta arendas välja koolitusprogrammi saavutusmotivatsiooni tugevdamiseks. Saavutusmotivatsioon oli seega tema arvates õpitav. David L. Birch The Job Generation Process (1979). Paljud suurettevõtted olid jäigad ega suutnud kohaneda uute turutingimustega. Muutus majanduse struktuur ning esile kerkisid uued tegevusalad. Birch selgitas välja, et suurem osa uutest töökohtadest luuakse väikeettevõtetes. Hiljem jagas väikeettevõtted "gasellideks" ja "hiirteks" ning rõhutas, et töökohtade
Äriplaani koostamine · ettevõtja motivatsiooni-profiilile on omane väga tugev saavutus- Äriidee on idee, mille eesmärk on teenida oma autorile või realiseerijatele kasumit. motivatsioon ja tugev võimuvajadus. Ettevõtjad on indiviidid, kellele on omased kõrge saavutusmotivatsioon, eneseusaldus ning probleemide Äriidee valikuprotsess: lahendamise oskused. Nad tahavad oma pingutuste tulemust konkreetselt näha ja saada tagasisidet oma töö tulemustest. 1. Idee otsingud ettevõtte eesmärkide saavutamiseks. Olulisemad motivaatorid ettevõtjana tegutsemisel McClellandi järgi 2
o Feminiinsed ühiskonnad väärtustavad pigem elukvaliteeti, on orienteeritud abistamisele ning hoolitsusele. o Maskuliinsetes kultuurides on soorollid kindlalt erinevad, rõhutatakse eneseteostust, tulemuslikkust ja sõltumatust. o Feminiinsetes kultuurides ei ole soorollid fikseeritud, oluline on keskkond ja elulaad, väärtustatakse teenindust ja vastastikust sõltuvust. o Maskuliinsetes kultuurides on tugev saavutusmotivatsioon, tööd nähakse elu keskmena, suhtutakse positiivselt, kui firma sekkub eraellu; tööstress on suurem. Tehakse suurt vahet samal positsioonil olevate naiste ja meeste vahel; tunnustus ning edutamine on tähtis tööga rahulolemiseks. o KÕRGE MASKULIINSUS Jaapan, Austria, Itaalia Teatud ametid on omased meestele, teised naistele. Usk sugude ebavõrdsusesse. Noored mehed tahavad (peavad) tegema karjääri
sõltumata eelnevast õpitulemusest? Selleks on jõupingutus. 18. Millised kaks faktorit määravad Atkinsoni (1964) järgi resultatiivse saavutusmotivatsiooni? Need on edusaavutamise ja ebaedu vältimise motiiv. 19. Uurimused näitavad, et eneses kahtlevad õpilased kalduvad olukorras, kus neil on võimalus valida erineva raskusega ülesandeid, eelistama kas väga kergeid või väga raskeid ülesandeid. 20. Saavutusmotivatsioon hakkab oluliselt mõjutama õpilaste õppimist ja õpitulemusi sellest ajast peale, kui õpilased jõuavad murdeikka, kui nad hakkavad teadvustama oma „mina“. 21. Millised kaks üldist faktorit määravad saavutusmotivatsiooni Featheri (1982) mudeli järgi? Käitumise valikulises saavutussituatsioonis määravad ära tajutud edu saavutamise tõenäosus ja saavutava edu väärtus. Distsipliin 1
* protestantism (eelkõige kalvinism) tõstis ideaaliks askeesi ja arusaama, et töö ja argielu on "pidev jumalateenistus". Vaenulik luksusliku tarbimise vastu => ausa tööga saavutatud äriline edu tõsteti iseenesest eetiliseks väärtuseks, mitte seepärast et rikas on tore olla. * selline muutus inimeste eetikas soodustas kapitali akumuleerumist ja kapitalismi võidukat levimist. Individualism, ettevõtlikkus, saavutusmotivatsioon jne loetakse "protestandi tööeetika" elementiks -Siiski nii lihtne see ei ole. Kes ostavad kaubad, mida kokkuhoiuga toodetakse? Tarbimisühiskonna uurija Colin Campbell (1987) "Romantic Ethic and the Spirit of Moderns Consumerism": protestantlik eetika asendus kiiresti romantilise eetikaga. * Uue ihaldamine, luksus. * Traditsiooniline ja moodne hedonism: "naudingute" (söömine, puhkamine, laulmine, seksimine, mängimine) asemel pidev "nauding"
Motivatsiooni kujundavate tegurite suure hulga, nende üheaegse toime ja vastastikuse mõjustatavuse tõttu on raske luua ühist teooriat mis suudaks haarata neist olulisemad. Üheks selliseks kontseptsiooniks on inimeste käitumise kirjeldamine saavutussituatsioonides eduni jõudmise tõenäosuse ja edule omistatava väärtuse valguses. Niisugust motivatsioonikäsitlust võib kajastada mudelina, mis ülekantud tähenduses avaldub edu ootuse ja selle väärtuse korrutisena (FEATHER). Saavutusmotivatsioon oleneb nii edu saavutamise tõenäosusest kui ka selle väärtusest. Kui õpilane tunneb, et tal pole lootust saavutada püstitatud eesmärki, ei hakka ta selle poole püüdlemagi, kui tahes kõrge väärtus sel tema jaoks ka poleks. Kui eesmärk on igati saavutatav, ent sel ei ole õpilase jaoks mingit väärtust,ei hakka ta samuti selle nimel pingutama. Ka ei motiveeri inimesi sellisete eesmärkide saavutamine, kus edu võimalik tõenäosus on väga kõrge
Etnograafiline uurimus Samoa saare noortest (Vaikses Ookeanis). Samoa kultuuris ei esine noortel selliseid teismeliseea probleeme nagu lääne noortel. Tormiline murdeiga on seega lääne kultuuri leiutis. Kujunes välja kultuuridevaheline psühholoogia. See on psühholoogiliste protsesside võrdlev uurimine erinevates ühiskondades. Individualistlikud kultuurid oluline on inimese iseseisvus, isiklikud saavutused. Kollektiivsed kultuurid oluline on grupikuuluvus, kohustused. Saavutusmotivatsioon (inimestel on kõrge saavutusvajadus) ja majanduskasv. MÕTLEMISE ARENG 14 Jean Piaget (1896-1980). Psühholoog. Ütles, et inimese mõtlemise areng kujuneb välja läbi nelja staadiumi: 1. Sensomotoorne periood (0-2 a.) objektide konstantsuse omandamine 2. Eel-operatsioonaalne periood (2-7 a.) mõistuse teooria omandamine (egotsentrismi
(intellektuaalsed võimed, loovus, sotsiaalne kompetents, praktiline intelli- gentsus ehk elutarkus, kunstilised, kehalised ja muusikalised võimed), mis on olulised tulemuse saavutamiseks mingites konkreetsetes valdkondades. Nende kõrval on võetud arvesse ka mittekognitiivseid isiksuse omadusi (stressitaluvus, saavutusmotivatsioon, õpistrateegiad, testiärevus, kontrolli lookus) ning keskkonnast tulenevaid mõjureid (õpiatmosfäär kodus ja koolis, peresuhted, õpetuse kvaliteet, kriitilised elusündmused). Ziegler ja Mis on andekus 11 Perleth on seda mudelit modifitseerinud ja tõstnud eriliselt esile aktiivse
Sisemiselt motiveeritud otsivad elamusi. Tajuvad võisteldes vähem survet, keskenduvad tegevusele, mitte tagajärjele. väline motivatsioon - peegeldab spordiga tegelemist väliste tegurite mõjul sport kui vahend millegi positiivse saavutamiseks – tunnustus, sõbrad sport kui vahend millestki negatiivsest hoidumiseks – haigused, karistus seotus suurema ärevusega väljalangemise tõenäosus suurem Väliselt motiveeritud otsivad tunnustust ja tasu. Saavutusmotivatsioon – võistlemine iseendaga ja võistluslikkus – käitumine sotsiaalse hinnangu olukorras. Iseloomustab inimese pingutust ül toime tulla, täislikkust saavutada, takistusi ületada, teistest parem olla ja andekuse üle uhkust tunda. Motivatsiooni saab tõsta positiivse mõtlemisega ja mot on kaasasündinus. Motivatsioon avaldub tegevuses. Tegevuse käivitavad vajadused ja motiivid, ent vajaduste rahuldamine ning motiivide teokstegemine on võimalik ainult eesmärkide olemasolu.
annaabi.ee 
