Vastus leiad õppematerjalist: Ettevõtluse aluste eksam

Ettevõtluse aluste eksam (0)

Tallinna Tehnikaülikool - Majandus - Ettevõtlus alused

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mille poolest nad erinevad?
Kuidas jaotatakse Euroopa Liidus ettevõtteid mikroettevõteteks väikeettevõteteks keskettevõteteks ja suurettevõteteks töötajate arvu järgi?
Millised isikuomadused on ettevõtjatele kõige vajalikumad?
KES Kes on sihtgrupiks?
Kuidas ja miks turgu just nii segmenteeritakse?
MIDA Mida neile pakutakse?
Milles seisneb toote eripära ja konkurentsieelis ?
KUIDAS Kuidas tegutsetakse?
Millised on edasised arenguplaanid?
Kui äriühingutel?
Mida me püüame teha oma tarbijate jaoks?
Kuidas me seda teeme?
Kelle taskus on sinu raha?
Kuidas sa kavatsed selle oma taskusse saada?
Kes on need tarbijad kellele me oma toodet või teenust müüme?
Kuidas saada toode või teenus oma tarbijani ?

“ Ettevõtlus ” ja “ ettevõtja ” – põhimõisted ja nende areng. (Orienteeruvalt tunda vähemalt Schumpeteri, Stevensoni ja Jarillo ning Burnsi määratlusi.)
Scumpeter: Ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid.
Stevenson ja Jarillo: Ettevõtlus on protsess, mille abil indiviidid – kas omal käel või organisatsioonide sees – püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel nende käsutuses on.
Burns: Ettevõtjad kasutavad innovatsiooni selleks, et ära kasutada muutusi või luua võimalusi kasumi teenimiseks. Seejuures paigutavad nad ressursse ümber vähemtootlikest valdkondadest tootlikumatesse ja kasumlikemasse, aktsepteerides selle tegevusega kaasnevat kõrgemat riski ja ebakindlust.

“Ettevõtja” (entrepreneur) ja “omanik-juht”(owner-manager). Mille poolest nad erinevad?
Omanik-juht on iseloomulik elustiiliettevõttele, ta juhib ja korraldab ettevõtte igapäevast tegevust, kuid ei ole orienteeritud uute võimaluste leidmisele, ettevõtte kasvule. Teda iseloomustab sõltumatuse vajadus, saavutus- ja tunnustusvajadus, soov kontrollida oma keskkonda ja saatust, võime elada ebakindluse tingimustes ja võtta mõõdukaid riske.
Ettevõtjat iseloomustab uutele võimalustele ja kasvule orienteeritus, innovaatilisus, enesekindlus, proaktiivsus, kindlameelsus, suur energia, enesemotivatsioon, suurem saavutusvajadus, visioon ja vaist, soov võtta suuremaid riske ja elada suurema ebakindluse tingimustes.

Alustavate ettevõtete jagunemine kolme põhitüüpi Barringer´i ja Ireland´i järgi.

Palgatööd asendav ettevõte. Ettevõte, mis tagab omanikule sarnase sissetuleku taseme ja töö-koormuse, mida teeniks ta palgatöötajana.

Elustiili ettevõte. Ettevõte, mis tagab omanikule võimaluse järgida teatud elustiili ja teenida sellega elatist.

Inovatsioonidele orienteeritud ettevõte. Ettevõte, mis toob turule uusi tooteid ja teenuseid, avastades ja luues uusi võimalusi, sõltumata ressurssidest, mis tal on jooksvalt kasutada.

Äriseadustiku poolne “ettevõtja” ja “ettevõtte” definitsioon.
Ettevõtja – füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning nende müük on talle püsivaks tegevuseks.
Ettevõte – majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb.

Kuidas jaotatakse Euroopa Liidus ettevõtteid mikroettevõteteks, väikeettevõteteks, keskettevõteteks ja suurettevõteteks (töötajate arvu järgi)? Ja nende ettevõtete orienteeruv osakaal ettevõtete koguarvus.

Mikro: 0-9 töötajat – 92% ettevõtetest
Väike: 10-49 töötajat – 7% ettevõtetest
Kesk: 50-249 töötajat – 0,8% ettevõtetest
Suur: 250+ töötajat – 0,2% ettevõtetest

R. Cantilloni ettevõtjakäsitlus.
Ettevõtja on isik, kes on leidnud mõne seni kasutamata võimaluse ja on teinud selle ära kasutamiseks vajalikke uuendusi. Selleks tuleb kokku viia inimesed, raha ja tootmisvahendid ning luua uus organisatsioon .

J. Schumpeteri ettevõtjakäsitlus. Ettevõtja roll majanduses. Innovatsioonide põhiliigid. “Loov hävitus.” Mark I ja Mark II süsteemid.
Ettevõtja on kogu majandusliku aktiivsuse keskne looja. See tuleb ettevõtja võimest tegutseda loova organisaatorina ja luua innovatsioonide kaudu uusi tegevusalasid.
Ettevõtja rolliks majanduses on innovatsioonide elluviimine.
Innovatsioonide põhiliigid:

Uue või täiustatud toote juurutamine
Uut tüüpi tootmismeetodite juurutamine harus
Uue turu avamine
Uute toorainete või pooltoodete kasutuselevõtt
Uut tüüpi organisatsioonide loomine

Innovatsioonid kutsuvad majanduses esile olulisi muudatusi, mis toovad kaasa nähtuse, mida Schumpeter nimetas „loovaks hävituseks“. St et heaolu luuakse läbi keerukamate tehnoloogiate kasutuselevõtu ja kõrgema tootlikkuse saavutamise. „Vana“ tuleb hävitada enne kui „uus“ saab koha sisse võtta. Protsessi käigus paljud võidavad, kuid lühiajaliselt on ka palju kaotajaid.
Mark I süsteem: Majandus oli vähe kontsentreeritud, konkurentsiturg. Madalad sisenemisbarjäärid. Innovatsioonid majandusarengus kesksel kohal. Põhitähelepanu indiviidil – ettevõtjal.
Mark II süsteem: Turud on rohkem kontsentreeritumad. Kõrged sisenemisbarjäärid. Ettevõtete kasv, mastaabiefekt, väikeettevõtete osakaalu langus. Innovatsioonide keskne roll. Põhitähelepanu funktsioonil – see ei pea olema üksikisik, kes viib ellu ettevõtlustegevust, vaid võib olla ka rühma, võrgustiku või organisatsiooni ülesanne. Rõhutab suurte organisatsioonide rolli innovaatilises tegevuses.

Käitumisteaduslik lähenemine ettevõtjatele. D. McClellandi ettevõtjakäsitlus. Olulisemad motivaatorid ettevõtjana tegutsemisel McClellandi järgi. Ettevõtja roll McClellandi järgi.

D. L. Birch´i panus ettevõtlusuuringutesse. Gasellettevõtted.
Ta jõudis oma töös järeldusele, et suurem osa uutest töökohtadest luuakse väikeettevõtetes. Tänu temale märgati uuesti väikeettevõtete tähtsust. Ka avaliku elu tegelased pöörasid tema teesidele tähelepanu. Tänu temale ei olnud väikeettevõtlus majanduses enam kõrvalnähtuseks, vaid pigem peategelaseks. Ta näitas uute väikeste ettevõtete tähtsust töökohtade loojatena.
Gaselli mõistega tähistatakse väga kiiresti kasvavaid väikeettevõtteid, mis annavad ca 70% uutest töökohtadest.

Rahvusvaheline ettevõtlusuuring GEM ( Global Entrepreneurship Monitor) jagab ettevõtjad kahte gruppi, sõltuvalt ettevõtlusega alustamise motiivist/tõukejõust. Millised need grupid on ning mille poolest nad erinevad.

Ärivõimaluste kasutamisele orienteeritud ettevõtjad, kes soovivad ära kasutada tajutud ärivõimalusi.
Sundettevõtjad, kes on hakanud ettevõtjaks , kuna teised töövõimalused puuduvad või on mitterahuldavad.

EL riikide ja USA elanike eelistused palgatöötaja ja ettevõtja karjääri suhtes – mida eelistatakse rohkem (Eurobaromeeter 2012).
Euroopa Liidus: Eelistatakse pigem palgatöötaja olla (Endale tööandja 37%, palgatöötaja 58%)
USA: Eelistatakse pigem endale tööandja olla (Endale tööandja 51%, palgatöötaja 46%)

Peamised motiivid ettevõtja või palgatöötaja karjääri eelistamiseks eelmise uuringu põhjal.
Palgatöötaja motiivid: Regulaarne, fikseeritud sissetulek; tööhõive stabiilsus; kindlad töötunnid; sotsiaalne kindlustunne/kindlustatus.
Ettevõtja motiivid: Sõltumatus/eneserealiseerimine/huvitavad ülesanded; töötamise aja ja koha valik; paremad sissetulekuväljavaated; ärivõimaluse realiseerimine; et vältida hõivega seotud ebakindlust.

Millised isikuomadused on ettevõtjatele kõige vajalikumad?
Vaimne võimekus – loovus, intelligentsus, analüüsivõime, keskendumisvõime; teotahe – sh töökus, püsivus, ambitsioonikus; suhtlemisoskus; kompententsus oma alal; enesekindlus ja otsustusvõime.

Ettevõtjaks kujunemine: sattumine teelahkmele, soov ja võimalus saada ettevõtjaks.

Äriidee , äriidee teostatavuse analüüs, ärimudel, äriplaan – sammude olemus ning järjekord ettevõtte rajamisel.

Äriidee leidmine + ärikontseptsiooni väljatöötamine + toote prototüübi valmistamine

Äriidee teostatavuse analüüs – kas äriidee on ka ärivõimalus

Ärimudeli koostamine

Äriplaani koostamine

Äriidee põhikomponendid (3).

KES? – Kes on sihtgrupiks? – Kuidas ja miks turgu just nii segmenteeritakse? Milles on antud sihtgrupi spetsiifika? Milline on sihtgrupi võimalik muutumine/laienemine tulevikus?

MIDA? – Mida neile pakutakse? – Milles seisneb toote eripära ja konkurentsieelis? Täiendkaubad?

KUIDAS? – Kuidas tegutsetakse? – Ettevõtte suurus ja töötajate arv? Mis tagab tegevuse efektiivsuse, kuludealase konkurentsivõime? Millised on edasised arenguplaanid?

Äriidee ja ärivõimalus. Viimase neli olulist omadust.
Ideede otsimine. Tasuvate ideede väljasõelumine. Väljavalitud ideede põhjalik analüüs. Idee realiseerimine, materialiseerimine (võib järgneda testimine, kaubanduslike eksperimentide korraldamine enne tootmise alustamist).
Ärivõimaluse neli omadust:

Atraktiivne
Õigeaegne
Kestev
Seotud toote või teenusega, mis pakub lõpptarbijale lisaväärtust

Võimaluse aken (window of opportunity) – mõiste.
Võimaluse aken – metafoor, mis kirjeldab ajaperioodi, mille jooksul ettevõttel on reaalne siseneda uuele turule:

Kui turg uuele tootele/teenusele on tekkinud, siis aken avaneb ja uued ettevõtted sisenevad tegevusharru
Teatud hetkeks turg küpseb ja võimaluse aken uute sisenejate jaoks sulgub

3 põhivõimalust ärivõimaluse leidmiseks.(Jälgi trende, ….).

Jälgi trende
Leia ja lahenda probleem
Täida lünk turul

Loovus ja innovatsioon – olemus ning nende erinevus.
Loovus ja innovatsioon ei ole sünonüümid.
Loovus on ideede loomise kulg, innovatsioon nende sõelumise, täiustamise ja rakendamise kulg. Loova tegevuse käigus toimub uute ideede sünd, innovatsiooni all mõeldakse nende ideede täiustamist ja praktilist lahendamist.

Organisatsiooniline loovus ning seda soodustavad tegurid.
Organisatsiooniline loovus on protsess, mille käigus inimeste ideed ja ressursid transformeeruvad innovatsiooniks.
Seda soodustavad tegurid:

Organisatsioonikliima: atmosfäär on osalemist soodustav , loob positiivse meelestatuse, võimaldab vabalt väljenduda, nõuab tulemuslikkuse standardite saavutamist
Demokraatlik eestvedamisstiil: juhtide loovusele avatud hoiak; töötajatele edastatakse sõnum, et loov tegutsemine on oodatud ja tunnustatud
Organisatsioonikultuur: see ergutab probleemide lahendamiseks uudseid mooduseid leidma. Välditakse kontrolliva ja direktiivse kultuuri kujunemist
Ressursid ja oskused: värvatakse ja hoitakse loovaid inimesi
Struktuurid ja süsteemid: on paindlikud, väheste reeglite ja regulatsioonidega ja kõrge autonoomiaga. Süsteemid (tasu, tunnustus ja karjäär ) toetavad loovuse arengut.

Loovuse avaldumise tingimused (3 põhitingimust)

Asjatundlikkus - valdkonna teadmised ja oskused
Loovmõtlemisoskus – loovuspõhiste protsesside valdamine
Motivatsioon – ülesandele suunatud motivatsioon

Divergentne ning konvergentne mõtlemine.
Divergentne mõtlemine – nn lahknev mõtlemine, soodustab võimalikult paljude uudsete ideede, ebatavaliste lahenduste genereerimist ühe ja sama probleemi kohta. Koos suurema ideede hulgaga suureneb tõenäosus leida tõeliselt häid ideid.
Konvergentne mõtlemine – keskendub ühe, parima lahenduse leidmisele

Innovatsioon ja ettevõtte suurus.
VKEs on 0-249 töötajat.VKEde panus on suur ja sageli on innovatsiooniprotsess efektiivsem kui suurettevõtetes. Väikestel ja suurtel ettevõtetel on mõlemal eeliseid eri tüüpi innovatsioonide loomisel. VKEd on innovatiivsemad harudes, kus ressursside, eriti kapitali roll on väiksem.

Innovatsioon ja ettevõtte asukoht.
Leidub piirkondi, kus innovaatilised ettevõtted kuhjuvad (nt Silicon Valley). Geograafiline lähedus soodustab teadmiste ülekandumist ettevõtete vahel. Lähestikku paiknevate väikeettevõtete kogumite korral toimub „kollektiivse õppimise“ protsess – kas teadlikult või alateadlikult.

Erinevatel arenguetappidel vajab ettevõte erinevate omadustega juhte või juhtimismeeskondi. Tunda nelja peamist rolli, mis ettevõtte rajamise ja laienemise käigus tuleb täita!

Leidur (disainer, kunstnik vms) – nõudlust omava toote/teenuse autor

Ettevõtja – See, kes näeb tootes ärivõimalust ja suudab seda ära kasutada

Kasvava organisatsiooni juht – juhib ettevõtet kiire arengu perioodil, suudab kontrollida organisatsiooni kasvu ja tegevusulatuse laienemist

Väljakujunenud, stabiilse organisatsiooni juht

Ettevõtja ja väljakujunenud organisatsiooni juhi omaduste erinevused.
Ettevõtja
Tegur
Juht
Juhitud tajutud võimaluste poolt.
Strateegiline orientatsioon
Juhitud jooksvalt kontrollitavate ressursside poolt.
Teeb revolutsioonilisi otsustusi piiratud aja jooksul, eksperimenteerib. Orienteeritud kiire tulemuse saavutamisele.
Suhtumine võimaluste kasutamisse
Teeb evolutsioonilisi otsustusi pikema aja jooksul. Analüütiline lähenemine. Orienteeritud pikaajalisele perspektiivile.
Otsustused on mitmeastmelised koos enese minimaalse sidumisega igal astmel.
Ressursside rakendamine
Otsustused on üheastmelised koos enese täieliku sidumisega langetatud otsusega.
Eelistab ressursside ajutist kasutamist ja renti.
Kontroll ressursside üle
Ressursside omandamine ja töötajate arvu suurendamine .
Eelistab tulemustest sõltuvat, piiramatut tasu.
Tasu
Eelistab kindlaksmääratut, kindlal ajal saadavat tasu ja edutamist.
Eelistab lihtsaid, üheastmelisi organisatsioone, mitteformaalseid sidemeid.
Juhtimisstruktuur
Eelistab formaliseeritud hierarhiat.
Näeb keskkonnast tulenevaid kitsendusi kui võimalusi muutuseks. Loob endale oma keskkonna.
Suhtumine keskkonda
Tunnistab keskkonnast tulenevaid kitsendusi ja püüab teha optimaalseid otsuseid nende raames.
Uuendustega kaasnev risk. Vajadus olla paindlik, vältida ülemäärast seotust kindlate ressurssidega.
Uuenduste võimalus
Inertsus. Muudatuste kallidus. Seotus standartsete struktuuridega.

Frantsiis . Olemus. Eelised ja miinused frantsiisiandja ja frantsiisivõtja seisukohalt. Frantsiisiandja poolt pakutava toetuse sisu. Frantsiisivõtja poolt frantsiisiandjale esitatavad võimalikud nõuded (eeltingimused).
Frantsiis on pikaajaline leping frantsiisiandja ja frantsiisivõtja vahel, millega frantsiisiandja annab vastava tasu eest frantsiisivõtjale õiguse kasutada oma oskusteavet ja kogemust. Selle hulka kuuluvad näiteks ärinimi, kaubamärk ja muu sümboolika, tootmistehnoloogia ja tegevusmudel. Frantsiisivõtjale pakutakse sageli ka väljaõpet ja ka edasist tuge äritegevuse arendamisel.
EELISED
Frantsiisivõtja seisukohalt: Madalam läbikukkumise protsent, tegevuse alustamine võib toimuda kiiremini, nõuab vähem kogemusi, tuntud kaubamärk toetab müüki, tegevusalane väljaõpe, jooksev abi on käepärast, stardiperioodil on lihtsam leida võõrkapitali,
Frantsiisiandja seisukohalt: laienemine ilma lisainvesteeringuta ja kiiremini, lisatulu läbi frantsiisi müügi, toote populaarsuse tõus, turunduskulud jäävad osaliselt frantsiisivõtjate kanda.
PUUDUSED
Frantsiisivõtja seisukohalt: Puudub võimalus arendada oma ideid ja olla loominguline, iseseisvuse puudumine, frantsiisiandja kehtestab reeglid, võimalikud konfliktid frantsiisiandjaga, kasumit tuleb jagada, ühekordne lepingutasu võib olla kõrge, sundostud frantsiisiandjalt.
Frantsiisiandja seisukohalt: kontroll tegevuse üle väheneb, kulutused kontrolliks/komandeeringuks, võimalik krediidiandmine frantsiisivõtjale nõuab lisaressursse, kasumit tuleb jagada frantsiisivõtjaga, võimalikud konflikud frantsiisivõtjaga.
Frantsiisiandja poolt pakutava toetuse võimalik sisu:

Koolitused
Äritegevuse juhendmaterjalid
Jooksev ärikontseptsiooni koostamine
ettevõtte avamise ettevalmistamine
abi piduliku avamispeo korraldamisel
turundusmaterjalid
ettevõtte juhtimiseks vajalikud tarkvaralahendused
varustamine äritegevuseks vajalike materjalidega/toodetega

Eeltingumised võivad sisaldada:

omakapitali suurust
investeeringute mahtu
töökogemust
töötajate arvu
ruumide suurust, kujundust
nõuet, et ettevõte kuulub juhtidele (mitte passiivsetele investoritele)
piirkonna elanike arvu
asukohta (nt peatänaval või kaubanduskeskuses)

Ettevõtte ostu ja müügi võimalikud motiivid.
Müük:

Soovitakse ettevõtlusest väljuda
Soov ettevõtte rajamise ja ülesehitamisega loodud väärtus realiseerida
Ettevõte kipub konkurentsis alla jääma , olukorra parandamiseks ei jätku oskusi või ressursse
Mõjuka konkurendi ostupakkumine

Ost:

Ettevõtte tegevuse diversifitseerimine
Turuosa suurendamine, klientide ülevõtmine
Töötajate, toodete või teenuste ülevõtmine

Tegutseva ettevõtte ostmise võimalikud eelised ja miinused.
PLUSSID:

Päritakse kõik see, mis on ettevõttes hea
Ettevõte on sisse töötatud
Ettevõtte tegevust on lihtsam planeerida
Pole stardiperioodi
Ettevõtjaks saab kiiresti: ühe ostutehinguga
Üks konkurent vähem
Hind võib olla soodne

MIINUSED:

Päritakse kõik see, mis on ettevõttes halb (nt maine või tegevuses esinevad vead)
Võib pärida ebasobivaid töötajaid, vallandamine keeruline ja tekitab pingeid
Klientuur ei pruugi olla sobivaim
Töökorraldust võib olla raske muuta
Ostuhind võib olla liiga kõrge
Ruumid võivad olla vananenud

Tegutseva ettevõtte ostmisel tema hinna määramise põhivõimalused.

Tulevaste tulude hindamine eeldamata suuri muutusi tegevuses.

Tulevaste tulude hindamine arvestades võimalikke olulisi muutusi.

Bilansiline väärtus (varad - kohustused).

Korrigeeritud bilansiline väärtus.

Asendusväärtus – kui palju läheks maksma analoogilise ettevõtte loomine.

Analoogiliste ettevõtete müügikogemused (nt nende müügihind võrreldes läbimüügi või kasumiga).

Likvideerimisväärtus.

Frantsiisi abil ning tegutseva ettevõtte ostmise läbi ettevõtlusse sisenemise võimaluste võrdlus.
SARNASUSED:

Mõlemaga kaasneb eeldatavasti edukas ärikontseptsioon
Selle eduka kontseptsiooni eest tuleb maksta
Mõlemaga kaasneb tuntud kaubamärk/ärinimi
Mõlemaga võib kaasneda juhtimisalane tugi

ERINEVUSED:
Frantsiis tagab:

Püsiva juhtimisalase toe
Kulude jagamise (nt reklaam)
Väiksema riski
Mitmekülgsema ärijuhtimise toe (nt väljaõpe).

.........Aga vähem vabadust

Ettevõtte seosed turgude ja riigiga (skeem)

Ettevõtte rajamiseks vajalikud sammud – põhiloogika.

Ettevõtja enesehinnang: kogemused, haridus jne

Planeerimine

Ettevalmistamine

Tegevuse alustamine

Soovitused stardijärgseks perioodiks: nt täiusta toodet, hoia fookust, õpi kliente kuulma jne

Ettevõtlusprotsessi eripära nutika idufirma (lean start-up) meetodi puhul.

Ettevõtete juriidilised vormid (6) – lihtsalt neid teada + orienteeruv osakaal üldarvus.

FIE
Täisühing
Usaldusühing
Osaühing
Aktsiaselts
Tulundusühistu

Aktsiaseltsi ja osaühingu minimaalse aktsia - või osakapitali suurus.

AS: min aktsiakapital 25000€
OÜ: min osakapital 2500€, alates 2011 saab ka väiksema summaga alustada

Ettevõtlusvormi valikul OÜ või FIE kasuks otsustamist mõjutavad tegurid.
Äriühingu osade üleandmine või pärandamine on lihtsam kui FIE ettevõtte üleminek.
Tegur
FIE
OÜ
Vastutus
Piiramatu
Piiratud
Miinimumkapital
Pole piiranguid
2500€, võib alustada sissemakseta
Registreerimis- ja tegutsemiskulud
Väiksemad reg.kulud, lihtne raamatupidamine
Suuremad reg.kulud, keerukam raamatupidamine, raamatupidamise aastaaruanne
Asutajaid
Üks
Üks või rohkem
Tööandja
Harva
Sageli
Maksustamine
Tulu maksustatakse nii tulu- kui ka sots.maksuga
Ettevõtja võib saada nii palka kui dividende, viimased maksustatakse vaid tulumaksuga
Tegevus toimub
Koduse pinna kulusid on lihtsam näidata ärikuluna
Enam rendipinnal
Käive
Enamasti väike, kuid piiranguid pole
Sageli suurem
Raamatupidamine
Kassapõhine, teeb ise
Tekkepõhine, lisakulu
Raha jooksev kasutamine
Tulu võib kasutada isiklikeks vajadusteks
Äriühingu ja eraisiku rahad eraldatud, isiklik tulu palgana või dividendina
Kas ettevõtlus on üks tervik?
Jah
Samal omanikul võib olla mitu Oüd (+FIE)
Kasumi reinvesteerimine
Tulumaksuvabastus erikonto abil
Tulumaksuvaba

FIE maksustamise üldpõhimõtted (maksustamine tulu- ja sotsiaalmaksuga).

Kas füüsilisest isikust ettevõtja maksukoormus on sama kui äriühingutel?
Ei.

Ettevõtte põhiväärtused.
Ettevõtte põhiväärtused on tõekspidamised, milles töötajad oma tegevuses lähtuvad. Nad aitavad sageli saavutada suuremat ühtekuuluvustunnet ja kui nende viimine töötajateni õnnestub nii, et neisse tõesti usutakse ja neid tähtsaks peetakse, siis võib see oluliselt kaasa aidata ettevõtte edukusele. Uute töötajate värbamisel on otstarbekas nende oskuste ja kogemuste hindamise kõrval kaaluda ka nende sobivust organisatsiooni põhiväärtustega. Tänapäeval võib sageli täheldada liikumist detsentraliseerimise ja töötajatele suuremate vabaduste andmise poole. Suurem vabadus aga ei tähenda seda, et igaüks võib teha, mis heaks arvab – vabadusel peab olema suund.

Ettevõtte missioon .
Missiooni sõnastus on ettevõtte olemasolu vajalikkuse sõnastus. „Milline on meie äri olemus ja mida me püüame teha oma tarbijate jaoks? Kelle ja missuguseid vajadusi me rahuldame ning kuidas me seda teeme?“ Missioon peaks ideaaljuhul peegeldama missioonitunnet, mida ettevõtte töötajad tunnevad.

Ettevõtte visioon.
Visioon kirjeldab, milliseks soovitakse ettevõtet arendada pikemas perspektiivis. Visioon näitab meeskonnale, millesse ettevõttes usutakse ja kuhu soovitakse minna. Töötav visioon põhineb kollektiivsetel väärtustel ja ootustel.

Visiooni iseloomustab:
- Kirjeldab ideaali.
- Ei sisalda (detailseid) numbreid.
- On suunanäitajaks.
- On ettevõtte spetsiifiline.
- On teadvustatud tervele meeskonnale.

Ärimudel Kawasaki ja Osterwalderi järgi.

Kawasaki järgi:
Ärimudeli defineerimiseks tuleb vastata kahele küsimusele:

1. Kelle taskus on sinu raha?
2. Kuidas sa kavatsed selle oma taskusse saada?
St tuleb määratleda kliendid, ning nende lahendatav probleem. Samuti müügimehhanism, millega tagad, et su tulud ületavad kulusid.

Osterwalderi järgi: Ärimudeli keskmes on väärtuspakkumine ehk tegelik põhjus, miks tarbija teatud toodet või teenust tarbib.

Mis on tarbija jaoks see väärtus Sinu pakutavast tootest või teenusest, mille eest on tema nõus raha maksma?

Miks just Sinu ettevõte oma olemasolevate ressurssidega on kõige sobivam Sinu ärimudeli realiseerimiseks?

Kes on need tarbijad, kellele me oma toodet või teenust müüme?

Kuidas saada toode või teenus oma tarbijani?

Startup-ettevõtete mõiste.
Iduettevõte on skaleeritava toote või teenuse väljatöötamiseks loodud alustav ettevõte, mida iseloomustab määramatus ning mille keskmes on üldjuhul innovaatiline tehnoloogia või uudne ärimudel.

Ettevõtluskiirendite tegutsemispõhimõte.

Meeskonnad kandideerivad kiirendisse.
Väljavalitud saavad investeeringu (nt 15 000€) ja osalevad programmis.
Vastutasuks loobutakse 8-9% osalusest.
Rahvusvahelised mentorid nõustavad programmi jooksul (kolm kuud) meeskondi.
Programmi lõpus esitlused investoritele.

Ettevõtluspoliitika üldised eesmärgid.

Tööhõive suurendamine
Majanduskasvu edendamine
Konkurentsivõime parandamine
Piirkondlik arendamine

Ettevõtlust toetavate meetmete jagunemine – 2 põhivõimalust – otsesed ja kaudsed meetodid.

Otsesed meetmed – abi suunatakse konkreetse ettevõtteni – nt stardikapitali eraldamine, toetus koolituseks, messidel osalemiseks vms

kaudsed meetmed – eesmärgiks on kõigile ettevõtetele soodsa tegevuskeskkonna loomine – nt madalad administratiivsed barjäärid ettevõtlusega alustamisel, soodne maksupoliitika vms.
Eestis kasutati majandusreformide algaastatel eelkõige kaudseid meetmeid.

Eesti ettevõtluse tugisüsteem – põhilised organisatsioonid (EAS, Kredex, Maaelu Edendamise Sihtasutus , maakondlikud arengukeskused), nende roll ja ettevõtjatele pakutava toetuse sisu.

EAS – Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus: Eesti ettevõtete ja ettevõtluskeskkonna arendamine, samuti üldine ettevõtlusteadlikkuse tõstmine.
KredEx - Eesmärk:
- erinevaid garantiitooteid pakkudes parandada kapitali kättesaadavust VKE-dele,
- toetada eksportivaid ettevõtteid ekspordimahtude suurendamisel ja uute turgude hõlvamisel,
- suurendada eluaseme soetamiseks ja renoveerimiseks vajalike laenude kättesaadavust.
Maaelu Edendamise Sihtasutus - riigiabi andja, andes abi Euroopa Komisjoni poolt aktsepteeritud vormides. Eelkõige väljastatakse maaettevõtluslaene ning laenutagatisi maapiirkonnas tegutsevatele ettevõtetele.
Maakondlikud arengukeskused - EAS-i ja KredEx-i lepingulised partnerid, kes vahendavad üle Eesti nimetatud sihtasutuste tooteid ja teenuseid ja ühtlasi tagavad riiklike poliitikate rakendumise maakondlikul tasandil.

Olulisemad Eestis rakendatavad alustavatele ettevõtjatele suunatud toetusmeetmed:

Stardi- ja kasvutoetuse eesmärgid:
- alustavate ettevõtete arvu suurendamine;
- ettevõtete jätkusuutlikkuse tõstmine;
- ettevõtete kasvuvõime suurendamine.
Ettevõtlusinkubaatorid (pakutavad teenused):
- Info ja vajaduse korral nõustamine ettevõtlus-toetuste, ettevõtluse tugiorganisatsioonide, seminaride, kontaktürituste jms kohta.
- Abi koostööpartnerite leidmisel ja ettevõtte kohta informatsiooni levitamisel.
- Abi rahastamisallikate leidmisel ja projektide koostamisel.
Mentorlus – Kahe inimese pikemaajaline koostöösuhe, kus kogenud ettevõtja ( mentor ) annab üldjuhul tasuta oma teadmiste ja kogemuste baasil nõu algajalte ettevõtjale (mentii).

Sotsiaalne ettevõtlus - isetasuv tegevus, mille eesmärk on parandada halval järjel olevate inimeste olukorda (alkoholism, puudega jne)

Sisemine ettevõtlus (intrapreneurship) – Ettevõtlik tegevus organisatsiooni sees

Kooperatiivne ettevõtlus – võrgustikmajaduse üks vorm, eesmärgiks on eeskätt toetada oma liikmete äritegevust ja majapidamist. Esmaseks eesmärgiks ei ole seega investeeritud kapitalilt kasumi saamine. Kooperatiiv võib pakkuda oma liikmetele majapidamises vajalikke kaupu ja teenuseid.

.DOC Laadi alla originaalfail 13 lk · .doc · 49 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-05-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti

49 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

jane191 Õppematerjali autor

ettevõtja ettevõtlus innovatsioon frantsiisivõtja frantsiisiandja loovus äriidee palgatöötaja visioon turg kredex kaubamärk tehnoloogia schumpeter

Sarnased õppematerjalid

doc

Ettevõtluse aluste kordamisküsimused 2016 ja eksamiküsimused

(Orienteeruvalt tunda vähemalt Schumpeteri, Stevensoni ja Jarillo ning Burnsi määratlusi.) 17. sajandil nimetati ettevõtjaks isikut, kes sõlmis riigiga lepingu mingite tööde teostamiseks, kusjuures lepingu summa oli ette teada. Sõltuvalt tegelikest kuludest sai ettevõtja lisatulu või pidi korvama täiendavad kulutused. Joseph Schumpeter (1934): ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid. Stevenson ja Jarillo (1990): ettevõtlus on protsess, mille abil indiviid – kas omal käel või organisatsioonide sees – püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel nende käsutuses on. P. Burns (2001): ettevõtjad kasutavad innovatsioone selleks, et ära kasutada muutusi või luua võimalusi kasumi teenimiseks. Seejuures paigutavad nad ressursse ümber vähemtootlikest valdkondadest tootlikumatesse ja kasumlikemasse, aktsepteerides selle tegevusea kaasnevat

Ettevõtluse alused

doc

Ettevõtluse alused eksam 2015

võimalusi kasumi teenimiseks, seejuures paigutavad nad ressursse ümber vähemtootlikest valdkondadest toodlikumatesse ja kasumlikmasse, aksepteerides selle tegevusega kaasnevat kõrgemat riski ja ebakindlust Ettevõtlus Jarillo – protsess, mille abil indiviidid püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis on sel hetkel nende käsutuses. Schumpeter – ettevõtlus on loominguline toiming 2. “Ettevõtja” (entrepreneur) ja “omanik-juht”(owner-manager). Mille poolest nad erinevad? Ettevõtja (entrepreneur) – iseloomulik orienteeritus kasvule, uute võimaluste otsingule, innovatsioonile. Iseloomustab:  Võimalustele orienteeritus  Innovatsioon  Enesekindlus  Proaktiivsus, kindlameelsus, suur energia  Enesemotivatsioon, suurem saavutusvajadus  Visioon ja vaist

Ettevõtluse alused

docx

Ettevõtluse alused - Eksamiks kordamine

parandamisele, korrakaitsele ja paludele muudele asjadele, mis on ka ettevõtte huvides. 34. Ettevõtte rajamiseks vajalikud sammud – põhiloogika. 0.etapp: Ettevõtja enesehinnang: kogemused, haridus, tervis, perekond, ressursid,sidemed,eesmärgid jms Tuleb hinnata oma tugevaid ja nõrku külgi ning määratleda isiklikd eesmärgid ettevõtluse alal. 1.etapp: planeerimine 1.1Määratle tarbijate vajadused. 1.2Määratle toode või teenus. 1.3Analüüsi olukorda tegevusalal. 1.4Hinda konkurentsi. 1.5Leia oma konkurentsieelis ja turunišš. 1.6Hinda turgu, vali sihtsegmendid. 1.7Hinda turu ja nõudluse suurust. 1.8Täpsusta kavandatavad müügimahud. 1.9Määra administratiiv-juhtimispersonali vajadus. 1.10 Määra muu personali vajadus. 1.11 Määra tootmisvahendite vajadus. 1

Ettevõtlus alused

doc

Ettevõtluse alused eksam

murda väljakujunenud tegevuspraktikat · ettevõtjad kasutavad innovatsioone selleks, et ära kasutada muutusi või luua võimalusi kasumi teenimiseks. Seejuures paigutavad nad ressursse ümber vähemtootlikest valdkondadest tootlikumatesse ja kasumlikemasse, aktsepteerides selle tegevusega kaasnevat kõrgemat riski ja ebakindlust. (Burns 2001) Ettevõtlus · protsess, mille abil indiviidid püüdlevad võimaluste pooleja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel nende käsutuses on (Stevensoni ja Jarillo 1990) · ettevõtlus on loominguline toiming (Schumpeter) 2. "Ettevõtja" (entrepreneur) ja "omanik-juht"(owner-manager). Mille poolest nad erinevad? Omanik-juht (owner-manager) - iseloomulik elustiiliettevõttele, ta juhib ja korraldab ettevõtte

Ettevõtluse alused

doc

Eksam - Ettevõtluse alused vastused 2011

oskus murda väljakujunenud tegevuspraktikat  ettevõtjad kasutavad innovatsioone selleks, et ära kasutada muutusi või luua võimalusi kasumi teenimiseks. Seejuures paigutavad nad ressursse ümber vähemtootlikest valdkondadest tootlikumatesse ja kasumlikemasse, aktsepteerides selle tegevusega kaasnevat kõrgemat riski ja ebakindlust. (Burns 2001) Ettevõtlus  protsess, mille abil indiviidid püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel nende käsutuses on (Stevensoni ja Jarillo 1990)  ettevõtlus on loominguline toiming (Schumpeter) 2. “Ettevõtja” (entrepreneur) ja “omanik-juht”(owner-manager). Mille poolest nad erinevad? Omanik-juht (owner-manager) - iseloomulik elustiiliettevõttele, ta juhib ja korraldab

Ettevõtluse alused

doc

Eksam - Ettevõtluse alused vastused 2011

väljakujunenud tegevuspraktikat · ettevõtjad kasutavad innovatsioone selleks, et ära kasutada muutusi või luua võimalusi kasumi teenimiseks. Seejuures paigutavad nad ressursse ümber vähemtootlikest valdkondadest tootlikumatesse ja kasumlikemasse, aktsepteerides selle tegevusega kaasnevat kõrgemat riski ja ebakindlust. (Burns 2001) Ettevõtlus · protsess, mille abil indiviidid püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel nende käsutuses on (Stevensoni ja Jarillo 1990) · ettevõtlus on loominguline toiming (Schumpeter) 2. "Ettevõtja" (entrepreneur) ja "omanik-juht"(owner-manager). Mille poolest nad erinevad? Omanik-juht (owner-manager) - iseloomulik elustiiliettevõttele, ta juhib ja korraldab ettevõtte igapäevast

Ettevõtlus alused

doc

Eksam - Ettevõtluse alused vastused 2011 (Juhan Teder)

Ettevõtlus

doc

Ettevõtluse alused, kordamisküsimused eksamiks

Ettevõtjat iseloomustab: - Uutele võimalustele ja kasvule orienteeritus - Innovaatilisus - Enesekindlus - Proaktiivsus, kindlameelsus, suur energia - Enesemotivatsioon, suurem saavutusevajadus - Visioon ja vaist - Soov võtta suuremaid riske ja elada suurema ebakindluse tingimustes Schumpeter – ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid. Stevenson ja Jarillo – ettevõtlus on protsess, mille abil indiviidid püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel nende käsutluses on. P. Burns – ettevõtjad kasutavad innovatsioone selleks, et ära kasutada muutusi või luua võimalusi kasumi teenimiseks. Seejuures paigutavad nad ressursse ümber vähemtootlikest valdkondadest tootlikumatesse ja kasumlikemasse, aksepteerides selle tegevusega kaasnevat kõrgemat riski ja ebakindlust.

Ettevõtluse alused

Rohkem sarnaseid