Vastus leiad õppematerjalist: Ettevõtluse konspekt

Ettevõtluse konspekt (0)

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mille poolest nad erinevad?
Kes on tarbija Mida pakutakse?
Kuidas tegutsetakse?
Missioon Kellele mida ja kuidas me pakume?
Kes me oleme ja mida me teeme?
Mis käitab Kes?
Kuidas ja milles oleme kordumatud?

“Ettevõtlus” ja “ettevõtja” – põhimõisted ja nende areng. (Orienteeruvalt tunda vähemalt Schumpeteri, Stevensoni ja Jarillo ning Burnsi määratlusi.) ‘‘Enterpreneur’’ - PRS päritolu (15. Saj), tähistati isikut kes on aktiivne ja saavutab midagi. Kasutati ka vahendaja tähenduses kelleks olid maadeuurijad, kes sõlmisid kaupmeestega lepinguid nende kaupade müümiseks. Keskajal nimetati ettevõtjateks ürituste organisaatoreid ja aga ka suurte ehitusprojektide juhte. Eesti keeles ‘‘antreprenöör’’17.saj oli ettevõtja see, kes sõlmis riigiga igasuguseid lepinguid Läbivad jooned erinevates definitsioonides: firmaheaolu , isiklik huvi, kasumi motiiv , organiseerimine , planeerimine , initsiatiivi ülesnäitamine, riski ja vastutuse võtmine. Schumpeter - ettevõtja on novaator , kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid Stevenson ja Jarillo - ettevõtlus on protsess, mille abil indiviidid , kes omal käel või organisatsioonide sees, püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel nende käsutuses on. Burns - ettevõtjad kasutavad innovatsiooni selleks, et ära kasutada muutusi või luua võimalusi kasumi teenimiseks. Seejuures paigutavad nad ressursse ümber vähetootlikest valdkondadest tootlikumatesse ja kasumilikemasse, aktsepteerides selle tegevusega kaasnevat kõrgemat riski ja ebakindlust.

“Ettevõtja” (Enterpreneur) ja “omanik-juht”(owner- manager ). Mille poolest nad erinevad? Ettevõtja - kasvuettevõtja (orienteeritus kasvule, uute võimaluste otsingule , innovatsioonile), kiired muutused, suurem risk ja oodatav tulu, strateegiline juhtimine Omanik-juht - elustiili ettevõte ( juhib ja korraldab ettevõtte tegevust, kuid ei ole orienteeritud uute võimaluste leidmisele, ettevõtte kasvule), mugav aktiivsustase , äraelamiseks piisav sissetuleku tase, rutiinne, taktikaline juhtimine

Alustavate ettevõtete jagunemine kolme põhitüüpi Barringer´i ja Irelend´i järgi. 1) salary-substitute firms - firmad, mis põhimõtteliselt pakuvad omanikele samal tasemel palka, mis nad teeniksid tavalisel tööpostil. NTX raamatupidamine 2) lifestyle firms - firmad, mis pakuvad oma omanikele võimalust järgida mingit kindlat eluviisi ja teenida sellega elatist. NTX alpinist-konstruktor 3) Enterpreneurial firms - firmad, mis toovad uusi tooteid ja teenuseid turule, kasutades turu võimalusi hoolimata ressurssidest, mida nad hetkel kontrollivad.

Äriseadustiku poolne “ettevõtja” ja “ettevõtte” definitsioon. Ettevõtja - on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks. Ettevõte - on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb

Kuidas jaotatakse Euroopa Liidus ettevõtteid mikroettevõteteks, väikeettevõteteks, keskettevõteteks ja suurettevõteteks (töötajate arvu järgi)? Töötajate arvu järgi !!! Mikro - 0-9 Väike - 10-49 Kesk - 50-249 Suur - alates 250

Nende (küsimuses 5 nimetatud) ettevõtete orienteeruv osakaal ettevõtete koguarvus. 92% mikroettevõtted, 7% väikeettevõtted,

R. Cantilloni ettevõtjakäsitlus. Ettevõtja on isik, kes leidis mõne seni kasutamata võimaluse ja tegi seejärel selle ärakasutamiseks vajalikke uuendusi . Selleks oli vaja raha, inimesi, tootmisvahendeid ja uut organisatsiooni.

J. Schmpeteri ettevõtjakäsitlus. Ettevõtja roll majanduses. Innovatsioonide põhiliigid. “Loov hävitus.” Mark I ja Mark II süsteemid. Schumpeter - ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid Ettevõtjate innovatsioonide rakendamise abil tagatakse majandusareng. Innovatsioonide liigid: uue või täiustatud toote juurutamine , uut tüüpi tootmismeetodite juurutamine harus, uue turu avamine , uute toorainete või pooltoodete kasutuselevõtt, uut tüüpi organisatsioonide loomine. Loov hävitus - Innovatsioonid kutsuvad majanduses esile olulisi muudatusi, Heaolu luuakse läbi keerukamate tehnoloogiate kasutuselevõtu ja kõrgema tootlikkuse saavutamise, “Vana” tuleb hävitada, enne kui “uus” saab koha sisse võtta, Protsessi käigus on paljud võidavad, kuid vähemalt lühiajaliselt on ka palju kaotajaid. Mark I - ‘’loov hävitus’’ , kus peamist rolli mängivad ettevõtjad ja innovaatilised ettevõtted. Sisenemisbarjäärid on madalad. Ettevõtja on indiviid. Mark II - ‘‘loov akumulatsioon’’, kus domineerivad suurettevõtjad ja püsiv innovaatiline tuumik. Sisenemisbarjäärid kõrgemad. Ettevõtja ei pea olema indiviid, võib-olla ka grupp

Käitumisteaduslik lähenemine ettevõtjatele. D. McClellandi ettevõtjakäsitlus. Olulisemad motivaatorid ettevõtjana tegutsemisel McClellandi järgi. Ettevõtja roll McClellandi järgi. Pärast Teist Maailmasõda tekkis tal ahvatlus välja selgitada ettevõtja isiksuseomaduste profiil. Ettevõtjate potentsiaalne arv on piiratud inimeste arvuga, kellel on teatud kaasasündinud võimed ja erilised isiksuseomadused ning eriline intuatsioon ja oskus ärivõimalusi ära tunda. Saavutusmotivatsioon ja tugev võimuvajadus

D. L. Birch´i panus ettevõtlusuuringutesse. Gasellettevõtted. Leidis, et väikeettevõtted annavad suurema osa töökohtadest. Jagas firmad ‘‘hiirteks’’ ja ‘‘gasellidest’’, neist viimane on kiiresti kasvav väikeettevõte, kes annavad ligi 70% uutest töökohtadest.

Äriidee, äriidee teostatavuse analüüs, ärimudel, äriplaan – sammude olemus ning järjekord ettevõtte rajamisel. Äriidee on idee, mida saab ära kasutada ärilisel otstarbel tulu teenimiseks Analüüs - väljasõelumine eesmärgiga leida neid, millega tasub edasi tegeleda, millel on potentsiaali Ärimudel - etapp enne äriplaani, kus pannakse kogu äri eesmärgid lühidalt paberile kirja 6 kategoorias (võtmepartnerid, võtmetegevus, võtmeressursid, väärtuspakkumine, kliendisuhted , turustuskanalid , sihtgrupp ). Äriplaan - on ettevõtte äriidee edasiarendus, kus kajastatakse sõnades ja numbrites seda, milliseid võimalusi ettevõte näeb püstitatud eesmärgi saavutamiseks ja milliseid ressursse tal selleks vaja on.

Äriidee põhikomponendid (3). Kes on tarbija? Mida pakutakse? Kuidas tegutsetakse?

Äriidee ja ärivõimalus. Viimase neli olulist omadust. 1)aktiivne 2)õigeaegne 3)kestev 4)seotud toote või teenusega, mis pakub lõpptarbijale lisaväärtust

Võimaluse aken ( window of opportunity) – mõiste. Metafoor, mis kirjeldab ajaperioodi, mille jooksul ettevõttel on reaalne siseneda uuele turule

3 põhivõimalust ärivõimaluse leidmiseks (2. loeng). 1) jälgi trende (majanduslikke, poliitilisi, sotsiaalseid ja tehnoloogilisi) 2) leia ja lahenda probleem 3) täida lünk turul

Loovus ja innovatsioon – olemus ning nende erinevus. Loovus - sisemine, intellektuaalne ideede loomise protsess, mille tulemuseks nn Leiutis - uue toote või tootmisprotsessi leiutamine . Innovatsioon - ideede praktiline rakendamine, nt äriliste leiutiste otstarbekas ära kasutamine. Loova tegevuse käigus sünnib idee, innovatsiooni all mõistetakse selle täiustamist ja praktilist rakendamist.

Organisatsiooniline loovus ning seda soodustavad tegurid. Protsess, mille käigus inimeste ideed ja ressursid transformeeruvad innovatsiooniks. 1) autonoomia - üksikisikud saavad ise otsustada, kuidas ülesandeid täita 2) teisitimõtlemine - kultuur lubab/eeldab, et töötaja käitub individualistlikult, ebastandardselt ja veidralt 3) väljakujunematus - loov tööprotsess, mis sõltub autonoomsele töötajate koostööst, määrab ära juhtimisprotsessi ja mitte vastupidi. Soodustab: organisatsioonikliima, demokraatlik eestvedamine , organisatsiooni kultuur, ressursid ja oskused, struktuurid ja süsteemid

Loovuse avaldumise tingimused (3 põhitingimust, 2. loeng) 1) asjatundlikkus - valdkonna teadmised ja oskused 2) loovmõtlemisoskus - loovuse põhiste protsesside valdamine 3) motivatsioon - ülesandele suunatud motivatsioon

Divergentne ning konvergentne mõtlemine. Divergentne ehk nn ‘‘lahknev mõtlemine’’ - soodustab võimalikult paljude uudsete, ebatavaliste lahenduste genereerimist ühe ja sama probleemi kohta. Koos suurema ideede hulgaga suureneb tõenäosus leida häid ideid. Konvergentne mõtlemine - keskendub ühe parima lahenduse leidmisele

Innovatsioon ja ettevõtte suurus. VKE-d (väike- ja keskettevõtted) panus on suur ja sageli on innovatsiooniprotsess efektiivsem kui suurettevõtetes. Väikestel ja suurtel ettevõtetel on mõlemal eeliseid eri tüüpi innovatsioonide loomisel. VKE-d on innovatiivsemad harudes, kus ressursside, eriti kapitali, roll on väiksem

Innovatsioon ja ettevõtte asukoht. Leidub kohti kus innovatsioonilised ettevõtted kuhjuvad ( Silicon Valley). Geograafiline lähedus soodustab teadmiste ülekandumist ettevõtete vahel. Lähestikku paiknevate väikeettevõtete kogumite korral toimub ‘‘kollektiivse õppimise’’ protsess, kas teadlikult või alateadlikult

Ettevõtte põhiväärtused. Ettevõtte põhiväärtused on tõekspidamised, millest töötajad oma tegevuses lähtuvad. Kokkuvõttes võib see kasvatada ka kogu firma edukust .

Ettevõtte missioon . Kellele, mida ja kuidas me pakume ? Kes me oleme ja mida me teeme?Ei defineerita läbi tehnoloogiate, toodete või teenuste, sest need aeguvad aga põhiväärtused jäävad tarbijatel samaks.

Ettevõtte visioon . Ettevõtte visioon kirjeldab milliseks soovitakse ettevõtet arendada pikas perspektiivis. Visioon näitab meeskonnale millesse ettevõte usub ja kuhu soovitakse edasi minna. Visioon: kirjeldab ideaali, ei sisalda numbreid, on suunanäitajaks, on ettevõtte spetsiifiline, on teadvustatud tervele meeskonnale.

Eesmärgid, strateegia ja tegevuskava – olemus ja omavaheline seos. Eesmärgid - pikaajalised ja lühiajalised. Lühiajalised eesmärgid aitavad meil hinnata, kas liigume piisavalt kiiresti pikaajalise eesmärgi poole Teisalt saab need jagada strateegiliseks (turuosa, tarbijarahulolu, toodete kvaliteet, klienditeeninduse tase, konkurentsivõime jne) ja finantseesmärkideks (käibe kasv, kasumi kasv, dividendide suurus, investeeringute kasuminäitaja jne). Strateegia - strateegia määrab eesmärkide saavutamise teed ja vahendid. Seega on strateegia üldine tegevuskava finantsiliste ja strateegiliste eesmärkide saavutamiseks. Tegevuskava - kui eesmärgid on seatud ja strateegia ning taotlev konkurentsieelis paigas, tuleb kavandada täpsem tegevuskava tulemuste saavutamiseks, mis käitab Kes? Millal? Ja Mida? peab tegema.

Tegeliku strateegia kujunemine kahe komponendi mõjul (3. loeng) 1) kavandatud eesmärgipäraste sammude astumine 2) reaktsioon ootamatutele muutustele ( tehnoloogia areng) ja konkurentide käitumistele

Konkurentsieelis. Eduks on vajalik eristuda, olla unikaalne . Kuidas ja milles oleme kordumatud? Eelis - haruldane , pole lihtne imiteerida, asendada keeruline

Põhilised konkurentsistrateegiad (kululiidri-, diferentseerimis- ja fokuseeritud strateegiad) Kululiidri strateegia - eeliseks on konkurentidest madalamad kulud, mis võimaldab 1) madalamad hinnad ja suurem turuosa või 2) turuhind ja suurem kasum Säästuvõimaluste otsimine: ökonoomsed hooned ja sisseseaded, vähe lisateenuseid. NTX: Säästumarket, Tele2, odavlennufirmad Diferentseerimis strateegia - Saavutada unikaalsus milleski, mida tarbija hindab. Oluline siis kui standardiseeritud toode ei rahulda turu vajadusi. Võimaldab: 1) küsida oma toote eest kõrgemat hinda ja/või 2) suurendada oma müügimahtu ja/või 3) saavutada tarbijate margitruudus. NTX: Stockmann , EMT Fokuseeritud strateegia - ehk turunišši strateegia. Keskendumine kitsale turusegmendile. Eesmärgiks on teenindada sihtsegmendi tarbijaid konkurentidest paremini. Konkurentsieelisteks võivad olla: madalamad kulud nišši teenindamisel ja/või võime pakkuda nišši kuuluvatele tarbijatele midagi teistest erinevat

Ärimudeli mõiste, erinevad ärimudelite näited („ bite and hook “, „bricks and clicks business model“, „freemium business model“ jt) Ärimudel on äriidee hindamine erinevate kategooriate alusel. Neli põhikomponenti: põhistrateegia (kuidas konkureerib, kus turul, taotluslik eelis), strateegilised ressursid(tuumkompetentsid ehk mida osatakse eriti hästi ja strateegilised varad ehk midagi haruldast mida ettevõte omab),partnerlusvõrgustik (hankijad, allhankijad jne) ja kliendisuhted (sihtturg, turustuskanalid, klientidele pakutavad tugiteenused, hinnastruktuur). ‘‘Bite and hook’’ - nn ‘‘sööt’’, ehk müüakse odavalt, vb ka kahjumiga ent seejärel teenitakse lisatoodetelt või teenustelt. NTX: mobiiltelefonid ja kõned ‘‘Bircks and click business model’’ - traditsioonilise ja online tegevuse integreerimine , kus internetipood toetab tavapoodi tellimustelt, kättesaamine kohapealt. ‘‘Freemium business model’’ - baastoode/teenus tasuta, paremvariant tasuline. NTX: veebiteenused , tarkvara , Skype

Osterwalderi ärimudeli ülesehitus 4 põhiosa: 1) infrastruktuur tagab toote pakkumise. Ärimudeli ellu viimiseks peame sooritama teatud võtmetegevusi+võtmeressursid+võtmepartnerid. 2) väärtuspakkumine kirjeldab tooteid ja teenuseid, mida me pakume konkreetsele tarbijate segmendile . Kuidas erineb meie toode konkurendi omast. 3) kliendiga seotud komponendid. Millistele tarbijatele suunatud, kuidas nendeni jõuame, kuidas nendega suhted üles ehitame ja säilitame. 4) ettevõtte tulud ja kulud. Millised on ärimudeli realiseerimisega seotud kulud ning kuidas teenitakse tulu.

Äriidee teostatavuse analüüs - roll ja koht uue ettevõtte rajamise protsessis. Teostatavuse analüüs seisneb äriidee elujõulisuse esmases hindamises. Püütakse määratleda potentsiaalseid probleeme ja vastata küsimusele kas idee hakkab ka tööle ja kas sellega tasub edasi minna. Teostatavuse analüüs eelneb põhjaliku äriplaani koostamisele ning seda tehakse väljavaadete hindamise algfaasis.

Äriplaani olemus, sihtgrupid , kasulikkus, nõuded äriplaanile. Äriplaan on ettevõtte äriidee edasiarendus kajastades sõnades ja numbrites seda, milliseid võimalusi ettevõte näeb püstitatud eesmärkide saavutamiseks ja milliseid ressursse ta selleks vajab. Sihtgruppideks on ettevõtja ise, kaasomanikud, asutajad, laenuandjad, ettevõtluse tugisüsteemid jne. Kasulikkus: idee konkretiseerub, tegevuskava parem ülevaade, fikseeritakse kontrollnäitajad, loob töötajate vahel ühise ettekujutuse firmast . Nõuded: lühike (15-2 lk), informatiivne, osa infot graafiliselt, arusaadavas keeles, eeldused olgu välja toodud, usaldusväärsus omanike seas, keskkonna analüüs, riskianalüüs, peamised protsessid.

Tegevusharu ja konkurentsi analüüsTegevusharu mõiste ja selle määratlemine tegevusharu on ettevõtte grupp, mille tooted on piisavalt lähedased selleks, et nad vahetult omavahel konkureeriksid samade ostjate pärast. Määratlus (lai -> kitsam): rõivastetootmine -> töörõivastetootmine, transport -> lennutransport jne Makrokeskkonna analüüs – PESTLE poliitilised tegurid, majanduslikud tegurid, sotsiaalsed tegurid, tehnoloogilised tegurid, juriidilised tegurid, looduskeskkonnast tulenevad teguridTegevusharu iseärasusi iseloomustavad näitajad ja nende mõju turu suurus, turu kasvutempo ja tegevusala elutsükli faas, konkurentsi ulatus, konkurentide arv ja suhteline suurus, kapitalivajaduse suurus, vertikaalse integratsiooni levik tegevusalal (tõstab kapitalivajadust ja tekitab sageli konkurentsi - positsiooni ja kulude erinevused täielikult integreeritud, osaliselt integreeritud ja integreerimata firmade vahel.Porteri viie konkurentsijõu mudel, tegurid, mille mõjul konkurents tugevneb või nõrgeneb. 5 jõudu: tarnijate mõjukus, uute konkurentide harru sisenemine, konkurents tegevusharude vahel, asenduskaupadest tulenev oht ja ostjate mõjukus.Kaks täiendavat tegurit, mida peaks arvestama – huvigruppide mõju ja täiendkaubad. Huvigrupid - valitsusorganid, omavalitsus , ametiühingud jne. Täiendkaupade valmistajad - ettevõtted, kes valmistavad tooteid mida tarbitakse koos haru ettevõtete toodetega.Tegevusharu liikumapanevad jõud muutused tegevusharu pikaajalises kasutempos, muutused sihtgrupi osas, toodete innovatsioon, tehnoloogilised muutused, turundusalane innovatsioon, interneti ja e-kaubanduse mõju, tegevusharu globaliseerumine, muutused kuludes jne. Kriitilised edutegurid tehnoloogiaga seotud tegurid, tootmisega seotud tegurid, turustamisega seotud tegurid, oskustega seotud tegurid, organisatsioonilised võimed.Strateegilised grupid tegevusharus . Strateegiline grupp koosneb konkureerivatest ettevõtetest, kes omavad turul lähedast positsiooni. Nad võivad üksteisele sarnaneda erinevate tegurite poolest: sortiment , kasutatavad turustuskanalid, pakutavad lisateenused ja tehniline tugi jne

Turunduse mõiste, juhtimisfilosoofiad, 4P ja 4C turundusmeetmestikud. Turundus ( marketing )on tegevuste kompleks , mis hõlmab turu- uuringuid , toote kujundamist, turustuskanalite valikut, hinnapoliitikat, müügi toetamist ja müüki ennast. Eesmärgiks on õppida tundma tarbijate vajadusi ja neid rahuldada. Juhtimisfilosoofia - 1) tootmiskontseptsioon - lähtub sellest et tarbija tahab odavamat toodet. Toota efektiivselt ja hinda alandada. 2) tootekontseptsioon - tarbija eelistab kvaliteetsemat toodet, toote täiustamine. 3) müügikontseptsioon - tarbija ostab toodet vaid siis kui neid toetavate meetmetega ergutatakse. 4) turunduskontseptsioon - sihtturu vajaduste määratlemine ning nende rahuldamine paremini kui konkurendid seda teeks . 5) sotsiaalne turundus - ühiskonnakeskne lähenemine ‘’4P’’ - product, price , place, promotion ‘’4C’’ - customer values , cost to the customer, convenience, communication

Turundusuuringu protsess, erinevad infoallikad, primaarsed ja sekundaarsed andmed. Protsess: probleemi defineerimine , situatsiooni analüüs, eriuurimine, andmete töötlemine ja analüüs. Allikad - jagunevad esmasteks ja teisejärgulisteks. Esmased on küsitlused, vaatlused ja eksperiment , test. Teisejärgulised on ettevõtte sisene ja etteväline info.

Sihtturud. Massturundus, toote diferentseerimine , sihtturundus . Sihtturg tähendab teatud hulka inimesi või organisatsioone, kel on potentsiaalne huvi, ostuvõime ja soov rahuldava kauba või teenuse tootmiseks. Klientideks võivad olla nii üksikisikud/pered kui ka organisatsioonid . Massturundus - põhineb masstootmisel ja turustamisel Toote diferentseerimine - omadustelt mõnevõrra erinevaid tooteid, toodang eristub konkurentide omast, iga toote sihttarbija ei ole täpselt määratletud Sihtturundus - tehakse kindlaks grupid, kellest turg koosneb ja kujundatakse nii tooted kui turundusmeetmed valitud sihtgrupile.

Turu segmenteerimine . Turg jagatakse erinevate ostjate gruppideks vastavalt tarbijate vajadustele, tunnustele ja käitumisele. Eesmärgiks on leida parimad segmendid. Turusegment on sarnaste vajadustega tarbijarühm. Segmenteerida võib ühe kui ka mitme tunnuse alusel.

Toode. Esmatarbe - ja valikkaubad. Ettevõtte toodangu koosseis. Tarbijad ostavad tooteid või teenuseid nendega kaasnevate hüvede saamiseks. Esmatarbekaubad - toodet mida ostetakse sageli ja mille ostmiseks ei tehta erilisi jõupingutusi Valikkaubad - nende ostmise eel võrdleb tarbija toodete kvaliteeti ja hinda mitmetes poodides . NTX: kodumasinad Toodangu koosseis - enamus ettevõtteid ei tooda üksiktooteid vaid tooteseeriat, mis on toodete grupp, mis on oma funktsioonilt, ostjate vajaduste ja kasutatavate turustuskanalite seisukohalt omavahel seotud.

Kaubamärk ja bränd. Kaubamärk - nimi, visuaalne kujundus Bränd - toode ja sellega seonduvad assotsiatsioonid : lubadused, identiteet , kuvand, tuntus, kvaliteet, lojaalsus.

Pakend. Oluline tarbekaupade puhul, mille funktsioon on toote kaitse, müügi soodustamine ja info kandmine

Hinnakujunduse põhimeetodid. 1) kulukeskne - lähtutakse kuludest , millele lisatakse teatud protsent 2) lähtumine tarbija hinnatajust 3) konkurentsikeskne - orienteerumine turuhinnale

Turuhõlvamise ja turukoorimise strateegia. Hõlvamise stra . - madal alghind, luuakse suur tootmispotentsiaal, saavutatakse minimaalse hinna abil võimalikult suur turuosa ja tänu mastaabiefektile ka tooteühiku omahinna alanemine. Hoiab konkurente eemale Koormise stra. - kõrge alghind, ostjateks vaid teatud turusegment, kui see segment on ammendunud alandatakse hinda ja minnakse järgmise segmendi juurde.

Turustuskanalid, nende pikkus ja laius. Turustussüsteemi intensiivsus, tõuke- ja tõmbestrateegia.Turustuskanalid on ettevõtete ja üksikisikute kogumid, kes esinevad toote omanikena või omanikuvahetuse abistajana toote liikumisel tootjalt tarbijani . NTX hulgifirmad, maaklerid jne. Laius näitab iseseisvate liikmete arvu turustuskanali samal astmel, pikkus näitab kanali moodustamiseks astmete hulka. Intensiivsus - on määratud vahendajate arvuga, kes on hõlmatud hulgi- ja jaemüügi astmete juures. Intensiivse turustrateegia korral kasutatakse sihttarbijateni jõudmiseks igat vahendit. Tarbija jaoks tähendab see minimaalseis otsimispingutusi ja poe soodsat asukohta. Tõuke stra. - tõugatakse toode läbi turustuskanali, kasutades seejuures erinevaid meetmeid kanali lülide vahelise koostöö tagamiseks. Tõmbe stra. - tekitab tarbijate nõudluse tootele, mis omakorda tagab tema turustamiseks vajaliku turustuskanali huvi ja toetuse.

Ettevõtte seosed turgude ja riigiga (skeem) Ettevõtte -> riik - maksud , lõivud, teenustasu Riik -> ettevõte - teenused Ettevõte -> toodanguturg - toodang Toodanguturg -> ettevõte - raha Ettevõte -> ressursside turg - raha Ressursside turg -> ettevõte - ressurss Ettevõte -> kapitaliturg (omakapital) - omaniku tulu Kapitaliturg (omakapital) -> ettevõte - finantseering Ettevõte -> kapitaliturg (võõrkapital) - laenupõhisumma+intress Kapitaliturg (võõrkapital) -> ettevõte - krediit

Ettevõtte rajamiseks vajalikud sammud – põhiloogika. 1)planeerimine 2)ettevalmistamine 3)tegevuse alustamine 4)soovitused stardijärgseks perioodiks

Ettevõtete juriidilised vormid (6) – teada ka nende orienteeruvat osakaalu Eestis, ettevõtlusvormi valikul arvestatavaid kriteeriume, nõutavat miinimumkapitali. FIE, täisühing (kaks või enam omanikku ), usaldusühing (üks usaldusomanik ja üks täisomanik), osaühing (min osakapital 2500eur), aktsiaselts (min aktsiakapital 25000eur), tulundusühing

Ettevõtlusvormi valikul OÜ või FIE kasuks otsustamist mõjutavad tegurid. FIE väiksemad registreerimis tasud , kodune pind, piiranguteta ent väike käive, raamatupidamine ise, võib kasutada ettevõtlustulu, piiramata stardikapital .

FIE maksustamise üldpõhimõtted (maksustamine tulu- ja sotsiaalmaksuga). Maksustatakse vaid tulu, sots.maks 33% maksustatavalt tulult

Ärinime valik, ärinimele esitatavad nõuded Äriseadustiku alusel. FIE - ärinimi peab sisaldama ettevõtja ees ja perekonnanime Äriühing - võib olla ainult 1 ärinimi + äriühingu liigile viitav täiend. Nõuded: ei tohi olla vastuolus heade kommetega, ladina tähestikus, ei tohi olla eksitav ettevõtja õigusliku vormi, tegevusala ega tegevuse ulatuse suhtes.

Ettevõtte asukoha valik. Transport, sihtgrupi olemasolu, elanikkond, konkurents jne

Stardikapitali vajadus ettevõtte rajamisel. Piisavalt vahendeid ettevalmistus- ja stardikuludeks, vahendeid ettevõtte tegevuse toetamiseks esimestel tegevuskuudel, reservi ettenägemata juhtudeks

Surmaoru mõiste. Paljud ettevõtted surevad juba enne, kui neil õnnestub saavutada piisav ja püsiv tulude maht. Stardiperioodil ületavad paljud jooksvad kulud tihti sissetuleku, ning kui ettevõtet ei suudeta sellest surmaorust välja juhtida langeb ta negatiivsetesse rahavoogudesse.

Võimalikud stardikapitali allikad. Isiklikud vahendid, sugulaste/sõprade vahendid, pangakrediit, liising, tarnijate poolt antav krediit, väärtpaberite müük, laen jne

Majandusarvestus ettevõttes. Raamatupidamine on majandusarvestuse süsteem ettevõtte tasandil, kajastades ettevõtte varasid ja nende varade moodustamise allikaid ning nendega kaasnevaid tehinguid .

Bilanss, kasumiaruanne , rahavoogude prognoos. Bilanss - on raamatupidamisaruanne , kus kajastatakse antud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase vara, kohustusi ja omakapitali Varad=kohustused+omakapital ehk aktiva =passiva Kasumiaruanne - raamatupidamisearuanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulusid, kulusid ja kasumit. Kasum=tulu-kulu Rahavoogude prognoos - rahavoog iseloomustab ettevõtte rahaliste vahendite jääkide muutust. Prognoosi koostamise eesmärgiks on tagada ettevõtte likviidsus Põhivalem: Raha perioodi algul + laekumised perioodi jooksul - väljaminekud perioodi jooksul. Perioodi lõpul ei tohi see olla negatiivne

Püsi- ja muutuvkulud , tasuvuspunkti leidmine. Püsikulud ei sõltu ettevõtte tegevuse mahust st. Kui palju ta toodab. Püsikuludeks on ntx rent, küte jne Muutuvkulud varieeruvad koos tegevuse mahu muutumisega, kuid on püsivad tooteühiku kohta. Ntx materjali kulu, energia kulu, tööliste palk jne. Tasuvuspunkt =püsikulud/(hind-muutuvkulud)

Finantseerijate ootused äriplaani suhtes. Panga ja riskikapitali erinevad ootused ja käitumine. Pank :annab laenu, huvitatud laenu ja intresside saamisest, eeldab väikest riski (tagatis), eeldab juhtkonna ausust ja usaldusväärsust, ei osale ettevõtte juhtimises Riskikapital: investeerib omakapitali, ootab kapitali kasvu >25% aastas, eeldab väljumisvõimalust 3-5 aasta pärast, eeldab juhtimismeeskonna kompetentsust ja usaldusväärsust, osaleb ettevõtte juhtimises.

Erinevatel arenguetappidel vajab ettevõte erinevate omadustega juhte või juhtimismeeskondi. Tunda nelja peamist rolli, mis ettevõtte rajamise ja laienemise käigus tuleb täita! 1. Leidur - nõudlust omava toote/teenuse autor 2. Ettevõtja - see, kes näeb tootes ärivõimalust ja suudab seda ära kasutada. 3. Kasvava organisatsiooni juht - juhib ettevõtet kiire arengu perioodil, suudab kontrollida organisatsiooni kasvu ja tegevusulatuse laienemist . 4. Väljakujunenud, stabiilse organisatsiooni juht.

Ettevõtja ja väljakujunenud organisatsiooni juhi omaduste erinevused. Kontroll ressursside üle - E eelistab ressursside ajutist kasutamist ja renti, J ressursside omandamine ja töötajate arvu suurendamine Tasu - E eelistab tulemusest sõltuvat, piiramatut tasu, J eelistab kindlaksmääratus tasu Juhtimisstruktuur - E eelistab lihtsaid, üheastmelisi organisatsioone, mitteformaalseid sidemeid, J eelistab formaliseeritud hierarhiat Strateegiline orientatsioon - E juhitus tajutud võimaluste poolt, J juhitud jooksvalt kontrollitavate ressursside poolt. Suhtumine võimaluste kasutamisesse - E teeb revolutsioonilisi otsuseid piiratud aja jooksul, J teeb evolutsioonilisi otsuseid pikema aja jooksul Ressursside rakendamine - E otsused on mitmetasandilised koos enese minimaalse sidumisega igal astmel, J otsused on üheastmelised koos enese täieliku sidumisega.

Väikeettevõtluse osakaalu tõusu põhjused viimastel aastakümnetel (nii Eestis kui teistes riikides).Teenindussektori osakaalu tõus, osade tegevuste sisseostmine suuremate ettevõtete poolt väikeettevõtetele, turu segmenteerimine, ettevõtjaks olemise populaarsuse tõus, masstootmine, muutuvad reeglid tööturul, tehnoloogia areng.

Rahvusvaheline ettevõtlusuuring GEM ( Global Entrepreneurship Monitor ) jagab ettevõtjad kahte gruppi, sõltuvalt ettevõtlusega alustamise motiivist/tõukejõust. Millised need grupid on ning mille poolest nad erinevad. 1) ärivõimaluste kasutamisele orienteeritud ettevõtjad, kes soovivad ära kasutada tajutud ärivõimalusi 2)sundettevõtjad, kes on hakanud ettevõtjaks, kuna teised töövõimalused puuduvad või on mitte rahuldavad

EL riikide ja USA elanike eelistused palgatöötaja ja ettevõtja karjääri suhtes – mida eelistatakse rohkem (Eurobaromeeter 2009). EL - võrdselt Hiina - ettevõtja pigem L-Korea - ettevõtja pigem Jaapan - töötaja Usa - ettevõtja

Peamised motiivid ettevõtja või palgatöötaja karjääri eelistamiseks eelmise uuringu põhjal. Palgatöötaja - fikseeritud regulaarne sissetulek, tööhõive stabiilsus, kindlad töötunnid, sotsiaalne kindlustunneEttevõtjad - sõltumatu, huvitavad ülesanded, töötamise aja ja koha oma valik, paremad sissetuleku vaated, ärivõimaluse realiseerimine

Ettevõtte kasvupotentsiaal – elustiili- ja kasvuettevõtted ( viimased omakorda jaotatuna kahte gruppi). Elustiiliettevõtted - sõltumatus, täielik kontroll, piisavate äraelamisvahendite teenimine , ettevõtja elustiilKasvuettevõtted - sihiks laienemine, kiired muutused, uute võimaluste otsing, töötajate arvu suurendamine, riskid on suuremad, vajab organisatsiooni. -> väikesed ent kõrge kasvupotentsiaaliga ettevõtted ja suure kasvupotentsiaaliga ettevõtted.

Kasvu motiivid, kasvuga seotud ohud. Mastaabiefekt , kasvukõlblik ärimudel, turuliidri eelis, mõjuvõim, vajadus sobida võtmeklientide kasvuga, võime ahvatleda ja hoida võimekaid töötajaid. Ohud: ülemäärased kulud, krediidi ja varude suuruse kontroll, ruumid kitsad , äritegevuse fookuse kadumine, oskamatus delegeerida , rahulolematud töötajad.

Ettevõtte elutsükkel – alustamine, kasv ja laienemine, küpsus, langus.

Sisemine ja väline kasv, nende eelised ja puudused. Sisemine - iseloomulik soov säilitada pereettevõtet, omada täielikku kontrolli, uued tooted ja teenused, kasumi investeering . Eelised: tasakaalukas kasv, max kontroll, säilib kultuur Puudused: aeglane kasvuvorm, vajadus omandada uusi ressursse, ebaõnnestunud investeeringu raske korvamine. Väline - ühinemised ja ülevõtmised, litsenseerumine, strateegilised liidud ja ühisettevõtted, frantsiis . Eelised: konkurentsi vähenemine, juurdepääs uutele toodetele ja teenustele, juurdepääs uuele tehnikale, mastaabiefekt, äririskide hajutamine. Puudused: tippjuhtide kokkusobimatus, eri kultuuride kokkupõrge, jooksvad toimimisprobleemid, äri keerukuse tõus, monopolide vastane seadusnõudlus.

Argumendid ettevõtlustoetuste rakendamise poolt ja vastu. Vastu - stardikapitali saavad vaid osad, lootus töökohtade tõusule ei pruugi täituda, toetuste välja jagamine nõuab samuti ressursse Poolt - aitab raskel perioodil, turutõrgete kompenseerimiseks, konsultatsioonid, täiendavate riskide katmine .

Olulisemad Eestis rakendatavad alustavatele ettevõtjatele suunatud toetusmeetmed:stardi- ja kasvutoetus - starditoetus on suunatud ettevõtjatele, kes on valmis pakkuma toodet mida turg vajab, on jätkusuutlik ent ei ole orienteeritud kiirele kasvule. Kasvutoetus on suunatud ettevõtjatele kes on valmis pakkuma toodet võit teenust mida turg vajab ja kes on orienteeritud kiirele kasvu tempole ning omavad ekspordipotentsiaali. ettevõtlusinkubaatorid (nende teenuste sisu) - pakutavad teenused ettevõtjatele: sisustatud kontoriruumid, võimalus kasutada täiendavaid nõupidamisruume, sekretäriteenused, konsultatsioonid ja koolitused. Mentorlus - kahe inimese pikemaajalist koostöösuhet, kus kogenud ettevõtja annab üldjuhul oma teadmisi tasuta alustavale ettevõtjale.

Eesti ettevõtluse tugisüsteem – põhilised organisatsioonid (EAS, Kredex , Maaelu Edendamise Sihtasutus , maakondlikud arengukeskused), nende roll ja ettevõtjatele pakutava toetuse sisu. EAS - eesmärgiks on tagada ettevõtluse arenguks suunatud riiklike ja välisabi programmide, meetmete ja projektide rakendamine järgnevais valdkondades: eesti ettevõtete suurendamine välisturgudel, välismaiste otseinvestorite kaasamine, turism KredEx - eesmärgiks on erinevaid garantiitooteid pakkudes parandada kapitali kättesaadavust VKE-dele, toetada eksportivaid ettevõtjaid, suurendada eluaseme soetamiseks ja renoveerimiseks vajalike laenude kättesaadavust. Maaelu Edendamise Sihtasutus - riigiabi andja, andes abi Euroopa komisjoni poolt aktsepteeritud vormides . Eelkõige väljastatakse maaettevõtluslaene ning laenutagatisi maapiirkonnas tegutsevatele ettevõtetele.Maakondlikud arengukeskused - on KredExi ja EASi lepingulised partnerid , kes vahendavad üle Eesti nimetatud sihtasutuste tooteid ja teenuseid ning ühtlasi tagavad riiklike poliitikate rakendumise maakondlikul tasandil.

.DOCX Laadi alla originaalfail 6 lk · .docx · 141 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-01-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti

141 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

reda Õppematerjali autor

Ettevõtlus ettevõtja ettevõtja innovatsioon ressurss turg ettevõtlus konkurents töötaja turundus

Sarnased õppematerjalid

docx

Ettevõtte kordamisküsimused

17.saj ettevõtja- sõlmis riigiga lepingu mingite tööde teostamiseks (lepingu summa ette teada) koguarvus. * 92% mikroettevõtted Schumpeter ettevõtja on NOVAATOR, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid. * 7% väikeettevõtted Stevenson ja Jarillo Ettevõtlus on protsess, mille abil indiviidid (omal käel v * < 1% keskettevõtted organisatsioonide sees) püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sältumata * 0,2% suurettevõtted rssurssidest, mis sel hetkel nende käsutuses on. Burns ettevõtjad kasutavad INNOVATSIOONE selleks, et ära kasutada muutusi või luua võimalusi kasumi teenimiseks. See juures paigutavad nad ressursse ümber

Ettevõtlus

doc

Ettevõtluse aluste eksam

1. “Ettevõtlus” ja “ettevõtja” – põhimõisted ja nende areng. (Orienteeruvalt tunda vähemalt Schumpeteri, Stevensoni ja Jarillo ning Burnsi määratlusi.) Scumpeter: Ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid. Stevenson ja Jarillo: Ettevõtlus on protsess, mille abil indiviidid – kas omal käel või organisatsioonide sees – püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel nende käsutuses on. Burns: Ettevõtjad kasutavad innovatsiooni selleks, et ära kasutada muutusi või luua võimalusi kasumi teenimiseks. Seejuures paigutavad nad ressursse ümber vähemtootlikest valdkondadest tootlikumatesse ja kasumlikemasse, aktsepteerides selle tegevusega kaasnevat kõrgemat riski ja ebakindlust

Ettevõtlus alused

doc

Ettevõtluse alused eksam 2015

võimalusi kasumi teenimiseks, seejuures paigutavad nad ressursse ümber vähemtootlikest valdkondadest toodlikumatesse ja kasumlikmasse, aksepteerides selle tegevusega kaasnevat kõrgemat riski ja ebakindlust Ettevõtlus Jarillo – protsess, mille abil indiviidid püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis on sel hetkel nende käsutuses. Schumpeter – ettevõtlus on loominguline toiming 2. “Ettevõtja” (entrepreneur) ja “omanik-juht”(owner-manager). Mille poolest nad erinevad? Ettevõtja (entrepreneur) – iseloomulik orienteeritus kasvule, uute võimaluste otsingule, innovatsioonile. Iseloomustab:  Võimalustele orienteeritus  Innovatsioon  Enesekindlus  Proaktiivsus, kindlameelsus, suur energia  Enesemotivatsioon, suurem saavutusvajadus  Visioon ja vaist

Ettevõtluse alused

doc

Ettevõtluse aluste kordamisküsimused 2016 ja eksamiküsimused

(Orienteeruvalt tunda vähemalt Schumpeteri, Stevensoni ja Jarillo ning Burnsi määratlusi.) 17. sajandil nimetati ettevõtjaks isikut, kes sõlmis riigiga lepingu mingite tööde teostamiseks, kusjuures lepingu summa oli ette teada. Sõltuvalt tegelikest kuludest sai ettevõtja lisatulu või pidi korvama täiendavad kulutused. Joseph Schumpeter (1934): ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid. Stevenson ja Jarillo (1990): ettevõtlus on protsess, mille abil indiviid – kas omal käel või organisatsioonide sees – püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel nende käsutuses on. P. Burns (2001): ettevõtjad kasutavad innovatsioone selleks, et ära kasutada muutusi või luua võimalusi kasumi teenimiseks. Seejuures paigutavad nad ressursse ümber vähemtootlikest valdkondadest tootlikumatesse ja kasumlikemasse, aktsepteerides selle tegevusea kaasnevat

Ettevõtluse alused

doc

Ettevõtluse alused, kordamisküsimused eksamiks

Ettevõtjat iseloomustab: - Uutele võimalustele ja kasvule orienteeritus - Innovaatilisus - Enesekindlus - Proaktiivsus, kindlameelsus, suur energia - Enesemotivatsioon, suurem saavutusevajadus - Visioon ja vaist - Soov võtta suuremaid riske ja elada suurema ebakindluse tingimustes Schumpeter – ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid. Stevenson ja Jarillo – ettevõtlus on protsess, mille abil indiviidid püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel nende käsutluses on. P. Burns – ettevõtjad kasutavad innovatsioone selleks, et ära kasutada muutusi või luua võimalusi kasumi teenimiseks. Seejuures paigutavad nad ressursse ümber vähemtootlikest valdkondadest tootlikumatesse ja kasumlikemasse, aksepteerides selle tegevusega kaasnevat kõrgemat riski ja ebakindlust.

Ettevõtluse alused

docx

Ettevõtluse alused - Eksamiks kordamine

parandamisele, korrakaitsele ja paludele muudele asjadele, mis on ka ettevõtte huvides. 34. Ettevõtte rajamiseks vajalikud sammud – põhiloogika. 0.etapp: Ettevõtja enesehinnang: kogemused, haridus, tervis, perekond, ressursid,sidemed,eesmärgid jms Tuleb hinnata oma tugevaid ja nõrku külgi ning määratleda isiklikd eesmärgid ettevõtluse alal. 1.etapp: planeerimine 1.1Määratle tarbijate vajadused. 1.2Määratle toode või teenus. 1.3Analüüsi olukorda tegevusalal. 1.4Hinda konkurentsi. 1.5Leia oma konkurentsieelis ja turunišš. 1.6Hinda turgu, vali sihtsegmendid. 1.7Hinda turu ja nõudluse suurust. 1.8Täpsusta kavandatavad müügimahud. 1.9Määra administratiiv-juhtimispersonali vajadus. 1.10 Määra muu personali vajadus. 1.11 Määra tootmisvahendite vajadus. 1

Ettevõtlus alused

doc

Ettevõtluse alused

Kordamisküsimused: 1. "Ettevõtlus" ja "ettevõtja" põhimõisted ja nende areng. (Orienteeruvalt tunda vähemalt Schumpeteri, Stevensoni ja Jarillo ning Burnsi määratlusi.) · Ettevõtlus - on prantsuse päritolu. 1437. a sõnaraamatus tähistati sellega isikut, kes on aktiivne ja saavutab midagi. Algselt kasutati ka vahendaja tähenduses. Esialgu olid sellisteks vahendajateks maadeuurijad. · Keskajal nimetati ettevõtjaks paraadide ja muusikaliste ürituste organisaatoreid. Ettevõtja on isik, kes tegutseb riski tingimustes. · Joseph Schumpeter (1934): ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid.

Ettevõtluse alused

doc

Ettevõtluse alused eksam

murda väljakujunenud tegevuspraktikat · ettevõtjad kasutavad innovatsioone selleks, et ära kasutada muutusi või luua võimalusi kasumi teenimiseks. Seejuures paigutavad nad ressursse ümber vähemtootlikest valdkondadest tootlikumatesse ja kasumlikemasse, aktsepteerides selle tegevusega kaasnevat kõrgemat riski ja ebakindlust. (Burns 2001) Ettevõtlus · protsess, mille abil indiviidid püüdlevad võimaluste pooleja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel nende käsutuses on (Stevensoni ja Jarillo 1990) · ettevõtlus on loominguline toiming (Schumpeter) 2. "Ettevõtja" (entrepreneur) ja "omanik-juht"(owner-manager). Mille poolest nad erinevad? Omanik-juht (owner-manager) - iseloomulik elustiiliettevõttele, ta juhib ja korraldab ettevõtte

Ettevõtluse alused

Rohkem sarnaseid