Ettevõtluse alused - Eksamiks kordamine (0)

EKSAM – ETTEVÕTLUSE ALUSED (KONSPEKT)
1.“ Ettevõtlus ” ja “ ettevõtja ” – põhimõisted ja nende areng. (Orienteeruvalt tunda vähemalt Schumpeteri, Stevensoni ja Jarillo ning Burnsi määratlusi.)
Ettevõtja
Sõna „ entrepreneur “ pärineb aastast 1437 ning on prantsuse päritolu. Algselt kasutati seda vahendaja tähenduses(maadeavastajad, kelle avastusreisidega kaasnes kaubavahetus). Hiljem keskajal kutsuti ettevõtjaks isikut, kes tegeles ürituste organiseerimisega või suurte ehitusprojektide (losside, kirikute) juhte. 17.sajandil nimetati ettevõtjaks isikut, kes sõlmis riigiga lepingu mingite tööde tegemiseks, kusjuures lepingu summa oli ette teada ( Sõltuvalt sellest kui suured olid tegelikud kulud, sai ettevõtja lisatulu või pidi lisakulud ise katma).Eesti keelde on sama sõnatüvi jõudnud kujul "antreprenöör" - eraettevõtja, teatri, tsirkuse vms pidaja kapitalistlikes maades.
Joseph Schumpeteri määratlus (1934)
-Ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid
P.Burns (2001)
- Ettevõtjad kasutavad innovatsioone selleks, et ära kasutada muutusi või luua uusi võimalusi kasumi teenimiseks. Seejuures paigutatakse ressursse ümber vähemtootlikest valdkondadest tootlikumatesse ja kasulikemasse, aktsepteerides selle tegevusega kaasnevat kõrgemat riski ja ebakindlust.
Ettevõtlus
Stevenson ja Jarillo (1990)
-Ettevõtlus on protsess, mille abil indiviidid püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel nende käsutluses on.
Joseph Schumpeter
-Ettevõtlus on loominguline toiming
2. “Ettevõtja” (entrepreneur) ja “omanik-juht”(owner-manager). Mille poolest nad erinevad?
Omanik-juht(owner-manager) – iseloomulikelustiili ettevõttele, ta juhib ja korraldab ettevõtte igapäevast tegevust, kuid ei ole orienteeritud uute võimaluste leidmisele, ettevõtte kasvule. Teda iseloomustab:
- sõltumatuse vajadus
- saavutusvajadus (ka tunnustusvajadus)
- soov kontrollida oma keskkonda ja saatust
- võime elada ebakindluse tingimustes ja võtta mõõdukaid riske.
Ettevõtja(entrepreneur) – iseloomulik orienteeritus kasvule, uute võimaluste otsingule, innovatsioonile. Teda iseloomustab:
- Võimalustele orienteeritus
- Innovaatilisus
- Enesekindlus
- Proaktiivusus, kindlameelsus, suur energia
- Enesemotivatsioon, suurem saavutusevajadus (self-motivated)
- Visioon ja vaist
- Soov võtta suuremaid riske ja elada suurema ebakindluse tingimustes
3. Alustavate ettevõtete jagunemine kolme põhitüüpi Barringer´i ja Ireland´i järgi.
- Salary-Substitute firms – omanikul on sama suur sissetulek kui tavatöötajal ( ehk omanik sama suurt palka kui tava töötaja )
- Lifestyle firms – firmad, mis pakuvad omanikule/omanikele järgida teatud elustiili, samal ajal sellega elatist teenides.
- Entrepreneurial firms – firmad, mis luues ja püüdes uusi võimalusi, toovad turule uusi kaupu ja teenuseid, hoolimata ressurssidest, mis neil parasjagu kättesaadavad on.
4.Äriseadustiku poolne “ettevõtja” ja “ettevõtte” definitsioon.
Ettevõtja – füüsikaline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing
Ettevõte – majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb
5.Kuidas jaotatakse Euroopa Liidus ettevõtteid mikroettevõteteks, väikeettevõteteks, keskettevõteteks ja suurettevõteteks (töötajate arvu järgi) ning nende ettevõtete orienteeruv osakaal ettevõtete koguarvus ?
-Mikroettevõte – 0-9 töötajat, 92%
- Väikeettevõte – 10-49 töötajat, 7%
- Keskettevõte – 50 – 249 töötajat,