Vastus leiad õppematerjalist: Ettevõtluse alused

Ettevõtluse alused (0)

Tallinna Tehnikaülikool - Majandus - Ettevõtluse alused

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mille poolest nad erinevad?
Keskettevõteteks ja suurettevõteteks töötajate arvu järgi?
Millised isikuomadused on ettevõtjatele kõige vajalikumad?
Kes on tarbijateks?
Keda nähakse ettevõtte toodete potentsiaalsete tarbijatena?
Kuidas ja miks just nii turgu segmenteeritakse?
Kes on esialgseks sihtgrupiks?
Miks võetakse sihikule just see turusegment?
Milline on sihtgrupi võimalik muutuminelaienemine tulevikus?
Mida neile pakutakse?
Milles seisneb toodete eripära ja konkurentsieelis?
Milliste uute toodete väljaarendamine on perspektiivne edaspidi?
Kuidas tegutsetakse?
Milline on ettevõtte toimimise eripära?
Milline on ettevõtte suurus esialgne töötajate arv?
Milliste äripartneritega tehakse koostööd kas kasutatakse allhankijaid?
Millised on edasised arenguplaanid?
Kellelgi vaja ja kas sellega on mõtet tegeleda?
Kelle taskus on sinu raha?
Kuidas sa kavatsed selle oma taskusse saada?
Kuidas nendega suhted üles ehitame ja neid säilitame?
Mida me püüame teha oma tarbijate jaoks?
Kuidas me seda teeme?
Mida peab tegema?
Milliseid tegevusi tuleb eesmärkide saavutamiseks rakendada?
Mida need tegevused täpselt sisaldavad?
Kuidas mõõdame nende tegevuste tulemusi?
Kes nende tegevuste eest vastutab?
Millised on tähtajad?
Milliseid ressursse on vaja nende tegevuste jaoks?
Millistel turgudel milliste äriüksustega ning milliste toodete ja teenustega me konkureerime?
Kuidas me konkureerime?
Kuidas loome pikaajalise tugeva konkurentsipositsiooni?
Kuidas rajame olulise ja püsiva konkurentsieelise?
Kuidas me toetame üld- ja konkurentsistrateegiat?

Kordamisküsimused:
“ Ettevõtlus ” ja “ ettevõtja ” – põhimõisted ja nende areng. (Orienteeruvalt tunda vähemalt Schumpeteri, Stevensoni ja Jarillo ning Burnsi määratlusi.)

Ettevõtlus - on prantsuse päritolu. 1437. a sõnaraamatus tähistati sellega isikut, kes on aktiivne ja saavutab midagi. Algselt kasutati ka vahendaja tähenduses. Esialgu olid sellisteks vahendajateks maadeuurijad.
Keskajal nimetati ettevõtjaks paraadide ja muusikaliste ürituste organisaatoreid. Ettevõtja on isik, kes tegutseb riski tingimustes.
Joseph Schumpeter (1934): ettevõtja on novaator , kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid.
Stevenson ja Jarillo (1990): Ettevõtlus on protsess, mille abil indiviidid – kas omal käel või organisatsioonide sees - püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel nende käsutuses on.
P. Burns (2001) – ettevõtjad kasutavad innovatsioone selleks, et ära kasutada muutusi või luua võimalusi kasumi teenimiseks. Seejuures paigutavad nad ressursse ümber vähemtootlikest valdkondadest tootlikumatesse ja kasumlikemasse, aktsepteerides selle tegevusega kaasnevat kõrgemat riski ja ebakindlust.

“ ja “omanik-juht”(owner- manager ). Mille poolest nad erinevad?
“omanik-juht”- iseloomulik elustiiliettevõttele, ta juhib ja korraldab ettevõtte igapäevast tegevust, kuid ei ole orienteeritud uute võimaluste leidmisele, ettevõtte kasvule, mugav aktiivsuse tase, äraelamiseks piisav sissetuleku tase, rutiinne taktikaline juhtimine.
Teda iseloomustab:

Sõltumatuse vajadus.
Saavutusvajadus (ka tunnustusvajadus ).
Soov kontrollida oma keskkonda ja saatust.
Võime elada ebakindluse tingimustes ja võtta mõõdukaid riske.

Ettevõtja” ( entrepreneur )- kasvuettevõte, kiired muutused, suurem risk ja oodatav tulu, strateegiline juhtimine

Uutele võimalustele ja kasvule orienteeritus.
Innovaatilisus .
Enesekindlus .
Proaktiivsus, kindlameelsus, suur energia.
Enesemotivatsioon , suurem saavutusevajadus.
Visioon ja vaist.
Soov võtta suuremaid riske ja elada suurema ebakindluse tingimustes.

Alustavate ettevõtete jagunemine kolme põhitüüpi Barringer´i ja Irelend´i järgi.

Palgatööd asendav ettevõte

Ettevõte, mis tagab omanikule/omanikele sarnase sissetuleku taseme ja töökoormuse, mida nad teeniksid palgatöötajana.

Elustiili ettevõte

Ettevõte, mis tagab omanikule/omanikele võimaluse järgida teatud elustiili ja teenida sellega elatist.

Innovatsioonidele orienteeritud ettevõte

Ettevõte, mis toob turule uusi tooteid ja teenuseid, avastades ja luues uusi võimalusi, sõltumata ressurssidest, mis tal on jooksvalt kasutada.

Äriseadustiku poolne “ettevõtja” ja “ettevõtte” definitsioon.

Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing , usaldusühing , osaühing , aktsiaselts ja tulundusühistu . (Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, mitte nende rajajaid .)

Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb.

Ettevõtlus on isiku iseseisev majandus- või kutsetegevus , mille eesmärgiks on tulu saamine kauba tootmisest, müümisest või vahendamisest, teenuse osutamisest või muust tegevusest, kaasa arvatud loominguline või teaduslik tegevus.

Kuidas jaotatakse Euroopa Liidus ettevõtteid mikroettevõteteks, väikeettevõteteks, keskettevõteteks ja suurettevõteteks (töötajate arvu järgi)? 6. Nende ettevõtete orienteeruv osakaal ettevõtete koguarvus.

Mikroettevõtted - 0-9 töötajat (92%)
Väikeettevõted - 10-49 töötajat (7%)
Keskettevõtted - 50-249 töötajat (
Suurettevõtted - 250+ töötajat (0,2%)

Start-up ettevõtte mõiste.

Iduettevõte on skaleeritava toote või teenuse väljatöötamiseks loodud alustav ettevõte, mida iseloomustab määramatus ning mille keskmes on üldjuhul innovaatiline tehnoloogia või uudne ärimudel. Enamikul juhtudel on iduettevõtete näol tegemist kasumile orienteeritud ettevõtetega infotehnoloogia , energeetika , tervisetööstuse, biokeemia ja teistest tööstusharudest.
ettevõte, mille asutamisest ei ole möödunud enam kui 6 aastat;
ettevõte, mis plaanib oma eagrupi ettevõtetega võrreldes selgelt üle keskmise käivet ning 20% ja enam kasvu käibes, kasumis või töötajate arvus aastas;
ettevõte, mis plaanib turule tuua turu jaoks uudseid tooteid, tehnoloogiaid või teenuseid või mille kuludest moodustavad üle 15% teadus- ja arendustegevuse kulud;
ettevõte, mille fookus on ekspordil ja rahvusvahelistumisel

Ettevõtluskiirendite tegutsemispõhimõtted.

Meeskonnad kandideerivad kiirendisse.
Väljavalitud saavad investeeringu (nt 15 000€) ja osalevad programmis.
Vastutasuks loobutakse 8-9% osalusest.
Rahvusvahelised mentorid nõustavad programmi jooksul (kolm kuud) meeskondi.
Programmi lõpus esitlused investoritele.

Rahvusvaheline ettevõtlusuuring GEM ( Global Entrepreneurship Monitor ) jagab ettevõtjad kahte gruppi, sõltuvalt ettevõtlusega alustamise motiivist/tõukejõust. Millised need grupid on ning mille poolest nad erinevad.

Ärivõimaluste kasutamisele orienteeritud ettevõtjad, kes soovivad ära kasutada tajutud ärivõimalusi ( opportunity entrepreneurs).
Sundettevõtjad, kes on hakanud ettevõtjaks, kuna teised töövõimalused puuduvad või on mitterahuldavad (necessity entrepreneurs).

EL riikide ja USA elanike eelistused palgatöötaja ja ettevõtja karjääri suhtes – mida eelistatakse rohkem (Eurobaromeeter 2012).
EL – ettevõtja karjääri kasuks 37%, Palgatöötaja kasuks 58%
USA – Ettevõtja karjääri kasuks 51%, Palgatöötaja kasuks 46%
Euroopa riigid tahavad olla pigem palgatöötajad, USA inimesed ettevõtjad.

Peamised motiivid ettevõtja või palgatöötaja karjääri eelistamiseks eelmise uuringu põhjal.

Palgatöö plussid - Regulaarne , fikseeritud sissetulek , Tööhõive stabiilsus, Kindlad töötunnid,

Sotsiaalne kindlustunne/kindlustatus

Ettevõtluse plussid - Sõltumatus/eneserealiseerimine/huvitavad ülesanded, Töötamise aja ja koha vaba valik, Paremad sissetulekuväljavaated, Ärivõimaluse realiseerimine, Et vältida hõivega seotud ebakindlust .

Millised isikuomadused on ettevõtjatele kõige vajalikumad?

Vaimne võimekus - loovus , intelligentsus , analüüsivõime, olulise eristamise oskus, keskendumisvõime jne.
Teotahe - valmisolek midagi ära teha koos sooviga ka vastutada. Töökus , initsiatiivikus, püsivus, ambitsioonikus. Lisaks ideede genereerimisele tuleb need ellu viia.
Suhtlemisoskus . Väikeettevõtja suhtleb sageli isiklikult nii hankijate , pangatöötajate, klientide ja muidugi ka oma töötajatega.
Kompetentsus oma äri alal. Oma tegutsemisvaldkonna tundmine .
Enesekindlus koos otsustusvõimega. Valmisolek mõõdukaks riskiks, eesmärkide seadmise oskus

Ettevõtjaks kujunemine: sattumine teelahkmele, soov ja võimalus saada ettevõtjaks.

Töökoha kaotus,
õppeasutuse lõpetamine , sh mittestatsionaarses vormis,
konflikt ülemusega, võimetus senisel töökohal oma ideid realiseerida,
elukohavahetus,
isikliku elu muutused (abiellumine, lahutamine, teatud ikka jõudmine, laste suurekskasvamine jne),
suured muutused piirkonna majanduselus.

Soovi mõjutavad:

Rahvuslik kultuur ja kohalikud traditsioonid.
Perekond.
Läbitud õppeasutused .
Sõbrad ja tuttavad.
Eeskujud.

Võimaluse mõjutajad:

Üldine majandusolukord, majanduspoliitika ja ettevõtluse tugisüsteem .
Algkapitali (ja ka teiste vajalike ressursside) olemasolu või kättesaadavus.
Vajalike teadmiste, oskuste ja kogemuste olemasolu.
Turu tundmine ja varasem kokkupuude müügitegevusega.

Erinevatel arenguetappidel vajab ettevõte erinevate omadustega juhte või juhtimismeeskondi. Tunda nelja peamist rolli, mis ettevõtte rajamise ja laienemise käigus tuleb täita!

Leidur (disainer, kunstnik vms) – nõudlust omava toote/teenuse autor.
Ettevõtja – see, kes näeb tootes ärivõimalust ja suudab seda ära kasutada.
Kasvava organisatsiooni juht – juhib ettevõtet kiire arengu perioodil, suudab kontrollida organisatsiooni kasvu ja tegevusulatuse laienemist .
Väljakujunenud, stabiilse organisatsiooni juht.

Ettevõtja ja väljakujunenud organisatsiooni juhi omaduste erinevused.

Äriidee , äriidee teostatavuse analüüs, ärimudel, äriplaan – sammude olemus ning järjekord ettevõtte rajamisel.

Äriidee leidmine (+ ärikontseptsiooni väljatöötamine + toote prototüübi valmistamine).
Äriidee teostatavuse analüüs (feasibility study) – kas äriidee on ka ärivõimalus? Teostatavuse analüüs seisneb äriidee elujõulisuse esmases hindamises. Püütakse määratleda potentsiaalseid probleeme ja vastata küsimusele:
Kas see idee hakkab tööle ja kas sellega tasub edasi minna?
Leidub erinevaid metoodikaid selle läbiviimiseks.
Ärimudeli koostamine.
Äriplaani koostamine. Äriplaan on ettevõtte äriidee edasiarendus (kava äriidee elluviimiseks) kajastades sõnades ja numbrites seda, milliseid võimalusi ettevõte näeb püstitatud eesmärgi saavutamiseks ja milliseid ressursse ta selleks vajab.

Äriplaani koostades vaadeldakse ettevõtet tervikuna ja kajastatakse tema tegevuse kõiki külgi. Üksikuid tegevusvaldkondi ei tõsteta seejuures esile teiste arvelt ega laskuta liigsetesse detailidesse.

0-etapp: Ettevõtja enesehinnang : kogemused, haridus , tervis, perekond, ressursid , sidemed, eesmärgid jms.
1. etapp - planeerimine

1.1 Määratle tarbijate vajadused.
1.2 Määratle toode või teenus.
1.3 Analüüsi olukorda tegevusalal.
1.4 Hinda konkurentsi.
1.5 Leia oma konkurentsieelis ja turunišš.
1.6 Hinda turgu, vali sihtsegmendid.
1.7 Hinda turu ja nõudluse suurust.
1.8 Täpsusta kavandatavad müügimahud.
1.9 Määra administratiiv-juhtimispersonali vajadus.
1.10 Määra muu personali vajadus.
1.11 Määra tootmisvahendite vajadus.
1.12 Hinda toodangu jaotussüsteemiga seotud ressursside vajadust.
1.13 Tööta välja turundusstrateegia .
1.14 Hinda vajalike kulude suurust.
1.15 Vali ettevõtlusvorm ja ettevõtte organisatsiooniline struktuur.
1.16 Määratle eesmärgid kasumi alal, täpsusta tegevuskava ja eelarved .

2. etapp - ettevalmistamine

2.1 Vali ettevõtte asukoht.
2.2 Vali ärinimi .
2.3 Hangi vajalikud load, litsentsid ja registreerimised.
2.4 Ava pangaarve , vajaduse korral võta krediiti.
2.5 Kujunda ja valmista firmamärk, blanketid, reklaamsildid, visiitkaardid jne.
2.6 Pane paika raamatupidamissüsteem.
2.7 Konsulteeri ekspertidega ( jurist , raamatupidaja).
2.8 Muretse seadmed , sisustus , kontorimööbel jne.
2.9 Paigalda sidevahendid.
2.10 Sõlmi vajalikud kindlustuslepingud.

3. etapp - tegevuse alustamine

3.1 Telli kauba (materjalide) varud.
3.2 Sõlmi töölepingud.
3.3 Alusta turunduskampaaniat.
3.4 Sea ettevõte avamisvalmis.
3.5 Kehtesta töögraafik.
3.6 Kontrolli kõik üle.
3.7 Tee uksed lahti.

4. etapp – soovitused stardijärgseks perioodiks

Säilita võetud siht (kui ettevalmistus oli põhjalik). Hoia fookust.

Planeeri tasakaalustatud ajakasutus.

Õpi paremini tundma kliente. Kuula!

Täiusta toodet/teenust.

Jälgi rahavoogu, analüüsi kõrvalekaldeid.

Hoia suhteid panga, hankijate, investoritega.

Ettevõtja on otsustanud ettevõtlusega alustada ning alustab äriideede otsingut, hindamist, edasiarendamist.
Ettevõtja tunnetab ära mingi võimaluse, täitmata koha turul, lahendamata probleemi – ning rajab ettevõtte, et probleem lahendada või tühimik täita.

Äriidee põhikomponendid (3).

Kes on tarbijateks?

Keda nähakse ettevõtte toodete potentsiaalsete tarbijatena?

Kuidas ja miks just nii turgu segmenteeritakse?

Kes on esialgseks sihtgrupiks? Miks võetakse sihikule just see turusegment ?

Milles on antud sihtgrupi spetsiifika, nt turustuskanalite või sobivate reklaamikanalite osas?

Milline on sihtgrupi võimalik muutumine/laienemine tulevikus?

Kas on oodata tarbijate vajaduste muutumist edaspidi?

Mida neile pakutakse?

Milliseid tooteid ja teenuseid pakutakse, milliseid tarbijate vajadusi rahuldatakse ja probleeme lahendatakse, millised hüved pakutavate toodete ja teenustega tarbijate jaoks kaasnevad?

Milles seisneb toodete eripära ja konkurentsieelis?

Kas põhitootele lisanduvad mingid täiendavad tooted ja teenused?

Milliste uute toodete väljaarendamine on perspektiivne edaspidi?

Kuidas tegutsetakse?

Milline on ettevõtte toimimise eripära?

Milline on ettevõtte suurus, esialgne töötajate arv?

Milliste äripartneritega tehakse koostööd, kas kasutatakse allhankijaid?

Millel baseerub ettevõtte tasuvus , mis tagab tegevuse efektiivsuse, kuludealase konkurentsivõime?

Millised on edasised arenguplaanid?

Äriidee ja ärivõimalus. Viimase neli olulist omadust.

Ärivõimaluse omadused

Atraktiivne

Õigeaegne

Kestev

Seotud toote või teenusega, mis pakub ostjale või lõppkasutajale lisaväärtust

Võimaluse aken (window of opportunity) – mõiste.
“Võimaluse aken” on metafoor , mis kirjeldab ajaperioodi, mille jooksul ettevõttel on reaalne siseneda uuele turule:

Kui turg uuele tootele/teenusele on tekkinud, siis aken avaneb ja uued ettevõtted sisenevad tegevusharru.
Teatud hetkeks turg küpseb ja võimaluse aken (uute sisenejate jaoks) sulgub.

3 põhivõimalust ärivõimaluse leidmiseks. (Jälgi trende, ….).

Jälgi trende (poliitilisi, majanduslikke, sotsiaalseid, tehnoloogilisi)
Leia ja lahenda probleem
Täida lünk turul

Loovus ja innovatsioon – olemus ning nende erinevus.
Loovus ja innovatsioon ei ole sünonüümid.

Loovus – sisemine, intellektuaalne ideede loomise protsess. Tulemuseks nn Leiutis ( invention ) – uue toote või tootmisprotsessi idee loomine.
Innovatsioon – nende ideede praktiline rakendamine, nt leiutise ärilisel otstarbel ära kasutamine (nt uue toote loomine). Eesti Entsüklopeedia järgi on innovatsioon uuendus, mingi teadusliku, tehnilise või organisatsioonilise avastuse, leiutise vm saavutuse rakendamine ühiskonnas.
Innovatsioon seisneb selle väärtuse olulises muutuses, mida ettevõte pakub oma tarbijatele

või

sellele väärtuse loomise/tagamise kulude olulises vähendamises.

Innovatsioonide vajadus:

Konkurentsijõud suruvad peale.
Innovatsioonideta jääb ettevõtte eluiga lühikeseks.
Innovatsiooni on raske saavutada üksinda, küll võib üksi olla loov. Siiski võib ka üksikisik olla innovaatiline või organisatsioon loov.
Innovatsiooni korral on olulise tähtsusega ajastamine , et oleks võimalik edu turul.
Innovaatorid on huvitatud tulemustest, neid huvitab ideede edukas kasutamine. Loovad inimesed seda ei vaja – neid motiveerib idee.

Organisatsiooniline loovus ning seda soodustavad tegurid.

Organisatsiooniline loovus on protsess, mille käigus inimeste ideed ja ressursid transformeeruvad innovatsiooniks. Olulised on:

Autonoomia – üksikisikud saavad ise otsustada, kuidas ülesandeid täita, eksperimenteerida.

Teisitimõtlemine – kultuur lubab/eeldab, et töötaja käitub individualistlikult, ebastandardselt ja isegi veidralt.

Väljakujunematus – loov tööprotsess, mis sõltub autonoomsete töötajate koostööst, määrab ära juhtimisprotsessi ja mitte vastupidi. Tippjuhtkonnal toetav ja hõlbustav roll.
Soodustavad tegurid:

Organisatsioonikliima: “ atmosfäär ” on osalemist soodustav , loob positiivse meelestatuse, võimaldab vabalt väljenduda, nõuab tulemuslikkuse standardite saavutamist.

Demokraatlik eestvedamisstiil: juhtide loovusele avatud hoiak, töötajatele edastatakse sõnum, et loov tegutsemine on oodatud ja tunnustatud.
Loovus peab olema kooskõlas organisatsiooni eesmärkidega – ka vabadusel peab olema suund!
3. Organisatsioonikultuur, mis ergutab probleemide lahendamiseks uudseid mooduseid leidma. Välditakse “kontrolliva” ja “direktiivse” kultuuri kujunemist.
4. Ressursid ja oskused – värvatakse ja hoitakse loovaid inimesi.
5. Struktuurid ja süsteemid on paindlikud, väheste reeglite ja regulatsioonidega ja kõrge autonoomiaga. Süsteemid (tasu, tunnustus ja karjäär ) toetavad loovuse arengut. Organisatsioonistruktuur on soovitavalt lame.
Loovuse jaoks veel oluline:

Juhtkond julgustab töötajaid võtma initsiatiivi ja riski.
Parimate meetodite leidmine on olulisem kui reeglitest kinni pidamine.
Loovust ja innovaatilisust tunnustatakse/hüvitatakse.
Vigadest õpitakse, neid ei varjata ega karistata.
Erineva taustaga inimeste värbamine.
Koostööd soodustav organisatsioonistruktuur (mitte funktsionaalne eristumine).

Loovuse avaldumise tingimused (3 põhitingimust)
1) Asjatundlikkus - valdkonna teadmised ja oskused.
2) Loovmõtlemisoskus - loovuse-põhiste protsesside valdamine .
3) Motivatsioon - ülesandale suunatud motivatsioon.

Divergentne ning konvergentne mõtlemine.

Divergentne mõtlemine (ehk nn. “lahknev mõtlemine” ) soodustab võimalikult paljude uudsete ideede, ebatavaliste lahenduste genereerimist ühe ja sama probleemi kohta. Koos suurema ideede hulgaga suureneb tõenäosus leida tõeliselt häid ideid.
Konvergentne mõtlemine – keskendub ühe, parima lahenduse leidmisele. Kasulik on hoida need protsessid üksteisest lahus – kui toimub ideede loomine, siis neid vahepeal ei hinnata ja kui on loodud suur hulk alternatiive hakatakse valima parimat .

Innovatsioon ja ettevõtte suurus.

VKE-d panus on suur ja sageli on innovatsiooniprotsess efektiivsem kui suurettevõtetes.
Väikestel ja suurtel ettevõtetel on mõlemal eeliseid eri tüüpi innovatsioonide loomisel.
VKE-d on innovatiivsemad harudes, kus ressursside, eriti kapitali roll on väiksem

Innovatsioon ja ettevõtte asukoht.

Leidub piirkondi, kus innovaatilised ettevõtted kuhjuvad (nt Silicon Valley).
Geograafiline lähedus soodustab teadmiste ülekandumist ettevõtete vahel.
Lähestikku paiknevate väikeettevõtete kogumite korral toimub “kollektiivse õppimise “protsess – kas teadlikult või alateadlikult.

Äriidee teostatavuse analüüs – põhiolemus .
Teostatavuse analüüs seisneb äriidee elujõulisuse esmases hindamises. Püütakse määratleda potensiaalseid probleeme ja vastata küsimustele:
Kas see idee hakkab tööle ja kas sellega tasub edasi minna?
Leidub erinevaid metoodikaid selle läbiviimiseks.
On äriidee aga kas see on ka teostatav? Kas planeeritav toode või teenus on konkurentsivõimeline? Kas on olemas unikaalne müügiargument või selge konkurentsieelis? Mille poolest erineb sinu poolt turule toodav juba pakutavast? Kas seda on üldse kellelgi vaja ja kas sellega on mõtet tegeleda? Kas sellega kaasnev kasumlikkus on riskimast väärt? Kas on olemas piisav valmidus riskide ja vastutuse võtmiseks?
Teostatavuse analüüs eelneb põhjaliku äriplaani koostamisele. Osa kogutavast informatsioonist lihtsustab järgnevat äriplaani väljatöötamist.
Teha kolm testi:

Turu test – kas kaalutav võimalus on kestev ja tulus

Peegli test – kas on olemas vajalikud oskused, võimed, omadused

Rahakoti test – kas on raha, et muretseda vajalikud ressursid ja kas nende paigutamine on tasuv .

Ärimudel. Osterwalderi ärimudeli käsitlus .
Ärimudeli defineerimiseks tuleb vastata kahele küsimusele:

Kelle taskus on sinu raha?

Kuidas sa kavatsed selle oma taskusse saada?
St tuleb määratleda kliendid, ning nende lahendatav probleem. Samuti müügimehhanism, millega tagad, et su tulud ületavad kulusid .
Ärimudeli komponendid: Põhistrateegia, strateegilissed ressursid, Partnerite võrgustik ja kliendisuhted.
Osterwalderi ärimudeli käsitlus.

Infrastruktuur tagab toote pakkumise. Ärimudeli elluviimiseks peame sooritama teatud võtmetegevusi, kliendile väärtuse loomiseks vajame võtmeressursse ning olulisi koostööpartnereid (võtmepartnereid).
Väärtuspakkumine kirjeldab tooteid ja teenuseid, mida me pakume konkreetsele tarbijate segmendile . Siit peab selguma see, kuidas ettevõtte pakkumine erineb konkurentide omast ning miks tarbijad peaks eelistama antud ettevõtte pakkumist teistele.
Klientidega seotud komponendid. Millistele tarbijatele me oma pakkumine suuname, kuidas nendeni jõuame ning kuidas nendega suhted üles ehitame ja neid säilitame?
Ettevõtte tulud ja kulud. Millised on ärimudeli realiseerimisega seotud kulud ning kuidas teenitakse tulu.

Lean Start-up ärimudel.
Eesmärk on pidev innovatsiooni loomine äärmiselt ettearvamatus keskkonnas. Sellel on lühikesed tsüklid, tähelepanu on tarbija soovidel ning otsuseid võetakse vastu lähtudes teaduslikust meetodist.
Viis põhimõtet:
Ettevõtjad on kõikjal: kõik, kes töötavad asutustes, mis loovad ettearvamatutes tingimustes uusi tooteid ja teenuseid on ettevõtjad.
Ettevõtlus on juhtimine: startup -firma on institutsioon . Selle juhtkond peab toime tulema äärmusliku ettearvamatusega.
Kontrollitud õppimine: startup-firma tegeleb tootmise, raha teenimise, klientide teenindamisega, kuid kindlasti ka õppimisega kuidas konstrueerida jätkusuutliku ettevõtet. Õpitut tuleb kontrollida teaduslikult viies läbi eksperimente.
Arenda-mõõda-õpi: startup-firma põhitegevus on ideedest toodete loomine, tarbija reaktsiooni mõõtmine ning valiku tegemine, kas jätkata või mitte. Edukad startup-protseduurid peaksid seda tagasisidet kiirendama .
Arvepidamine innovatsiooni üle: Et ettevõtte tulemused paraneksid ja et innovaatorid vastutaksid oma töö eest, tuleb keskenduda ka igavamatele asjadele nagu arengu mõõtmine, etappide seadmine ning töö prioriseerimine. See tähendab erilist arvepidamist ning seeläbi ka inimesi, kes arvepidamisega tegelevad.
Lean Startup rõhutab, et tehtud töö mahust on tähtsam, et tehakse õiget asja – tähtis pole ainult konkreetne toode, vaid edukas äri. Selle saavutamiseks tuleb produktiivsust mõõta kontrollitud õppimise hulgaga, mitte valmistöö hulgaga.
Idufirma arendab nägemusest toote
Traditsioonilistel idufirmadel on olnud viis takistust edu saavutamiseks:

Kõrged kulud esimese kliendi leidmiseks ja oht arendada vale toode.
Pikad tehnoloogia arendustsüklid.
Väike hulk inimesi on huvitatud riskantsetes tingimustes idufirmasid looma või nendes töötama.
Riskikapitali vähene kättesaadavus.
Idufirmade loomise oskused ja teadmised on kogunenud klastritesse.

Nutika idufirma meetod aitab vähendada kahte esimest takistust, kuna selle abil on võimalik välja arendada tooteid, mida kliendid reaalselt vajavad kiiremini ja odavamalt. Samuti võimaldab see muuta idufirmade loomise vähem riskantseks.
Idufirma baastegevuseks on:

Muuta ideed tooteks. Esimeseks sammuks peaks olema probleemi sõnastamine, mida asutakse lahendama ning seejärel minimaalse elujõulise toode loomine.

Mõõta, kuidas kliendid (ja mitte vaid nemad) sellele reageerivad. Kõik idufirma protsessid peaksid olema laitmatult töökorras tagasiside saamiseks ja sellele võimalikult kiiresti reageerimiseks. Tagasisidet otsitakse kasutajatelt, potentsiaalsetelt klientidelt, partneritelt ning kõigilt teistelt, kellest võib abi olla ärimudeli täiustamisel.

Seejärel otsustada, kas teha järsk suunamuutus või jätkata samas suunas.

Ettevõtte põhiväärtused .

Ettevõtte põhiväärtused on tõekspidamised, millest töötajad oma tegevuses lähtuvad.
Nad aitavad sageli saavutada suuremat ühtekuuluvustunnet ja kui nende viimine töötajateni õnnestub nii, et neisse tõesti usutakse ja neid tähtsaks peetakse, siis võib see oluliselt kaasa aidata ettevõtte edukusele.
Platon : Riigis tehakse seda, mida riigis hinnatakse
Uute töötajate värbamisel on otstarbekas nende oskuste ja kogemuste hindamise kõrval kaaluda ka nende sobivust organisatsiooni põhiväärtustega, mis võib vahel olla olulisemgi.

Tänapäeval võib sageli täheldada liikumist detsentraliseerimise ja töötajatele suuremate vabaduste andmise poole. Suurem vabadus ei tähenda aga seda, et igaüks võib teha, mis heaks arvab – vabadusel peab olema suund.

Ettevõtte missioon .

Missiooni sõnastus on ettevõtte olemasolu vajalikkuse sõnastus.
"Milline on meie äri olemus ja mida me püüame teha oma tarbijate jaoks?“ Kelle ja missuguseid vajadusi me rahuldame ning kuidas me seda teeme?
Missioon peaks ideaaljuhul peegeldama missioonitunnet, mida ettevõtte töötajad tunnevad .
Mõistlik ei ole ettevõtte missiooni defineerida läbi tehnoloogiate, toodete või teenuste.
Tooted või tehnoloogiad aeguvad, kuid tarbijate põhivajadused jäävad püsima.

Ettevõtte visioon.

Ettevõtte visioon kirjeldab, milliseks soovitakse ettevõtet arendada pikemas perspektiivis.
Visioon näitab meeskonnale, millesse ettevõttes usutakse ja kuhu soovitakse minna.
Töötav visioon põhineb kollektiivsetel väärtustel ja ootustel.
Visiooni iseloomustab:
- Kirjeldab ideaali .
- Ei sisalda (detailseid) numbreid .
- On suunanäitajaks.
- On ettevõtte spetsiifiline.
- On teadvustatud tervele meeskonnale.

Eesmärgid, strateegia ja tegevuskava – olemus ja omavaheline seos.
Eesmärgid

Eesmärgid on mõistlik jagada pikaajalisteks ja lühiajalisteks. Kaugemad eesmärgid sõnastatakse üldisemana, lähemad täpsemana.

Lühiajaline eesmärk aitab meil hinnata, kas liigume piisavalt kiirelt pikaajalise eesmärgi poole.
Teise nurga alt võib eesmärke jagada strateegilisteks- ja finantseesmärkideks.

Finantseesmärgid:

Käibe kasv
Kasumi kasv
Dividendide suurus
Investeeringute tasuvuse näitaja
Suurem kasumimarginaal

Strateegilised eesmärgid

Turuosa
Tarbijarahulolu
Toodete kvaliteet
Klienditeeninduse tase
Kulude suurus võrreldes konkurentidega
Konkurentsivõime välisturgudel
Uute toodete juurutamine

Nõuded eesmärkidele:

S ( specific ) – konkreetsed, spetsiifilised , üheselt mõistetavad.
M (measurable) – mõõdetavad (numbrilised).
A (achievable) – saavutatavad.
R ( relevant ) – olulised, tähtsad.
T (time bounded) – kindla ajakavaga, tähtaegadega.

STRATEEGIA:

Eesmärgid näitavad soovitavat lõpptulemust, strateegia määrab eesmärkide saavutamise teed ja vahendid. Strateegia on seega üldine tegevuskava ettevõtte eesmärkide saavutamiseks.
- Mõjutajad: Tegevusharu ja konkurentsitingimuste olemus.
- Ettevõtte enda turupositsioon, tugevad ja nõrgad küljed.
- Väikeettevõttes on tähtis omaniku roll.
Ettevõtte tegelik, elluviidud strateegia kujuneb tavaliselt seguna kahest komponendist:
1. Kavandatud eesmärgipäraste sammude astumine (kavandatud strateegia).
2. Reaktsioon ootamatutele muutustele ( tehnoloogilised muutused, valitsuse astutud sammud, tarbijate käitumise muutumine jms) ja konkurentide käitumisele. Muutustele reageerimise käigus toimub tihti strateegia peenhäälestus, kuid vajaduse korral muudetakse seda oluliselt.
Kõik vaadeldud strateegiad võivad olla edukad, strateegia valik sõltub ettevõtte eripärast ja konkurentsitingimustest, edukust mõjutab suuresti strateegia elluviimine .
OHTLIK on strateegia puudumine või nn kesktee või toolide vahel istumise strateegia – see viib harva eduka konkurentsipositsioonini.

TEGEVUSKAVA:

Kui eesmärgid, strateegia ja taotletav konkurentsieelis on paigas, tuleb kavandada täpsem tegevuskava (taktikaline tegevus) tulemuste saavutamiseks. See vastab küsimustele: Kes, millal ja mida peab tegema?
Strateegia roll - ettevõte teeb õigeid asju.
Taktika /operatiivse tegevuse roll - ettevõte teeb asju õigesti.

Milliseid tegevusi tuleb eesmärkide saavutamiseks rakendada?
Mida need tegevused täpselt sisaldavad?
Kuidas mõõdame nende tegevuste tulemusi?
Kes nende tegevuste eest vastutab?
Millised on tähtajad?
Milliseid ressursse on vaja nende tegevuste jaoks?

NÄIDE: Eesmärk: sõita Viini, tutvuda kultuuriväärtustega.
Strateegia: sõidame autoga .
Taktika: täpsem marsruut, ööbimiskohad.
Operatiivne tegevus: vahepeatus, kui kõht läks tühjaks; tankimine, kui bensiin sai otsa; ümbersõidud takistuste korral; kiiruse muutmine sõltuvalt ilmastikuoludest.

Ettevõtte üldstrateegia , äri- ehk konkurentsistrateegia, funktsionaalsed strateegiad (Milles seisnevad, millisele küsimusele peavad vastama).
ÜLDSTRATEEGIA – turu tundma õppimine, kellega/millega konkureeritakse.

Millistel turgudel , milliste äriüksustega ning milliste toodete ja teenustega me konkureerime?

Äriüksus – ettevõtte autonoomne osa, millel on omad kliendid ja konkurendid, tulud ja kulud. Äriüksusi võib ettevõttel olla üks või mitu.

KONKURENTSISTRATEEGIA – konkurensieeliste määratlemine, ebaõiglase eelise loomine.

Kuidas me konkureerime?
Kuidas loome pikaajalise tugeva konkurentsipositsiooni?
Kuidas rajame olulise ja püsiva konkurentsieelise ?

FUNKTSIONAALSED STRATEEGIAD – mida tuleb teha selleks, et üldised strateegiad ja ebaõiglased eelised toimiksid ja püsiksid

Kuidas me toetame üld- ja konkurentsistrateegiat? Mida teeme ja millised funktsioonid peavad ettevõttel olema, et teised strateegiad saaksid parima toe

Konkurentsieelis.

Ettevõtte konkurentsieelis on mingi konkurentidega võrreldes omatav eelis, mis tõukab tarbijaid ostma just selle ettevõtte tooteid või teenuseid.
Pikaajaline konkurentsieelis on ettevõtte edu olulisemaid tegureid. Soovitatav oleks, et …
- see on haruldane ,
- seda pole lihtne imiteerida,
- selle asendamine pole kerge.

Konkurentsieelisel võib olla palju allikaid , kuid üldiselt taandub asi sellele, kas pakkuda:

Head toodet/teenust madalama hinnaga.
Paremat toodet/teenust, mille eest tarbijad on valmis rohkem maksma.

Teine kriteerium on sihtgrupi suurus:

Lai turg.
Kindel nišš.

Põhilised konkurentsistrateegiad ( kululiidri -, diferentseerimis- ja fokuseeritud strateegiad)
KULULIIDER :

Konkurentsieeliseks on konkurentidest madalamad kulud. Tulemuseks:
- Madalamad hinnad ja suurem turuosa.

või

Turuhind ja suurem kasum.

Säästuvõimaluste otsimine kõigis tegevuslülides: ökonoomsed hooned ja sisseseade, vähe lisateenuseid jne.
NB! ei tohi loobuda omadustest ja teenustest, mida kliendid peavad olulisteks .

DIFERENTSEERIMISSTRATEEGIA

Saavutada unikaalsus milleski , mida tarbija hindab.
Oluline siis, kui tarbijate vajadused on nii mitmekesised , et standardiseeritud toode neid ei rahulda.
See võimaldab:
- küsida oma toote eest kõrgemat hinda ja/või,
- suurendada müügimahtu ja/või,
- saavutada tarbijate margitruudus.
NB! Kõrgem hind peab kompenseerima diferentseerimiskulud.

FOKUSSEERITUD STRATEEGIA e TURUNIŠ

Keskendumine kitsale turusegmendile.
Eesmärk on teenindada sihtsegmendi tarbijaid konkurentidest paremini.
Konkurentsieelise aluseks võivad olla:
- Madalamad kulud niši teenindamisel.
- Võime pakkuda nišši kuuluvatele tarbijatele midagi teistest eristuvat.

Kõik vaadeldud strateegiad võivad olla edukad, strateegia valik sõltub ettevõtte eripärast ja konkurentsitingimustest, edukust mõjutab suuresti strateegia elluviimine.
OHTLIK on strateegia puudumine või nn kesktee või toolide vahel istumise strateegia – see viib harva eduka konkurentsipositsioonini.

Ettevõtte seosed turgude ja riigiga (skeem)

Ettevõtte rajamiseks vajalikud sammud – põhiloogika.

0-etapp: Ettevõtja enesehinnang: kogemused, haridus, tervis, perekond, ressursid, sidemed, eesmärgid jms.
1. etapp - planeerimine

1.1 Määratle tarbijate vajadused.
1.2 Määratle toode või teenus.
1.3 Analüüsi olukorda tegevusalal.
1.4 Hinda konkurentsi.
1.5 Leia oma konkurentsieelis ja turunišš.
1.6 Hinda turgu, vali sihtsegmendid.
1.7 Hinda turu ja nõudluse suurust.
1.8 Täpsusta kavandatavad müügimahud.
1.9 Määra administratiiv-juhtimispersonali vajadus.
1.10 Määra muu personali vajadus.
1.11 Määra tootmisvahendite vajadus.
1.12 Hinda toodangu jaotussüsteemiga seotud ressursside vajadust.
1.13 Tööta välja turundusstrateegia.
1.14 Hinda vajalike kulude suurust.
1.15 Vali ettevõtlusvorm ja ettevõtte organisatsiooniline struktuur.
1.16 Määratle eesmärgid kasumi alal, täpsusta tegevuskava ja eelarved.

2. etapp - ettevalmistamine

2.1 Vali ettevõtte asukoht.
2.2 Vali ärinimi.
2.3 Hangi vajalikud load, litsentsid ja registreerimised.
2.4 Ava pangaarve, vajaduse korral võta krediiti.
2.5 Kujunda ja valmista firmamärk, blanketid, reklaamsildid, visiitkaardid jne.
2.6 Pane paika raamatupidamissüsteem.
2.7 Konsulteeri ekspertidega (jurist, raamatupidaja).
2.8 Muretse seadmed, sisustus, kontorimööbel jne.
2.9 Paigalda sidevahendid.
2.10 Sõlmi vajalikud kindlustuslepingud.

3. etapp - tegevuse alustamine

3.1 Telli kauba (materjalide) varud.
3.2 Sõlmi töölepingud.
3.3 Alusta turunduskampaaniat.
3.4 Sea ettevõte avamisvalmis.
3.5 Kehtesta töögraafik.
3.6 Kontrolli kõik üle.
3.7 Tee uksed lahti.

4. etapp – soovitused stardijärgseks perioodiks

Säilita võetud siht (kui ettevalmistus oli põhjalik). Hoia fookust.

Planeeri tasakaalustatud ajakasutus.

Õpi paremini tundma kliente. Kuula!

Täiusta toodet/teenust.

Jälgi rahavoogu, analüüsi kõrvalekaldeid.

Hoia suhteid panga, hankijate, investoritega.

Ettevõtja on otsustanud ettevõtlusega alustada ning alustab äriideede otsingut, hindamist, edasiarendamist.
Ettevõtja tunnetab ära mingi võimaluse, täitmata koha turul, lahendamata probleemi – ning rajab ettevõtte, et probleem lahendada või tühimik täita.

Nutika idufirma (Lean start-up) lähenemine ettevõtte rajamisele.
Kokku
FIE – füüsiline isik, kes müüb kaupa või teenust ja see on tema püsiv tegevus
Täis-ühing
Ühise ärinime all tegutsevad isikud, eks vastutavad kogu oma varaga
Usaldus-ühing
Ühise ärinime all tegusevad, kellest üks vastutab kogu oma varaga ja üks oma sissemakse ulatuses
Osa-ühing
Osadeks jaotatud kapital , ei vastuta isiklikult OÜ kohustuste eest. OÜ varadega vastutatakse
Aktsia -selts
Aktsiateks jaotatud aktsiakapital . Aktsionär ei vatuta oma varaga, AS varaga vastutatakse
Tulundus -ühistu
Eesmärk toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse
Euroopa äriühing
Välismaa äriühingu filiaal
108 884
28 512
1 076
884
74 717
3 215
278
5
197

Ettevõtete juriidilised vormid (6) – lihtsalt neid teada + orienteeruv osakaal üldarvus.

Seaduse alusel loodud õigussubjekt.
Eraõiguslik: TÜ, UÜ, OÜ, AS, TulundusÜ, SA, MTÜ.
Asutamisleping või –otsus, põhikiri, asu- ja tegutsemiskoht, eristav nimi.
Organid : üldkoosolek, nõukogu, juhatus.
Iga juhatuse liige on juriidilise isiku seaduslik esindaja.

Aktsiaseltsi ja osaühingu minimaalse aktsia- või osakapitali suurus.
Osaühing
2500, alates 01.01.2011 saab OÜ-d asutada ilma osakapitali sissemakseta, osanikud vastutavad sissemaksmata kapitali ulatuses isiklikult.
Aktsiaselts
25 000

Ettevõtlusvormi valikul OÜ või FIE kasuks otsustamist mõjutavad tegurid.
Tegur
FIE
OÜ
Vastutus
Piiramatu
Piiratud
Miinimum- kapital
Pole piiranguid
2500€, võib alustada sissemakseta
Registreerimis- ja tegutsemiskulud
Väiksemad registreerimiskulud, lihtne raamatupidamine
Suuremad registreerimiskulud, keerukam raamatupidamine, raamatupidamise aastaaruanne
Asutajaid
Üks
Üks või rohkem
Tööandja
Harva
Sageli
Maksustamine
Ettevõtlustulu maksustatakse nii tulu kui ka sotsiaalmaksuga (viimasel on ülempiir)
Ettevõtja võib saada nii palka kui dividende, viimased maksustatakse vaid tulumaksuga
Tegevus kodus või rendipinnal?
Koduse pinna kulusid lihtsam näidata ärikuluna
Enam rendipinnal
Käive
Enamasti väike, kuid piiranguid pole
Sageli suurem
Raamatu-pidamine
Kassapõhine, teeb ise
Tekkepõhine, lisakulu
Raha jooksev kasutamine
Võib kasutada ettevõtlustulu isiklikeks vajadusteks
Äriühingu ja eraisiku rahad eraldatud, isiklik tulu palgana või dividendina
Kas ettevõtlus üks tervik?
Jah
Samal omanikul võib olla mitu OÜ-d (+ FIE)
Kasumi reinvesteerimine
Tulumaksuvabastus erikonto abil
Tulumaksuvaba
FIE OÜ

Äriühingu osade üleandmine või pärandamine on lihtsam kui FIE ettevõtte üleminek.

(FIE vara pärimine , aruandluse lõpetamine, maksud – päris keeruline, eriti kui pärijaid on mitu ja neist mõni jätkab ettevõtlusega, mõni ei jätka.)

Frantsiis . Olemus. Eelised ja miinused frantsiisiandja ja frantsiisivõtja seisukohalt. Frantsiisiandja poolt frantsiisivõtjale pakutava toetuse võimalik sisu. Frantsiisivõtja poolt frantsiisiandjale esitatavad võimalikud nõuded (eeltingimused).

Frantsiis on pikaajaline leping frantsiisiandja ja frantsiisivõtja vahel, millega frantsiisiandja annab vastava tasu eest frantsiisivõtjale õiguse kasutada oma oskusteavet ja kogemust.
Selle hulka kuuluvad näiteks ärinimi, kaubamärk ja muu sümboolika, tootmistehnoloogia ja tegevusmudel. Frantsiisivõtjale pakutakse sageli ka väljaõpet ja ka edasist tuge äritegevuse arendamisel.
Sõltuvalt tegevusalast ja konkreetsest frantsiisilepingust võib frantsiisi ulatus ja sisu olla erinev.

NÕUDED FRANTSIISIVÕTJALE:

omakapitali suurust,
investeeringute mahtu,
töökogemust,
töötajate arvu,
ruumide suurust, kujundust ja ettevõtte sisseseadet,
nõuet, et ettevõte kuulub juhtidele (mitte passiivsele investorile),
piirkonna elanike arvu,
asukohta (nt peatänaval või suures kaubanduskeskuses).

FRANTSIISI ANDJA TOETUS:

koolitus frantsiisivõtjale,
täiendav regulaarne koolitus,
mitmesugused äritegevuse juhendmaterjalid,
jooksev ärikontseptsiooni arendamine,
ettevõtte avamise ettevalmistamine (sh sisekujundus),
abi piduliku avamispeo korraldamisel,
turundusmaterjalid.
ettevõtte juhtimiseks vajalikud tarkvaralahendused,
võimalus saada täiendavat nõustamist (nt tasuta nõuandetelefon), regulaarsed uudiskirjad ,
varustamine mingite äritegevuseks vajalike materjalide/toodetega,
spetsiaalseadmed (nt teatud liiki treeninguks) jms.

Frantsiisi eelised frantsiisivõtja seisukohalt

Madalam läbikukkumiste protsent, kontrollitud ärikontseptsioon.
Tegevuse alustamine võib toimuda kiiremini. Ettevõtte toimimispõhimõtted on välja töötatud ja testitud.
Nõuab vähem kogemusi.
Tuntud kaubamärk ja imago tarbija silmis toetab müüki.
Paiknemise põhjendatuse analüüs.
Tegevusalane väljaõpe (äriline, tehniline, asukoha valik, hankijate valik).
Jooksev abi juhtimises, arendustöödes, turunduses , töötajate järelvalves.
Ühine reklaam ja kontrollitud reklaamimehhanism
Väiksem kapitalivajadus (?).
Frantsiisiandja pakub vahel sooduskrediite sisseseade muretsemiseks ja ruumide ettevalmistamiseks.
Stardiperioodil on lihtsam leida võõrkapitali (tulenevalt madalamast riskist).
Tegutsemine suuremas ketis võib võimaldada mastaabiefekti ärakasutamist.

Frantsiisi puudused frantsiisivõtja seisukohalt

Puudub võimalus arendada oma ideid ja olla loominguline.
Iseseisvuse puudus. Tuleb täita standardiseeritud funktsioone. Frantsiisiandja kehtestab reeglid.
Võimalikud konfliktid frantsiisiandjaga tulude jagunemise ja toimimisreeglite üle.
Kasumit tuleb jagada, ühekordne lepingutasu võib olla kõrge.
Piiratud ärist väljumise paindlikkus .
Sundostud frantsiisiandjalt.

Frantsiisi eelised frantsiisiandja seisukohalt

Laienemine ilma lisainvesteeringuteta ja kiiremini.
Lisatulu läbi frantsiisi müügi.
Jooksev tulu vastavalt lepingule.
Toote populaarsuse, tuntuse tõus.
Kulude kokkuhoid läbi suuremahuliste ostude .
Väiksem vajadus suure administratiivse koosseisu järele.
Turundus -, sh reklaamikulud jäävad osaliselt frantsiisivõtjate kanda.
Säilib kontroll kvaliteedi üle.
Kaupade, materjalide ja seadmete müük frantsiisivõtjale võib anda kasumit.
Frantsiisivõtjate motivatsioon on kõrge.

Frantsiisi puudused frantsiisiandja seisukohalt

Kontroll tegevuse üle väheneb, eriti selle laienedes.
Haavatavus keti nõrgemate lülide poolt.
Kulutused kontrolliks, komandeeringuteks jms.
Vähekasutatav, kuni kontseptsioon pole kontrollitud.
Võimalik krediidiandmine frantsiisivõtjale nõuab lisaressursse.
Kasumid tuleb jagada frantsiisivõtjaga.
Konfliktid frantsiisivõtjaga on sagedasemad kui ettevõtte omanduses olevate filiaalidega .

Ettevõtte ostu ja müügi võimalikud motiivid.
Miks müüakse:

Soov ettevõtlusest väljuda (vanus, tervis, väsimus , pärijate soovimatus äri jätkata).
Soov ettevõtte rajamise ja ülesehitamisega loodud väärtus realiseerida.
Ettevõte kipub konkurentsis alla jääma ja tema olukorra parandamiseks ei jätku oskusi või ressursse.
Soov vähendada killustatust, kõrvaltegevuste müük.
Mõjuka konkurendi ostupakkumine .
Ettevõtte osa müük investorite kaasamiseks.

Ostu põhivõimalused:

MBO ( Management Buy Out).
MEBO (Management and Employee Buy Out) – sageli nt konsultatsiooni- ja audiitorfirmades, ka õigusbüroodes.
Ostja väljastpoolt ettevõtet.
Privatiseerimine .

Ostu põhjused

Uutesse geograafilistesse piirkondadesse sisenemisel.
Ettevõtte tegevuse diversifitseerimisel (mitmekesistamine)
Turuosa suurendamine , klientide ülevõtmine .
Töötajate, toodete või teenuste ülevõtmine.
Kvootide omandamine (nt kalapüük).

Ostetakse

Vara
Osad/ aktsiad

Tegutseva ettevõtte ostmise võimalikud eelised ja miinused.
Plussid

Päritakse kõik see, mis on ettevõttes hea.
Ettevõtte on sisse töötanud: protsessid kulgevad, olemas klientuur , seadmed, kontrollitud asukoht.
Ettevõtte tegevust on lihtsam planeerida . (Käive, kulud, hooajalised kõikumised jms). Järelikult on ka risk väiksem ning ostutehinguks laenu saamine võib olla lihtne.
Pole stardiperioodi.
Ettevõtjaks saab kiiresti: ühe ostutehinguga.
Üks konkurent vähem.
Hind võib olla soodne.

Miinused

Päritakse halb maine ja tegevuses esinevad vead.
Kaubavalik , toodang, tegevuse korraldus jms ei pruugi sobida uue omaniku arvates.
Võib pärida ebasoovitavaid töötajaid, vallandamine keeruline ja tekitab pingeid.
Klientuur ei pruugi olla soovitavaim.
Varude hulgas võib olla aegunud kaupu, ka sisseseade ja ruumid võivad olla vananenud.
Töökorraldust raske muuta.
Ostuhind võib olla liiga kõrge või pole sobivat ettevõtet müügil.
Asukoht ja ruumid ei pruugi olla sobivad kavandatud muutusteks.

Tegutseva ettevõtte ostmisel tema hinna määramise põhivõimalused.

Tulevaste tulude hindamine eeldamata suuri muutusi tegevuses.
Tulevaste tulude hindamine arvestades võimalikke olulisi muutusi.
Bilansiline väärtus ( varad - kohustused).
Korrigeeritud bilansiline väärtus.
Asendusväärtus – kui palju läheks maksma analoogilise ettevõtte loomine.
Analoogiliste ettevõtete müügikogemused (nt nende müügihind võrreldes läbimüügi või kasumiga).
Likvideerimisväärtus.

Frantsiisi abil ning tegutseva ettevõtte ostmise läbi ettevõtlusse sisenemise võimaluste võrdlus.
Sarnasus:

Mõlemaga kaasneb eeldatavasti edukas ärikontseptsioon.
Selle eduka kontseptsiooni eest tuleb maksta.
Mõlemaga kaasneb tuntud ärinimi/kaubamärk.
Mõlemaga võib kaasneda juhtimisalane tugi ( müüja võib lepingu kohaselt jätkata teatud aja konsultandina/juhtkonna liikmena).

Erinevused:
Frantsiis tagab:

Püsiva juhtimisalase toe.
Suurem kõlapind – reklaamikampaaniad riiklikul ja rahvusvahelisel tasemel ning ärinime ja kaubamärgi tuntus.
Kulude jagamine (nt reklaamikulud).
Väiksem risk.
Mitmekülgsem ärijuhtimise tugi (nt väljaõpe).

……….. aga vähem vabadust.

Väikeettevõtluse osakaalu tõusu põhjused viimastel aastakümnetel (nii Eestis kui teistes riikides).

Teenindussektori osakaalu tõus ja tööstuse osakaalu langus.
Osade tegevuste sisseostmine suuremate ettevõtete poolt väikeettevõtetelt (allhange, outsourcing ).
Turu segmenteerimine . Väiksemad turuniššid, kõrgem elatustase.
Ettevõtjaks olemise populaarsuse tõus (paljudes riikides).
Masstootmise üleviimine vähemarenenud riikidesse.
Muutuvad reeglid tööturul (arstid, õed , taksojuhid, õppejõud, näitlejad , pillimehed, juuksurid, postiljonid jne).
Paindlikuma ja efektiivsema tehnoloogia areng.
· Sageli on uue tehnoloogia pioneerid väikeettevõtted.
· Uued tehnoloogiad soodustavad väikeettevõtteid, võimaldavad töötamist kodunt, väiksemate turusegmentide teenindamist jms.
· Langenud püsivkulud – väiksemamahuline tootmine võib olla konkurentsivõimeline.
· Tootlikkuse tõus – sama mahu juures vajatakse vähem töötajaid.

Ettevõtluspoliitika üldised eesmärgid ja ettevõtluse tugisüsteem.
Üldised eesmärgid:

Tööhõive suurendamine
Majanduskasvu edendamine
Konkurentsivõime parandamine.
Piirkondlik/ struktuurne arendamine

Ettevõtluspoliitika tasandid

Rahvusvaheline tasand – nt EL tervikuna.
Riiklikud programmid uute ettevõtete loomise ja tugevnemise toetuseks.
Teatud erirühmade ettevõtjatele keskendunud programmid ( töötud , naised, eksportijad, maapiirkonnad, ääremaad jne).

Tugisüsteem

1992. a alustati ärinõuandlate ja ettevõtluskeskuste loomisega.
Väikeettevõtete finantseerimisvõimaluste parandamiseks loodi peale 1993. a mitmeid sihtasutusi.
Ettevõtluse tugisüsteem jäi killustatuks ja vähekoordineerituks, VKE-de toetusprogrammidega olid seotud erinevad ministeeriumid .
Kasutatavad ressursid olid väga piiratud.
Ei suudetud kujundada ega teostada terviklikku ettevõtluspoliitikat.
Ettevõtluse tugimeetmed koondati eelkõige Majandus- ja Kommunikatsiooni-ministeeriumi juhtimise alla. 9 sihtasutuse asemel järele 3 sihtasutust.
1) Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS);
2) Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutus ( KredEx );
3) Maaelu Edendamise Sihtasutus.

Kas toetamine on vajalik
Mõned asjad ei tekita kahtlust (?), näiteks:

Madalad administratiivsed barjäärid,
Infrastruktuuri arendamine,
Soodne maksukeskkond,
Ettevõtlikkuse arendamine haridusasutustes
Valitseb tugev eelarvamus , et valitsus peab toetavalt sekkuma VKE-te sektori tegevusse ning et vastavad ressursid peaks aasta-aastalt tõusma.
Seejuures jäetakse sageli esitamata küsimus “miks?” ja küsitakse vaid “kuidas?”.

Samas on paljude tugiprogrammide põhjendatus küsitav ja efektiivsus madal.

Ettevõtlust toetavate meetmete jagunemine – 2 põhivõimalust – otsesed ja kaudsed meetodid.
otsesed meetmed –

abi suunatakse konkreetse ettevõtteni – nt stardikapitali eraldamine, toetus koolituseks, messidel osalemiseks vms;

kaudsed meetmed –

eesmärgiks on kõigile ettevõtetele soodsa tegevuskeskkonna loomine – nt madalad administratiivsed barjäärid ettevõtlusega alustamisel , soodne maksupoliitika vms.

Eestis kasutati majandusreformide algaastatel eelkõige kaudseid meetmeid.

Eesti ettevõtluse tugisüsteem – põhilised organisatsioonid (EAS, Kredex, Maaelu Edendamise Sihtasutus, maakondlikud arengukeskused), nende roll ja ettevõtjatele pakutava toetuse sisu.

Ettevõtluse tugimeetmed koondati eelkõige Majandus- ja Kommunikatsiooni-ministeeriumi juhtimise alla. 9 sihtasutuse asemel järele 3 sihtasutust.
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS);
Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutus (KredEx);
Maaelu Edendamise Sihtasutus.

EAS eesmärgiks on tagada ettevõtluse arenguks suunatud riiklike ja välisabi programmide, meetmete ja projektide rakendamine järgnevais valdkondades:

Eesti ettevõtete konkurentsivõime suurendamine välisturgudel,
välismaiste otseinvesteeringute kaasamine,
turismiekspordi ja siseturismi arendamine,
tehnoloogiaalaste ja innovaatiliste toodete ja teenuste väljatöötamine,
Eesti ettevõtete ja ettevõtluskeskkonna arendamine, samuti üldine ettevõtlusteadlikkuse tõstmine.

Eesti liitumise järel Euroopa Liiduga sai EAS üheks Euroopa Liidu struktuurifondide rakendusüksuseks Eestis, olles peamine ettevõtjatele suunatud toetus- ja arendusprogrammide pakkuja
Kredex

Eesmärk:
erinevaid garantiitooteid pakkudes parandada kapitali kättesaadavust VKE-dele,
toetada eksportivaid ettevõtteid ekspordimahtude suurendamisel ja uute turgude hõlvamisel,
suurendada eluaseme soetamiseks ja renoveerimiseks vajalike laenude kättesaadavust.
Oma toodete turustamises kasutab KredEx Eestis kommertsalusel tegutsevate krediidi- ja finantsasutuste võrgustikku.

Maakondlikud arenduskeskused

on EAS-i ja KredEx-i lepingulised partnerid , kes vahendavad üle Eesti nimetatud sihtasutuste tooteid ja teenuseid ja ühtlasi tagavad riiklike poliitikate rakendumise maakondlikul tasandil.

Maaelu Edendamise Sihtasutus on

“Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse” alusel tegutsev riigiabi andja, andes abi Euroopa Komisjoni poolt aktsepteeritud vormides . Eelkõige väljastatakse maaettevõtluslaene ning laenutagatisi maapiirkonnas tegutsevatele ettevõtetele.

Olulisemad Eestis rakendatavad alustavatele ettevõtjatele suunatud toetusmeetmed (stardi- ja kasvutoetus, ettevõtlusinkubaatorid (nende teenuste sisu)).
Stardi- ja kasvutoetuse eesmärgid

alustavate ettevõtete arvu suurendamine;
ettevõtete jätkusuutlikkuse tõstmine;
ettevõtete kasvuvõime suurendamine.

Starditoetus

on suunatud ettevõtjatele, kes on valmis pakkuma toodet või teenust, mida turg vajab, on jätkusuutlikud, kuid ei ole orienteeritud kiirele kasvule.

Kasvutoetus

on suunatud ettevõtjatele, kes on valmis pakkuma toodet või teenust, mida turg vajab ja kes on ühtlasi orienteeritud kiirele kasvule, loovad kõrget lisandväärtust ning omavad ekspordipotentsiaali; samuti ettevõtjatele, kes on oma konkurentsivõimet juba tõestanud ning vajavad tuge kasvu kiirendamiseks.

Inkubaator

Sisustatud kontoriruumid : kontorimööbel, telefon, arvuti, internetiühendus. Mõningate seadmete ühiskasutus (nt koopiamasin).
Võimalus kasutada täiendaval nõupidamisruume koos esitlustehnikaga.
Sekretäriteenus: nt klientide vastuvõtmine, telefonikõnedele vastamine jms.
Konsultatsioon ja koolitus – sh äriideede esmane analüüs, esmane ettevõtluskoolitus , abi turu-uuringute ning äriplaanide koostamisel. Ettevõtte arengu jälgimine kogu inkubatsiooniprotsessi jooksul. Vajaduse korral spetsiifilisem nõustamine (nt juriidiline või finantsalane) ja spetsialiseeritud koolitus.

.DOC Laadi alla originaalfail 20 lk · .doc · 40 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 20 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-01-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti

40 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Msaska Õppematerjali autor

Eksami kordamisküsimused

Eksami kordamisküsimused Ettevõtluse alused majandus Ettevõtlus ettevõtja

Sarnased õppematerjalid

doc

Ettevõtluse alused eksam 2015

võimalusi kasumi teenimiseks, seejuures paigutavad nad ressursse ümber vähemtootlikest valdkondadest toodlikumatesse ja kasumlikmasse, aksepteerides selle tegevusega kaasnevat kõrgemat riski ja ebakindlust Ettevõtlus Jarillo – protsess, mille abil indiviidid püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis on sel hetkel nende käsutuses. Schumpeter – ettevõtlus on loominguline toiming 2. “Ettevõtja” (entrepreneur) ja “omanik-juht”(owner-manager). Mille poolest nad erinevad? Ettevõtja (entrepreneur) – iseloomulik orienteeritus kasvule, uute võimaluste otsingule, innovatsioonile. Iseloomustab:  Võimalustele orienteeritus  Innovatsioon  Enesekindlus  Proaktiivsus, kindlameelsus, suur energia  Enesemotivatsioon, suurem saavutusvajadus  Visioon ja vaist

Ettevõtluse alused

docx

Ettevõtluse alused eksam

Iseseisva majandusüksuse tunnusteks on varade lahusus, oma bilanss, raamatupidamine ja juhtimine. Ettevõtlus Uute võimaluste otsimise protsess kasutamaks ära uusi lahendusi millegi tegemisel, valmistamisel, tegevus, kus ollakse ärksad uutele võimalustele ja ületatakse vanu piiranguid. Ettevõtluse tähtsus ja roll majanduses põhineb järgnevate aspektidel: Ettevõtlus on alati eesmärgistatud ja kindlustab inimeste ja kogu ühiskonna eluvajaduse rahuldamise. Oma olemuselt on ettevõtlus uute ideede ja tulude suurendamise võimaluste pidev otsing, tagades sellega ühiskonna progressiivse arengu. Tulud ettevõtlusest on iga riigi ja piirkonna üheks põhiliseks sissetulekuallikaks. 2.“Ettevõtja” (entrepreneur) ja “omanik-juht”(owner-manager). Mille poolest nad erinevad? Omanik-juht (owner-manager) - iseloomulik elustiiliettevõttele, ta juhib ja korraldab ettevõtte igapäevast tegevust, kuid ei ole orienteeritud uute võimaluste leidmisele, ettevõtte kasvule.

Ettevõtluse alused

doc

Ettevõtluse kordamisküsimused

Mõned päevad enne eksamit tekib Moodlepõhise eksamikonsultatsiooni võimaluse, kuid sellest informeeritakse järgmisel aastal Kordamisküsimused: 1. "Ettevõtlus" ja "ettevõtja" põhimõisted ja nende areng. (Orienteeruvalt tunda vähemalt Schumpeteri, Stevensoni ja Jarillo ning Burnsi määratlusi.) Joseph Schumpeter (1934): ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid. Stevenson ja Jarillo (1990): Ettevõtlus on protsess, mille abil indiviidid kas omal käel või organisatsioonide sees - püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel nende käsutuses on. P. Burns (2001) ettevõtjad kasutavad innovatsioone selleks, et ära kasutada muutusi või luua võimalusi kasumi teenimiseks. Seejuures paigutavad nad ressursse ümber vähemtootlikest valdkondadest tootlikumatesse ja kasumlikemasse, aktsepteerides selle tegevusega kaasnevat

Ettevõtluse alused

docx

Ettevõtluse alused - Eksamiks kordamine

parandamisele, korrakaitsele ja paludele muudele asjadele, mis on ka ettevõtte huvides. 34. Ettevõtte rajamiseks vajalikud sammud – põhiloogika. 0.etapp: Ettevõtja enesehinnang: kogemused, haridus, tervis, perekond, ressursid,sidemed,eesmärgid jms Tuleb hinnata oma tugevaid ja nõrku külgi ning määratleda isiklikd eesmärgid ettevõtluse alal. 1.etapp: planeerimine 1.1Määratle tarbijate vajadused. 1.2Määratle toode või teenus. 1.3Analüüsi olukorda tegevusalal. 1.4Hinda konkurentsi. 1.5Leia oma konkurentsieelis ja turunišš. 1.6Hinda turgu, vali sihtsegmendid. 1.7Hinda turu ja nõudluse suurust. 1.8Täpsusta kavandatavad müügimahud. 1.9Määra administratiiv-juhtimispersonali vajadus. 1.10 Määra muu personali vajadus. 1.11 Määra tootmisvahendite vajadus. 1

Ettevõtlus alused

doc

Ettevõtluse alused, kordamisküsimused eksamiks

Ettevõtjat iseloomustab: - Uutele võimalustele ja kasvule orienteeritus - Innovaatilisus - Enesekindlus - Proaktiivsus, kindlameelsus, suur energia - Enesemotivatsioon, suurem saavutusevajadus - Visioon ja vaist - Soov võtta suuremaid riske ja elada suurema ebakindluse tingimustes Schumpeter – ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid. Stevenson ja Jarillo – ettevõtlus on protsess, mille abil indiviidid püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel nende käsutluses on. P. Burns – ettevõtjad kasutavad innovatsioone selleks, et ära kasutada muutusi või luua võimalusi kasumi teenimiseks. Seejuures paigutavad nad ressursse ümber vähemtootlikest valdkondadest tootlikumatesse ja kasumlikemasse, aksepteerides selle tegevusega kaasnevat kõrgemat riski ja ebakindlust.

Ettevõtluse alused

doc

Ettevõtluse aluste kordamisküsimused 2016 ja eksamiküsimused

(Orienteeruvalt tunda vähemalt Schumpeteri, Stevensoni ja Jarillo ning Burnsi määratlusi.) 17. sajandil nimetati ettevõtjaks isikut, kes sõlmis riigiga lepingu mingite tööde teostamiseks, kusjuures lepingu summa oli ette teada. Sõltuvalt tegelikest kuludest sai ettevõtja lisatulu või pidi korvama täiendavad kulutused. Joseph Schumpeter (1934): ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid. Stevenson ja Jarillo (1990): ettevõtlus on protsess, mille abil indiviid – kas omal käel või organisatsioonide sees – püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel nende käsutuses on. P. Burns (2001): ettevõtjad kasutavad innovatsioone selleks, et ära kasutada muutusi või luua võimalusi kasumi teenimiseks. Seejuures paigutavad nad ressursse ümber vähemtootlikest valdkondadest tootlikumatesse ja kasumlikemasse, aktsepteerides selle tegevusea kaasnevat

Ettevõtluse alused

doc

Ettevõtluse alused - eksami kordamisküsimused

Põhiosa punktidest tuleb kodutööde baasilt kuid eksami roll seisneb kogu materjali terviklikus ülevaatamises. Kordamisküsimused: 1. "Ettevõtlus" ja "ettevõtja" põhimõisted ja nende areng. (Orienteeruvalt tunda vähemalt Schumpeteri, Stevensoni ja Jarillo ning Burnsi määratlusi.) Joseph Schumpeter (1934): ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid. Stevenson ja Jarillo (1990): Ettevõtlus on protsess, mille abil indiviidid kas omal käel või organisatsioonide sees - püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel nende käsutuses on. P. Burns (2001) ettevõtjad kasutavad innovatsioone selleks, et ära kasutada muutusi või luua võimalusi kasumi teenimiseks. Seejuures paigutavad nad ressursse ümber vähemtootlikest valdkondadest tootlikumatesse ja kasumlikemasse, aktsepteerides selle tegevusega kaasnevat

Ettevõtlus

doc

Ettevõtluse aluste eksam

1. “Ettevõtlus” ja “ettevõtja” – põhimõisted ja nende areng. (Orienteeruvalt tunda vähemalt Schumpeteri, Stevensoni ja Jarillo ning Burnsi määratlusi.) Scumpeter: Ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid. Stevenson ja Jarillo: Ettevõtlus on protsess, mille abil indiviidid – kas omal käel või organisatsioonide sees – püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel nende käsutuses on. Burns: Ettevõtjad kasutavad innovatsiooni selleks, et ära kasutada muutusi või luua võimalusi kasumi teenimiseks. Seejuures paigutavad nad ressursse ümber vähemtootlikest valdkondadest tootlikumatesse ja kasumlikemasse, aktsepteerides selle tegevusega kaasnevat kõrgemat riski ja ebakindlust

Ettevõtlus alused

Rohkem sarnaseid