Joachim Gottlieb Schwabe Autor Andmed · Sündis 11.november 1754.a Kosel · Suri 21.jaanuaril 1800.a Kadrinas · Balti saksa päritolu Eesti kirikuõpetaja ja kirjanik, kalendrikirjanik · Elutööks oli eesti maarahva hariduse parandamine Õpingud / töökohad Õppis 1764 1769 Narva koolis 1769 1773 Tallinna Gümnaasiumis Töötas 1780 1783 Nissi Maarja koguduses 1783 1796 Lihula ja Kirbla koguduses Ta valiti 1798.a Eestimaa konsistooriumi assessoriks, kuid ta ei võtnud seda kohta vastu 1796 1800 Kadrina Katariina koguduses Teosed "EestiMa Rahwa Kalender" Luuletused: "Laul" (1795) "Lapse uinutamisse Laul" (1796) "Kewwade laulda" (1797) Kasutatud kirjandus http://www2.kirmus.ee/grafo/index.php?gid=2 http://www.google.ee/pildiotsing http://et.wikipedia.org/wiki/Joachim_Gottlieb_S chwabe Tänan vaatamast !
Hupeli) avaldatud materjalid. Eesti rahvarõivas püsis ja arenes edasi ka 19. sajandil, omandades linnapärasusi (puuvillane vabrikuriie, ostetud pitsid, moelehtedest võetud mustrid). Uute riietusesemetena levivad meestel ja naistel vestid ning kerge ülerõivas vatt (meestel) ja kampsun (naistel). 19. sajandi keskel alanud üleminek linnapärasele rõivamoele kulges eri paigus erineva kiirusega. Kohati tekkis mitmeid üleminekuvorme (kaapotkleit ja -kostüüm), kohati uuendusigi (Lihula-Kirbla tikitud seelikud). 20. sajandi alguses kanti rahvarõivaid Setumaal, kohati Lääne-Eestis ja saartel, Kihnu saarel veel meie päevilgi. Eesti rahvarõivastel on rohkesti paikkondlikke erinevusi. Osalt on need väga vanad, seotud iidsete hõimuerinevustega, teised on kujunenud hilisemas ajaloolises arengus. Rahva liikumisvabadus sunnismaisena piirdus peamiselt oma kodukihelkonnaga. Põhiliseks kohtumiskohaks oli kirik, kuhu minnes pandi selga parimad rõivad.
Hupeli) avaldatud materjalid. Eesti rahvarõivas püsis ja arenes edasi ka 19. sajandil, omandades linnapärasusi (puuvillane vabrikuriie, ostetud pitsid, moelehtedest võetud mustrid). Uute riietusesemetena levivad meestel ja naistel vestid ning kerge ülerõivas vatt (meestel) ja kampsun (naistel). 19. sajandi keskel alanud üleminek linnapärasele rõivamoele kulges eri paigus erineva kiirusega. Kohati tekkis mitmeid üleminekuvorme (kaapotkleit ja -kostüüm), kohati uuendusigi (Lihula-Kirbla tikitud seelikud). 20. sajandi alguses kanti rahvarõivaid Setumaal, kohati Lääne-Eestis ja saartel, Kihnu saarel veel meie päevilgi. Eesti rahvarõivastel on rohkesti paikkondlikke erinevusi. Osalt on need väga vanad, seotud iidsete hõimuerinevustega, teised on kujunenud hilisemas ajaloolises arengus. Rahva liikumisvabadus sunnismaisena piirdus peamiselt oma kodukihelkonnaga. Põhiliseks kohtumiskohaks oli kirik, kuhu minnes pandi selga parimad rõivad. - Nimeta rahvarõiva rühmad
Elu-olu oli kehvapoolne, kuna vanematele ei makstud hästi ning toita oli vaja 6 last. Carl oli küll pere noorim, kuid tublim. Lisaks peres räägitavatele eesti ja saksa keelele, oskas Carl ladina keelt. Nooruspõlves oli Carl ka suur looduse ja luulehuviline. Tihti võis teda leida metsast või puu alt peesitamast ning saksakeelseid poeeme välja mõtlemast. Perekond Oma naise Julie Emiliega tutvus Carl venna Friedrichi pulmas. Naine oli Kirbla kiriku pastori tütar. Nad said harva kokku, aga kui Jakobson endale 1874. aastal Kurgjale talu ostis, said nad seal elada. 10. novembril 1874. aastal nad abiellusid. Neil oli kolm tütart: Linda, Ida ja Elsa. Haridus Alghariduse sai Carl kohalikus kihelkonnakoolis, millega paralleelselt võttis ta ladinakeele eratunde preestrilt. Poissi sunniti ka mõnda instrumenti käsitlema, kuid see teda palju ei huvitanud. Sellele
kihelkond); · Rakvere 1. praostkond (Rakvere, Kadrina, Haljala, Viru-Jaagupi, Simuna kihelkond); · Rakvere 2. praostkond (Viru-Nigula, Lüganuse, Jõhvi, Vaivara kihelkond); · Paide praostkond (Paide koos Anna abikirikuga, Türi, Peetri, Koeru, Väike-Maarja, Järva-Jaani, Järva-Madise kihelkond); · Haapsalu 1. praostkond (Haapsalu, Noarootsi, Ridala, Lääne-Nigula, Martna kihelkond); · Haapsalu 2. praostkond (Lihula koos Kirbla abikirikuga, Karuse, Hanila koos Varbla abikirikuga, Mihkli, Vigala kihelkond); · Haapsalu 3. praostkond (Käina, Reigi, Pühalepa, Vormsi kihelkond). Vahepeal tehti küll muutusi praostkondade piirides ja nimedes ning siis taastati esialgne olukord, kuid 1804. aastaks jäi seis siiski järgnevaks: · Võru praostkonda kuulusid lõunaeestimurdelised kihelkonnad: Antsla, Hargla, Kambja, Kanepi, Karula, Nõo, Otepää, Puhja, Põlva, Rannu, Rõngu, Rõuge, Räpina,
laulja" (1872). Ühiskondlikust tegevusest lahutamatu on Jakobsoni patriootiline luule (kogu "C. R. Linnutaja laulud"; 1870; sisaldab ka tõlkeid, peamiselt saksa luuleklassikast) ja palju mängitud näidend "Artur ja Anna" (1872), mis taunib seisuste ebavõrdsust. Jakobson osales Eesti Kirjameeste Seltsi ja Eesti Aleksandrikooli rajamise organisatsiooni asutamises ja tegevuses. Perekond : Alates 1870. aasta suvest oli Jakobson kihlatud Kirbla köstri tütre Julie Thaliga, peiupõlv venis neljale aastale. 1874. aasta sügisel abiellus 33-aastane Jakobson endast kümme aastat noorema Julie Thaliga.1875. aastal sündis surnult noorpaaril tütar Olga, kes maeti kodukoha Kurgja metsalagendikule.1876. aasta lõpul sündisid Juliel ja Carl Robertil kaksikud, kes samuti surid kohe peale sünnitust. Alates 1878. aastast tabas peret siiski ka õnn, suvel sündis tütar Linda, kellele järgnesid Ida(1880) ja Salme(1881; kelle nimi
aga nihkus lõunapooluse suunas. Mandrid olid väga madalad ja kaetud madalmeredega. Eestis leitud trilobiidid /Kohtla-Järve, Kukruse lade, Rakvere lade / Fossiilsed rohevetikad , Jõhvi alamlade Silur Kliima stabiliseerumine Lõunapoolkera liustike sulamine, maailmamere taseme tõus Korallrifide tekkimine soojades meredes Mereliste selgrootute areng, primitiivsed kalad Maismaa soontaimed /millel on juur, vars, leht/ Kirbla astang ja Salevere Salumägi klindiastangud Lääne-Eestis Laurentia (Põhja-Ameerika) ja Baltika (Põhja-Euroopa) mandrite kokkupõrkumine oli tähtsaim laamtektooniline sündmus Siluris - selle tulemusena tekkis Kaledoonia mäestik Euroopas ja Akaadia mäestik Appalachi regioonis Ameerikas. Primitiivsed kalad /lõuatud kalad, Saaremaa, Rootsiküla lade / Devon Maismaa taimestiku kiire areng /sõnajalad, puud, metsade kujunemine /
kasvatamisele. Sellega sai alguse tema osavõtt rahvuslikust liikumisest. Jakobson osales ka Eesti Kirjameeste Seltsi ja Eesti Aleksandrikooli rajamise organisatsiooni asutamises ja tegevuses. 1868 ja 1870 pidas Jakobson Vanemuise seltsis kolm isamaakõnet. See tegi temast vihatuima mehe baltisakslaste jaoks. 1870 pöördus Jakobson tagasi Eestisse, et hakata põllumeheks. 18721874 töötas Jakobson Vana- ja Uue-Vändra vallakirjutajana. 1874. aastal abiellus ta Kirbla köstri tütre Julie Thaliga. Samal aastal ostis Jakobson Vändra lähedal Kurgja talu, millest ta kavatses teha näidismajapidamise. Jakobson valiti Pärnu Eesti Põllumeeste Seltsi ja Viljandi Eesti Põllumeeste Seltsi presidendiks. Aastast 1878 toimetas Jakobson Viljandis ajalehte Sakala. Leht oli populaarne. See kajastas võitlust aadlivõimu kaotamise ja rahvaste üheõigluse eest, kritiseerides viletsaid majandus- ja kooliolusid ning õhutades rahvuslikke algatusi. Kõigele
..........................................................................................................................11 KOKKUVÕTE.......................................................................................................... 14 KASUTATUD KIRJANDUS....................................................................................15 2 SISSEJUHATUS JÜRI ULUOTS (13. jaanuar 1890 Kirbla v. Läänemaal 9. jaanuar 1945 Stockholm), Eesti Vabariigi riigitegelane, õigusteadlane, Tartu Ülikooli professor. Jüri oli vanim laps oma viie venna-õe kõrval. Talle meeldis väga õppida. J. Uluots käis Karuse kihelkonnakoolis ja edasi läks Pärnu linnakooli ning siit Pärnu gümnaasiumi. Lõpetanud 1910. a. Pärnu gümnaasiumi, astus J. Uluots Peterburi ülikooli õigusteadust õppima. Pärast ülikooli lõpetamist 1915. a. töötas ta samas stipendiaadina Rooma ja tsiviilõiguse
kõrget tasandikku -- Kesk-Eesti tasandik (6080 m) ning Vahe-Eesti tasandik ehk Kõrvemaa (5090 m). Madalikud on Eestis merepinnast kuni 50 m kõrguseni ulatuvad tasandikud, mis on pikka aega olnud Läänemere ning Ürg-Peipsi ja -Võrtsjärve poolt üle ujutatud. Nad hõlmavad peaaegu poole Eesti territooriumist ning suuremad neist asuvad Lääne-Eestis. Lääne-Eesti madalik on soostunud tasandik, mille reljeefi liigestavad kuni 20- meetrised lubjakivikõrgendikud (Kirbla mägi, Mihkli Salumägi, Salevere Salumägi jt). Pärnu madalik on samuti tugevasti soostunud, ent tasandiku aluspõhi koosneb liivakivist ja rannikut ilmestavad Eesti kõrgeimad luiteahelikud. Lääne-Eesti madalik jätkub Lääne-Eesti saarestikus. Üldiselt madala (kuni 20 m) ja tasase reljeefi foonil kerkivad ümbrusest kõrgemale Lääne-Saaremaa kõrgustik ning selle lõunapoolne jätk Sõrve poolsaare keskel. Hiiumaa
Ülevaade piirkonna hetkeseisundist. Koonga vald sai omavalitsusliku staatuse 12.detsembril 1991.aastal. Valla territooriumi suurus on 438 km2, sellest: põllumajandusmaa 19 % , metsamaa 35 %. Koonga vald on Pärnumaa loodepoolseim vald. Vald piirneb põhjas Lihula ja Vigala vallaga, idas Halinga valla ja Lavassaare aleviga, lõunas Audru ja Tõstamaa vallaga ning läänes Varbla ja Halinga vallaga. Teiste valdade ja maakondadega ühendavad valda Pärnu-Lihula, Pärnu-Jaagupi-Kalli-Karuse ja Kirbla-Ahaste maanteed. Valla keskus asub Koonga külas. Kaugus suurematest linnadest on Tallinnast 125 km ja Pärnust 37 km. 2. Demograafiline situatsioon omavalitsusüksuses 01.01.2012.a seisuga oli vallas 1215 elanikku. Vallas on kokku 42 küla, nendest 6 küla on sellist, milles elanike arv on 0. Pea 50 % valla elanikest elab kolmes külas (Koonga, Lõpe ja Oidrema). Valla rahvaarv on viimase kümne aasta jooksul näidanud üldist vähenemistrendi. Koonga valla
Eesti rahvarõivas püsis ja arenes edasi ka 19. sajandil, omandades linnapärisusi (puuvillane vabrikuriie, ostetud pitsid, moelehtedest võetud mustrid). Uute riietusesemetena levivad meestel ja naistel vestid ning kerge ülerõivas vatt (meestel) ja kampsun (naistel). Eesti rahvarõivaste juurde on tavaliselt kantud sukapaelaga seotud villaseid sukki. 19. sajandi keskel alanud üleminek linnapärasele rõivamoele kulges eri paigus erineva kiirusega. Kohati tekkis uuendusigi (Lihula ja Kirbla tikitud seelikud). 20. sajandi alguses kanti rahvarõivaid Setumaal, kohati Lääne-Eestis ja saartel. Kihnu saarel veel meie päevilgi. Rahvarõivad tänapäeval Rahvarõivad on muutunud aasta-aastalt populaarsemaks. Neid kannavad kooliõpetajad, laulu- ja tantsupidude aegu näeme rahvarõivas ka neid, kes esinemistega seotud polegi. Üldine peorõõm ja eriline meeleolu lausa sunnivad kaasa minema
kartuliputru koos kaeratangudega, mis meenutas meie segadisputru (kartulid odratangudega) ehk mulgi putru. Aliise Moora lisab veel, et Venemaa põhjapoolses osas tarvitati peamiselt kaeratangu ja - jahu, kui Eestis tarvitati samal ajal peamiselt just odratangu ja -jahu. Aegajalt ikaldusega seoses on mulgi pudru söömise ja valmistamise tava ka Eestis kahanenud, näiteks kirjeldatakse ERM-i uurimisretkedelt kogutud andmete põhjal, et 1936.aasta (Helme, Karuse, Kirbla, Paistu) kevadel on kartult vähe, maha pandavatelt kartulitelt lõigati tükke ja neist keedeti suppi. Oli ka piirkondi, kus kevadel pandigi maha ainult kartuli koori (ERM, EA27, lk 605-626). Mulgi pudru söömise tava hakkas uuesti tõusma ka 20. sajandi teisel poolel, mil seakõrnetega kartuli-tangu putru asuti valmistama ja pakkuma arvukates sööklates üle Eesti. 20. sajandi teisel poolel toimus ka mulgi pudru valmistamisel muudatus, mis levis üle Eesti ja on
Vaatamisväärsuste legendid Legendid: Läänemaa tähtsamate vaatamisväärtuste hulka kuuluvad kindlasti keskajast säilinud kirikud. Nende täpse ehitusaja kohta andmed puuduvad, kuid on teada, et juba 13. sajandi lõpus valmisid kirikud Ridalas, LääneNigulas ja Kullamaal. Maakirikutest on keskajast veel Kirbla, Martna, Noarootsi, Vormsi ning Hanila ja Karuse kirikud. Enne 14. sajandi keskpaika olid Läänemaal püstitatud kõik tähtsamad kihelkonnakirikud. Ehitustegevust soodustas hästitöödeldava kohaliku ehitusmaterjali -- dolomiidi -- olemasolu. Kõik vanimad kirikud on gooti stiilis, ühelöövilised ja algselt ilma tornita. Ühelööviline tornita kirikuhoone vastas tookordses kirikuelus laialt mõju omanud tsistertslaste ja dominiiklaste ehituskunstilistele nõudmistele
sajandi lõpust lillkirjaga ja see omandas eripära eriti Virumaal. 19. sajandi alguseks oli Põhja-Eestis tavapärane naiste peakate pottmüts. Nagu ka Lõuna-Eestis esines ka Põhja-Eesti piirkonna siseselt erinevusi. Rannaalade rahvariided olid Soome mõjuga, Peipsi põhjarannikul võis leida vene- ja vadjapäraseid jooni. Lääne-Eesti Lääne-Eesti piirkonda kuulub 23 kihelkonda: Audru, Halliste, Hanila, Häädemeeste, Karksi, Karuse, Kirbla, Kullamaa, Lihula, Lääne-Nigula, Martna, Mihkli, Märjamaa, Noarootsi, Pärnu, Pärnu-Jaagupi, Ridala, Saarde, Tori, Tõstamaa, Varbla, Vigala ja Vändra. Lääne-Eesti rahvarõivastel oli ühisjooni nii Lõuna- kui ka Põhja-Eestiga. Lõunaosas oli näha vanemaid elemente nagu Lõuna-Eestis, näiteks vanatriibulised pikad püksid, mida mehed kandsid. Piirkonnale iseloomulikud olid lambapruunid ja -mustad ülerõivad. Naiste ülikonda
22. Mis on mattunud org? Hilisemate setetega kaetud, aluspõhja liigestavad sügavad ürgorud. Nt Rõuge ürgorg. 22*. Mis on tektoonilised lõhed? (teke, levimus, mõju Eesti loodusele) Tektoonilised lõhed Kesk-Ordoviitsiumis(Kunda-, Aseri-,Lasnamäe lade), Pakri poolsaar. 23. Mis on kaljuvoor? Mandrijäätekkeline kulutusvorm, mis on enamasti voolujoonelise kujuga seljak, mille pikitelg on orienteeritud jää liikumise suunas. Näiteks Kirbla, Lihula, Vilsandi. 24. Mis on otsamoreen? (teke, siseehitus, kuju, suurus, levimus Eestis, näited jmt) Piklik vallitaoline positiivne pinnavorm, mis on tekkinud kunagise liustikuserva ette. Tekkisid tavaliselt siis, kui liustik püsis pikemat aega ühel kohal. Osaliselt sorteerunud materjal. 25. Mis on oos? (teke, siseehitus, kuju, suurus, levimus Eestis, näited) Kujunenud passiivses või irdjääs. Limnoglatsiaalsed/fluviaalsed. 30-40m kõrgused, järsunõlvalised
(Vändra) 6 * Toomapäeval kõnelevad ka loomad. Kord ütelnud hobune teistele loomadele, et peremees sureb pea ära. Peremees kuulnud seda, saanud sarnase ennustuse pääle nii pahaseks, et tapnud hobuse ära. Kuid see ei päästnud siiski teda - ta suri pea. (Rõuge) * Jaan võtab püti, karus kaks, toomas kõik lehmapiima. (Kirbla) * Toomapäeval käidud rannas paatisi ümber pööramas ning iga mehel olnud lähkriga jõuluõlut ühes, kus siis paatidele jõulumärga oli peale valatud, et ka neil jõulud oleks pärast rasket tööd-teenistust. (Jämaja) * Tuumapäeväst jõuluni ei tohi mõtsan üttegi puud maha raiu, ossa katik murda ega muu viisi mõtsa rahu rikku. Kun talun seda tetas, sääl om "mõtsa paha" selle maja luume pääl (murrab unt suvel eläjit ärä). (Tarvastu)
Põhja-Eesti klindist 40-50 km: moodustab Harju ja Viru lavamaa, Vormsi ja Põhja-Hiiumaa geoloogilise aluse. Peam. karbonaatsed settekivimid SILUR 443-416 mln a ! Paekivi ja dolomiit leiab kasutamist ehitusmaterjalina: killustik, tsement, viimistluskivi Jaagarahu lademes leidub kuni 16m paksusi bioherme (kivistunud korallriffe) Jäänukkõrgendikud: Kõinastu, Kesselaid, Salevere, Kirbla, Lihula, Vilsandi ja Muhu põhjaosa pank (Üügu) Hõlmab Eesti keskosa ja Lääne-Eestit. DEVON 416-359 mln a ! Gauja lade – vähese rauasisaldusega klaasiliiv Ülem-Devoni karbonaatkivimid paljanduvad: Ööbikuorus, Meeksi oja orus, Peetri jõel, Irboska lavamaa põhjapiiril Mustvee-Pärnu joonest lõunas. Valdavalt terrigeensed liivakivid – jõgede poolt kantud krist
juurdumisel Eestis. Liivi sõda oli viinud kirikuolud haletsusväärsesse seisundisse: kirikuhooned olid purustatud ja rüüstatud, enamik kogudusi jäänud õpetajateta. Peale ainelise kahju võtsid talurahva hulgas taas maad muinasusu kombed ja ebausu ilmingud. Surnuid maeti vanadesse kalmetesse, loobuti ristimisest ja kiriklikust abielulaulatusest, hoopis vähe oli armulaual käijaid. Soovida jättis ka pastorite haridus ja kõlblus. Läänemaa Kirbla pastori kohta märgiti, et "ta elab vastikut elu, kraakleb ja tülitseb päevad ning ööd, ei valmista iialgi oma jutlust ette ning pakub armulaual veini asemel õlut." Eestimaal tegi suure töö luteri kiriku organisatsioonilisel ülesehitamisel piiskop Joachim Jhering. Kõrvuti esimese eestikeelse aabitsa väljaandmisega töötas Jhering välja ka ajastule iseloomuliku range kirikukaristuste süsteemi, kuhu kuulus kiriku
Rootsi võimu kindlamal juurdumisel Eestis. Liivi sõda oli viinud kirikuolud haletsusväärsesse seisundisse: kirikuhooned olid purustatud ja rüüstatud, enamik kogudusi jäänud õpetajateta. Peale ainelise kahju võtsid talurahva hulgas taas maad muinasusu kombed ja ebausu ilmingud. Surnuid maeti vanadesse kalmetesse, loobuti ristimisest ja kiriklikust abielulaulatusest, hoopis vähe oli armulaual käijaid. Soovida jättis ka pastorite haridus ja kõlblus. Läänemaa Kirbla pastori kohta märgiti, et "ta elab vastikut elu, kraakleb ja tülitseb päevad ning ööd, ei valmista iialgi oma jutlust ette ning pakub armulaual veini asemel õlut." Eestimaal tegi suure töö luteri kiriku organisatsioonilisel ülesehitamisel piiskop Joachim Jhering. Kõrvuti esimese eestikeelse aabitsa väljaandmisega töötas Jhering välja ka ajastule iseloomuliku range kirikukaristuste süsteemi, kuhu kuulus kiriku ukse ees jalgade pakkupanemine, häbipingil
suudmeala roostikke kaitseks. Rahvuspargi pindala on 48 610 hektarit. Matsalu on läbi aegade olnud inimeste asuala. Praegugi vahelduvad loodusmaastikud väikeste küladega. Traditsioonilise maakasutuse jätkamisega säilitatakse pärandkooslusi, elus hoitakse vanu mitmekesised roovarumise- ja käsitöötraditsioone. (Timm & Kiristaja, 2006) (Leito, Kimmel, & Ader, 2007) Loodus Kogu rahvuspargi ala on väga madal. Kõrgemad on vaid paekivist kõvikud ( Lisa 4 pilt 8), Kirbla mägi ja Salevere Salumägi. Matsalu laht ja sellesse suubuv hargnev Kasari jõgi 8 moodustavad Eestis ainulaadse lehtersuudme. Rahvuspargi kõige silmatorkavamad elupaigad on aga delta lääneosas ja Matsalu lahe idaosas kujunenud Eesti suurim roostik. Metsades kasvavad peamiselt lehtpuud. Matsalu märgala on taimestikuliselt väga rikas, teada on 772 liiki soontaimi
aasta looduskaitseseadus. Kaitstavate objektide nimekirja kanti 34 maastiku üksikelementi (mägi, pank, astang, paljand, karstimoodustis, koobas), 222 rändrahnu, 335 põlist puud. Järgnevatel aastatel on seda nimekirja täiendatud." [http://www.envir.ee/loodus / 2page.html] (16.03.08) Pangad ja astangud ...iseloomustavad Põhja-Eesti ja Lääne-Eesti maastike. Need paiknevad nii mererannikul kui sisemaal, näiteks Kirbla, Salevere ja Tupenurme ning pakuvad huvi eelkõige teaduslikust ja esteetilisest seisukohast. Mitmed kaitse alla võetud pangad (Panga, Rannamõisa, Ohesaare ning Saka-Ontika-Toila paekallas) on kambriu- mi, ordoviitsiumi ja siluri settekivimite suurepärasteks paljanditeks. Nimetada tuleks veel Muhu suurimaid - Üügu ja Rannaniidi panka, mis suures osas koosnevad biohermidest. Panga pank ehk Mustjala pank asub Saaremaa põhjaranniku läänepoolsemas osas, Panga küla lähedal
Lihula üldinfo Pindala 384 km2 Elanike arv 2852 (01.01.2007) Keskus Lihula linn, elanike arv 1579 (01.01.2007) Lihula vald on tasane. Esile kerkivad vaid üksikud künkad nagu Kirbla, Lihula ja Parivere "mäed". Maastikku liigestavad enamjaolt kraavitatud väikesed jõed ja ojad, mis suubuvad Kasari jõkke või Matsalu lahte. Valla ida- ja kaguossa jäävad ulatuslikud Lihula ja Tuhu metsa- ja rabamassiivid, põhjaosas ulatuslik Kasari jõe luht ja Matsalu lahe rannaheina- ja karjamaad. Kohati on säilinud puisniite. Esindatud on loopealsed. Metsades on valitsevaks puuliigiks kask, järgnevad mänd ja kuusk. Haritavat maad on ligikaudu 9000 ha e. 23% valla territooriumist.
Ilm polnud küll kiita , oli külm ja märg . Isegi lund võis näha retke avakilomeetritel . See retk keskendus eelkõige metsale ja rohelisele energiale. 2006.a. 12-14 mai - Kuidas elad, Virumaa? Sonda - Kiviõli - Savala - Sirtsi raba - Uljaste - Viru-Kabala - Rägavere mõis - Siberi - Kunda Hiiemägi - Kunda - Viru-Nigula - Samma Hiis - Pada - Vanaveski Kalvi- Aseri - Purtse - Kiviõli Sonda. Osalejaid umbes 2300 2007.a. 11-13 mai -Kuidas elad, Matsalu? Lihula Kirbla Kirikuküla Matsalu Metsküla Mõisaküla Kaseküla Virtsu- Puhtulaid Pivarootsi Vatla maalinn- Lihula . Osalejaid umbes 2500 . Roheliste 18. rattaretke start oli kell 11.30 Lihula kultuurimaja eest. Jalgrattureid -- pooled kandsid kiivrit ja paljudel oli seljas rattaretke logoga helkurvest . See reis oli täis vaatamisväärsusi , mille kohta saab lähemat infot lehel: http://www.rattaretked.ee/matsalu_kirjeldus.pdf 2008.a. 9-11 mai Kuidas elad , Lämmijärv
tasandik ehk Kõrvemaa. Madalikud on kuni 50 m kõrgused tasandikud, mis on pikka aega olnud mere ja suurte järvede poolt üle ujutatud. Maakerke tagajärjel muutusid need alad maismaaks kõrgustikest ja lavamaadest hiljem. Madalikud hõlma.vad peaaegu poole Eesti territooriumist, kusjuures suuremad neist asuvad Lääne- Eestis. Lääne-Eesti madalik on 0-20 m kõrgune so astunud tasandik, mille reljeefi liigestavad üksikud lubjakivikõrgendikud (Kirbla mägi, Mihkli Salumägi, Salevere Salurnägi jt). Pärnu madalik on samuti tugevasti so astunud, ent selle rannikut ilmestavad Eesti kõrgeimad luiteahelikud. Lääne-Eesti madalik jätkub Lääne-Eesti saarestikus. Muhu ja Saaremaa põhjarannik on järsk, kerkides Panga pangal 21 m kõrguse astanguna. Üldiselt madala ning tasase reljeefi foonil kerkivad ümbrusest kõrgemale Lääne-Saaremaa kõrgustik ning selle lõunapoolne jätk Sõrve poolsaare keskel.
maasäärega osaliselt või täielikult eraldatud. Osalise eraldatuse puhul ühendab laguuni põhiveekoguga (tavaliselt merega) kitsas väin. 22. Mis on mattunud org? Hilisemate setetega kaetud, aluspõhja liigestavad sügavad ürgorud. Nt Rõuge ürgorg. 23. Mis on kaljuvoor? Kaljuvoor on mandrijäätekkeline kulutusvorm, mis on enamasti voolujoonelise kujuga seljak, mille pikitelg on orienteeritud jää liikumise suunas. Näiteks Kirbla, Salevere, Lihula, Vilsandi ning Kessulaid Suures väinas. 24. Mis on otsamoreen? (teke, siseehitus, kuju, suurus, levimus Eestis, näited jmt) Piklik vallitaoline positiivne pinnavorm, mis on tekkinud kunagise liustikuserva ette. Tekkisid tavaliselt siis, kui liustik püsis pikemat aega ühel kohal. Osaliselt sorteerunud materjal. 25. Mis on oos? (teke, siseehitus, kuju, suurus, levimus Eestis, näited) Kujunenud passiivses või irdjääs. Limnoglatsiaalsed/fluviaalsed
fossiile, sellel lasub diktüoneema argilliit (1-7m). Kukruse lade kukersiit e põlevkivi. Põhja-Eesti klindist 40-50 km: moodustab Harju ja Viru lavamaa,Vormsi ja Põhja-Hiiumaa geoloogilise aluse. Peam. karbonaatsed settekivimid SILUR 443-416 mln a ! Paekivi ja dolomiit leiab kasutamist ehitusmaterjalina: killustik, tsement, viimistluskivi Jaagarahu lademes leidub kuni 16m paksusi bioherme (kivistunud korallriffe). Jäänukkõrgendikud: Kõinastu, Kesselaid, Salevere, Kirbla, Lihula, Vilsandi ja Muhu põhjaosa pank (Üügu). Hõlmab Eesti keskosa ja Lääne-Eestit. DEVON 416-359 mln a ! Gauja lade vähese rauasisaldusega klaasiliiv. Ülem-Devoni karbonaatkivimid paljanduvad: Ööbikuorus, Meeksi oja orus, Peetri jõel, Irboska lavamaa põhjapiiril. Mustvee-Pärnu joonest lõunas. Valdavalt terrigeensed liivakivid jõgede poolt kantud krist. kivimite murend (SiO2), mis pärineb Skandinaavia kilbilt, settis Lõuna-Eesti kohal olnud järvedes, deltades,
1940.aastal määras Andrei Zdanov ta iseseisvust kaotava Eesti peaministrikandidaadiks. Ivan Johannes Käbin (Joonis 4) Karl Vaino Viktor Kingisepp 17 Joonis 5 Metsavendlus Jaan Rootsi salk (vasakult nr 5 Martin Parts, nr 1 Jaan Vigel, nr 3 August Sabbe) Läänemaa Kirbla valla "Edu" kolhoosi kommnoorte algorganisatsiooni koosolek arutamas vilja varumist augustis 1949. (Foto: V.Samussenko) 18 Tallinna siluett nähtuna Nõukogude sõjalaeva Uus elurajoon Lasnamäe, mis ehitati Moskva initsiatiivil vene tööjõu sisserände hoogustamiseks Eestisse. 19 Kulakuteks kuulutatud taluperemeeste valdused jagati ümber. Enamik maast kuulus
Eestis. Liivi sõda oli viinud kirikuolud haletsusväärsesse seisundisse: kirikuhooned olid purustatud ja rüüstatud, enamik kogudusi jäänud õpetajateta. Peale ainelise kahju võtsid talurahva hulgas taas maad muinasusu kombed ja ebausu ilmingud. Surnuid maeti vanadesse kalmetesse, loobuti ristimisest ja kiriklikust abielulaulatusest, hoopis vähe oli armulaual käijaid. Soovida jättis ka pastorite haridus ja kõlblus. Läänemaa Kirbla pastori kohta märgiti, et "ta elab vastikut elu, kraakleb ja tülitseb päevad ning ööd, ei valmista iialgi oma jutlust ette ning pakub armulaual veini asemel õlut." Eestimaal tegi suure töö luteri kiriku organisatsioonilisel ülesehitamisel piiskop Joachim Jhering. Kõrvuti esimese eestikeelse aabitsa väljaandmisega töötas Jhering välja ka ajastule iseloomuliku range kirikukaristuste süsteemi, kuhu kuulus kiriku ukse ees jalgade pakkupanemine, häbipingil põlvitamine,
Lõuna-Eestis asub Kagu-Eesti ehk Ugandi lavamaa (liivakiviplatoo). Lisaks lavamaadele on Eestis veel kaks suhteliselt kõrget tasandikku: Kesk-Eesti tasandik ja Vahe-Eesti tasandik ehk Kõrvemaa. Madalikud: kuni 50m kõrgused tasandikud, mis on pikka aega olnud mere ja järvede poolt üle ujutatud. (maakerke tagajärjel muutusid need alad maismaaks) *Lääne-Eesti madalik: soostunud tasandik, mille reljeefi liigestavad lubjakivikõrgendikud. (Nt. Kirbla mägi, Mihkli Salumägi). *Pärnu madalik: soostunud, rannikut ilmestavad Eesti kõrgeimad luiteahelikud. Põhja-Eesti rannikumadalik moodustab: kitsas poolsaarte- ja lahtederohke kivine maariba Soome lahe ja Põhja-Eesti paekalda vahel. Nõod: keskelt madalamad ning servadest kõrgemad suletud pinnavormid, mille põhjas asub tavaliselt veekogu. Orund: piklikud laiapõhjalised ja raskesti piiritletavad orud.(nende põhjas voolasid kunagi hiigeljõed) PINNAMOE KUJUNEMINE
Raikülas Rapla kihelkonnas. (kõrts) Mõigus Jüri kihelkonnas. Rootsi-neeme Ehasalus Kuusalu kihelkonnas. Rootsi küla Tohises Hageri kihelkonnas. Rootsivere = praegune Hageri kirikumõis, ka Rootsivoore. Rootsi-Kalavere Maa-Kalavere kõrval Maardus Jõelehtme kihelkonnas. Viimaks oleks veel nimetada Tõlla kivi ehk Rootsi kuninga tõld Ehasalus. Läänemaal. Rootsi mõis Karuse kihelkonnas. Rootsi küla Kasaris Kirbla kihelkonnas. Rootsi küla Orus Nigula kihelkonnas. Rootsi Umbmäe küla sealsamas. Rootsi küla Reigi kirikuvallas. Vigalas Vigala kihelkonnas. Valgus Märjamaa kihelkonnas. Kassaares nimetatakse 1720 Rootsi talu. Peale selle tuleks veel nimetada Piivarootsi mõis ja Noarootsi kihelkond. Saaremaal. Rootsiküla vald Kihelkonna kihelkonnas. Rootsi küla sealsamas. Tagametsas sealsamas kihelkonnas. Püha kihelkonnas suur ja väike Rootsi küla
Nt Rõuge ürgorg. 23. Mis on tektoonilised lõhed? (teke, levimus, mõju Eesti loodusele) Tektoonilised rikked on maakoore lasumusrikked, mida on põhjustanud geoloogilised sisejõud. 24. Mis on kaljuvoor? (teke, siseehitus, kuju, suurus, levimus Eestis, näited jmt) Kaljuvoor on mandrijäätekkeline kulutusvorm, mis on enamasti voolujoonelise kujuga seljak, mille pikitelg on orienteeritud jää liikumise suunas. Näiteks Kirbla, Salevere, Lihula, Vilsandi ning Kessulaid Suures väinas. 25. Mis on otsamoreen? (teke, siseehitus, kuju, suurus, levimus Eestis, näited jmt) Piklik vallitaoline positiivne pinnavorm, mis on tekkinud kunagise liustikuserva ette. Tekkisid tavaliselt siis, kui liustik püsis pikemat aega ühel kohal. Osaliselt sorteerunud materjal. 2 26. Mis on oos
ning ühinevad. P-E. 18. Mis on kaljuvoor? (teke, siseehitus, kuju, suurus, levimus Eestis, näited jmt) Glatsiaalne pinnavorm, kulutusvorm. Ovaalse v pikliku põhiplaaniga pos pinnavorm, pikitelg on orienteerunud jää liikumise suunas. kus jää kohtus tugevama materjaliga, seal jää voolis nii, et liustikupoolne on järsem, vastasnõlv on laugem. Max kõrgus Es 20 m. Kirbla, salevere, lihula, vilsandi jne. 19. Mis on otsamoreen? (teke, siseehitus, kuju, suurus, levimus Eestis, näited jmt) Glatsiaalne kuhjevorm. Pos pinnavorm, mis kooneb moreenist ja markeerib kunagist jääserva asendit. Kuulub marginaalsete kuhjevormide hulka, moodustudes jääservga paralleelselt. Mõõtmed on väga varieeruvad ulatudes mõnesajast m kuni mõne km. Otsamoreenidele on iseloomulikuks tunnuseks
Täidavad ka puhveralade funktsiooni (NH4NO3). Riffmoodustised korallidest, sammalloomadest, vetikatest, Põldudevahelised loodusliku taimkattega alad Fossiilkütuste põletamisega atmosfääri NOx. krinoididest (Kirbla, Lihula, Kõinastu laid (Muhu), Kesselaid, Maanteeäärsed (asfalt-, kruusatee) loodusliku taimkattega alad, hekid Põllumajandus: Salevere, Mihkli Salumäe, Vilsandi, Vaika). Teeperv N2O (dilämmastikoksiid) atmosfääri põllumajandusest (väetamine), Devon 416-359 milj. a.t. Veekogude äärsed loodusliku kooslusega alad
kindlamal juurdumisel Eestis. Liivi sõda oli viinud kirikuolud haletsusväärsesse seisundisse: kirikuhooned olid purustatud ja rüüstatud, enamik kogudusi jäänud õpetajateta. Peale ainelise kahju võtsid talurahva hulgas taas maad muinasusu kombed ja ebausu ilmingud. Surnuid maeti vanadesse kalmetesse, loobuti ristimisest ja kiriklikust abielulaulatusest, hoopis vähe oli armulaual käijaid. Soovida jättis ka pastorite haridus ja kõlblus. Läänemaa Kirbla pastori kohta märgiti, et "ta elab vastikut elu, kraakleb ja tülitseb päevad ning ööd, ei valmista iialgi oma jutlust ette ning pakub armulaual veini asemel õlut." Eestimaal tegi suure töö luteri kiriku organisatsioonilisel ülesehitamisel piiskop Joachim Jhering. Kõrvuti esimese eestikeelse aabitsa väljaandmisega töötas Jhering välja ka ajastule iseloomuliku range kirikukaristuste süsteemi, kuhu kuulus kiriku
-Kunstnik Johann Köler tõi ta rahvusliku lliikumise juurde. -1865.aastal ilmusid tema esimesed kirjad ''Eesti Postimehes'', kus ta nõudis kooliolude parandamist, sõdis ülemäärase usuõpetuse koormuse vastu ja propageeris karskusidemeid. -1868.a.pidas ta ''Vanemuise'' seltsis esimese isamaakõne valguse-, pimeduse-, ja koiduajast. -1870.pöördus ta tagasi Eesti kindla sooviga hakata põllumeheks. -Ta ostis Uue-Vändrasse Kurgja talu ning abiellus 19-aastase maailuduse, Kirbla köstri tütre Julie Thaliga. -Talutööde kõrvalt kirjutas ta põllumajandusküsimustest üle paarikümne brosüüri, pöörates erilist tähelepanu piimakarjanduse arendamise küsimustele. -Ta valiti nii Pärnu kui ka Viljandi põllumeeste seltsi presidendiks. ''Sakala'' -1878.a.märtsis ilmuma hakanud ''Sakala'' sai kiiresti kõige loetavamaks eesti leheks. -Teravas toonis astus Jakobson ajalehe veergudel mõisnike ja kirikuõpetajate vastu.
Lõuna-Eestis asub Kagu-Eesti ehk Ugandi lavamaa (liivakiviplatoo). Lisaks lavamaadele on Eestis veel kaks suhteliselt kõrget tasandikku: Kesk-Eesti tasandik ja Vahe-Eesti tasandik ehk Kõrvemaa. Madalikud: kuni 50m kõrgused tasandikud, mis on pikka aega olnud mere ja järvede poolt üle ujutatud. (maakerke tagajärjel muutusid need alad maismaaks) *Lääne-Eesti madalik: soostunud tasandik, mille reljeefi liigestavad lubjakivikõrgendikud. (Nt. Kirbla mägi, Mihkli Salumägi). *Pärnu madalik: soostunud, rannikut ilmestavad Eesti kõrgeimad luiteahelikud. Põhja-Eesti rannikumadalik moodustab: kitsas poolsaarte- ja lahtederohke kivine maariba Soome lahe ja Põhja-Eesti paekalda vahel. Nõod: keskelt madalamad ning servadest kõrgemad suletud pinnavormid, mille põhjas asub tavaliselt veekogu. Orund: piklikud laiapõhjalised ja raskesti piiritletavad orud.(nende põhjas voolasid kunagi hiigeljõed) PINNAMOE KUJUNEMINE
eemaldub klindiastang lõplikult Soome lahest. Paelasund on tugevasti deformeeritud, esineb kerkeid ja langetusi. Näiteks: Laagna klindilaht, Narva klindiorg jne. Siluri klint Siluri klint on 500 km pikkune ning selle võib tinglikult jagada 5 lõiguks: Mandri-Eesti erosioonilised jäänukid see 100 km pikkune lõik saab alguse Kesk- Eestist, Kergu lähedal paiknevast Linnamaa külast ning kulgeb Läänemereni. Erosioonilised jäänukid on Avaste astang, Maalinna soosaar ehk Soontagana, Kirbla kõvik, Lihula kõvik, Uisu pank. Lääne-Eesti saarte pankade vöönd siia kuuluvad Kesselaiu, Muhu ning Saaremaa pangad, mis paiknevad ligi 90 km pikkusel lõigul. Nende saarte loode- ja põhjarannikuid palistavate isoleeritud astangute pikkused ja kõrgused ulatuvad vastavalt mõnesajast meetrist 2,5 km-ni ning paarist meetrist 21 meetrini. Siia vööndisse kuuluvad näiteks Kesse pank Kesselaiul, Üügu ehk Anduvälja pank, Panga ehk Mustjala pank, Ninase ehk Tagaranna pank.
o verbide 1. pöörde lõpust on n kadunud oleviku ja lihtmineviku vormides, nt anna ‘annan’; Varbla ja Tõstamaa murrakusse pole jõudnud mitmed läänemurde uuendused: o v ei ole muutunud b-ks; o puudub geminatsioon, nt tuBa ‘tuppa’; o ajaloolise ks-ühendi assimilatsioon on andnud translatiivis se-tunnuse, nt puruse ‘puruks’, konditsionaalis on see –s, nt oles ‘oleks’; o 2-silbiliste noomenite NA tüvi, nt sarvesi ‘sarvesid’; Keskrühm Vigala, Kirbla, Pärnu, Pärnu-Jaagupi, Vändra, Tori murrakud ning Audru põhjaosa murrak; Kõige enam läänemurdele iseloomulikke jooni. Palju ühist ka keskmurde Põhja-Viljandimaa lääneosa murrakutega; erijooned: o si-lõpuline mitmuse partitiiv, nt pulmasi; Lõunaeestilised jooned: o tüvekonsonandi geminatsioon, nt makke ‘mage’; o i-, u-verbide da-infinitiiv on tunnuseta, nt likku ‘liikuda’, ma-infinitiiv sisekaoline kikma ‘kiikuma’; o oleviku mitmuse 3
Neile on tekkelt lähedased, kuid märksa suuremad biohermsete “peadega” kaljuvoored. Kaljuvoored Munaja põhijoonisega loode-kagusuunalised pinnavormid. Järsk astanguline kaljuvoore loodeots on alati kaetud kulutuskindla biohermiga, aeglaselt madalduv kaguosa koosneb aga dolomiitidest ja mergeldolomiitidest, mis on enamasti kaetud moreeni ja mereliste kruusade-liivadega. Rohkesti leidub kuni 15 m kaljuvoore Jaagarahu lademe avamusalal (Kirbla, Lihula, Salevere). Analoogilisteks pinnavormideks ka Kessulaid ja Muhu. Voored On ovaalsed laugete nõlvadega künnised, kus jää on toiminud nii setete kuhjaja kui kulutajana. Voorte mandripoolne osa on kõrgem ja järsem ning nõlvad on lauged. Jagunevad väljakujunemise astme järgi pärisvoorteks ja voorjateks künnisteks. Eesti voorte pikkus ulatub mõnesajast m kuni 13 km (Koimula) ja kõrgus mõnest m kuni 50-80 m (Laius 60 m). Suurimad voored ning neid eraldavad
· Kavandatav inimtegevusemõju kaitstavatele liikidele · Kavandatav inimtegevusemõju elupaiga tüüpidele ja tähtsatele linnualadele · Natura-alade naabruses plaanitavad tegevused 130. Millised on kaitstava looduse üksik objektidja nim1? · Rändrahn Ehalakivi (Kunda) · Puu Ranna tamm (Jõgevamaal) · Kivikülv Helmerseni kivikülv · Pank Paldiski pank · Paljand Suur Taevaskoda · Astang Kirbla astang · Koobas Aruküla koobas · Karst Aula karstikaitseala · Allikas Mustallikas · Juga Keila juga · Meteoriidi kraater Kaali kraater 131. Milliseid kitsendusi, nõudeid ja kohustusi on maa omanikul kelle maal on looduskaitse üksik objekt? Iga üksikobjekti ümbritseb 50m raadiuses piiranguvöönd, mida täpsustab kaitsekorra hinnang · Üksikobjektil on kaitse-eeskiri, mida tuleb täita
· Kavandatav inimtegevusemõju kaitstavatele liikidele · Kavandatav inimtegevusemõju elupaiga tüüpidele ja tähtsatele linnualadele · Natura-alade naabruses plaanitavad tegevused 129. Millised on kaitstava looduse üksik objektidja nim1? · Rändrahn Ehalakivi (Kunda) · Puu Ranna tamm (Jõgevamaal) · Kivikülv Helmerseni kivikülv · Pank Paldiski pank · Paljand Suur Taevaskoda · Astang Kirbla astang · Koobas Aruküla koobas · Karst Aula karstikaitseala · Allikas Mustallikas · Juga Keila juga · Meteoriidi kraater Kaali kraater 130. Milliseid kitsendusi, nõudeid ja kohustusi on maa omanikul kelle maal on looduskaitse üksik objekt? Iga üksikobjekti ümbritseb 50m raadiuses piiranguvöönd, mida täpsustab kaitsekorra hinnang · Üksikobjektil on kaitse-eeskiri, mida tuleb täita
· Kavandatav inimtegevusemõju elupaiga tüüpidele ja tähtsatele linnualadele · Natura-alade naabruses plaanitavad tegevused 130. Millised on kaitstava looduse üksik objektidja nim1? · Rändrahn Ehalakivi (Kunda) · Puu Ranna tamm (Jõgevamaal) · Kivikülv Helmerseni kivikülv · Pank Paldiski pank · Paljand Suur Taevaskoda · Astang Kirbla astang · Koobas Aruküla koobas · Karst Aula karstikaitseala · Allikas Mustallikas · Juga Keila juga · Meteoriidi kraater Kaali kraater 131. Milliseid kitsendusi, nõudeid ja kohustusi on maa omanikul kelle maal on looduskaitse üksik objekt? Iga üksikobjekti ümbritseb 50m raadiuses piiranguvöönd, mida täpsustab kaitsekorra hinnang · Üksikobjektil on kaitse-eeskiri, mida tuleb täita
(linn) Kei - Keila Kär - Kärla Han - Hanila Iis - Iisaku Krj - Karja Khn - Kihnu Lai - Laiuse Har - Hargla Jaa - Jaani Krk - Karksi Kih- Kihelkonna Lih - Lihula Hel - Helme JJn - Järva-Jaani Krl - Karula Kir - Kirbla Amb - Ambla Hi - Hiiumaa JMd - Järva-Madise Kse - Karuse KJa - Kolga-Jaani Ann - Anna HJn - Harju-Jaani Juu - Juuru Ksi - Kursi Kod - Kodavere Ans - Anseküla Hlj - Haljala Jõe - Jõelähtme Kul - Kullamaa Koe - Koeru Aud - Audru Hls - Halliste Jõh - Jõhvi
kokkupuuteid ja sõprust Rainer Brockmanniga, eesti esimese pulmalaulu autoriga. Juhuluule sündi soosivaks eelduseks oli trükikoja asutamine Tallinnasse aastal 1635, kuna seal trükiti esimeste hulgas Flemingi luuletusi ning ka Brockmanni esimene pulmalaul. Pulmalaulud olid mõeldud härrasseltskonnale. Kadrina pastor Brockmann kirjutas ka saksa-, kreeka- ja ladinakeelseid luuletusi, mida on kokku mitusada. Teisteks autoriteks olid Juuru pastor Josua Möllenbeck, Heinrich Göseken, Kirbla pastor Daniel Göbel, Georg Salemann, Rõngu pastor Olaus Georg Salenius (kahesalmiline ,,Jocus Esthonicus" 1643) ning Joachim Salemann. Tähelepandav osa 17. sajandi eestikeelsest juhuluulest koosnes aga pühendusluuletustest-õnnesoovidest mitmesuguste erinevate teoste ilmumise puhul. Nende autoriteks olid Georg Salemann, Johann Sebastian Markand, Johann Cohsen jt. Esimene teadaolev eesti soost luuletaja oli Käsu Hans, Hans Kes. Tema 32-salmilise
· Matsalu ja Haapsalu lahed, neist esimene Eesti suurim roostikuala · Aluspõhja moodustavad 10 Ordoviitsiumi ja 7 Siluri ladet, Tõstamaa poolsaarel ka Devoni liivakivid · Jaagarahu lademe biohermid o Tekitanud korallid, sammalloomad jm. o Kuna neist moodustunud kivimid on ümbritsevatest lubjakivist kõvemad on tänapäeval nähtavad paekühmudena (Koongas, Oidermal, Pärnu-Jaagupis) või kaljuvoortena (Kirbla, Lihula, Soontagana) o Nendesse kujunenud katkendlik Siluri ehk Lääne-Eesti klint · Eesti mandriosas paljandub Siluri klint katkendlikke sisemaapankadena, mis moodustavad umbes 100 kilomeetri pikkuse, tavaliselt 3-7 meetri, harvem kuni 15 meetri TÄIENDA · Veestik · Väike lang · Enamus jõgesid voolab Väinamerre · Suurim (valgla u 3000 km2) ja pikim (112 km) on Kasari jõgi · Üleujutusala 26-28 km2, suudmes delta · Järvi vähe
mõisnikuga. Töötas Jamburis (Kingissepp) õpetajana saksa kolonistide koolis, seejärel asus Peterburi, kus pidas samuti koolmeistri ametit (õiendas saksa keele ja kirjanduse õpetaja eksami). 1871-72 elas Tallinnas, oodates ajalehe asutamise luba, loobudes teistest tööpakkumistest, 1872-74 oli Vändras vallakirjutaja, siis ostis Pärnu jõe kaldal asuva Kurgja metsatalu, müües H. Laakmannile oma lugemiku kolme osa kirjastamise õigused. 1874. a sügisel abiellus Kirbla köstri tütre Julie Thaliga. Sakala ilmumahakkamine tõmbas Jakobsoni uuesti ühiskondlikku tegevusse, Kurgja juhtimine jäi naise õlule, kuid siingi jõudis J ehitada uusi maju ning palkas talupidamiseks tööjõudu. J luuletajanimi oli Linnutaja. Peale selle koostas J näiteks meeskoorilaulude kogu. Koostas õpikuid, organiseeris Eesti Aleksandrikooli ja Eesti Kirjameeste Seltsi. Tegutses Pärnu ja Viljandi põllumeeste seltside esimehena. 1881 valiti Jakobson pärast konflikti J
annaabi.ee 
