Talupojad uskusid naiivselt et keiser suudab nende olukorda parandada ning usk heasse keisrisse vallandas 1845.aastal LõunaEestis ja Läti alal massilise usuvahetusliikumise, mille käigus paari järgmise aasta jooksul astusid 60 000 eesti talupoega vene õigeusku. VAIMUELU Eesti ja Läti kultuuripilti ilmestas baltisaksa kõrgkultuur, mille kõrval oli olemas ka põliselanikeeestlaste ja lätlaste talupojakultuur. Kubermangudesse asutati gümnaasiumid ja maakonnalinnadesse kreiskoolid. Talurahva jaoks asutati ka kihelkonna kool. Kubermangudesse asutati gümnaasiumid ja maakonnalinnadesse kreiskoolid. Talurahva jaoks asutati ka kihelkonna kool. 19.sajandi esimesel poolel tekkis eesti ja lätikeelne ilmalik kirjandus. Kord nädalas hakkas ilmuma esimene eestikeelne ning sealjuures ka Tartumurdeline ajaleht "Tarto maa rahwa NäddaliLeht".
1840.aastate algul tabas Eesti-ja Liivimaad viljaikaldus ja nljahda. Talupojad uskusid naiivselt et keiser suudab nende olukorda parandada ning usk heasse keisrisse vallandas 1845.aastal Luna-Eestis ja Lti alal massilise usuvahetusliikumise, mille kigus paari jrgmise aasta jooksul astusid 60 000 eesti talupoega vene igeusku. VAIMUELU Eesti ja Lti kultuuripilti ilmestas baltisaksa krgkultuur, mille krval oli olemas ka pliselanike-eestlaste ja ltlaste-talupojakultuur. Kubermangudesse asutati gmnaasiumid ja maakonnalinnadesse kreiskoolid. Talurahva jaoks asutati ka kihelkonna kool. 19.sajandi esimesel poolel tekkis eesti- ja ltikeelne ilmalik kirjandus. Kord ndalas hakkas ilmuma esimene eestikeelne ning sealjuures ka Tartu-murdeline ajaleht "Tarto maa rahwa Nddali-Leht". Leidus baltisaksa haritlasi, kes tundsid huvi eestlaste ja ltlaste keele ning kultuuri vastu niivrd suurt huvi, et nad avaldasid arvestataval tasemel
* 2. Riiklikud koormised pearaha, nekrutiks andmine * Mõisnik võis maksta vaesemate eest pearaha teotöö eest * Nekrutitõmbamine * Alates 1819 võis end vabaks osta väeteenistusest * Kirikumaksud 6) Passikorralduse seadus Pärast pärisorjuse kaotamist oli talurahval piiratud liikumivabadus. Ilma passita ei tohtinud sünnipiirkonnast lahkuda, tuli hankida nõusolek. 1863 a passikorraldusseadus võimaldas rännata ja asuda elama muudesse balti kubermangudesse. Kaugemale minekuks oli vajalik riiklik pass. Sellega algasid ka väljarändamised venemaale, et saaks maad. 7) 1866 a vallareform. vabastas omavalitsuse mõisnike eestkoste alt. Valla piirideks jäid mõisapiirid. Omavalitsus koosnes valla täiskogust, vallavolikogust ja vallavabemast. Vallavanem moodustas vallavalitsuse, mis palkas vajalikke ametimehi. Omavalitsus püsis sellisena tsaariaja lõpuni, ning oli aluseks omariikluse tekkele.
viinapoode ja mõisakõrtse, keelduti sõjaväeteenistusest ja maksude tasumisest, looda relvastatud salku. 12. detsembril suundus sadakond relvastatud töölist Tallinnast mitme salgana mõisaid põletama, sest neid olid õhutanud oraatorid, kes pidasid vajalikuks avaldama viha ja vägivalda mõisnike vastu. Üheksa päevaga rüüstati Eestis kokku 160 mõisat ja 40 viinavabrikut Mässu lõpetamiseks saatis valitsus Balti kubermangudesse täiendavalt sõjaväge ja kehtestas ülemaalise sõjaseisukorra, andes kogu võimu sõjaväelaste kätte. Lisaks karistussalkade poolt tapetutele mõistsid sõjaväljakohtud mitusada inimest surma, sadu saadeti sunnitööle ja asumisele või karistati ihunuhtlusega. Paljud rahvuslikud liidrid, näiteks Päts, Teemant, Martna, põgenesid terrori eest välismaale.
lehvis esmakordselt avalikult sini-must-valge lipp. Manifestis lubatud õigusi ära kasutades moodustas Jaan Tõnisson esimese eesti erakonna Eesti Rahvameelse Eduerakonna. Siia kuulusid "Postimehe" ümber koondunud liberaalid. "Uudiste" toetajad moodustasid Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Ühisuse (ESDTÜ). Süvenesid revolutsioonilised meeleolud ja mõisate rüüstamine jätkus täie hooga. Mässu lõpetamiseks saatis valitsus Balti kubermangudesse täiendavalt sõjaväge. Sõjaväekohtud mõistsid mitusada inimest surma, sadu saadeti sunnitööle ja asumisele ning karistati ihunuhtlusega. Ma arvan, et vaatamata rahva suurtele kannatustele oli 1905. aasta revolutsioon elu edasiviiv sündmus. Saadi aimu, mida kujutab endast vasakpoolne ideoloogia. Asutati esimene eesti erakond ja tehti läbi esimesed üldvalimised ning saadi parlamentaarse võitluse kogemused. Arvan, et 1905. aasta revolutsioon aitas Eesti ühiskonna arengule kaasa.
Jakobson arutles ühiskondlike olusid, astus avalikult vastu kirikuõpetajatele, poliitika toetus jõukale talurahvale, nõudis et inimesed seisaksid oma õiguste eest, pani liiga suured lootused vene valitsusele, oodates et riigivõim taastab eestlaste õigused, kuid sakala suleti mõneks ajaks. Mõne aja pärast algas totaalne venestamine, Aleksander III ei meeldinud, et baltikumis olid sakslased ja saksa keel oli ametlik keel. Ta tahtis tugevdada oma võimu baltikumis. Balti kubermangudesse nimetati uued kindralkubernerid kindral Mihhail Zinovjev Liivimaal, vürst Sergei Šahhovskoi eestimaal. Sakslaste asemel määrati vene ametnikud, 1887 ametlikuks keeleks sai vene keel, talurahvakohtud kihelkondades kaotati. Vene keele oskamatuse tõttu vähenes huvi koolihariduse vastu, kirjaoskus langes, Aleksandri kool avati 1888 vene keeles, tallinna toomkool lõpetas tegevuse, tartu ülikool muudeti Jurjevi ülikooliks ning kool toimis vene
suurim klass ei laostuks ning ei viiks põhja riigi majandust. Toetati ka vabakaubandust ja riigi ning aadli privileegide kaotamist. Valgustusideedega kaasnes ka valgustatud absolutism, mille järgi peeti parimaks piiramatu võimuga monarhi, kes oli pühendunud rahva teenimisele. Sellise poliitikaga valitsesid nt: Katariina II saksa päritolu Venemaa keisrinna, kes viis Venemaal läbi moderniseerimispoliitikat; kehtestati sõnavabadus ning haldusseadusega loodi kubermangudesse politseiasutused; pandi alus linnade omavalitsustele. Joseph II Austria kuningas, kes viis läbi suure hulga valgustuslikke reforme. Kaotati inkvisitsioon, surmanuhtlus ja piinamine, rahvale anti usu-ja sõnavabadus. Kehtestati kohustuslik kooliharidus. Majanduspoliitikas valitses füsiokraatilike põhimõtete järgi, pidades oluliseks talupoegi ja toetades vabakaubandust ning selle läbi rahva võrdsustamist.
1872-EkmS 1869-esimene üldlaulipidu 1866-vallareformid 1863-passikorralduse seadus 1816-pärisorjuse kaotamine eestis 1819-pärisorjuse kaotamine liivimaal 1804-talurahvaseadus 1802-talurahvaregulatiiv 1877-Vene linnaseadus 1888-põllumeeste selts Küsimused 1.Kirjeldage venestusaja mõju 19. Sajandi eestile. · vene keel riigikeeleks · maakondades seati ametisse talurahvaasjade komissarid · piirati tuntavalt omavalitsuste tegutsemisvabadust · tugevnes tsensuur · kubermangudesse suunati tööle venekeelsed ametnikud · toetati õigeusukiriku tegevust · keelati eestikeelsed koolid · uued õppeprogrammid ei näinud ette kodumaa ajaloo · maateaduse ega kirjanduse õppimist · vene keelt pidi kõnelema ka väljaspool koolitunde · vene keelt mitteoskavad õpetajad vallandati · Tartu Ülikoolis venekeelne õppekava, eestlastel oli parem võimalus edasi õppida Venemaal · venestamine pärssis eesti kultuurielu 2
a revolutsiooni, võideti see, et kõik koolid muutusid eesti keelseks. 11.detsember 1905 kutsuti Teataja toetajad Tallinna kokku teise rahvaasemike koosoleku, eelõhtul kehtestati sõjaseadus ning algasid arreteerimised. 12.detsembril suundusid relvastatud töölised mõisaid põletama. Üheksa päevaga rüüstati Eestis kokku 160 mõisa ja 40 viinavabrikut, eriti rohkelt Harju-, Lääne-, Pärnu- ja Järvamaal. Mässu lõpetamiseks saatis valitsus Balti kubermangudesse täiendavat sõjaväge ja kehtestati ülemaalise sõjaseisukorra, andes kogu võimu sõjaväelaste kätte. Karistussalgad hukkasid eeluurimise ja kohtuta 400 inimest. Lisaks mõistsid sõjaväljakohtud mitusada inimest surma, sadu saadeti sunnitööle ja asumisele või karistati ihunuhtlusega. Paljud rahvuslikud liidrid põgenesid terrori eest välismaale. Kahe revolutsiooni vahel Tooge näiteid eestlaste edust järgmistes valdkondades:
hakati kohalikke omavalitsusi üle võtma. Kui detsembri alguses puhkes Tallinnas järjekordne üldstreik, vastasid võimud karmimate abinõudega: keelati koosolekud, vahistati sotsialistide juhid ja töölisliikumise tegelased ning Tallinnas ja kogu Harjumaal kehtestati sõjaseisukord. 12.detsembril suundus sadakond relvastatud töölist Tallinnast mitme salgana mõisaid rüüstama, kutsudes enesega kõikjal kaasa ka kohalikke maatamehi. Korratuste lõpetamiseks saatis keskvalitsus Balti kubermangudesse täiendavat sõjaväge, kodu maal kehtestati sõjaseisukord, ametisse määrati Baltimaade kindralkuberner. Kohalik võim, ka kohtuvõim, läks sõjaväelaste kätte. Lisaks karistussalkade poolt kohapeal tapetutele mõistsid sõjakohtud surma veel üle 500 isiku. Sadu inimesi saadeti sunnitööle, vanglaisse ja asumisele, paljusid karistati avaliku ihunuhtlusega. Võimude eesmärgiks oli tagasipöördumine revolutsioonieelse olukorra juurde. Tühistati
1905 kutsusid Teataja toetajad tallinna kokku teise rahvaasemike koosoleku,kuid selle eelõhtul kehtestati kogu harjumaal sõjaseadus ning algasid arreteerimised.12.dets.suunduski sadakond relvastatud töölist tallinna mitme salgana mõisaid põletama.kohapeal liitusid tallunnast tulnud linnameestega mõisatöölisedning senini üsna rahumeelsed vabadusepäevad lõppesid vägivallaga.9 päevaga rüüstati eestis kokku 160 mõisat ja 40 viinavabrikut.mässu lõpetamiseks saatis valitsus Balti kubermangudesse täendavalt sõjaväge ja kehtestas ülemaalise sõjaseisukorra,andes kogu võimu sõjaväelaste kätte.eestis tegutsenud karistussalgad hukkasid eeluurimise ja kohtuta ligi 400 inimest. Poliitilised olud Kuna revolutsioonile järgnenud aastad olid Balti kubermangudes rahutud,siis tühistati sõjaseisukord alles 1908.aastal ning seegi ei tähendanud veel tagasipöördumist normaalse poliitilise elu juurde.jätkus kirjasõna tsenseerimine,igasugused poliitilised meeleavaldused olid endiselt
Revolutsiooni põhjused: Verine Pühapäev Moskvas, Eestis puudusid kodanikuõigused, Baltisaksa mõisinikel oli ülemvõim, Linnades teravnesid sotsiaalsed erinevused, Venemaast saab tsaari riik, vanad harud takistasid uusi tekkimast, vanad poliitilised olud takisatsid ühiskonna arengut. 14. oktoober-Tallinnas võim praktiliselt tööliste käes. Sellele järgnes veretöö 16. oktoobril, kus sõjavägi avas tule streikivatele töölistele. Hiljem saadeti Balti kubermangudesse täiendavalt sõjaväge, kehtestati sõjaseisukord, kohtuvõim läks sõjaväelaste kätte, palju inimesi mõisteti surma, karistati ihunuhtlusega ja saadeti sunnitööle, keelati mitmete ajalehtede ilmumine, suleti erakondi. Milliste sündmustega on seotud: von Sievers, Sergei Sahhovskoi, Orlov, Mihhail Zinovjev ? Von Siver-kohaliku mõsiniku salk, mis hukkas revolutsioonis inimesi (Viljandis) Sergei-õigeusu levitamine, venestamine. (ehitas Vene õigeusu kirkuid eestisse)
maksude tasumisest loobumist, seniste omavalitsuste laialisaatmist ja revolutsiooniliste komiteede loomist, riigi maade jagamist rahvale ning sõjaväe ja politsei asendamist relvastatud rahvamiilitsaga. Otsused pälvisid laialdase heakskiidu! 1905. detsembril 1905. a kutsuti Tallinna kokku koosolek, kus kehtestati kogu Harjumaal sõjaseadus ja algasid arreteerimised. Põletati 160 mõisa, 40 viinavabrikut Harju-, Lääne-, Pärnu- ja Järvamaal. Balti kubermangudesse saadeti täiendavat sõjaväge ja kehtestati ülemaaline sõjaseisukord. Kogu võim oli sõjaväe käes. Eestis tegutsenud karistussalgad hukkasid u. 400 inimest. VEEBRUARIREVOLUTSIOON____________________________________________ 1917. aasta alguseks Venemaal halb seis- krahh! Veebruari lõpul Petrogardis vallandunud toitlusrahustused kasvasid kiiresti revolutsiooniks. Keiser loobus troonist ja Venemaast sai vabariik. 1917
Arvestati rakmepäevades (mõisa põllule mindi veoloomade ja inventariga) ning jalapäevades. Lisandusid naturaalandamid, rahamaksud mõisa heaks. Riigi ees pearaha maksmine, nekrutiandmine (sellest olid vabad taluperemehed, kooliõpetajad ja kogukonna ametimehed) Kogukonna ees magasiaida ja koolide ehitamine, teede korrashoid. Kiriku ees kirikumaksud, mis tagasid kirikuorganisatsiooni ülalpidamise. 4. Milliseid muutusi tõi Balti kubermangudesse kaasa Katariina II valitsemisaeg? Muutus Eesti ala jaotus - neljale maakonnale lisandus Paldiski maakond. Liivimaal lahutati Pärnu maakonnast Viljandimaa ja Tartu maakonnast lõunapoolne osa, mis sai nimeks Võrumaa. Piirati rüütelkondade ja linnade omavalitsust. Rüütelkondade maanõunikud saadeti laiali. Kõik mõisnikud Eesti- ja Liivimaal said võrdsed õigused. Linnades said võrdsed kodanikuõigused kõik majaomanikud, sõltumata rahvusest ja tegevusalast
1. Preisimaa - Friedrich II - Kärpis õukonna kulutusi viiendikuni, palgasõjavägi asendati sõjaväekohustusega ( nekrut ), äärmuslik merkantilismi esindaja. 2. Austria - Ungari - Joseph II - Maaomanikele kehtestatud maks laienes ka aadlikele ja vaimulikele, hariduse edendamine - seitse aastat koolikohust, riiklik õppekava, pärisorjuse kaotamine. 3. Venemaa - Katariina II - Sõnavabadus, haldusseadusega loodi kõikidesse kubermangudesse kohtu- ja politseiasutused. USA - Iseseisvussõda 1775 - 4. juuli 1776 - võetakse vastu iseseisvus deklaratsioon - 1787 - võetakse vastu iseseisvus deklaratsioon - seadusandlik võim – parlament ( kongress ) - täidesaatev võim – president - rahvas valib valijamehi - kohtuvõim – kõrgem-ülemkohus - presdentaarne riik 19. sajand - USA kodusõda ( orjanduse pärast ) - 1861-65 - jänkid – põhja-osariiklased
Rootsi aeg Eestis (1629 – 1710) “vana hea Rootsi aeg” – ainukesed vallutajad kellesse kohalik rahvas suhtus hästi. Tegelikkus oli siiski teine, kuna põhiline võim oli sakslaste käes • Eesti ala saab just 17.saj. Euroopa kultuuri osaks. Hea Rootsi aeg kajastub kiires rahvaarvukasvus: 1629 – 100000 in, 1695 – 400000 inimest. Rahvaarv kasvab nii kõrgele iibele kui suurele sisserändele Soomest, Venemaalt; Hollandist.. • Sisepoliitikas sakslaste võim jääb Eestis kohalikul tasandil püsima Saksa rüütelkonnad (13.saj. ristisõdijate järeltulijad) asutasid Eestisse Balti hertsogiriigi (Balti maariik -autonoomia õigustega ehk piiratud iseseisvusega) Hertsogiriik jagunes: Eestimaa-, Liivimaa-, ja Saaremaa rüütelkonnaks. 1671.a. kuulutati eestlased seaduslikult pärisorjadeks. (vastandus kaks poliitikat Eestis: Rootsi keskvalitsuse -Eesti talupoegi soosiv ja Baltisaksa aadlikpoliitika -talupoegadele suuremat orjust pooldav. Kuningas Karl X (1654-1660...
Manifestis lubatud õigusi ära kasutades moodustas Jaan Tõnisson esimese eesti erakonna Eesti Rahvameelse Eduerakonna. Siia kuulusid "Postimehe" ümber koondunud liberaalid. "Uudiste" toetajad moodustasid Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Ühisuse (ESDTÜ). · Süvenesid revolutsioonilised meeleolud ja mõisate rüüstamine jätkus. Mässu lõpetamiseks saatis valitsus Balti kubermangudesse täiendavalt sõjaväge. Sõjaväekohtud mõistsid mitusada inimest surma, sadu saadeti sunnitööle ja asumisele ning karistati ihunuhtlusega. Kultuur KIRJANDUS : · Eduard Vilde · August Kitzberg · Juhan Liiv · Rühmituse ,,Noor-Eesti" tegelased : G. Sutits ja F. Tuglas SAAGEM EUROOPLASTEKS JÄÄGEM SEEJUURES EESTLASTEKS. · Oskar Luts · Anton Hansen Tammsaare
-Tallinnasse jõudsid rahutused märtsis, kus elas suur hulk vene töölisi. 2.märtsil arenes ülelinnaline treik, kus Punaste lippude all vabastati kõik poliitilised vangid. Rahutused laienesid kõikdesse suurematesse linnadesse, kus asus palju vene töölisi. Väiksetes maakohtades teadvustati revolutsiooni toimumist alles 10.märtsil, mil tähistati vabaduse ja revolutsiooniohvrite mälestuspüha. -Korratused linnades likvideeriti kiiresti. Venemaa Ajutine Valitsus määras kubermangudesse Kubermangukomissarid. Eestimaa Kubermangukomissariks sai Tallinna linnapea, eestlasest advokaat Jaan Poska. - Tegevust alustas miilits Autonoomia -Eesti rahvulikud jõud kasutasid hetke vajalike reformide teostuseks. Eesmärgiks seati autonoomia saavutamine Venemaa koosseisus. - Petrogradis hakkas asjaajamine venima. Seadusprojekti läbisurumiseks kasutasid eestlased isiklikke sidemeid kui 26.märtsil Petrogradis korraldatud eestlaste demonstratsiooni
roosaks, oranzhiks, pruuniks, halliks või koguni kirjuks. Soolakombeid ja -uskumusi. Laialt on olnud käibel komme heita soola üle vasaku õla, heidutamaks seal varitsevat Saatanat. Tava viia uutele naabritele heasoovlikkuse märgiks soola ja leiba pärineb Saksamaalt. Eriti laialt on see komme juuri ajanud Venemaal, kuhu ta tõenäoliselt saabus koos keisrinna Katariina Suurega. Sealt edasi levis soola-leiva pakkumise komme kõikidesse Vene kubermangudesse, sealhulgas ka Soome ja Eestisse. Muide, kui endise Nõukogude Liidu väed 1989. aastal Afganistanist lahkuma olid sunnitud, pakuti neile koju tagasijõudmise puhul piiril just nimelt soola-leiba. Ning eks ole ka väljend "oleme üheskoos puuda soola ära söönud" sügava ja pikaajalise sõpruse märgina meilegi hästi tuntud. Ühes " Tuhande ja ühe öö muinasjutus" aga on kirjeldatud järgmist stseeni: sultani varakambrisse tunginud varas korjab pilkases pimeduses aardeid oma kotti
linnadest. Selline oli just Eesti eelmäestiku nõlvadele rajati suuri ja õitsvaid lähipiirkondadesse - Peterburi ja Pihkva eesti asundusi. kubermangu suundunud ränne. Eriti popu- 1880. aastate keskpaiku tekkis hulk eesti laarseks muutus lähis-Venemaa 1860. aastate asundusi Kesk-Venemaa kubermangudesse lõpus ja 1870. aastail, mil Peterburi, Pihkva ja (Tveri, Mogiljovi, Orjoli), 1890. aastail Põhja- Novgorodi kubermangus tekkis üle 30 eesti Venemaale (Jaroslavli ja Vjatka kubermangu, asunduse. Uute maa-alade hõlvamine ja seal 20. sajandi algusest ka Vologda kubermangu). asunduste loomine kulges intensiivselt kuni 1880
Nende nõuded olid üpris tagasihoidlikud. Nad nõudsid eesti alade ühendamist ühtseks kubermanguks, eestlaste õiguste laiendamist, sellega kaasnevalt baltisakslaste omi piirates ning riigimaade jagamist rahvale. Aulakoosolek aga esitas palju rohkem nõudeid. Nõuti valitsuse korralduse boikoteerimist, nekrutikohustuse eiramist, maksudest vabastamist, uute revolutsiooniliste komiteede loomist ja ka maade jagamist rahvale. (A.Pajur jt. 2006) Mäss lõppes sellega, et Balti kubermangudesse saadeti sõjaväed ja kehtestati ülemaaline sõjaseisukorraga. Karistussalgad hukkasid ligi 400 inimest ning Viljandis tapeti ligi 53 süütut inimest. Inimesi mõisteti surma või saadeti sunnitööle. (A.Pajur jt. 2006) 3.2.3. Esimene maailmasõda Esimene maailmasõda algas 1914. aastal ning kestis kuni 1918. aastani. Eestis otsene sõjategevus ei puudutanud kuni 1917. aastani. Eestlaste suhtumine sõtta oli väga negatiivne.
ülikool lõpetatud. Teadmishimulise mehena täiendas ta end järgnevatel aastatel aga ulatuslikult, seda nii usuteaduse kui ka loodusteaduste vallas. Kool lõppemise järel oli tal valida, kas siirduda koduõpetajaks Sileesiasse või Liivimaale. Hupel valis viimase variandi, sest Sileesias möllas parajasti Seitsmeaastane sõda. Hupel saabub Liivimaale 1757 Hupeli otsus Liivimaale saabuda polnud sugugi unikaalne otsus, mitmed toonased Saksamaal ülikooli lõpetanud teoloogid asusid Balti kubermangudesse esialgu koduõpetajateks, hiljem pastoriteks. Paljud neist plaanisid Baltikumi jääda vaid mõneks aastaks, kuid kodunesid seal kiiresti ja andsid olulise panuse kohalikku valgustustegevusse. Hupeli kõrval võib nimetada veel näiteks valgustusmeelset pastorit Johann Georg Eisenit, ajaloolast ja juristi Friedrich Konrad Gadebuschi ning arsti ja estofiili Johann Wilhelm Ludwig von Lucet. Esialgu oli Hupel Riias, kuid siirdus hiljem koduõpetajaks ilmselt Eesti alale. Tõenäoliselt oli
- Talupojad said isikliku vabaduse (e vabanesid pärisorjusest). - Kogu maa jäi mõisnike omandusse ja talupojad pidid maad hakkama mõisnike käest rentima. Senised normeeritud koormised asendati vabade rendilepingutega. Rendilepingut mittetäitva peremehe võis talust välja tõsta. - Säilitati talupoegade liikumispiirangud (neil keelati lahkuda linnadesse ja teistesse kubermangudesse), millega tagati mõisnikele odava tööjõu olemasolu. - Isikliku vabaduse saamisega kaasnes nn priinimede e perekonnanimede panek. 19.sajandi esimesel poolel oli umbes 1000 mõisa ja ligikaudu 60 000 talu. Tulenevalt viljahindade jätkuvast langustrendist üritas enamik mõisnikke suurendada oma tulusid mõisapõldude laiendamisega (e talude ja külade mõisastamisega) ja rendi tõstmisega. 1
a. Seadustega: - Talupojad said isikliku vabaduse (e vabanesid pärisorjusest). - Kogu maa jäi mõisnike omandusse ja talupojad pidid maad hakkama mõisnike käest rentima. Senised normeeritud koormised asendati vabade rendilepingutega. Rendilepingut mittetäitva peremehe võis talust välja tõsta. - Säilitati talupoegade liikumispiirangud (neil keelati lahkuda linnadesse ja teistesse kubermangudesse), millega tagati mõisnikele odava tööjõu olemasolu. - Isikliku vabaduse saamisega kaasnes nn priinimede e perekonnanimede panek. 19.sajandi esimesel poolel oli umbes 1000 mõisa ja ligikaudu 60 000 talu. Tulenevalt viljahindade jätkuvast langustrendist üritas enamik mõisnikke suurendada oma tulusid mõisapõldude laiendamisega (e talude ja külade mõisastamisega) ja rendi tõstmisega. 1.2
Kui detsembri alguses puhkes Tallinnas järjekordne üldstreik, vastasid võimud karmimate abinõudega: keelati koosolekud, vahistati sotsialistide juhid ja töölisliikumise tegelased ning Tallinnas ja kogu Harjumaal kehtestati sõjaseisukord. 12.detsembril suundus sadakond relvastatud töölist Tallinnast mitme salgana mõisaid rüüstama, kutsudes enesega kõikjal kaasa ka kohalikke maatamehi. Korratuste lõpetamiseks saatis keskvalitsus Balti kubermangudesse täiendavat sõjaväge, kodu maal kehtestati sõjaseisukord, ametisse määrati Baltimaade kindralkuberner. Kohalik võim, ka kohtuvõim, läks sõjaväelaste kätte. Lisaks karistussalkade poolt kohapeal tapetutele mõistsid sõjakohtud surma veel üle 500 isiku. Sadu inimesi saadeti sunnitööle, vanglaisse ja asumisele, paljusid karistati avaliku ihunuhtlusega. Võimude eesmärgiks oli tagasipöördumine revolutsioonieelse olukorra juurde.
Lühiuurimus Sissejuhatus 1720. aastatel sai Saksamaal alguse usu uuendusliikumine, mis rõhutas kõigi kristlaste vendlust, tõeliselt vagasid eluviise, südameheadust ning pühendumist Jumala teenimisele. Liikumist hakati selle sünnikoha järgi nimetama hernhuutluseks. Liikumine laienes üsna jõudsalt tungides luterlikele ja luterlusele lähedaste konfessioonidega naaberaladele (Sveits, Holland, Inglismaa, Skandinaavia maad)1 1730. aastal jõuavad hernhuutlased Balti kubermangudesse, võites kiiresti palju poolehoidjad eelkõige alamkihtide hulgas. Eesti- ja Liivimaal hakatakse rajama ametlikust kirikust sõltumatuid palvemaju, kus koguduse seast valitud jutlustajad viisid läbi teenistusi. Luterlikule kirikule selline isetegevus ei meeldinud ning 1743. aastal vennastekogudused keeleti. Hoolimata kitsendustest ja keeldudest jätkasid paljud kogudused poolsalaja oma tegevust. 19. sajandil keeld tühistati ja ning hernhuutlus elas läbi uue õitsengu
Vanade prikaaside paberid saadeti Senati arhiivi. 1720. a anti välja üleüldine reglement kolleegiumitele, kantseleidele ja kontoritele, mis sätestas riigiasutuste asjaajamise korra. Eraldi ptk arhiividest, millest olulisem nägi ette arhiivide loomise ning sõnastas põhimõtte, et kõik lõpetatud dokumendid tuleb 3 aasta jooksul kantseleist allkirja vastu arhiivi anda. 1728. a ukaasiga tuli kõikidesse kubermangudesse luua arhiivid ja ehitada kivist arhiivihoidlad. 1736. a ukaasiga nõuti, et kõikidele vanadele arhiividele tuleb koostada nimistud. Seoses pidevate reformidega ning vanade ametiasutuste likvideerimisega tekkis Venemaal massiliselt peremeheta dokumente. Selle tulemusena tekkis rida ametkondlikke ja spetsiali- seeritud arhiive, mis on läbi sajandite vene arhiivide eripäraks. Venemaal ei tekkinud terviklikku riigiarhiivi, seal eksisteeris rida väikseid, salastatud ja omanäolisi arhiive. 1768
jõudis komisjon järeldusele, et teatud sündmused vastasid Rooma statuudi artiklis 8 sätesta- tud sõjakuritegude definitsioonile. 3 Ajalooline taust 24. veebruaril 1918. aastal avaldas Eesti Päästekomitee “Manifesti kõigile Eestimaa rah- vastele” ning kuulutas Eesti iseseisvaks vabariigiks. Enne seda kuulusid eestlaste poolt asus- tatud alad Vene impeeriumi Eestimaa ja Liivimaa kubermangudesse. Niinimetatud Balti erikord, mis kehtis nendes kubermangudes, tagas laiaulatusliku autonoomia: rakendati oma tsiviilkoodeksit, kohalik võim kuulus linnadele ja kohalikele rüütelkondadele ning enamus rahvastikust kuulus luteri kirikusse. 1918. aasta veebruaris okupeeris Saksamaa keiserlik 8. armee Eesti ja veebruarist kuni novembrini kuulus võim Eestis 8. armee ülemjuhatusele. Pärast Compiègne’i vaherahu all-
nende matmiseks. Soolakombeid ja -uskumusi. Laialt on olnud käibel komme heita soola üle vasaku õla, heidutamaks seal varitsevat Saatanat. Tava viia uutele naabritele heasoovlikkuse märgiks soola ja leiba pärineb Saksamaalt. Eriti laialt on see komme juuri ajanud Venemaal, kuhu ta tõenäoliselt saabus koos keisrinna Katariina Suurega. Sealt edasi levis soola-leiva pakkumise komme kõikidesse Vene kubermangudesse, sealhulgas ka Soome ja Eestisse. Muide, kui endise Nõukogude Liidu väed 1989. aastal Afganistanist lahkuma olid sunnitud, pakuti neile koju tagasijõudmise puhul piiril just nimelt soola-leiba. Ning eks ole ka väljend "oleme üheskoos puuda soola ära söönud" sügava ja pikaajalise sõpruse märgina meilegi hästi tuntud. Ühes " Tuhande ja ühe öö muinasjutus" aga on kirjeldatud järgmist stseeni: sultani varakambrisse tunginud varas korjab pilkases pimeduses aardeid oma kotti
nende matmiseks. 15 Soolakombeid ja -uskumusi. Laialt on olnud käibel komme heita soola üle vasaku õla, heidutamaks seal varitsevat Saatanat. Tava viia uutele naabritele heasoovlikkuse märgiks soola ja leiba pärineb Saksamaalt. Eriti laialt on see komme juuri ajanud Venemaal, kuhu ta tõenäoliselt saabus koos keisrinna Katariina Suurega. Sealt edasi levis soola-leiva pakkumise komme kõikidesse Vene kubermangudesse, sealhulgas ka Soome ja Eestisse. Muide, kui endise Nõukogude Liidu väed 1989. aastal Afganistanist lahkuma olid sunnitud, pakuti neile koju tagasijõudmise puhul piiril just nimelt soola-leiba. Ning eks ole ka väljend "oleme üheskoos puuda soola ära söönud" sügava ja pikaajalise sõpruse märgina meilegi hästi tuntud. Ühes " Tuhande ja ühe öö muinasjutus" aga on kirjeldatud järgmist stseeni: sultani varakambrisse tunginud varas korjab pilkases pimeduses aardeid oma kotti
Vennastekoguduse liikmed, keda nende päritolumaa järgi ka böömi vendadeks nimetati, tegutsesid pietistlike jutlustajatena ja vaimuliku äratuse levitajatena.. Aastal 1729 saabusid nende esindajad Liibavisse ja Riiga ning seejärel teistesse keskustesse, milleks Läti alal oli eelkõige Volmari ja Eestimaal Tallinna linn, kuhu esimesed jutlustajad eesotsas Christian Davidiga jõudsid 1730 algul. Aastal 1736 külastas Baltikumi ka krahv Zinzendorf, ning järgmisel aastal tuli Balti kubermangudesse poolsada vennastekogudusse kuuluvat käsitöölist ja koduõpetajat, kes alustasid tegevust jutlustajatena. Krahv Zinzendorf andis majanduslikku toetust ka eestikeelse Piibli trükkimiseks, mis ilmus aastal 1739. Vennaste tegevus toimus Tallinnas niihästi eestlaste kui ka kohalike sakslaste, soomlaste ja rootslaste hulgas. Esimese ametliku koguduse asutamiseni jõuti siiski alles aastal 1741. samal aastal asutati esimene vennastekogudus ka Lõuna- Eestis, nimelt Urvastes Võrumaal
hoopis lina. Esimesena müüdi maha maa Mulgimaal. *) Eestimaal algas talude päriseks ostmine peamiselt 1880. aastatel see tulenes sellest, et viina hakati ajama kartulist ja seega osteti rohkem kartuleid. *) Saartel hakati talusid päriseks ostma alles sajandi vahetuse paiku. * 1863 anti välja passiseadus, mille kohaselt saavutasid talupojad täieliku liikumisvabaduse. -) Olid vallapassid, mida anti välja valla tasandil ja millega oli võimalik liikuda Balti kubermangudesse (Eesti-, Läti- ja Kuramaa) ning kolmkümmend versta väljapoole. -) Olid ka kroonupassid, mis andis võimaluse liikuda kogu vene tsaaririigi piires. -) See seadus tõi kaasa talupoegade väljarände, sest Eestimaal oli maa puudus. *) Ümberasujatel oli maksuvabastus. *) Lähimad ümberasumise paigad olid Peterburi ja Pihkva kubermang. *) 1897. aasta seisuga, kui toimus esimene Venemaa rahvaloendus, siis väljaspool Eesti alasid elas umbes 100'000 eestlast.
keskvõimu roll kahanes olulisel määral. Liivimaal toimus lähenemine Eestimaa kohtusüsteemile. Apelleerimisvõimalus: Liivi- ja Eestimaa Asjade Justiitskolleegium Senat Liivimaa rüütelkonna puhul esines rohkem edasikaebamist riigiasutustesse, Eestimaa rüütelkond üritas hoida asjad oma piirides. Asehalduskord, 1783-1796 Katariina II, tihedalt seotud valgustusega. Haldusreform Vene sisekubermangudes 1775, lähtus euroopalikest eeskujudest, 1783.aa-st jõudis Balti kubermangudesse. Reform puudutas eelkõige haldus- ja kohtukorraldust. Tunnusjoonteks ühtlustumine, ratsionaliseerimine, riigivõimu mõju suurendamine. Kohtu- ja haldusasutuste lahutamine. Loodi uus hoolekandeastutuste süsteem. Linnades toimus süsteemi lõhkumine, riigivõimu mõju laienemine. Rüütelkondade omavalitussüsteem senisel kujul lammutati, piirati aadli omavalitsus ja kohtuõigusi – suur privileegide kärpimine. Tegi suure vastusammu aadlile, kõik mõisad kuulutati pärusmõisateks.
Ainazi) MEREKOOL 1856 a Eestimaa talurahvaseadus ei kaotanud ära abitegu mõisale. Sellest ei saanud täpselt aru mõnede Harju-, Viru- ja Järvamaa mõisate talupojad. Neid toodi rahustama sõjavägi, mis majutati Mahtra mõisa. 02 juunil 1858 toimus sõjaväe ja talupoegade vahel veriselt lõppenud kokkupõrge Mahtra sõda Tulemus 40 meest said ihunuhtlust. 1860-tel aastatel tekkis veel üks omapärane protestivorm väljarändamine. Peamiselt mindi Pihkva ja Peterburi kubermangudesse, samuti Krimmi ja Kaukaasiasse. KULTUUR XIX SAJANDI I POOLEL 1802 taasavati Tartu Ülikool. I rektor oli G. Fr. Parrot. Üliõpilaskond pärines peamiselt Baltikumist, neid õpetasid mõnedki oma aja maailmanimed: astronoom W. Struve, embrüoloogia rajaja K. E. von Baer jt. Ehitati ülikooli peahoone, Tähetorn, Anatoomikum, Korrastati Toomemägi. 1838- Õpetatud Eesti Selts, mille liikmeteks on ka Fr. R. FAEHLMANN ja Fr. R. KREUTZWALD ÕES uuris eestlaste rahvakultuuri, loodust ajalugu
sakslaste kätte, liivimaa jäi lätlaste kätte. Saksa sõjamaa pealetung kuramaale tõi kaasa ka poliitlist ümberkorraldust. Ida Partei, kuhu kuulusid nii mõjukad poliitikuid, kui ka Keisri poliitikud, selle sama poliitika taga toetajatena seisis ka saksa ühing, mis seadis eesmärgiks kõikide saksa rahvuskaaslaste (väljaspool) ühendamise saksamaa külge. Tõhutati nende alade sõjalist ja majanduslikku tähtsust, (Lännemere kontroll). Saksa taulupojad võiksid ümber osastada Balti kubermangudesse, ja nad saaks seal maaomanikeks. Baltisakslased , kes olid juba saksamaale asunud juba esimese venestamise laine ajal. See usaldusnõukogu pani käima oma häälekogu, kus kirjeldati baltisakslaste olukorda, Balti kubermangus mustades värvides ja pöörduti saksamaa poole et see tuleks ja päästaks nad. Eeiline majandusühind Saksamaal Ostland, hakkas värvama tulevasi koloniste, tegevus jäi ettevalmistavaks. Massilised tühjad talumaad ja 1/3 kõikidest mõisamaadest, kui see oleks
annaabi.ee 
