Tallinna Tervishoiukõrgkool Optomeetria õppetool Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: TO Töö nr: 4 PIKKSILM JA MIKROSKOOBI SUURENDUS Töö eesmärk: Pikksilma ja mikroskoobi Töövahendid: Pikksilm, mikroskoop, ühtlaste suurenduse ning silma minimaalse jaotustega skaala, objektskaala, mõõtjoonlaud vaatenurga määramine TÖÖ TEOREETILISED ALUSED 1. Silma minimaalse vaate nurga määramine Kujutise tekkimine silma võrkkestale. Silma võrkkestal tekkinud kujutise A`B` mõõtmed on põhiliselt määratud nurga , mille all antud eset AB vaadledakse
Tallinna Tervishoiukõrgkool Optomeetria õppetool OP1 Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: OP1 A Kaitstud: TO Töö nr: 4 PIKKSILM JA MIKROSKOOBI SUURENDUS Töö eesmärk: Pikksilma ja mikroskoobi Töövahendid: Pikksilm, mikroskoop, ühtlaste suurenduse ning silma minimaalse jaotustega skaala, objektskaala, mõõtjoonlaud vaatenurga määramine TÖÖ TEOREETILISED ALUSED 1. Silma minimaalse vaate nurga määramine Kujutise tekkimine silma võrkkestale. Silma võrkkestal tekkinud kujutise A`B` mõõtmed on põhiliselt määratud nurga , mille all antud eset AB vaadledakse
murdvad või peegeldavad tahud asetseksid vertikaalselt, st paralleelselt kollimaatori piluga. Aluslaua asend on õige, kui pikksilma niitristi vertikaaljoon on paralleelne objektilt peegeldunud või murdunud kiirtest tekkinud pilu kujutisega. Limbile kantud ringskaalal B (joon. 19.2) määratakse kollimaatorist väljunud ning aluslauale C paigutatud objektilt peegeldunud, murdunud või difrageerunud kiirte suund pikksilma asendi järgi. Seepärast on pikksilm kinnitatud goniomeetri alusele nii, et teda on võimalik pöörata limbi ja aluslaua tsentreid läbiva vertikaaltelje, st goniomeetri vertikaaltelje ümber. Limbi skaala on jaotatud kraadideks ja selle osadeks. Piki ringskaalat liigub pikksilmaga ühendatud abiskaala ehk noonius N, mis võimaldab määrata pikksilma asendit küllaltki täpselt (olenevalt nooniuse täpsusest). Limbi ekstsentrilisusest tingitud ebatäpsuste vältimiseks on mõned goniomeetrid varustatud kahe nooniusega
Geomeetriline optika Optikariistad Optikariistad Optikariistad on seadmed, mis Silm annavad esemetest kas Prillid suurendatud või vähendatud Luup kujutisi. Mikroskoop Pikksilm (teleskoop) Silm Silma ehitus Täiskasvanud inimese silmamuna kaalub umbes 7 grammi ja selle läbimõõt on ligikaudu 2,5 cm. Meeste silmad on naiste omadest veidi suuremad. Silm
s= ? a=25 k=24,5/25= 0,98 D=1/f f=24,5=0,245m D=1/0,245=4,08dptr 6.Milliseid läätsesid kasutavad lühinägelikud ja miks just seda läätsetüüpi? - Silmad ei tekita kujutist võrkkestal vaid hoopis selle ees. Kasutatakse hajutavate läätsetega prille. 7. Kuhu tekib kaugnägelikel terav pilt? - Võrkkesta taha 8. Mida kujutab endast 3D nägemine? - Ühte silma hakkab valgus hilinema sellepärast näeme ruumiliselt. 9. Koosta ise pikksilm. 10. Hajutaval läätsel asub fookuskaugusel .... Valgusallikas 11. Nimeta seade kus kasutatakse hajutavat läätse. - teleskoop, pikksilm 12. Leia läätse optiline tugevus dioprites. 13. Leia oma prillide fookuskaugus - minul küll prille ei ole, aga mu ema prillide fookuskaugus on umbes 30cm (lugemisprillid).
nägemiseks. 1. Kiirte käik pikksilmas? 2. Mis määrab pikksilma suurenduse? Pikksilma suurenduse määrab ära objektiivi ja okulaari fookuskauguste suhe. 3. Kas antud töös kasutatud pikksilma suurenduse määramise meetodi korral oleneb reslutaat sellest, kui kaugel on vaadeldav skaala pikksilmast? Ei olene sest me võrdleme suhet. 4. Pikksilma lahutusvõime. Pikksilma lahutusvõime A=D/1,22*lambda D-läätse läbimõõt, lambda- lainepikkus. 5. Galilei pikksilm. Galilei piksilmas on okulaariks hajutav lääts. 6. Milles seisneb pikksilma teravustamine? Teravsustamine seisneb objektiivi ja okulaari omavahelise kauguse muutmises. 7. Kuidas liigitatakse pikksilmi nende ehituse järgi? Kepleri pikksilm, Galilei piksilm ja meniskteleskoop. 8. Kiirte käik mikroskoobis 12. Mis määrab mikroskoobi suurenduse? Mikroskoobi suurenduse määrab ära objektiivi ja okulaari fookuskaugus ja nende. vaheline kaugus. 13
kordan konngi pappkarp pimss brasiillane metalne kaskki metssiga kirsse modernne Tavaline -gi, -ki keskkool fajanss komplekssed kaashäälikuüh end B 2. Jaga sõnad viide rühma. Leia igale rühmale pealkirjaks õige reegel. lõplik, varss, austraallane, kausski, korjas, kristallvaas, pulssi, õhkkond, modernne, kaldus, kottki, lipnik, pikksilm, risttee, keskkond, avanss, pillgi, simss, nokkmüts, kristalne, vanngi, lõppmäng, torssis, pinkki, komplekssed. lõplik kausski kristallvaas varss austraallane korjas kottki pikksilm pulssi õhkkond kaldus pillgi risttee avanss modernne lipnik vanngi nokkmüts silmss keskkond
Õpperühm: OP1 B Kaitstud: Töö nr. 3 TO ÕHUKESE LÄÄTSE FOOKUSKAUGUS Töö eesmärk: Õhukese koondava ja Töövahendid: Optiline pink valgusallika (heledasti hajutava läätse fookuskauguse määramine. valgustatud pilu), ekraani ning läätsehoidjatega, õhukesed kumer- ja nõgusläätsed, pikksilm. TÖÖ TEOREETILISED ALUSED Läätseks nimetatakse läbipaistvast ainest (tavaliselt klaasist) keha, mida piiravad kaks sfäärilist või mõnda muud pinda. Kui läätse mõlemad piirpinnad on sfäärilised (üks võib ka tasapind olla) siis nimetatakse läätse sfääriliseks ning sirget, mis läbib mõlema piirpinna keskpunkte läätse optiliseks peateljeks. Sõltuvalt sellest, kas optilise peateljega paralleelsed kiired pärast
Pikksilma pööramisel ümber oma telje moodustab viseerimiskiir tasapinna, mida nimetatakse kollimatsioonitasapinnaks. Nõude mitte täitmisel moodustab viseerimiskiir kaks koonilist tasapinda. Nurka viseerimiskiire ja pikksilma pööramisteljega risti oleva suuna vahel nimetatakse kollimatsiooniveaks. Kontrolliks viseeritakse ring paremal asendis instrumendi horisondi kõrgusel asuvale kaugele punktile ja tehakse horisontaalringi lugem P. Pikksilm viiakse üle seniidi ja korratakse sama ringi vasakul asendis, saades horisontaalringi lugemi V. Kui lugemite vahe on 180 kraadi, on nõue täidetud. Nõue on täidetud Lugemite erinevus 180 kraadist kannab nimetust (kahekordne) kollimatsiooniviga 2c. Justeerimiseks tuleb leida lugem Õ (ring vasakul asendi jaoks), mis on veast c vaba. Järgnevalt tuleb alidaadi peenliigutuskruvist keerata horisontaalringi lugemiks Õ, selle
2) Valime predikaadid: Poiss(x) - x on poiss. Kass(x) - x on kass. Nägi(x,y) - x nägi y-t. A x E y (Poiss(x) & Kass(y) -> Nägi(x,y)) E y A x (Poiss(x) & Kass(y) -> Nägi(x,y)) Kahetähenduslik lause; et seda täielikult esitada, tulebki kirja panna 2 lauset - iga poisi jaoks leidus kass, keda ta nägi, ja leidus üks kass, nii et iga poiss seda nägi. 6 - Laused Tõlkida eesti keelde: 1) Ex (Näeb(Jüri, x) & Omab (x, pikksilm)) 2) Ex (Näeb(Jüri, x) & Kasutab (Jüri, pikksilm)) 3) Kas leidub lause, mis sobib mõlema valemi tõlkeks? 1) Jüri näeb kedagi, kes omab pikksilma. 2) Jüri näeb kedagi, kasutades pikksilma. (Jüri näeb kedagi pikksilmaga) 3) Jüri näeb kedagi pikksilmaga - kahetähenduslik lause - see keegi keda ta näeb hoiab käes pikksilma; või siis Jüri kasutab ise pikksilma kellegi vaatamiseks. Täiendi leidmine hulkade puhul: kui A = VäikeArv = 1/1 + 1/2 + 0.8/3 + 0.5/4...
Kordamisküsimused 1. Vihikus olemas. Astronoomilisi vaatlusi viiakse Eestis läbi Tartu Tähetornis (Toomemäel) ja Tõravere Tähetornis. 2. Seniit- ehk lagipunkt on Päikese või muu taevakeha asend maapinna suhtes täisnurga all. Teodoliit- riist horiondiliste koordinaatide mõõtmiseks. Gnoomon- ehk päikesekell, mõõdetakse päikese kõrgust. Teleskoop- astronoomia uurismismeetod, esimene astronoomiline pikksilm oli Galilei pikksilm, valmistatud 1610 a. (Galileo Galilei) Maailma telg- moodustab orbiidi tasandiga nurga 66,5kraadi ( Maale langevad päikesekiired on praktiliselt paralleelsed). Vegetatsiooniperiood- ajavahemik, mille vältel taimed kasvavad ja arenevad. Sideeriline kuu- tegelik tiirlemisperiood tähtede suhtes (27,3 päeva kestab üks periood) Sünoodiline kuu- Kuu tiirlemisperiood Päikese suhtes Maalt vaadatuna (29, 5 päeva kestab üks periood)
uskuda jõupoliitikasse. Analüüsis poliitilist võimu. Loodusteadus jumal on looduse kehastus. Oluliseks peeti looduse uurimist. Kujunes uus külg loodusteaduses teaduslik meetod. Astronoomia Nikolai Kopernik läks vastu katoliku kiriku käsitlusega. Giordano Bruno kinnitas Koperniku teooriat. 1660 põletati tuleriidal. Alles 17. saj Johannes Kepler ja G. Galileo, kes avalikult kinnitasid päikesekeskset.. G. galileo pikksilm, jäi pimedaks, gravitatsiooni jõu uurimine, pendli seadus. 16. saj Gregorius XIII mingi üle uuele kalendrile, varem oli Juuliuse kalender. Arstiteadus 16. saj toimus arstiteaduse taasrajamine. Paracelsus haigusi põhjustavad organismi keemilised muutused ja seda saab mõjutada. Versalius pani alguse teaduslikule anatoomiale. Kunst renessanssi ajastul tõusis kunstniku ühiskondlik positsioon.
Rahvaluule, luule, kirjanduse käsitlused Eduard Ahrens Jutukirjandus Didaktilised juturaamatud Nn rahvaraamatud Eestlastest köstrid, koolmeistrid Robinsonaadid Nn jenoveevad Karskusliikumine OTTO WILHELM MASING (17631832 Pastor Rahva haridustaseme tõstmine, sisukama kirjavara soetamine, kõnekeele arvestamine kirjakeele loomisel, õ-täht, laen- ja uudissõnad (nt termomeeter, aurulaev, pikksilm) I eestikeelne aabits (,,ABD ehk Luggemise-Ramat Lastele ..." (1795)) KRISTJAN JAAK PETERSON (18011822) 18191820 TÜ (teoloogia, keeled) 16aastasena rootsi keele grammatika Antiikkultuur, 18. sajandi saksa kirjandus, eestlaste rahvaluule 21 eestikeelset luuletust à ajast ees Oodid (,,Sõprus"), pastoraalid (,,Ott ning Peedo"), eleegiad Rahvusliku ilukirjanduse aluse looja FRIEDRICH ROBERT FAEHLMANN (17981850) TÜ à arst
Stat olek: olek, milles aatom ei kiirga.Energiatase: aatomi stat olekule vastav energia. De Broglie laine: mikroosakeste olekut iseloomustav laine. DB lainepikkust ja osakeste impulssi mv seob valem ^=h/mv. Kuna elaktronil on lainelised omadused, sellest ongi tingitud kindlad energiatasemed aatomis ehk aatomi kindlad statsionaarsed olekud. Aatomiorbitaal: ruumiosa, mille täidab elektronipilv. Spektroskoop: spektraalaparaat, milles on spektri vaatlemiseks ja registreerimise seadiseks pikksilm. Spektrograaf: spektraalaparaat, milles spekter jäädvustatakse fotoaparaadile või filmile. Spektromeeter: spektraalaparaat, milles kiirgus muundatakse fotoelemendi või termopaari abil muutuva tugevusega elektrivooluks, mis võimaldab spektri registreerimisel tugineda elektroautomaatika saavutustele. Pidevspekter: spekter, kus üks värvus läheb sujuvalt teiseks-elektromagnetkiirguse sagedus muutub pidevalt. Joonspekter: spekter, milles
Keelatud on kasutada koordinaattasandust plaanilise mõõdistamisvõrgu arvutamisel. Mõõtmis- instrumendid kontrollitakse vastavalt nõuetele. Mõõdistamisvõrk rajatakse GPS-mõõdistamisega, teodoliitkäikudega või muid meetodeid (otselõige, vastulõige, kombineeritud lõige jne) rakendades. 10. Teodoliit põhimõtteline ehitus Teodoliidi põhiosad on horisontaal- ja vertikaalring, Horisontaaltelg, mis läbib vertikaalringi ja vertikaaltelg, mis läbib horisontaalringi e limbi ja pikksilm, mida läbib viseerimistelg. Pikksilm koosneb silindrikujulisest torust, objektiivist, okulaarist, niitristikust ja fokuseerivast läätsest. Suundade mõõtmine võtete viisil Kui seisupunktis on tarvis mõõta ainult üks nurk (kaks suunda), siis tehakse mõõtmised tavaliselt võtete viisil. Üks täisvõte seisneb nurga mõõtmises vertikaalringi kahes asendis Rp ja Rv. Nurga mõõtmist ühes vertikaalringi asendis nim poolvõtteks. Limbi asendi muutmine
Nivelleerimiskaigud võivad olla kahe reeperi vahelised (a) või kinnised (b). II osa 1. Mis on Teodoliit? Geodeetiline nurgamõõdistusinstrument, saab mõõta vertikaalnurka või seniitkaugust ja horisontaalnurka, niitkaugusmõõtur võimaldab joonepikkuste mõõtmist. 2. Mis on limb ja mis on alidaad? Limbi servale on kantud kraadijaotised päripäeva 0360 kraadi. Alidaad on teodoliidi liikuv osa, millele on kinnitatud viseerimisseadis (pikksilm), lugemisseadised ja vesilood. 3. Horisontaalnurga määramise viisid 1. Täisvõte nurk mõõdetakse kaks korda. Nurk võrdub limbilt tehtud lugemite vahena. Täisvõte koosneb kahest poolvõttest. Esimese poolvõttega mõõdetakse nurk ühes vertikaalringi asendis. Seejärel pööratakse pikksilm üle seniidi ja mõõdetakse nurk teise poolvõttega teises vertikaalringi asendis. 2. Limbi teatud lugemi suunamist näiteks teodoliitkäigu punktile- või magnetilise põhjapooluse suunas nim
Joonspekter-spekter, milles esinevad a)üksikud värvilised jooned tumedal taustal b)üksikud tumedad jooned pidevspektri taustal Kiirgusspekter-spekter, mille tekitavad kuumutatud kehad ja ergastatud aatomid või molekulid. Neeldumisspekter-spkter, mis tekib kui pidevat kiirgusspektrit tekitav valgus levib läbi mingi gaasi või auru. Spektroskoop-spektraalaparaat, milles spektri vaatlemise ja registreerimise seadiseks on pikksilm Spektrosgraaf-spektriaparaat, milles spekter jäädvustatakse fotoplaadile või filmile. Spektromeeter-spektriaalaparaat, milles kiirgus muundatalse fotoelemendi või termopaari abi muutuva tugevusega elektrivooluks, mis võimaldab spektri registreerimisel tugineda elektomagnetkiirguse sagedus muutub pidevalt. Spektrianalüüs-aine keemiline koostise määramine selle joonspektrite alusel.
TEST 10 VALGUS II 1. Millise optikariista korral, milline suurendus on oluline? a. Projektor joonsuurendus b. Pikksilm nurksuurendus c. Luup nurksuurendus d. Fotokaamera joonsuurendus 2. Millise suurusega kujutis tekib erinevate peeglite korral? a. Tasapeegel kujutis on sama suur kui objekt b. Kumerpeegel kujutis on väiksem kui objekt c. Nõguspeegel kujutis on suurem kui objekt 3. Vali igale nähtusele sobiv termin a. Elektri ja magnetvälja võnkumised toimuvad ainult ühes tasandis polariseerutud valgus b
37. Kuidas kontrollitakse nivelleerimistulemusi? Ühest jaamas leitakse 2 või enam kõrguskasvu, nende erinevus ei tohi olla lubatust suurem. 38. Mis on teodoliit? Teodoliit on nurgamõõdu instrument (vertikaal- ja horisontaalnurgad). (niitkaugusmõõtur võimaldab joonepikkuste mõõtmist) 39. Mis on limb; mis alidaad? Limbi servale on kantud kraadijaotised päripäeva 0360 kraadi. Alidaad on teodoliidi liikuv osa, millele on kinnitatud viseerimisseadis (pikksilm), lugemisseadised ja vesilood. 40. Horisontaalnurga määramise viisid. 1. Täisvõte nurk mõõdetakse kaks korda. Nurk võrdub limbilt tehtud lugemite vahena. Täisvõte koosneb kahest poolvõttest. Esimese poolvõttega mõõdetakse nurk ühes vertikaalringi asendis. Seejärel pööratakse pikksilm üle seniidi ja mõõdetakse nurk teise poolvõttega teises vertikaalringi asendis. 2
*Kompensaatoriga nivelliir e. isehorisonteeruv spetsiaalne kompensaator seab viseerimiskiire horisontaalseks, kuid sealjuures peab instrument olema eelnevalt ümarvesiloodi järgi loodi seatud. *Digitaalnivelliirid on kompensaatoriga nivelliirid sisearvuti ja mäluga. Nad teevad ise automaatselt lugemid koodlatilt, arvutavad kõrguskasve ja kõrgusi ning salvestavad andmeid. 28. Millised on nivelliiri teljed; telgedele esitatavad nõuded? *VV vertikaal- ehk pööramistelg *KK pikksilm viseerimistelg ehk viseerimiskiir ehk vaatekiir *LL silindrilise vesiloodi telg *L'L' ümarvesiloodi telg 1. Ümarvesiloodi telg peab olema paralleelne vertikaalteljega (L'L'||VV). 2. Niitristi horisontaalniit peab olema risti vertikaalteljega (vertikaalniit peab olema vertikaalne). 3. Viseerimistelg peab olema paralleelne silindrilise vesiloodi teljega (KK||LL) ehk viseerimiskiir peab olema horisontaalne. See on nivelliiri peanõue. 29
tahhümeeter B) digitaalplanimeeter A B C A) manuaalnplanimeeter Pikksilm A) http://www.asterek.ee/pildid/thumbs/f1b08add6e.jpg B) http://www.nqsurvey.com.au/images/lrglevel%20auto%20topcon%20atg7_22.jpg C) http://www.geosoft.ee/est/products/Nikon%20elektrontahh%C3%BCmeetrid http://www.didaktik.mathematik.uni-wuerzburg.de/history/ausstell/planimet/haff.html Tagasi
nt. Helsingi, Stockholm, Riia, New York, Rooma · -maa liitega sõnad kokku nt. Baltimaad, Saksamaa, Mafalmaad · Päriselt eksisteerivad alad, mille alla kuuluvad mitu erinevat maad on lahku nt. Skandinaavia maad, Araabia maad, Balkani maad mannekeen, parabool, veteran, magistral, fenomen, psühholoog, arheoloog, amatöör, plastiliin, martsipan, paragrahv, ulgumerel, haruharva, afise, bors, jazz, zonglöör, prozektor, giid, zürii, vaprus, mõtekas, pikksilm, pidzaama, materiaalne, anekdoot, arhitekt, distsipliin, brosüür, aja jooksul, sealpool, Balkani maad, kandlemäng, vana kandle helid, kõnelemiskiirus, raamatu-aasta, viiekümnesentimeetrised, üle jõu käiv, sõjaeelne, Peetri-vanune, septembrikuu, vabrikute korstnad, idataevas, las või, päevakajaline, Tartu ja Tallinna vaheline bussiühendus, läähe-eestlane, S-kujuline manatee, tohutu suur, sinnapoole,
kontsentratsiooni määramine analüütilised kaalud, mensuur, mõõtjoonlaud, suhkur Skeem 1 2 3 4 5 6 7 8 1 lamp 2 kondensor 3 valgusfilter 4 polarisaator 5 kvartplaadiga diafragma 6 uuritava vedelikuga täidetud toru 7 analüsaator 8 pikksilm Töö teoreetilised alused Mitmetel kristallidel ja lahustel on omadus pöörata neid läbiva lineaarselt poleriseeritud valguse polerisatsioonitasandit. Niisugused aineid nimetatakse optiliselt aktiivseteks. sEllisteks on näiteks kvartsikristallid ,suhkru,kampri,nikotiini lahused. Optiliselt aktiivset ainet läbinudvalguse polerisatsioonitasandi pöördenurk sõltub ainest ,ainekihi paksusest l
kontsentratsiooni määramine. mensuur,mõõtjoonlaud,suhkur. Skeem 1 2 3 4 5 6 7 8 · 1 lamp · 2 kondensor · 3 valgusfilter · 4 polarisaator · 5 kvartplaadiga diafragma · 6 uuritava vedelikuga täidetud toru · 7 analüsaator · 8 pikksilm Töö käik 1. Tutvuge polerimeetri ehitusega ja tema reguleerimisvõimalustega 2. Lülitage polerimeetri lamp sisse ning reguleerige pikksilma vaateväli tervaks 3. Leidke polerimeetri nullasend. Selleks pöörake analüsaator sellisesse asendisse ,kus pikksilma vaateväli on ühtlaselt nõrgalt valgustatud. Märkige üles skaala lugem 0 4. Paluge praktikumi juhendajal kontrollida nullasendit ning täpsustada tööülesannet. 5
jms) saame teada suunates valguse tugevust ja spektraalkoosseisu mõõtvate aparaatidega varustatud teleskoobi mingile tähele. Maapealsele vaatlejale on loodus jätnud Universumi imetlemiseks väga kitsa pilu, mis on silmaga nähtav valgus. Astronoomia uurimisvaldkonda on laiendanud atmosfääriline astronoomia, mis sai alguse 1960.aastatel, mil algasid vaatlused kosmosest. Teleskoop (teleoskopeo) riistapuu kaugele vaatamiseks. (Atronoomiline pikksilm). Koosneb optikasüsteemist ja kandevkonstruktsioonist, mis on omavahel ühendatud nii, et teleskoobi optilist osa saaks kellamehhanismi abil taevavõlvi pöörlemisega kaasa pöörata. Ilma sellise mehhanismita oleksid vaatlused suurema teleskoobiga põhimõtteliselt võimatud. Teleskoobi võimsust määrav optikasüsteemi põhiosa on objektiiv. See võib koosneda läätsedest(refraktor-teleskoop) või peeglitest(reflektor-teleskoop). Esineb ka segatüüpe. ( Kiirte käik joonis 7.18)
Põhjus, punktide kaugus liiga suur või takistus või reljeef. Kõrguskasv hAB võrdub käigu üksikute kõrguskasvudesummaga ehk tagasivaate lugemite summa miinus edasivaate lugemite summa. Bunkti B kõrgus=HA+hAB. Kui punktide kõrgused saadakse teada nivoopinnast, siis nim need absoluutseteks kõrgusteks ekh altituudideks. 12. Nivelliiride tüübid konstruktsiooni erinevusest lähtuvalt. Silindrilise vesiloodiga e. Elevatsioonikruviga - põhidetailid on pikksilm, silindriline vesilood, kolme tõstekruviga alus. Tööpõhimõtte: kui viseerimiskiir on paraleelne silindrilise vesiloodi teljega , siis silindrilise vesiloodi mulli viimisega keskasendisse seatakse viseerimiskiir horisontalseks. Nt.täpsed niveliirid- kasutatakse III klaasi niveleerimisel ja geodeetilisetl töödel ehitusel. Kompensaatoriga niveliirid-Laialdaselt kasutusel. Omavad spets seadet mille abil
.......................................13 6. KOKKUVÕTE GALILEO PANUSTEST FÜÜSIKASSE..................................14 KOKKUVÕTE.........................................................................................................15 KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................16 LISAD.......................................................................................................................17 Lisa 1. Galileo pikksilm................................................................................17 2 Sissejuhatus Referaadi teemaks ,,Galileo Galilei pärandid füüsikasse" valisin, sest mind hakkas huvitama füüsika juba esimesest tunnist saati. Töö eesmärgiks on näidata, kuidas Galilei suutis algeliste aparaatidega avastada midagi nii ainulaadset ja huvitavat
AB 27.Trigonomeetrilise nivelleerimise olemus.- Punktide vahelise kõrguskasvu määramiseks mõõde- takse nende vaheline kaugus horisontaal- tasapinnal ja vertikaalnurk ning kõrguskasv määratakse trigonomeetrilisi funktsioone kasutades. 28.Millised on nivelliiri teljed; telgedele esitatavad nõuded?- 1. VV - vertikaal - ehk pööramistelg - Ümmarguse vesiloodi telg peab olema paralleelne vertikaalteljega. 2. KK - pikksilm viseerimistelg ehk viseerimiskiir e vaatekiir - Horisontaalniit peab olema risti instrumendi vertikaalteljega. 3. LL- ümarvesiloodi telg- Silindrilise vesiloodi telg peab olema paralleelne viseerimisteljega (peanõue). 29.Kuidas viiakse läbi nivelliiri kontroll ja justeerimine? - Ümmarguse vesiloodi telg peab olema paralleelne vertikaalteljega. Ümmarguse vesiloodi mull seatakse keskele kõigi kolme jalakruvi pööramisega. Seejärel
millega saab mõõta vertikaalnurka või seniitkaugust ja horisontaalnurka, niitkaugusmõõtur võimaldab joonepikkuste mõõtmist. Konstruktsioonilt eristatakse: klaas- või metall-limbiga teodoliite ja digitaalteodoliite. Mis on limb? Limb on teodoliidi küljes olev asi, mis on mõeldud horisontaalnurkade mõõtmiseks (0360°). Mis on alidaad? Alidaad on teodoliidi liikuv osa, millele on kinnitatud viseerimisseadis (pikksilm), lugemisseadised ja vesilood. Nii limb kui alidaad pöörlevad ümber teodoliidi põhitelje e. vertikaaltelje. Milline on pikksilma ehitus? Elevatsioonikruviga e. kontaktvesiloodiga nivelliiridel on silindriline vesilood kinnitatud pikksilma korpusesse ja viseerimiskiir peab olema paralleelne pikksilma viseerimisteljega. Nivelliiri pikksilma on võimalik väikses ulatuses üles-alla pöörata, et silindrilise vesiloodi mulli täpselt keskele saada. Vesiloodi mulli otstekujutised on
eestikeelne salm, mis manitses: "See on üks harimata mees, kes sülitab veel maja sees!" Von Glehn ei nikerdanud ainuüksi eriskummalist mööblit. Oma tornilaadsete soppide, sakmelise katuseääre ning pooleldi maa-aluse sissepääsuga meenutab hoone paljus keskaegset linnust. Eriti võimsa ja sihvakana mõjub lossi tagakülg, kuna loss on ehitatud otse klindinõlvale. 1910. a alusatati pargis vaatetorni ehitamist. Selle tippu paigutati pikksilm, mida huvilised võisid tasu eest kasutada. Tornis asus Glehni "värkstuba", vahekorruseid kasutati õunahoidlana. Lossipark 19. sajandi lõpukümnenditel jättis Nicolai von Glehn Jälgimäe mõisa oma poja järelevalve alla, et ise Nõmmele asuda. Meeldima hakanud koha Mustamäe nõlval sai Glehn Harku mõisnikult Ungern-Sternbergilt, andes vastu tükikese Jälgimäe mõisast. Lossiparki maetud lemmikhobuse hauale kerkis obelisk, lossi kõrvale laoto kividest kahe
Enne järgmisse jaama minekut tuleb arvutada välja kõrguskasvud ja keskmised kõrguskasvud. Ühepoolsega: Nivelliir seatakse üles kahe lati vahele ja soovitavalt niimoodi, et vaatekiirte pikkused tagumise ja esimese latini oleksid võrdsed. Seejärel seatakse jalakruvidega keskele ümmarguse vesiloodi mull. Viseeritakse tagumisele latile, seatakse elevatsioonikruvist silindrilise vesiloodi mull keskele ning tehakse lugem a1. Siis pööratakse pikksilm esimese lati poole, seatakse elevatsioonikruvist uuesti silindrilise vesiloodi mull keskele ja tehakse lugem b1. Seejärel muudetakse instrumendi kõrgust umbes 20 cm(soovitavalt üle 10 cm). Seejärel tehakse esimeselt latilt lugem b2, lugemi tegemiseks peab silindrilise vesiloodi mull olema keskel. Seejärel keeratakse pikksilm tagumise lati poole, seatakse silindrilise vesiloodi mull elevatsioonikruvist keskele ja tehakse lugem a 2. Teine paar lugemeid on kontrolliks. Seejärel
Ajutiste märkidena kasutatakse puuvaiu, metalltorusid või metall- vardaid. Teodoliidid: täpsuse järgi:Lihtteodoliidid limb on alusega jäigalt ühendatud. Kordusteodoliit on kahekordse telgede süsteemiga. Alitaadi järgi: indeks- ja skalaarmikroskoobiga. Horisontaalriingi järgi: mehahanilised, optilised, elektroonilised Teodoliit koosneb: tõstekruvidega alus, kraadijaotistega rõht- ja püstring (limb, vertikaal ring), pikksilm, vesilood. Silindrilise vesiloodi teljex nim selle silindri nullpunkti puutuja. Nulliase lugem vertikaalriingilt kui teodol pikksilm on horisontaalne ja alidaadi silindrilise vesiloodi null on keskel. Pikksilma ülesanne on allidaadi suunamine mõõdetava nurga haarab. Sissefokuseerimine nõgusa läätsi liigutamine. Niitristiku paralax niitristiku mittetäielik teravustamine antud fookus kauguse juures. Vesiloodid: ümar, silindriline. Kontrollitakse: 1. kahte
8. Heisenbergi ebatäpsusrelatsioon Mistahes mikroosakese asukohta ja kiirust ei saa samaaegselt määrata. Saab arvutada vaid elektroni esinemistõenäosuse teatud hetkel mingis ruumiosas. 9. Milleks kasutatakse spektraalaparaati? - Spektrite üksikasjalikuks uurimiseks. 10. Spektraalaparaatide nimetused ja eristus (vt punkt 1) 11. Spektroskoobi ehitus: kolliminaator -> esimene lääts -> prisma -> teine lääts -> pikksilm -> kolmas lääts 12. Joonspektrite liigid: vt punkt 1 13. Spektraalanalüüsi kasutusi Astronoomias, metallurgias, geoloogias, keemias, põllumajanduses 14. Millal aatom kiirgab, millal neelab valguskvandi? Kui elektron liigub tuuma poole, siis aatom kiirgab valguskvandi. Kui elektron liigub tuumast eemale, siis aatom neelab valguskvandi. 15. Pidev- ja joonspekter Pideva spektri annavad hõõguvad tahked ja vedelad kehad ning suure tihedusega gaasid.
Nurk môôdetakse ühe täisvôttega, mis koosneb kahest poolvôttest: RV ja RP. Alidaadi pööramisel päripäeva viseeritakse tagumisele punktile (A) ja tehakse vajalikud lugemid (1) ning kirjutatakse môôtmiszurnaali. Suunad määratakse tähestiku järjekorra vôi numeratsiooni kasvamise järjekorra alusel. Samal viisil viseeritakse eesmisele punktile C ja tehakse vajalikud lugemid (2).Nurk (2)- (1)=(3). =lugemC-lugemA. See on esimene poolvôte. Teiseks poolvôtteks keeratakse pikksilm üle seniidi, viseeritakse alidaad ja pöörates päripäeva viseeritakse järgemööda eesmisele A ja tagumisele B punktile ning tehakse vajalikud lugemid (4) ja (5). Nurk (5)- 1 (4)= (6). Tulemeid (3) ja (6) tuleb omavahel vôrrelda. Lugemite vahe ei vôi olla suurem kui kahekordne lugemi täpsus: (6)- (3)<=2' 4.Joone orienteerimine. Joone orienteerimine tähendab joone suuna määramist meridiaani suhtes.
1.3 Jaan Kaplinski tsitaadid Tõestuse puudumine ei ole puudumise tõestus - ("Teispool sinist taevast", 2009) Süda oli raske, ma kirjutasin ja kirjutan kõige rohkem selleks, et hakkaks kergem, et saaksin jälle elada, magada, süüa - ("Jää...", 2009) Kõige raskem on inimesel kanda kaht asja musta südametunnistust ja nime, see tähendab nimega kaasas käivat kuulsust, laimu, tähelepanu, imetlust, vihkamist, kadedust - ("Jää...", 2009) Pikksilm teeb meid hardaks ja tõsiseks, mikroskoop paneb muigama - ("Jää...", 2009) Ilmsi sa kohtad neid, kes tulevad sulle külla, unes lähed ise teistele külla - ("Silm. Hektor", 2000) Ehk on lihtsalt nii, et ma võtan teisi inimesi tõsiselt, kuulan neid tõemeeli. Mida, nagu elus järjest rohkem kogesin, eriti tihti ei juhtugi: enamasti me ei kuula teisi, vaid ainult ennast. Kui sedagi - ("Silm. Hektor", 2000) 3 2. LOOMING 2
Taevas, tähtkujud, nende kirjeldus ja vaadeldavus Mis on taevas? Horisondiga piiratud määratlemata kaugusega kumerpind, millele vaatleja näeb projitseeruvat taevakehi. Mis on tähed ja tähtkujud? Tähed on püsivalt helenduvad taevakehad, Päikesega võrreldavad gaaskerad. Tähtkujud on taevavõlvil lähestikku paiknevate silmatorkavalt heledate tähtede kujundid. Tähtede vaadeldavad parameetrid 1) Heledus 2) Värvus 3) Kaugus ja liikumine Millega vaadelda? Binokkel Pikksilm Teleskoop Taeva põhja- ja lõunapoolkera Maa jaotatakse ekvaatoriga põhja- ja lõunapoolkeraks- samamoodi jaotatakse taevasfäär taevaekvaatoriga kaheks: 1) Taeva põhjapoolkeraks(Maa põhjapoolkera kohal) 2) Taeva lõunapoolkeraks(Maa lõunapoolkera kohal) Eestis on olulises osa loojumatud taeva põhjapoolkera tähtkujud. Nende suurem osa jääb taevaparalleelist +30° kõrgemale. Sellest kõrgemale jäävat tähtkuju võib nimetada pooluselähedaseks tähtkujuks. Andromeeda
Mille poolest need viisid erinevad? - 1) spektraalaparaadiga (koosneb prismast ja väikesest valgust läbilaskvast avast. On tarvis konstrueerida aparaat, mis lahutaks elektromagnetkiirguse koostisosad ruumiliselt ja võimaldaks tulemust registreerida. Erineva lainepikkuseda elektromagnetlainete lahutamiseks kasutakase apektraalaparaadis prismat või difraktsioonivõret; spektrid jäädvustatakse fotoplaadile või filmile.) - 2) spektroskoobi abil (põhiosadeks on pilutoru, prisma, pikksilm; läät koondab valgusvihud fokaaltasandi eri piirkondadesse = spekter. Spektrit vaadeldakse läätse ja luubiga. ...) 10. Mida iseloomustab joonspektri üks joon?, kogu joonspekter? - Joonspekter iseloomustab aatomit - Igale joonele spektris vastab kindel kiirguse lainepikkus ja sagedus; Igale kindlale sagedusele kindel energia 11. Miks nimetatakse joonspektrit aatomispektriks? - Joonspektri tekitavad atomaarsed gaasid ja aurud seetõttu nim neid ka aatomspektriteks
Mille poolest need viisid erinevad? - 1) spektraalaparaadiga (koosneb prismast ja väikesest valgust läbilaskvast avast. On tarvis konstrueerida aparaat, mis lahutaks elektromagnetkiirguse koostisosad ruumiliselt ja võimaldaks tulemust registreerida. Erineva lainepikkuseda elektromagnetlainete lahutamiseks kasutakase apektraalaparaadis prismat või difraktsioonivõret; spektrid jäädvustatakse fotoplaadile või filmile.) - 2) spektroskoobi abil (põhiosadeks on pilutoru, prisma, pikksilm; läät koondab valgusvihud fokaaltasandi eri piirkondadesse = spekter. Spektrit vaadeldakse läätse ja luubiga. ...) 10. Mida iseloomustab joonspektri üks joon?, kogu joonspekter? - Joonspekter iseloomustab aatomit - Igale joonele spektris vastab kindel kiirguse lainepikkus ja sagedus; Igale kindlale sagedusele kindel energia 11. Miks nimetatakse joonspektrit aatomispektriks? - Joonspektri tekitavad atomaarsed gaasid ja aurud – seetõttu nim neid ka aatomspektriteks
horisontaaltasandil. Mõõtmiseks kasutatakse: orienteeritud limbi, kordusvõtet ja täisvõtet. Vertikaalnurk on vertikaaltasapinnal oleva sihijoone ja horisontaalsuuna vaheline nurk. Vertkaalnurga mõõtmiseks on instrumendis vertikaalring ja nurga mõõtmiseks on teada horisontaalsuunale vastav lugem – 0, 90, 180 või 270. 19) Teodoliidi osad: Limb (horisontaalnurkade mõõtmiseks), Alidaad (vertikaalnurkade mõõtmiseks), Pikksilm. Kinnitus-, fokusseerimis-ja peenliigutuskruvi, sihik, tõstekruvid, optiline tsentriir. 20) Põhilised nurgamõõtmisvõtted on: täisvõte, kordusvõte, mõõtmine orienteeritud limbi abil. 21) Horisontaal on mõtteline joon, mille kõik punktid asuvad ühesugusel kõrgusel. Horisontaalidele lisatakse langujooned ja absoluutkõrgused nii, et numbri jalad oleksid langu suunas.Samakõrgusjoon, mis vastavab reljeefi põhilisele lõikevahele.
horisontaaltasandil. Mõõtmiseks kasutatakse: orienteeritud limbi, kordusvõtet ja täisvõtet. Vertikaalnurk on vertikaaltasapinnal oleva sihijoone ja horisontaalsuuna vaheline nurk. Vertkaalnurga mõõtmiseks on instrumendis vertikaalring ja nurga mõõtmiseks on teada horisontaalsuunale vastav lugem – 0, 90, 180 või 270. 19) Teodoliidi osad: Limb (horisontaalnurkade mõõtmiseks), Alidaad (vertikaalnurkade mõõtmiseks), Pikksilm. Kinnitus-, fokusseerimis-ja peenliigutuskruvi, sihik, tõstekruvid, optiline tsentriir. 20) Põhilised nurgamõõtmisvõtted on: täisvõte, kordusvõte, mõõtmine orienteeritud limbi abil. 21) Horisontaal on mõtteline joon, mille kõik punktid asuvad ühesugusel kõrgusel. Horisontaalidele lisatakse langujooned ja absoluutkõrgused nii, et numbri jalad oleksid langu suunas.Samakõrgusjoon, mis vastavab reljeefi põhilisele lõikevahele.
Nivelliirid valitakse vastavalt töödel nõutavast täpsusest. Kõrgtäpseid kasutatakse riigi I ja II klassi nivelleerimiskäikude rajamisel jne. Täpseid kasutatakse III klassi niveleerimisvõrkude rajamisel I ja II klassi võrkude tihendamiseks. Tehnilisi kasutatakse topograafilise mõõdistamise geodeetilise alusvõrgu (teodoliitkäikude ) nivelleerimisel tasasel maastikul. 51. Nivelliiri peamised koostisosad (joonis!) Nivelliir H-3 põhiosad. 1. Pikksilma okulaar koos niitristikuga 2. Pikksilm 3. Pikksilma sihik 4. Pikksilma objektiiv 5. Fokuseerimiskurvi 6. Peenliigutuskruvi 7. Ümarvesilood 8. Ümarvesiloe reguleerimiskruvid 9. Elevatsioonikruvi Üldised põhiosad: Pikksilm ja sellega ühendatud täpne vesilood või kompensaator, ümarvesilood ning alus koos tõstekruvidega, mis kinnitatakse põhjakruvi abil statiivile. 52. Nivelliiri teljestik, nõuded nivelliiri telgedele V L1
9) Loetle vähemalt 5 Struve (ringvõtete) meetodi nõudest: 1. Enne esimest poolvõtet tuleks alidaadi pöörata mõned ringid võtte suunas, viseerida siis esimesele märgile ja seada limbile algsuuna lugem; 2. Algsuunaks valitakse parima nähtavusega suund (enamasti põhjavõi kirdepoolne); 3. Esmalt fokuseeritakse kaugeimale, hästinähtavale punktile ja võimalusel enam fokuseerimist ei muudeta; 4. Pikksilm suunatakse järjekorras päripäeva kõikidele punktidele, kusjuures lõpuks suunatakse uuesti esimesele punktile (horisondi lugemine). Lugemite erinesvus esimesel punktil näitab instrumendi püsivust poolvõttes; 5. Kui pikksilm liikus juhuslikult üle märgi, keeratakse edasi terve ring. 10) Millised on kõrgema geodeesia aine 3 põhisuunda? 1. Põhilised geodeetilised tööd; *klassikalised plaanilised põhivõrgud
prisma ja vedeliku lahutuspinnale AB kõikvõimalike nurkade all. Kui β=βP, siis esineb täielik sisepeegeldus, β<βP korral peegeldub valgus osaliselt. On ilmne, et piirnurga βP väärtus on mõlema meetodi korral ühesugune. Erinevalt eelmisest meetodist, saab täieliku sisepeegelduse meetodil määrata ka mitteläbipaistvate ainete murdumisnäitajaid. Prismast P2 väljuvat valgust vaadeldakse lõpmatusse teravustatud pikksilmaga. Pikksilm koosneb objektiivist (5) ja okulaarist (8). Nende ühises fokaaltasandis asetseb niitrist (6) ja skaala (7). Skaala on arvutatud piirnurga valemi (Valem 2) järgi, kusjuures ta on gradueeritud uuritava aine murdumisnäitaja n1 väärtuste järgi. Libiseva kiire meetodil mõõtmisel on see osa vaateväljast, mis vastab nurkadele β>β P pime, see osa, mis vastab nurkadele β<βP on aga valgustatud (joon.50). Valguse ja varju piir vastab piirnurgale βP.
järjekorra või numeratsiooni kasvamise järjekorra alusel. · Instrument viiakse esimese poolvõtte (olgu selleks siin RV) asendisse. Esmalt viseeritakse tagumisele punktile (A) ja võetakse lugem (1), mis kirjutatakse välivihikusse. · Samal viisil viseeritakse eesmisele punktile C ja tehakse võetakse lugem (2). Nurk (ABC) arvutatakse (2)- (1)=RV. · Teiseks poolvõtteks (RP) keeratakse pikksilm üle seniidi, viseeritakse nüüd eesmisele C. Võetakse lugem (3). · Seejärel viseeritakse tagumisele punktile (A) ning võetakse lugem (4). Nurk (CBA) arvutatakse (4)-(3)= RP · Tulemeid RV ja RP tuleb omavahel võrrelda. Lugemite vahe ei või olla suurem kui kahekordne lugemi täpsus: RV - RP < 2'. · Nurga väärtus on kahe poolvõtte keskmine. 29. Teodoliidi teljestik, nõuded teodoliidi telgedele.
Instrument viiakse esimese poolvõtte (olgu selleks siin RV) asendisse. Esmalt viseeritakse tagumisele punktile (A) ja võetakse lugem (1), mis kirjutatakse välivihikusse. Samal viisil viseeritakse eesmisele punktile C ja tehakse võetakse lugem (2). Nurk (ABC) arvutatakse (2)-(1)=βRV. Teiseks poolvõtteks (RP) keeratakse pikksilm üle seniidi, viseeritakse nüüd eesmisele C. Võetakse lugem (3). Seejärel viseeritakse tagumisele punktile (A) ning võetakse lugem (4). Nurk (CBA) arvutatakse (4)-(3)=βRP Tulemeid βRV ja βRP tuleb omavahel võrrelda. Lugemite vahe ei või olla suurem kui kahekordne lugemi täpsus: βRV - βRP < 2’. Nurga väärtus on kahe poolvõtte keskmine. 29. Teodoliidi teljestik, nõuded teodoliidi telgedele.
Fraunhoferi teleskoop tähendas hüpet mõõtmis- täpsuses. Kui varasemate teleskoopidega saadud usalduväärsed tulemused jäid 2-3 kaaresekundi piiresse, siis selle riista töötäpsus oli veerand kaaresekundit. Joseph von Fraunhofer (1787 1826) oli Saksamaa optik, füüsik ja astronoom. Ta mõõtis joonte lainepikkused Päikese spektris - mida nüüd kõik Fraunhoferi spektriks nimetavad. 2 Galilei pikksilm Fraunhoferi teleskoop 20. sajand tõi kaasa astrofüüsikaliste meetoditega kaasneva nõude suure valgusjõu järele. Teleskoobi läbimõõdu suurendamisel osutus odavamaks peegelteleskoop, mille objektiiviks olev peegel tuli kergem ja odavam (ainult üks optiline pind liitläätse nelja pinna asemel) ning teleskoop ise poole lühem sama fookusekaugusega refraktorist. Omaette probleemiks jäi astromeetria -- tähtede koordinaatide mõõtmine.
................................................................................ 5 Järgmise põlvkonna kosmoseteleskoop .......................................................................... 6 Kokkuvõte ......................................................................................................................... 7 2 Sissejuhatus Teleskoop (< vanakreeka keeles tele 'kaugele, kaugel' + skopeo 'vaatan'), pikksilm, seade taevakehade vaatlemiseks. Teleskoobi põhiosa on objektiiv, mis koondab valguse ühte punkti - fookusesse, kuhu asetatakse luubi põhimõttel töötav okulaar (võimaldab kujutist silmaga vaadelda) või kiirgusvastuvõtja (fotoplaat, fotomeeter, spektrogram). Teleskoop asetatakse alusele ehk monteeringule nii, et at saab pöörelda ümber kahe telje. Üks telg on suunatud maailmapoolusesse ja teine on esimesega risti. Vaatlemise ajal veab
See tahk on mateeritud ja seetõttu langeb valgus prisma ja vedeliku lahutuspinnale AB kõikvõimalike nurkade all. Kui =P, siis esineb täielik sisepeegeldus,
Pikksilm (joon.49) koosneb objektiivist (5) ja okulaarist (8). Nende ühises fokaaltasandis asetseb niitrist (6) ja skaala (7). Skaala on arvutatud piirnurga valemi (Valem 2) järgi, kusjuures ta on gradueeritud uuritava aine murdumisnäitaja n1 väärtuste järgi. Libiseva kiire meetodil mõõtmisel on see osa vaateväljast, mis vastab nurkadele > P pime, see osa, mis vastab nurkadele
Lihtteodoliidil on limbi võimalik pöörata limbi asendi muutmise spetsiaalse kruvi abil. Kordusteodoliidil on nn kahekordne telgede süsteem, mis võimaldab pöörata alidaadi limbi suhtes ja pöörata limbi teodoliidi aluse suhtes, samuti on kordusteodoliidil limbi kinnitus- ja peenliigutuskruvi. Limbi servale on kantud kraadijaotised päripäeva 0–360 kraadi. Alidaad on teodoliidi liikuv osa, millele on kinnitatud on viseerimisseadis (pikksilm), lugemisseadised (läätsede ja prismade süsteemi abil projitseeruvad limbi lugemid lugemimikroskoopi, mille okulaar asub pikksilma okulaari kõrval) ja vesilood. Igal suuremal ehitusettevõttel on olemas teodoliit. Meie ettevõttes on see igapäevane riist, mida kasutatakse kõrguste mõõtmisel ükskõik milliste tööde tegemisel. Näiteks on geodeedi märgitud seinareeprist võetav kõrgus mingite avade lõikamisel, või podestide paigaldamsiel, kasutatakse ikka
suunaga, tuleks sooritada Struve e. Ringvõtete meetodil, mis on kõige lihtsam ja annab rea võrdtäpseid sõltumatuid mõõteandmeid.Enne esimest poolvõtet tuleks alidaadi pöörata mõned ringid võtte suunas, viseerida siis esimesele märgile ja seada limbile algsuuna lugem.algsuunaks valitakse parima nähtavusega suund.esmalt fokuseeritakse kaugeimale, hästinähtavale punktile ja võimalusel enam fokuseerimist ei muudeta.pikksilm suunatakse järjekorras päripäeva kõikidele punktidele, kusjuures lõpuks suunatakse uuesti esimesele punktile(horisondi sulgemine).kui pikksilm liikus suunamisel juhuslikult üle märgi, keeratakse edasi terve ring.kui ülejäänud tolerantsid on ületatakse, sooritatakse kordusmõõtmised pärast põhiprogrammi lõppu.kui üle 30% täisvõtetest tuleks üle mõõta, siis korratakse kogu seisupunkti programmi,ainult kahe suuna puhul horisondi sulgemist ei tehta..
annaabi.ee 
