SAK SAMAA Greta Elva 9A ÜLDISELOOMUSTUS Pealinn: Berliin Rahvaarv: 82,369,548 Pindala: 357,023 km² Riigikeel: saksa keel Rahaühik: euro (EUR) Rahvastiku keskm. tihedus: 230 in/km² Suurlinnad: Berliin, Bremen, Hamburg, München, Stuttgart, Hannover, Potsdam, Schwerin, Düsseldorf, Dresden, Kiel, Erfurt, Magdeburg, Saarbrücken, Mainz, Wiesbaden (kõigi 16 liidumaa pealinnad) ·Riigilipp ja riigivapp ASEND Riigi asukoht: Kesk-Euroopa Geogr. koordinaadid: 47°1615 ja 55°0333 pl ning 5°5201 ja 15°0237 ip vahel Manner: Euraasia Maailmajagu: Euroopa Naaberriigid: Holland, Belgia, Luksemburg, Prantsusmaa, Sveits, Austria, Tsehhi, Poola, Taani ·Riigi kaart Saksamaa asukoht Euroopas Saksamaa riigikaart LOODUS Kliima iseloomustus:
Johann Sebastian Bach Johann Sebastian Bach wurde am 21. März im Jahre 1685 in Eisenach geboren. Sein Vater Ambrosius was selbst Musiker, und seine Mutter, Elisabeth Lämmerhirt, war die Tochter eines Kutschers aus Erfurt. Den ersten Musikunterricht erteilte ihm seinem Bruder Johann Christoph. Die schulische und musikalische Ausbildung erhielt er zuerst auf dem Lyzeum in Ohrdruf . 14-jährige Bach und sein Klassenkamerad Erdmann lernten Musik auch in der Partikularschule des Lüneburger
RAAMATUKOGUDE JA INFORMATSIOO- NINDUSE AJALUGU LOENGUD III JOHANN GUTENBERG JOHANNES GENSFLEISCH ZUM GUTENBERG Väga vähe dokumente alles isa kullasepp 1420 tüli poolõega isa päranduse üle täisealisus 1394-1406, 24. juuni 1400 sünnipaik: MAINZ, STRASBOURG kooliharidus: toomkool, kloostrikool, ladina St. Victor kloostrikool, sugulased, toetused Erfurt`i ülikool Johannes de Altavilla, ladina Eltville, emapoolne suguvõsa JOHANN GUTENBERG STRASBOURGI ~1430 isa järgi kullasepaks, 1436 katsetusi tegema, Anna kaebus naiseksvõtu kohta, Klaus tunnistaja; Klaus kaebab, et teda valetunnistajaks nimetatud 15 kuldnat 1440 sõlmis 3 linnakodanikuga peeglite valmistamiseks osaühingu, liikmed katsetasid tema juhendamisel mingi uue salapärase kunstiga 1441 kohtuprotsessle: press, tina, mingid vormid, kaks
Mecklenburg-Vorpommern (8) Pealinn: Schwerin Nordrhein-Westfalen (10) Pealinn: Düsseldorf Rheinland-Pfalz (11) Pealinn: Mainz Saarimaa (Saarland) (12) Pealinn: Saarbrücken Saksi-Anhalt (Sachsen-Anhalt) (14) Pealinn: Magdeburg Saksimaa (Sachsen) (13) Pealinn: Dresden Schleswig-Holstein (15) Pealinn: Kiel Tüüringi (Thüringen) (16) Pealinn: Erfurt Saksamaa lipp Saksamaa vapp Asukoht, asend Saksamaa jaguneb pinnalt ja maastikult kolmeks suureks alaks. Kolmandiku maast hõlmab Põhja-Saksa madalik. Seda iseloomustavad järvede ja jõgedega künklikud tasandikud. Lai vööndina läbivad riiki laugete nõlvadega vanad kulunud mäestikud. Seal lõikuvad sügavad jõeorud. Lõuna-Saksamaa on üsna mägine. Tuntuimad kõrgustikud on Eifeli ja Hunsrücki kõrgustikud lääneosas, Taunuse ja
Biblioteca Laurenziana Antonio Magliabechi LINNAD Matthias Hunyadi I Bibliotheca Corviniana, abiks Beatrix Vatikani raamatukogu Richard de Bury Philobiblon ehk raamatuarmastusest. Vana-Liivimaa. Dokumentide erinevad tüübid. Halduslikud institutsioonid. ÜLIKOOLIDE RAAMATUKOGUD 12.-17. SAJANDINI Ülikoolide tekkimise eeldused. Varasemad ülikoolid. Bologna (1119, 1158 põhikiri). Salerno. Pariis, Oxford, Cambridge, Salamanca, Padua, Napoli, Praha, Krakov, Viin, Erfurt, Heidelberg, Köln, Upsala, Kopenhaagen 15 s. lõpul 65 kooli Õppetöö korraldus. ÜLIKOOLIDE RAAMATUKOGUD 12.-17. SAJANDINI Raamatukogude asupaigad. Fondi täiendamine. Laenutuse omapärad. Nn. ketiraamatukogu. II periood 16.-17. sajand Thomas Bodley. Oxford`í ülikooli raamatukogu taasavamine 1603 BODLEIANA TARTU ÜLIKOOLI RAAMATUKOGU ALGUSPERIOOD Academia Gustaviana asutamine. 1647.a. Ludwig Hintelmani pärandus. Esimene palgaline raamatukoguhoidja Laurentius Ludenius.
Bremen (5) Hamburg (6) Hessen (7) - Pealinn: Wiesbaden Mecklenburg-Vorpommern (8) - Pealinn: Schwerin Alam-Saksi (Niedersachsen) - Pealinn: Hannover (9) Nordrhein-Westfalen (10) - Pealinn: Düsseldorf Rheinland-Pfalz (11) - Pealinn: Mainz Saarimaa (Saarland]) (12) - Pealinn: Saarbrücken Saksi-Anhalt (Sachsen-Anhalt]) (14) - Pealinn: Magdeburg Saksimaa (Sachsen) (13) - Pealinn: Dresden Schleswig-Holstein (15) - Pealinn: Kiel Tüüringi (Thüringen) (16) - Pealinn: Erfurt Loodus Saksamaa asub Kesk-Euroopas, seal on parasvöötmeline kliima ning Saksamaa asub sega- ja lehtmetsa vööndis. Kliima on rannikul pehme ja mereline, ida ja lõuna suunas muutub kliima järjest mandrilisemaks. Saksamaa pinnamoes eristub 5 suurt maastikulist piirkonda. Põhjast lõunasse järgnevad üksteisele Põhja-Saksa madalik, Kesk-Saksa hertsüünilised keskmäestikud, Edela-Saksa keskmäestikuline astangmaa, Alpide eelmäestikuala ja
Hamburg (6) Hessen (7) Pealinn: Wiesbaden Mecklenburg-Vorpommern (8) Pealinn: Schwerin Nordrhein-Westfalen (10) Pealinn: Düsseldorf Rheinland-Pfalz (11) Pealinn: Mainz Saarimaa (Saarland) (12) Pealinn: Saarbrücken Saksi-Anhalt (Sachsen-Anhalt) (14) Pealinn: Magdeburg Saksimaa (Sachsen) (13) Pealinn: Dresden Schleswig-Holstein (15) Pealinn: Kiel Tüüringi (Thüringen) (16) Pealinn: Erfurt Rahvastik Rahvastik numbrites ja paiknemine Saksamaa on suurriik, kus elab 82 422 299 inimest, millega on ta rahvaarvult suurim riik Euroopas. Saksamaa iive on olnud üldjoontes juba 18. sajandist positiivne, kuid 21. sajandil on hakanud vaikselt langema, olles hetkel isegi negatiivselt -0,02%. Prognooside kohaselt on aastaks 2050 Saksamaa rahvaarv langenud 70 miljonini. Saksamaal on rahvastikutihedus 227 inimest ruutkilomeetri kohta, kuid see varieerub riigisiseselt
osalevad massid osalevad poliitikud ja ametnikkond kulg etteaimamatu, stiihiline kulg planeeritud ja oodatav tulemus vägivalla kasutamine rahumeelne võimu ülesehitus ja valitsemissuhted muutuvad võimu ülesehitus ja valitsemissuhted jäävad põhiliselt samaks KOLMAS TASE Max Weber Max Weber (21. aprill 1864 Erfurt 14. juuni 1920 München) oli saksa sotsioloog, jurist ja filosoof. Weberi mõjukaimaks panuseks sotsioloogiasse on tema teos "Die protestantische Ethik und der 'Geist' des Kapitalismus" ("Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim"), kus ta esitas hüpoteesi, et 16. sajandil toimunud reformatsiooni tagajärjel kujunenud protestantlik eetika, eriti kalvinistlik tööeetika, aitas olulisel määral kaasa kapitalismi võidukäigule. Poliitilises filosoofias oli Weberi oluliseks panuseks 1919
Rahaühik- Saksa DV mark Riigikord- demokraatlik vabariik Riik piirnes põhjas Läänemerega, läänes Saksa Liitvabariigiga, idas Poolaga ja lõunas Tsehhoslovakkiaga. Saksa DV jagunes halduslikult 14 ringkonnaks. Üle 99% rahvastikust olid sakslased. Kõige tihedam oli asustus riigi lõunaosas (keskmiselt 200 in. km. kohta). Kolmveerand rahvastikust elas linnades. Suurimad linnad peale Berliini olid Leipzig, Dresen, Karl-Marx-Stadt, Magdeburg, Halle, Rostock ja Erfurt. Loomulik iive oli väike, sest pärast II maailmasõda ei olnud rahvaarv suurenenud. SDV lipp SDV vapp punane osa on SDV Majandus 1945. aastal Moskvast alguse saanud Saksamaa ida- ja lääneosa majandussidemete kärpimise ja lõhkumise eesmärgiks oli algul Nõukogude tsooni, edaspidise SDV majanduse üha tihedam sidumine NSV Liidu majandusega. SDV territoorium oli suhteliselt toorainevaene, seal
085 17.996 528 Rheinland-Pfalz Mainz 19.853 4045 204 Saarland Saarbrücken 2569 1036 404 Sachsen Dresden 18.416 4220 229 Sachsen-Anhalt Magdeburg 20.446 2412 118 Schleswig-Holstein Kiel 15.799 2837 180 Thüringen Erfurt 16.172 2289 142 gesamt (16) 357.093 82.217 230
· Hessen (7) - Pealinn: Wiesbaden · Mecklenburg-Vorpommern (8) - Pealinn: Schwerin · Nordrhein-Westfalen (10) - Pealinn: Düsseldorf · Rheinland-Pfalz (11) - Pealinn: Mainz · Saarimaa (Saarland]) (12) - Pealinn: Saarbrücken · Saksi-Anhalt (Sachsen-Anhalt]) (14) - Pealinn: Magdeburg · Saksimaa (Sachsen) (13) - Pealinn: Dresden · Schleswig-Holstein (15) - Pealinn: Kiel · Tüüringi (Thüringen) (16) - Pealinn: Erfurt Rahvastik Religioon ja maailmavaated Pärast reformatsiooni on Lõuna-Saksamaa valdavalt katoliiklik ja Põhja-Saksamaa protestantlik. 19. sajandi lõpul algas sakslaste eelkristlike juurte otsimine, mille religioosse müstika pinnal kasvas välja rassistlik natsionaalsotsialism. Pärast Teist maailmasõda on Saksamaale saabunud hulgaliselt Türgist pärit võõrtöölisi, kes tõid kaasa islami. Saksamaa suurlinnad on kujunenud paljude Aasia ja Ameerika uusreligioonide
Prantsusmaa ja Itaalia ülikoolid, kus õpetati õigusteadust, meelitasid sinna õppima õpilasi üle terve Euroopa, kuid mitte Inglismaa õpilasi. Prantsusmaa ja Itaalia ülikoolid õpetasid Rooma õigust, mille õpetamine oli Inglismaal keelatud kuna nende õiguseks oli tavaõigus ehk common law. Õigusteaduskond loodi Inglismaal Oxfordi ülikoolis. 14. ja 15. sajandil hakati õigust õpetama ka Kesk-Euroopa ülikoolides, nagu Praha, Vienna, Erfurt, Heidelberg ja Lepzig. Need ülikoolid meelitasid õigust õppima õpilasi Skandinaaviast, Madalmaadest ja Ida-Euroopast. Peamised kirikliku õiguse õpetamise viisid tulevad ikkagi Bologna ülikoolist. Kõige tähtsamad inimesed õigusteaduse loomisel keskajal olid Cino da Pistoia, Bartolus de Saxoferrato, Baldus de Ubaldis, Jacques de Revigny ja Pierre de Belleperche. Nendele inimestele oleme tänulikud tänapäevalgi erinevate õiguste loomise eest ja isegi Corpus iuris
Peale seda asus Johannes edasi Itaalia poole. Ta asus õppima Padovasse. Ta õppis kõrvalt ka matemaatikat. Ta arvas ,et paaritutel arvudel on mingi maagiline jõud, nagu 13, 31, 17. Ta kirjutas neist isegi traktaadi. Ta käis oma õpetajaga haigeid külastamas ja avastas, et rohtude andmine ei olenenud haiguse olemusest, vaid kui rikas või vaene oli patsient. Mida vaesem , seda lihtsam oli rohi. Mida rikkam, seda väärtuslikum. Kuid ellu jäid siiski ainult vaesed. IX 3 ülikooli Köln, Erfurt ja Leipzig- pakkusid Johannesele õpetajana tööd. Johannest huvitasid küll ülikoolid, kuid mitte õpetajana vaid edasi õpilasena. Ta süda ihkas kolme teise ülikooli poole Salamanca,kus oli rikkalik raamatukogu, Montpellier, kus oli astronoomia ja Pariis, sest seal valitses vabam vaim kui kuskil mujal. Kuid Johannest kutsuti Veneetsiasse , Arnulfo Dandolini ihuarstiks. Talle oli kohe selge, et see rikas Veneetsia kaubahärra tegeles alkeemiaga
Muud 58% Muud 60% 20 11. Turismi iseloomustus Riik on tuntud turismimaa. Sellel maal on palju vaatamisväärsusi. Tutvumisreisi oleks kasulik alustada pealinnast Berliinist, mis hakkas pärast ühtse Saksamaa taastamist tormiliselt arenema. Väga moodsas ja kaubandusküllases linnas on säilinud ka ajaloomälestisi. Berliinist maksab sõita Ida- Saksamaale sellistesse vanadesse linnadesse nagu Dresden, Leipzig, Potsdam ja Erfurt. Riigi läänepoolse osaga tutvumist võiks alustada Baieri pealinnast Münchenist. Sellest õllesaalide poolest kuulsast keskaegsest linnast saab jätkata reisi lossidesse, kus tavatses puhata Baieri veider kuningas Ludwig II, või hoopis minna Alpidesse suusatama ja mägimatkale. Baierist lääne pool kohtume Reiniga. Jõereis pakub rohkesti võimalusi meelt lahutada, uusi paiku näha või lihtsalt niisama puhata. Reini ääristavad kaunid maastikud ja palju ajalootähtsaid ehitisi. Nendega
· Hamburg (6) · Hessen (7) - Pealinn: Wiesbaden · Mecklenburg-Vorpommern (8) - Pealinn: Schwerin · Nordrhein-Westfalen (10) - Pealinn: Düsseldorf · Rheinland-Pfalz (11) - Pealinn: Mainz · Saarimaa (Saarland]) (12) - Pealinn: Saarbrücken · Saksi-Anhalt (Sachsen-Anhalt]) (14) - Pealinn: Magdeburg · Saksimaa (Sachsen) (13) - Pealinn: Dresden · Schleswig-Holstein (15) - Pealinn: Kiel · Tüüringi (Thüringen) (16) - Pealinn: Erfurt Rahvastik Rocca al Mare Kool, Mattias Kaiv, 9b 18 Religioon ja maailmavaated Pärast reformatsiooni on Lõuna-Saksamaa valdavalt katoliiklik ja Põhja-Saksamaa protestantlik. 19. sajandi lõpul algas sakslaste eelkristlike juurte otsimine, mille religioosse müstika pinnal kasvas välja rassistlik natsionaalsotsialism. Pärast Teist maailmasõda on Saksamaale saabunud hulgaliselt Türgist pärit võõrtöölisi, kes tõid kaasa islami.
8. Hessen - Pealinn: Wiesbaden 9. Mecklenburg-Vorpommern- Pealinn: Schwerin 10. Nordrhein-Westfalen- Pealinn: Düsseldorf 11. Rheinland-Pfalz - Pealinn: Mainz 12. Saarimaa (Saarland) - Pealinn: Saarbrücken 13. Saksi-Anhalt (Sachsen-Anhalt) - Pealinn: Magdeburg 14. Saksimaa (Sachsen) - Pealinn: Dresden 2 15. Schleswig-Holstein - Pealinn: Kiel 16. Tüüringi (Thüringen) - Pealinn: Erfurt 3 2. Riigikord ja riigi sümboolika Saksamaa Föderaalne vabariik. Riigikord on parlamentaarne. Saksamaa president on Christian Wulff ja liidukantsler Angela Merkel. Pealinn ja valitsuse asukoht on Berliin, mõned üksikud ministeeriumid ja föderaalinstitutsioonid asuvad Bonnis, endise Lääne-Saksamaa pealinnas. Poliitiline ülesehitus on föderaalne ja organiseeritud parlamentaarse demokraatiana. Valitsuse hoone Berliinis (5)
alates 1774 õppis usuteadust Göttingenis ja alates 1776 Helmstadtis. 1781. aastal läks Rootsikülla koduõpetajaks. 17831785 Püha kirikuõpetaja. Sellest ametist loobus ta paari aasta pärast usuliste kahtluste tõttu. 28. augustil (17. august)il 1784 abiellus mõisapreili Johanna Luise von Vietinghoffiga (22. oktoober 1765 7. september 1788). 1785 1832 Lahetaguse mõisavanem. alates 1787 õppis Göttingenis arstiteadust, Dr. med (Erfurt). 17931801 Pilguse mõisa rentnik. 19. märtsil (8. märtsil) 1795 ülendati Luce Wienis aadliseisusse ja immatrikuleeriti Saaremaa rüütelkonda. 21. detsember 1793 abiellus Augusta Christine von Aderkasiga Pöidelt (29. juuni 1772 12. oktoober 1817). 18011804 Kuressaare linnaarst ja apteeker sealsamas. 18041820 Kuressaare kooliringkonna inspektor. 1817. aastal algatas Kuressaare Eesti Elementaarkooli tegevuse, mis oli teine seda tüüpi kool Eestis (esimene avati 1810 Võrus).
patarei nr. 315 jäi vanadest kindlustustest paar kilomeetrit eemale (Vassiljev 1986). Pilt 8 Arvatavasti Nõukogude 315. rannakaitsepatarei suurtükk Sõrve säärel 1941. aasta sügisel. Foto SMF SMF 3865: 81 Pilt 9 Nõukogude 315. rannakaitsepatarei tuulikuks maskeeritud vaatlustorn Sõrve säärel. Ülaosa varemeis. Foto SMF SMF 3865: 3 22. juuni hommikuks olid sakslased mineerinud ka Saaremaa ja Hiiumaa ümbruse väinad. Irbe väina sulgesid miinitõkked ,,Eisenach" ja ,,Erfurt", Soela väina miinitõke ,,Coburg". Hiiumaa ja Vormsi vahelisse Hari kurku oli paigutatud miinitõke ,,Gotha", Soome lahe sulges ,,Apolda" ja Tallinnast loodes oli ,,Corbetha". Saaremaast läänes valvasid Saksa allveelaevad U-144, U-145, U-149 (Melzer 1960, 2427, kaart 9). Sel kombel püüti lõksu püüda Liivi lahes ja Muhu väinades olevaid Nõukogude laevu ning takistada sisenemist ja väljumist Soome lahest. Sakslaste peamine eesmärk oli takistada Nõukogude sõjalaevade rünnakuid
kaupmehed ja arstid. Üldise, renessansiajastule omase huvi tekkimine teadmiste ja võõramaiste asjade vastu tingis nii ülikoolide loomise kui botaanikaaedade rajamise nende juurde. See õhutas veelgi taimede kogumist ja tundmaõppimist. Väärtuslikke taimi demonstreeriti algselt eraldi peenardena, hiljem hakati rõhku panema ka kunstipärasele kujundamisele. 14. saj algusest saati rajatakse botaanikaaedu - Orto Botanico - 1330 Salerno, 1333 Veneetsia, 1350 Praha, 1525 Erfurt, 1530 Marburg, 1545 Padua, 1547 Pisa, 1577 Leiden, 1580 Leipzig, 1597 Heidelberg, ka Strassbourgis, Pariisis, 1632 Oxfordis. Paljudele on saanud eeskujuks Padova botaanikaaed - botaanikaaedadele hilisemalgi ajal tüüpiline sümmeetriline neljaosaline jaotus koos selgelt eralduva rõhutatud keskosaga. ÜLIKOOLID. See arvatavasti kõige olulisem institutsioon arenes välja just keskajal - 1100. a Bologna's, 1150. a Pariisis, 1229. a Cambridge'is, 1243. a Salamanca's. Kolledzite rajamisega
annaabi.ee 
