Eesti pulm ennemuiste Eesti pulm ennemuiste Me ei saa iial teadma, mis ajendas ennemuiste eestlasi abielluma. Oli see armastus? Või vajadus oma sugu jätkata? Kuid pulmi peeti ja nende jaoks olid välja kujunenud oma kindlad etapid ja traditsioonid, mida hoolega läbiti. Kui noored said täiskasvanuks seda aega on raske määratleda, seostub üldiselt leeriskäimisega muutus vastassugupoolega suhtlemine keerulisemaks. Ei tohtinud enam poiss tüdrukuga ega tüdruk poisiga tänava peal suhelda või ühiselt kuhugi kõndida. Samas
2. Muinasjutt, mis see on, millised on muinasjutu peamised osad (millega algab, lõpeb, mis on muinasjutus peamised osad) 3. Kuulamine 4. Teksti jutustamine klassikaaslastele 5. Lugemine 6. Testi täitmine 7. Küsimuste esitamine 8. Teksti arutlus 9. aheljutustamine 10. Ühe osa tekstist näidelda 11. Tunni analüüs Õpilasele jutustamiseks KÄGU Ma loen sulle ühe muinasjuttu. Ennemuiste elas Leedumaal üks rikas ülik, kellel oli tütar ja kolm poega. Õde armastas oma vendi väga: kudus neile ilusaid salle ja põimis veel ilusamaid paelu. Ühel kevadpäeval tungisid ristirüütlid Leedumaale: tapsid vanu, röövisid emadelt lapsi ning hävitasid tule ja mõõgaga kõik, mis ette sattus. Ka kolm venda kuulsid sõjasarve hääli ja hüppasid hobuste selga, et sõita sõtta. Õde valas kibedaid pisaraid, õnnistas oma vendi ja saatis nad teele
Tammemäe Järv Ergo Nõmmik 8.a Ükskord ennemuiste elanud üks mees nimega Viljar Tamme.Ta elas Tammemäel,see nimigi oli tulnud tema enda nimest. Ühel suveööl tuli tema juurde kaua kodumaalt eemal olnud kaksikvend Väino.Väino teatas, et tulekul on terve saaremaa ratsavägi Tammemäge vallutama ja tahavad saarelt just sinna mäe otsa elama minna.Seal olevat just elamiseks kõige sobilikum koht ja veest eemal,kuna neile see ei meeldinud.
keelpilliorkestrile on omamoodi eesti muusika visiitkaart. 3. kus tobias viimati töötas I maailmasõja ajal saksa sõjaväes tõlgina, kuid tervislikel põhjustel jätkas ta tööd hoopiski muusikaülikoolis. 4. Mart Saar heliloojana Saar, kes oli ise rahvalaule ka kogunud, suutis oma loomingus avada nende omapära väga loomulikult. Ta on esimene eesti helilooja, kelle muusika on tihedalt rahvaloominguga läbi põimunud.koorilaule: mets kohiseb, põhjavaim,leelo, hällilaul. Soololaulud: ennemuiste, lõputa teel jpm. 5. kus õppis lätte Õppis Rõngu kihelkonnas, Valga seminaris
LIITADVERBID (Kasik 381; 408–411) Liitadverbid on erandlik liitsõnatüüp. Liitsõna on harilikult samast sõnaliigist kui selle põhiosa. Läbipaistva moodustusstruktuuriga liitsõnu, kus põhiosa on määrsõna oma põhitähenduses, on vähe: ennevanasti, üleeile, ihuüksi, hirmruttu. Ainus osaliselt produktiivne liitmismall on modifitseeriva esiosaga pool: poolärkvel, poolistukil, poolviltu. Enamik liitsõnalisi adverbe on tekkinud määruse funktsioonis käändsõna-, verbi- või kaassõnafraasidest, mille TÄHENDUS on LEKSIKALISEERUNUD ja SÕNALIIK MUUTUNUD! Sellise sõnaliigimuutuse tõttu kirjutatakse fraas kokku ning see muutub ortograafiliseks sõnaks. Liitsõnades saab küll eristada leksikaalseid moodustusosi, kuid terviku sõnaliik ei vasta põhiosa sõnaliigile. KÄÄNDSÕNAFRAASIPÕHISED VERBIFRAASI- KAASSÕNAFRAASIPÕHISED PÕHISED Liit...
..................................................................11-12 Kokkuvõte...................................................................................................................13 Kasutatud Kirjandus.................................................................................................14 1. Sissesejuhatus Autor valis referaadi teemaks ,,Pulmatraditsioonid erinevates riikides" sellepärast, 2 et tahtsin saada ülevaadet, kuidas korraldati Eestis pulmi ennemuiste ja kuidas nüüd ning kuidas on neid läbiaegade mujal maailmas peetud. Olen näinud palju oma esivanemate pulmapilte ning võrreldes praeguste piltidega, tunduvad need rohkem maalähedasemad ja lustakamad. Referaadi eesmärgid on järgmised: · Saada ülevaade ennemuistsetest pulmadest · Saada ülevaade tänapäevastest pulmadest · Tuua välja olulisemad muutused · Leida seoseid Eesti ja muu maailma pulmade vahel.
OLEVISTE KIRIKU LEGEND Ennemuiste olnud tallinn koguni väike. Ei kasvanud ega kasvanud. Elanikud ihanud, et nende linn suureks, kuulsaks saaks ja palju kaupleks. Kaubalaevu ei tulnud Tallinna alla peaaegu sugugi. Kõik see asjalugu teinud elanikkudele muret ja kurvastust. Elanikud mõtelnud sellepärast alati, kuidas linna tähtsust tõsta. Korraga tulnud kellegil hea nõu meelde. Kohe nõus teistele kuulutama: ,,Ehitame nii suure ja kõrge torniga kiriku kui mujal pole olemas. Siis näevad laevad kaugel merel meie torni ja tulevad kaubaga meile külaliseks! Linn kasvab, saab kuulsaks!" Nõu elanikkude meele pärast. Kust aga niisugune meister võtta, kes ehitab kiriku, mis kõik muud kirikud toreduse ja suuruse poolest võidab? Otsivad meistrit siit, otsivad sealt, ei leia kusagilt niisugust, kes lubaks kiriku ehitada linnale auks ja iluks ja laevadele nagu tuletorniks. Juba Tallinna elanikkude lootus langemas, kui ühel päeval võnnuvõõras kole su...
(Kui nad surnud ei ole, elavad nad õnnelikult siiamaani) MUISTEND Muistendite sisu on vähemalt esialgu tõeks peetud, nende jutustamine ja kuulamine eeldas uskumist.Selle rahvajutuliigi eesmärgiks oli midagi seletada, tõestada, õpetada. Muistendite näol on tegemist rahvaomase elu- ja loodusnähtuste tõlgendusega. Muistendil puudub süzeeline arendus, tegemist on mõne sündmuse või nähtuse kirjeldusega.Muinasjutule omase ebamäärase alguse (Oli kord..., Ennemuiste elas...) asemel on muistenditel kindel ,,aadress" seal ja seal, sellel ajal juhtus nii- ja niisuguse olendiga järg-mine lugu.Tänu seesugusele konkreetsusele säilivad muistendid rahva mälus kauemini. Tekke- ja seletusmuistendid kirjeldavad maailma ja selle moodustiste, olevuste ja nähtuste sündi, põhjendades, miks just nii ja mitte teisiti. Seejuures käsitlevad tekkelood mõne püsiva omaduse saamist (näiteks siil sai okkalise naha Kalevipoja kasukast), seletus-lood aga
Raiskamine võtab tulevikult võimalused Ajaloo vältel oleks inimesed ühiskonna just kui üles rajanud raiskamisele. Kunagi ennemuiste, päris alguses, ei teadvustatudki inimesed endale seda. Kuid, mida aeg edasi, seda rohkem hakati raiskama, kuni ajani, mil inimesi enam ei huvitanudki kas ja kui palju nad loodust rikuvad või selle arvelt raiskavad. Tegelikkus on see, et inimtegevuse toimel on tekkinud negatiivsed laiaulatusliku haardega keskkonnaprobleemid. Keskkonnaprobleemide lahendamata jätmine võib väga kiiresti avaldada mõju kogu planeedi elule. Kuigi meil on ehk veel kõike piisavalt, kas siis ei soovi me, et ka meie järeltulevaltel põlvedele jätkuks seda? On ka Kurt Vonnegut ju öelnud ,,Me oleme oma planeedi ressursid, sealhulgas ka õhu ja vee, maha laristanud nagu homset ei olekski, ja sellepärast homset ei tulegi". Raiskav, pillav ületarbimisele orienteeritud ühiskond ei ole jätkusuutlik, vaid pigem ...
me küünlatule valgusel edasi sammusime, jõudsime viimati nõndaütleda keskkonda, kust kaks teeharu leidsime... Meie võtsime omale vasaku käigu ja sammusime maa all edasi. Astusime tasa ühes tulega edasi oma vasakut käiku ja siis tulime jälle natuke lõuna pool sellesama jõe kaldale välja." Tõenäoliselt on suur osa helme muistsetest kitsukestest maa-alustest käikudest veel säilinud, ainult nende suudmed on kinni. Koos tänapäeval nähtavate saalide ja käikudega moodustasid nad ennemuiste Eesti suurima pelgukoobastiku, mis on andnud ainet ka rahvajuttude tekkeks. Näiteks ühe järgi läinud Helme koopast maaalune käik Pokardisse ja Helme kiriku juurde, teise ja veelgi fantaasiarikkama järgi - Viljandisse. Räägitakse ka, et Moosese kirikus olevat vanasti mungad jutlust pidanud. Kokkuvõte Olen käinud vanematega Helme koopasdes, Seal oli päris hirmuäratavalt lahe . Aga seda referaati tehes sain ka väga palju uut ja huvitavat teada , mida poleks varem osanud arvatagi
säravaid õisi. Paljud nurmenuku nimedest on hellitavad või lihtsalt meie igapäevaesemetega seotud, kuid on ka selliseid, mida sageli ei taheta suhu võtta. Nii on nurmenuku nimedeks pääsulill, kuldvõti, taevasilm, neiulill. Sagedamini aga "pükse", "kindaid", "varbaid" või "sõrmi" sisaldavad nimed. Ebameeldivamatest nimedest võiks välja tuua näiteks pasklille, kanapasalille ja kanaperse. Kuid ega nimi lille riku. Ennemuiste usuti, et nurmenukk on nagu võti, mis avab taevaluugid, et kevadpäike saaks tulla üha soojemalt paistma. 2 Vanasti keedeti nurmenukuteed. Seda joodi siis, kui oli köha ja luud-liikmed valutasid. Karksi kandi rahvas visanud igal kevadel kolm nurmenukuõit jõkke või järve. Õied olnud Veteemale meeleheaks, et ta heinaajal ei laseks vihma sadada. Nurmenuku ilus ei kahtle ilmselt keegi
õppisid töid ja tegemisi. Jaanilaupäeva õhtul kippuvad mälestused iseenesest silme ette. Nagu jõulude ajalgi. Õigupoolest ongi jaanipäev ja jõulud maainimeste tähtsamad aastapoolitajad: vanasti arvati aega tähtpäevade järgi, ikka jaanipäevast jõuluni ja jälle jõulust jaanipäevani. Marta ei raatsinud veel majja sisse minna. Ta istus pingile maja ees ja hingas sisse suvepüha õhku, mis oli tulvil õitsevate lillede ja küpseva vilja lõhna. Ennemuiste pühitseti jaanipäeval päikese ja valguse püha. See oli ka õitepüha. Sellel ajal õitsesud niitudel kaunemad suvelilled. Neiud korjasid kimoe ja punusid lillepärga, ennustasid õnne ja õnnetust ja käisid metsas sõnajalaõit otsimas. Marta murrab valge karikakra ja hakkab ükshaaval õielehti noppima. Ta mõtleb tütrele, lootes et ehk üllatab teine oma vana ema ja tuleb pühadeks maale. Nooruses ennustas ka Marta. Veel praegugi on rehetoas palkide vahel õnnelill. Vanasti
Aleksander Läte (1806-1948) oli helilooja ja pedagoog, esimene eestlasest proffessionaalne muusikakriitik. Ta sündis kõrtsmiku peres ja tänu sellele kuulis lapsepõlves palju rahvalikku pillimängu, eelkõige viiulit ja lõõtsa. Peagi hakkas ka ise viiulit mängima. Kooliõpetajana töötades asutas ta mõlemasse kooli koori ning orkestri. Kirjutas oma koorile ka ise laule, kuid tundis, et tahab ennast täiendada ning siis võttis Tartus eratunde. Õppis ka Dresdeni konservatooriumis koorokompositsiooni erialal. Peagi asus ta Tartusse elama ning talle tehti ettepaned asutada eesti sümfooniaorkester, mida ta ise ka juhataks. Orkestri juurde asutas ta ka mees- ja naiskoori. Tema soov oli eesti kontserdipublikut muusikaliselt harida. Selleks valmistas ta ette mitmekülgseid kavu, mis sisaldasid nii sümfooniaid, instrumentaalkontserte, oratooriume, katkendeid ooperitest ja ballettidest, kuid ka koori- ja soololaule ning instrumentaalset kammermuusikat. ...
NOAROOTSI GÜMNAASIUM Elery Mitman KALEVIPOJAGA SEONDUVAID KOHTI Referaat Noarootsi 2011 Kalevipoja Võnnu kivi Ennemuiste suurustanud Kalevipoeg ja Vanapagan kahekesi ja kumbki lubanud teisest kaugemale visata. Kalevipoeg valinud suure kivi ja lubanud seda Tallinnast Võnnu linna visata. Viskamise juures libisenud aga kivi Kalevipoja sõrmede vahelt ära ja kukkunud Taali mõisa lähedale Tori jõesse. Praegu kutsutakse seda kivi Võnnu kiviks; ta suurus ulatab kaugelt üle veepinna. Vanapagan valinud niisama suure kivi ja lubanud Tallinnast Riia linna visata. Visanud, kuid kivi kukkunud Vändrasse Vihtra mõisa lähedale maha. Et viskamises Kalevipoeg võitnud ja Vanapagan alla jäänud, siis hakanud Vanapagan suurustama ja kiitlema, et tema sellepärast ...
Kahe vankri vahel asub pikk täherodu-Lohe.Põhjanaelast teisele poole ,Suure Vankri vastu jäävad Kassiopeia.Neist lõunas jookseb üle taeva idast läände pikk rodu tähti- Ridamus,Kaksikud.Neist läänes asuvad Jõulutähed. Loojuvatest tähtkujudest Koot ja Reha jäävad Jõulutähtedest lõunasse. Lisaks nendele on veel paljusid tähtkujude kirjeldusi,mida võib leida peaaegu igast täheatlasest. Kuidas tekkis Suur Vanker Eesti rahvamuistendi järgi? Rahvasuu on rääkinud ,et ennemuiste läinud üks talumees, Peedo nimi, oma vankriga, härg ees, läbi metsa. Korraga tuli hunt metsast ja kargas härja turjale, et teda vankri ees aisade vahel ära murda. See oli koguni Vanaisa seaduse vastu. Rahvausu järgi võib hunt küll loomi, ka tööloomi, murda ja süüa, aga ei iganes mitte siis, kui loom vankri ees ehk aisade vahel, omas töös ja teos on. Vanaisa on igale asjale oma piiri pannud ja seaduse teinud. Et hundid edaspidi iganes mitte niisugust kurja tööd
Enne uut põuaaega on uba jõudnud viljuda ning tema seemned jäävad ootama, millal uus vihm nad äratab. Võhma Gümnaasium 2001 KÕRBELIILIA õitseb USA edelaosa kõrbetes märtsist maini. Igal aastal sirgub pärast vihmasid maaalusest sibulast uus taim. See võib kasvada kuni 1,8 meetri kõrguseks. Ennemuiste kasutas Ameerika põlisrahvas nende sibulaid toiduks. Tiiu Uibo KÕRBETAIMED TOONELIILIA kasvab kaljude vahel ja kõvemal pinnasel. Tal on varuainete kogumiseks maaalune mugulsibul. VÄIKE KÕRBELIAAN Chichuahua ja Sonora kõrbes (PõhjaAmeerikas) kasvava tapu seemned idanevad pärast vihmasadusid . Tema pikad
Usinad lapsed tõid oma kirjandid ära ja õpetaja vaatas need läbi. Kõige rohkem sai kiita Juku üsna Ennemuiste elas Leedumaal üks rikas ülik, kellel oli tütar ja kolm poega. Õde armastas oma vendi väga: huvitav kirjand. Õpetaja: ,,Kuule, Juku, kas tegid ikka kõik ise?" ,,Jah, õpetaja. Ainult selle kurja pealiku kudus neile ilusaid salle ja põimis veel ilusamaid paelu.
a.) Ordulinnuse varemete juures asub kaunis paisjärv, mida suvel kasutatakse aktiivselt supluskohana. Laiuse Siniallikas Vilina küla "Laiuse Siniallikas" (muistend). Ennemuiste kurnanud põud sagedasti maad. Rahvas kurtnud kuivuse üle, mis vilja ikaldas ja nälga nägema pani. Vanataat kuulnud kaebust ning otsustanud abi saata, vähemalt Laiuse
Sideaineks on tänapäeval kunstlik emulsioon. Maal, mis oli vanasti munatemperaga teostatud, vajas ilmtingimata lakkimist, kuna värvid lahustusid vees veel pikka aega. Tänapäeval on värvaine koostises peale muna ja kaseiini veel kiirestikuivavad õlid ja vaigud, mis muudavad lakkimise mittevajalikuks. Seega ei pea tänapäeva kunstnik temperatehnikat kasutades pildi värvide säilimise huvides pooltki seda vaeva nägema mis ennemuiste. Kõige levinumad on praegusajal muna-, kaseiin- ja kummiaraabiktempera. Kuni õlivärvide täiustamiseni XV sajandil oli munatempera üks levinumaid maaliliike terves Euroopas. Õlimaali pealetungi mõjul unustati tempera mõneks ajaks ära, kuigi mitte eriti kauaks. XIX sajandi teisel poolel olid kunstnikud üle maailma ametis värvide tarvis uute sideainete otsimisega. Leiutati palju uut, kuid ühtlasi taasavastati ka unustatud tempera. Naturaalne emulsioon
NORRA KUNINGRIIK Referaat Pärnu 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS...........................................................................................................................................................3 1. ÜLDINFO NORRA KUNINGRIIGI KOHTA.....................................................................................................4 2. NORRA KUNINGRIIGI MAJANDUS.................................................................................................................7 KOKKUVÕTE............................................................................................................................................................12 KASUTATUD KIRJANDUS.....................................................................................................................................13 SISSEJUHATUS Autor valis antud referaadi t...
KOOL Alkaloidid (referaat) Õpilane: NIMI Juhendaja: NIMI Sisukord. Eessõna.................................................................. Mis on narkootikum?................................................... Mida halba teevad narkootikumid?................................................................. Amfetamiin, Ecstasy.................................................................. Ravimisõltuvuse iseärasused.................................................................. LSD....................................................................... Kokaiin.................................................................... Narko-esmaabi......................................................... Lõppsõna............................................................... Kasutatud kirjandus....................................
Muhu saar 2002 ASUKOHT Muhu saar asub Läänemeres Eesti läänerannikul. Saare pindala on ligi 200 km2. Sinna mahuks ära terve Tallinn. Ta on Eesti 1500 saare seas suuruselt kolmas. Mandrist lahutab muhulasi 8 km laiune Suur väin ning Eesti suurimast saarest Saaremaast 3 km laiune Väike väin. Põhja poole jääb Väinameri ja Hiiumaa, aga meritsi lõuna poole liikudes jõuame Riia lahte. Saart ümbritsevad väikesed laiud: Papilaid, Kesselaid, Viirelaid, Võilaid, Suurlaid ja Kõinastu laid. Muhu rannajoone pikkus on 108 km. Saare ulatus põhjast lõunasse on umbes 17 km ning läänest itta ligi 20 km. Linnulennult meenutab saar veidi rombi, mis on loode-kagusuunaliselt välja venitatud. Muhu saarel elab praegu umbes 2200 inimest, mida on suhteliselt vähe. Võrdluseks, kunagi oli see arv kolmekordne ning Muhuga samas suurusjärgus oleval Maltal elab 346 000 inimest. Muhu saare ajalugu on 8000 aasta vanune- just siis hakkas v...
RUDOLF TOBIAS(1873-1918) · 1914 saab saksa kodakondsuse ning saab täieõiguslikuks kompositsiooni õppejõu professoriks. · R. Tobiase esinemised pianistina ja organistina ning improviseerimisoskus innustasid palju noori muusikamehi edasi õppima. Rudolf Tobiasel on suur · Berliinis kirjutas Kalevipoja teksti põhjal üksikuid muusikalisi episode, nagu tähtsus eesti professionaalse muusika rajajana - temalt pärinevad paljude zanride melodraama "Kalevipoeg põrgu väravas" ja ballaadi "Sest ilmaneitsist ilusast" esikteosed eesti muusikas. · 1915 mobiliseeriti sõjaväkke, kuid 1916 pöördus tervislikel põhjustel berliini · ...
Referaat EESTI PULMA TRADITSIOONID Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Ennemuiste..................................................................................................................................3 Noored omavahel.................................................................................................................... 4 Kosjad..................................................................................................................................... 4 Pärast kosja ja enne pulma...................................................................................................... 6 Pulm........................................................................................................................................ 7 Pulmad peigmehe kodus............................
rikastab lihtne, kuid plastiline rütmika, on saateks peamiselt akordides või nende murtud helides liikuv kõlaline pind. Looduslüüriliste soololaulude saade omandab tihti helimaalingu ilme. Peaaegu alati on väljapaistval kohal saate harmooniline vaheldusrikkus, koloriitne valguse ja varjude mäng. Saare soololaulud kuuluvad eesti heliloomingu kõige väärtuslikumate saavutuste hulka. Ta on kirjutanud umbes 180 soololaulu. Näiteid soololauludest: · 1905.a Ennemuiste (L. Gross) · 1912.a Minu halba ilma pääl (Rahvaluule) · 1922.a Lapsukene nüüd heida sa (L. Koidula) · 1937.a Tipa-tapa hällilaul (E. Enno) · 1947a. Tuljak (K. Karlson) · 1954.a Sa kõige armsam (A. Haava) Mart Saar on ka kõige ulatuslikuma klaverimuusika helilooja Eestis. Tema algusaastate klaverlooming on tõsine, sageli isegi raskemeelne, kontsentreeritud ja napisõnalise väljendusviisiga. 1913.aastal hakkas Saare klaverimuusikale lisanduma ka lihtsam külg.
Löökpillid jagatakse kahte rühma: · Häälestuvad ehk kindla helikõrgusega löökpillid (timpanid, ksülofon, kellad) · Mittehäälestuvad ehk ebamäärase helikõrgusega löökpillid (triangel, suur trumm, tamburiin) Ammu enne seda, kui trummist sai muusikainstrument, usuti, et see suudab äikest esile manada ja kurje vaime peletada, rääkimata vaenlase hirmutamisest. Vanakreeka sõdurid tagusid pingulitõmmatud härjanahast kilpidele sama tava jätkasid suulu sõdalased veel 19. sajandil. Kelli kasutati esmalt nõidumisel ja rituaalidel. Käristitel on sageli maagiline ja usuline tähendus ning käristi või kõrin on üks samaani aksessuaare. Hiinas oli äikesejumala Zin Shini ümber pöörlev ratas, mille külge kinnitati mitmesuguseid silindertrumme ja padatrumme, mida jumal lõi ühes käes oleva trummipulgaga. Iidse jaapani uskumuse järgi oli löökpillide mängimine seotud muusika leiutamisega, kuna müüdi järgi lõid jumalad takti ,,kõikide kastanjettide...
b. Voltaire ei nõustunud sellega, sest ei arvanud, et keegi on maailma (ka inimese) loonud. c. Voltaire nõustus selle väitega, sest nina sobivus prillide kandmiseks tõendab maailma otstarbekohasust ning seega Jumala olemasolu. 28th of March 5:18 matis Vana Testamendi Iiobi raamatus on read: "Jehoova on andnud ja Jehoova on võtnud: Jehoova nimi olgu kiidetud." (Ib, 1, 21). Kuidas tõlgendati seda väidet keskaja religioosses filosoofias? a. Ennemuiste valitses Iisraelis kuningas Jehoova, kelle ebaõiglus oli laialt tuntud. Iiob, kes ebaõigluse all kannatas, arvas siiski, et valitsejatele ei tohi vastu hakata. >> b. Hädade ja õnnetuste sügavamate põhjuste mõistmiseni inimmõistus ei küündi (Jumala teod on mõistetamatud). c. Müütiline Jehoova, keda ennemuiste peeti hädade ja õnnetuste põhjuseks, kutsus inimestes esile viha, mida väljendab ka Iiobi sarkastiline kiiduavaldus. 28th of March 5:21 matis
Tartu Kutsehariduskeskus Toiduainete tehnoloogia osakond Kristina Tepper J.R.R. TOLKIEN Referaat Juhendaja Bianka Makoid Tartu 2011 1.ELULUGU JA LOOMING John Ronald Reuel Tolkien (3.01.1892 2.09.1973) oli inglise kirjamees, kelle teosed on kogunud maailmas tohutut populaarsust. Need raamatud on köitnud miljonite inimeste kujutlusvõimet ja muutnud nende mõtteviisi. See Oxfordis kesk-inglise keele lääne-midlandi dialektile spetsialiseerunud mees elas suhteliselt tavapärast ja tähelepandamatut väikekodanlikku elu pidas loenguid, kasvatas lapsi, elas Oxfordi äärelinnas, hoolitses aia eest ning suri vaikselt ja rahulikult 81-aasta vanusena. See elu oli kahtlemata täis akadeemilist sära, kuid seda vaid väga kitsal erialal, mis tavainimestele väga vähe (kui üldse) huvi pakub. Sellegipoolest sai ta hakkama millegi sellisega, mis muuti...
b. Voltaire ei nõustunud sellega, sest ei arvanud, et keegi on maailma (ka inimese) loonud. c. Voltaire nõustus selle väitega, sest nina sobivus prillide kandmiseks tõendab maailma otstarbekohasust ning seega Jumala olemasolu. 28th of March 5:18 matis Vana Testamendi Iiobi raamatus on read: "Jehoova on andnud ja Jehoova on võtnud: Jehoova nimi olgu kiidetud." (Ib, 1, 21). Kuidas tõlgendati seda väidet keskaja religioosses filosoofias? a. Ennemuiste valitses Iisraelis kuningas Jehoova, kelle ebaõiglus oli laialt tuntud. Iiob, kes ebaõigluse all kannatas, arvas siiski, et valitsejatele ei tohi vastu hakata. >> b. Hädade ja õnnetuste sügavamate põhjuste mõistmiseni inimmõistus ei >>küündi (Jumala teod on mõistetamatud). c. Müütiline Jehoova, keda ennemuiste peeti hädade ja õnnetuste põhjuseks, kutsus inimestes esile viha, mida väljendab ka Iiobi sarkastiline kiiduavaldus. 28th of March 5:21 matis
b. Voltaire ei nõustunud sellega, sest ei arvanud, et keegi on maailma (ka inimese) loonud. c. Voltaire nõustus selle väitega, sest nina sobivus prillide kandmiseks tõendab maailma otstarbekohasust ning seega Jumala olemasolu. 28th of March 5:18 matis Vana Testamendi Iiobi raamatus on read: "Jehoova on andnud ja Jehoova on võtnud: Jehoova nimi olgu kiidetud." (Ib, 1, 21). Kuidas tõlgendati seda väidet keskaja religioosses filosoofias? a. Ennemuiste valitses Iisraelis kuningas Jehoova, kelle ebaõiglus oli laialt tuntud. Iiob, kes ebaõigluse all kannatas, arvas siiski, et valitsejatele ei tohi vastu hakata. >> b. Hädade ja õnnetuste sügavamate põhjuste mõistmiseni inimmõistus ei >>küündi (Jumala teod on mõistetamatud). c. Müütiline Jehoova, keda ennemuiste peeti hädade ja õnnetuste põhjuseks, kutsus inimestes esile viha, mida väljendab ka Iiobi sarkastiline kiiduavaldus. 28th of March 5:21 matis
· Millisena asi kellelegi näib, selline ta ongi tema jaoks. Protagorase relativismiga on kooskõlas väide: · Ilus on see, mille enamus inimestest ilusaks tunnistab. · Ilu on vaataja silmades. · Ilus on see, milles on kehastunud ilu kui selline. Vana Testamendi Iiobi raamatus on read: "Jehoova on andnud ja Jehoova on võtnud: Jehoova nimi olgu kiidetud." (Ib, 1, 21). Kuidas tõlgendati seda väidet keskaja religioosses filosoofias? · Ennemuiste valitses Iisraelis kuningas Jehoova, kelle ebaõiglus oli laialt tuntud. Iiob, kes ebaõigluse all kannatas, arvas siiski, et valitsejatele ei tohi vastu hakata. · Hädade ja õnnetuste sügavamate põhjuste mõistmiseni inimmõistus ei küündi (Jumala teod on mõistetamatud). · Müütiline Jehoova, keda ennemuiste peeti hädade ja õnnetuste põhjuseks, kutsus inimestes esile viha, mida väljendab ka Iiobi sarkastiline kiiduavaldus.
Kooli nimi Enda nimi klass NORRA Referaat Juhendaja: vanemõpetaja ......... Koht ja aastaarv 2 SISUKORD Sissejuhatus 4 1. ÜLDINE GEOGRAAFIA 5 1.2. Pealinna Oslo asend 5 2. PINNMOOD 6 2.1. Fjordid 7 2.2. Pinnamoe mõju majandustegevusele 9 2.4. Sise ja välisjõudude poolt kujundatud pinnamoed 10 3. RAHVASTIK 11 4. MAJANDUS 13 4.1. Põllumajandus 15 4.2. Metsandus 17 4.3. Info ja sidetehnoloogia ...
Tänapäeval mõistame tempera all niisiis värvi, mitte sideainet. Sideaineks on tänapäeval kunstlik emulsioon. Maal, mis oli vanasti munatemperaga teostatud, vajas ilmtingimata lakkimist, kuna värvid lahustusid vees veel pikka aega. Tänapäeval on värvaine koostises peale muna ja kaseiini veel kiirestikuivavad õlid ja vaigud, mis muudavad lakkimise mittevajalikuks. Seega ei pea tänapäeva kunstnik temperatehnikat kasutades pildi värvide säilimise huvides pooltki seda vaeva nägema mis ennemuiste. Kõige levinumad on praegusajal muna-, kaseiin- ja kummiaraabiktempera. Kuni õlivärvide täiustamiseni XV sajandil oli munatempera üks levinumaid maaliliike terves Euroopas. Õlimaali pealetungi mõjul unustati tempera mõneks ajaks ära, kuigi mitte eriti kauaks. XIX sajandi teisel poolel olid kunstnikud üle maailma ametis värvide tarvis uute sideainete otsimisega. Leiutati palju uut, kuid ühtlasi taasavastati ka unustatud tempera. Naturaalne emulsioon asendati vaid
Suburgi tekstile. Sõna emantsipeeruma ladina algupära lühikese seletuse (sõnadest manus ('käsi') ja capere ('võtma') moodustunud mancipare ('omanduseks võtma', mh ka 'ostmise läbi võidetud pärisori') sai pärisorjuse kaotamise aegadel eesliite 'e-' (emancipare) ja vastupidise tähenduse: pärisorrjusest, teise käsu alt peasnud, wabastud) järel asub Suburg analüüsima, kuidas algne sõna emancipirt on aja jooksul saanud erinevaid värvinguid. Võrreldes, kuidas ennemuiste nõrgemad rahhwad wägewamate omanduseks, pärisorjadeks langesiwad, nii ka naise-mehe suhetes: mees võttis naiselt esmalt inimliku wolipriiuse ja kui ta omaenese waimu teaduste waral rumaluse orrjusest peastma hakkas, jättis ta naisterahhwa, oma käsualuse teenija, sellesse orjusesse. Seda tegi ta sellessamas põhjusmõttes, milles kõik pärisorja rahhwad rumalad peetaks, ta arwas: saawad naised targeemaks, ei saa nad sõnakuulelikult teenima, ei wõi
stiilivõimet. Eestindas esimesena Friedrich von Schilleri ja Hölty luulet. Peter August Friedrich Mannteuffel (30. jaanuar 1768 Tallinn 8. mai 1842 Ravila) oli krahv ja baltisaksa kirjamees. Oli Ravila mõisa (Harjumaal), Saksi mõisa (Virumaal) jm mõisa omanik ning tuntud talurahvasõbralikkuse, ebatavaliste huvide ja eluviiside poolest (teda kutsuti hulluks krahviks). Looming Noorena luuletas eesti keeles (omistatud värssdialoog "Üks Ennemuiste lugu"), hiljem avaldas talurahva elu ja kombeid kajastava "Aiawite peergo walgusel" (1838) ja karskussisulise "Willem Nawi ello-pävad" (1839). 19. Otto Wilhelm Masing (1763-1832) Lohusuu eestlasest köstri poeg, kes pärast Halle ülikooli lõpetamist töötas koduõpetajana Põhja-Eestis, viibis mõnda aega Lääne-Euroopas ning töötas seejärel pastorina, pikemalt Äksis, olles samas ka Tartumaa praostiks. Pastorina jälgis
Vaatamisväärsuste legendid Legendid: Läänemaa tähtsamate vaatamisväärtuste hulka kuuluvad kindlasti keskajast säilinud kirikud. Nende täpse ehitusaja kohta andmed puuduvad, kuid on teada, et juba 13. sajandi lõpus valmisid kirikud Ridalas, LääneNigulas ja Kullamaal. Maakirikutest on keskajast veel Kirbla, Martna, Noarootsi, Vormsi ning Hanila ja Karuse kirikud. Enne 14. sajandi keskpaika olid Läänemaal püstitatud kõik tähtsamad kihelkonnakirikud. Ehitustegevust soodustas hästitöödeldava kohaliku ehitusmaterjali -- dolomiidi -- olemasolu. Kõik vanimad kirikud on gooti stiilis, ühelöövilised ja algselt ilma tornita. Ühelööviline tornita kirikuhoone vastas tookordses kirikuelus laialt mõju omanud tsistertslaste ja dominiiklaste ehituskunstilistele nõudmistele. Keskaegsed kirikud on suhteliselt väikesed, kuid nende kunstiline mõju väljendub hästivalitud proportsioonides, ruumipildi lihtsas ülevaatlikus ...
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM PSHG 2006 Pilet I · Antiikkirjanduse mõiste (nii kreeka kui rooma), Homerose eeposed Ladina keeles antiqus = Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kirjandus. Kreeka kirjandus on Euroopas vanim iseseisvalt arenenud kirjandus, Rooma kirjandus hakkas arenema alles 7.-8. saj e Kr, samas Kreeka juba 3. saj e Kr. Kreeka kirjandus: folkoorist vähe säilinud, vaid rituaalsed laulud. Kirjutati palju hümne. Treenid e nutulaulud, aoidid Kreeka rahvalaulikud. Värsivormis genealoogiad, heeroste ja jumalate loetelud. Rooma kirjandus: Rooma luule vanimad teosed on hümnid; töölaulud, itkud e neeniad, peolaulud... Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" ,,Ilias" Trooja sõda. Merejumalanna Thetise pulmas kõik jumalad peale tülijumala Erise, kes viskas piduliste sekka kuldõuna kõige ilusamale à Hera, Aphrodite, Athena omavaheline riid. Paris tüli lahendaja, valis Aphrodite, kes lubas talle selle eest Helena. Tegemist on sõja kü...
Sir Edward Burnett Tylor (1832-1917) 1871 Primitive Culture Creation - foundation Antrop. kõige tavalisem tuumperekond, monogaamiline perekond on väga tavaline igal pool. Meeste naiste kooselu sellises vormis nagu tänapäev . Katoliku kiriku abielu lahutumatuse põhjendusmüüt. Antropoloogiliselt pole see väga tavaline. Probleem, et on mingid müütilised põhjendused, mis sarnanevad primitiivsetes ühiskondades olnud põhjendusmüütidega. otsiaalsete suhete mobiilsus on.... Evolutsionistlik antropoloogia läheb veidi teistmoodi nende loomislugude kallale. Miks on üldse hakatud selliseid lugusid rääkima, et oli selline suur hiiglane ja jumalad mõtlesid, et temaga tuleb midagi ette võtta, ta tapetakse, tema kehast saab maa, verest jõed, järved, mered... Tegemist on maailma primitiivse seletusega. Tekib mingisugune skeem. Tylor eeldab, et inimesed on algusest peale püüdnud maailma ratsionaalselt liigendada. See idee on üle võetud kogu kultuur- ja...
Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Alushariduse ja täiendõppe osakond Kätlin Kattai Lugemispäevik Lastekirjandus Juhendaja: Maire Tallinn 2013 Sisukord: Eesti rahvalaulud lastele.........................................................................................................................4 K.E. Sööt................................................................................................................................................4 August Jakobson.....................................................................................................................................5 Leelo Tungal..........................................................................................................................................6 Jüri Parijõgi......................................................................
Haud oli suunatud pikiteljega läänest itta ja surnu pea oli suunatud läänekaarde. Tähtsaks matusekombestiku osaks oli matusesööming. Toitujooki toodi surnu juurde juba enne matuseid. Peieid peeti esmalt haual, et tähistada surnu siirdumist teise ilma, ja selles osales surnu hing. Matusesööming jätkus lahkunu kodus ning oli küllaltki kauakestev ja suurejooneline Rahvakalender.Tähtpäevad Enne ristiusku ja kalendrikuupäevi Mõeldes end ajas tahapoole, võime kujutada, kuidas ennemuiste mõne praegu tuhandeaastaseks peetava tamme ümber kogunes inimeste rühm, nagu on tänapäeva ekskursioonid. Sellisteks minevikust jutustavateks puudeks võiks olla Pühajärve sõjatamm, Rannamõisa tamm Kodavere- Mustvee maantee ääres, Tamme-Lauri tamm Urvastes ja paljud teised. Ettekujutust muistsetest rahvakogunemistest pühades hiites aitavad saada kirjapanekud märksa hilisematest aastasadadest. Koguneti kokkulepitud ajal ühise palvuse pidamiseks, pöörduti
⇒克 ⇒ 故 83 参考 説文 ⇒吉 ⇒ ¨ 十 M ARGID POLE OMAVAHEL 参考 SEOTUD ! ⇒謂 1 vana ja pingestatud 3 vanasti, ennemuiste 2 vanamoodne 多 ¨ OKE LO ¨ SAGEDUS B . KANJI SHOHO 6 150 84 177 卜文 ✄ せいせん ✂会意 ✁Kaks lihat¨ukki 夕—ohvrilinnul 牲薦 on palju liha 肉. 〔説文〕k¨asitleb じゅうせき
Tasuja JUTUSTUS EESTIMAA VANAST AJAST I Aastasadade kuristik haigutab meie ja selle aja vahel, milles siin räägitavad juhtumused on sündinud. Selle pika aja sees on meie maal, niisama kui mujalgi maailmas, palju vanu asju igaviku rüppe vajunud, kust neid ühegi muinasaegade tagasisoovija õhkamine enam välja ei meelita; uusi olusid, kuigi mitte kõigiti paremaid, on lugemata arvul tekkinud. Üldse on maailma muutlik nägu nooremaks, lahkemaks läinud; kuuesaja aasta eest oli ta, meie ajaga võrreldes, vana ja mõru. Iseäranis meie maal. Luba, lugeja, et ma sulle seda tagasitõukavat nägu paari kerge kriipsuga mõtte ette maalin. On pildil valitsev põhivärv, siis on kergem pildi kujudele karva ja seisuviisi anda. Kolmeteistkümnenda aastasaja hakatusel sattus eestlane isevärki naabrite keskele. Öeldakse, et naabritega üldse olevat raske rahus ja sõpruses elada. Aga eestlase tolleaegsed naabrid olid koguni hullud, üks hullem kui teine. Nad riisusid ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
