Brockmann ja fleming ajajoon (0)

„ CARMEN ALEXANDRINUM“ AJAJOONEL
13. sajand Esimene teadaolev eestikeelne luuletus on olemas juba Läti Henriku Liivimaa kroonikas : „Jörru-jörru, jooks , ma tulen“ (väidetavalt armastusluuletus)
1560 – 1721 on Eestimaa Rootsi kuningriigi alluvuses
1600 Tallinnas sureb Püha Vaimu kiriku eeldamisi eestlasest õpetaja, kroonik Balthasar Russow . Loe Jaan Krossi romaani Kolme katku vahel.
1600 (ligikaudu) Tallinnas sünnib eesti kirjakeele looja Heinrich Stahl.
1600 Arhitekt ja kujur Arent Passer ning ehitusmeister Hans Luttigk lõpetavad Tallinna Mustpeade hoone fassaadi uuendamise. Sellest saab tuntuim renessanssstiili näide Eestis.
1600– 1608 Tallinna Püha Vaimu kiriku uus õpetaja Georg Müller (Uku Masingu arvamisi jällegi eestlane) peab eestikeelseid jutlusi. Säilinud on 39 jutluse tekstid a-ist 1600–1606 (vt õpikust „Mülleri jutlused “)
1600–1629 Rootsi-Poola sõda Liivimaa pärast. Eestimaa kubermang ja Tallinn sellesse otseselt ei puutu .
1600 Roomas põletatakse ketserina Päikese-keskse maailmasüsteemi pooldaja munk Giordano Bruno .
1600 (ligikaudu) Inglise suurim näitekirjanik William Shakespeare kirjutab tragöödia „ Hamlet “.
1601–1602 Näljahäda ja katk Eesti aladel.
1603 Sureb Inglise kuninganna Elizabeth I.
1603 Jaapanis saab võimule šogun Tokugawa. Pealinn viiakse Edo linna (praegu Tokyo ). Loe James Clavelli romaani Šogun.
1603–07 Shakespeare kirjutab tragöödiad Kuningas Lear ja Macbeth.
1605 Venemaal lõpeb Boris Godunovi valitsus, algab nn segane aeg. Loe Puškini tragöödiat „Boris Godunov “.
1605 Püsirohuvandenõu Inglismaal.
1608 Sureb Georg Müller.
1609 Galileo Galilei tõestab, et Päike on tõepoolest universumi keskus.
1609 Sünnivad suurim saksa barokkpoeet Paul Fleming (Hartenstinis Saksamaal, sünniaeg oktoober, täpne kuupäev teadmata) ja Reiner Brockmann (Schwaanis Mecklenburgi hertsogiriigis, 28. aprillil ).
1610 Usuhull Ravaillac tapab Prantsuse kuninga Henri IV. Konflikt katoliiklaste ja protestantide vahel kasvab.
1611 Rootsi troonile saab Gustav Adolf.
1613 Venemaa tsaariks saab esimene Romanov – Mihhail.
1615 Rubensi maal „Maa ja vee liit“.
1616 Sureb William Shakespeare.
1618–48 Kolmekümneaastane sõda katoliikliku ja protestantliku Euroopa vahel. Sõdivad kõik, v. a Briti saared. Loe Schilleri triloogiat „Wallenstein“.
1622 Braunschweigi jesuiitide kolleegium trükib lõunaeestikeelse katoliikliku kirikukäsiraamatu Agenda Parva.
1624 Saksa poeet Martin Opitz (1597 – 1639) sätestab oma raamatus Buch von der deutschen Poeterey saksakeelse poeetika reeglid.
1625 Hugo Grotius Hollandist avaldab raamatu „De Jure Belli et Pacis“. Sellel traktaadil põhineb tänapäevane rahvusvaheline õigus.
1627–28 Prantsuse katoliiklased piiravad protestantlikku La Rochelle´i linna. Loe A. Dumas -isa romaani „Kolm musketäri“.
1627 Esimene saksa ooper „Dafne“, muusika Heinrich Schütz, libreto autor Martin Opitz.
1628 Hiiumaal Hütis avatakse esimene klaasikoda eesti aladel.
1628 Inglise parlament piirab Charles I võimu.
1629 Altmargi vaherahu Rootsi ja Poola vahel. Kogu tänase Eesti maismaaala saab Rootsile.
1629–40 Charles I valitseb ilma parlamendita.
1630 Tartus avatakse esimene gümnaasium Eesti aladel (pole säilinud)
1631 Tartus avatakse esimene trükikoda Eesti aladel.
1631 Tallinnas avatakse gümnaasium (praegune Gustav Adolfi Gümnaasium)
1632 Riias ilmub kaks Joachim Rossihniuse lõunaeestimurdelist eesti-saksa käsiraamatut pastoreile.
1632 Tartus avatakse ülikool nimega Academia Gustaviana .
1632 Gustav Adolf hukkub Lützeni lahingus. Troonile saab tema tütar Kristiina, kes valitseb a-ni 1654.
1632 Galileo Galilei avaldab raamatu „ Dialoog kahe peamise maailmasüsteemi kohta“. Kirik mõistab teose hukka ja paneb Galilei elu lõpuni koduaresti.
1633 Saksa teadlane ja geograaf Adam Olearius (õieti Ölschläger) kirjutab reisikirja „Persiaensche reyse…“, milles kirjeldab mh Liivimaad ja Tallinnat . Ühel pildil on ka toonase Tallinna siluett.
1633 Rootsist saabunud trükkal Christoph Reusner avab esimese trükikoja Tallinnas (1633 allkirjastati leping trükikoja asutamiseks, reaalselt asus tööle 1634. Trükikoda asus praeguse Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasiumi hoones )
1634 Reiner Brockmann asub Tallinna Gümnaasiumi rektor Wulpiuse kutsel Tallinnasse ja saab Tallinna gümnaasiumi (praegune Gustav Adolfi Gümnaasium) vanade keelte ja ajaloo (eriti kreeka keele) professoriks.
1634 Hollandisse tuuakse Türgist esimesed tulbisibulad. Peagi saab tulbist hollandlaste lemmiklill, algab tulbihullus, mis lõpuks laostab riigi majanduse. Loe Dumas-isa romaani „Must tulp “.
1635 Reiner Brockmann abiellub Dorothea Temmega.
1635 – 36 Teel Venemaa kaudu Pärsiasse viibib Paul Fleming Holstein - Gottorpi hertsogi õukondlasena Tallinnas. Flemingi eestvedamisel asutavad gümnaasiumi professorid lamburiringi, kus tegelevad usinasti luuletamisega mitmes keeles. Loe Herbert Salu romaane „Lasnamäe lamburid“ ja „Siiditee serval “.
1635–36. Rembrandti maal „Autoportree Saskiaga“.
1636 Reiner Brockmann eestindab oma esimesed kirikulaulud.
1636 Pedro Calderón de la Barca avaldab kuulsaima hispaania barokkdraama „Elu on unenägu“.
1637 Heinrich Stahl avaldab (nüüd juba Tallinnas trükitud) eestikeelse lauluraamatu, teise osa pastoreile mõeldud käsiraamatust „ Hand - und Hauzsbuch…“.
1637 Heinrich Stahl avaldab esimese eesti keele grammatika „Anführung zu der Esthnischen Sprach, auff Wolgemeinten Rath, und Bittliches Ersuchen“.
1637 Reiner Brockmann kirjutab eestikeelse luuletuse „Carmen Alexandrinum Esthonicum ad leges Opitij poëticas compositum“ (Opitzi poeetikareeglite järgi kirjutatud eestikeelne luuletus aleksandriinides) ja seda saatva saksakeelse Lectori Carminis Esthonici („Eestikeelse luuletuse lugejale“), õigustamaks oma eestikeelset luuleharrastust, kui ta ise on sakslane (vt töölehelt).
1638 Heinrich Stahl saab Tallinna Toomkiriku õpetajaks.
1638 sünnib Prantsuse kuningas Louis XIV. Prantsuse näitekirjanik Pierre Corneille kirjutab draama „Le Cid“.
1639 Reiner Brockmann saab Kadrina kirikuõpetajaks ja loobub Tallinna Gümnaasiumi professori kohast (NB! Kõne kooliõpilastele)
1639 Tagasiteel Pärsiast väisab Paul Fleming Tallinnat, kihlub Anna Niehuseniga ja kohtub Brockmanniga.
1640 Paul Fleming kaitseb Leideni ülikoolis meditsiinidoktori kraadi, plaanib tulla Tallinna linnaarstiks, kuid sureb 2. aprillil Hamburgis.
1640 Seni Hispaania alla kuulunud Portugal saab iseseisvaks.
1641 Heinrich Stahl avaldab jutlusteraamatu „Leyen Spiegel “ I osa.
1641 Prantsuse filosoof René Descartes avaldab raamatu „Meditatsioonid esimesest filosoofiast“, millest saab kuulsamaid teoseid filosoofia ajaloos.
1642 Reiner Brockmann saab Eestimaa konsistooriumi assessoriks.
1642 Lüübekis üllitatakse postuumselt Paul Flemingi mahukas luulekogu Teütsche Poemata.
1642 Sureb Galileo Galilei.
1642 Rembrandti maal „ Vahtkond “ (Frans Banning Cocqi ja Willem van Ruytenburchi kompanii). Tumenenud maali hakatakse hüüdma Öiseks vahtkonnaks, praegu on tuntud just see nimi.
1642–47 Kodusõda Inglismaal, Šotimaal ja Iirimaa; lõpeb kuninga vangistamisega. Vaata Bellini ooperit „Puritaanid“.
1643 Reiner Brockmann saab Virumaa praostiks.
1643 Itaalia füüsik Evangelista Torricelli leiutab baromeetri.
1643–45 Rootsi-Taani sõda, mh võidab Rootsi endale ka Saaremaa.
1643– 1715 Louis XIV valitseb Prantsusmaad.
1644 Tartus ilmub Urvaste pastori Joachim Gutsleffi saksakeelne Kurtzer Bericht.., mis sisaldab ohtralt eesti rahvaluule ja -usundi materjale.
1645 Reiner Brockmann saab Uue Testamendi tõlkekomisjoni liikmeks.
1645 Sureb Vene tsaar Mihhail. Troonile saab tema poeg Aleksei.
1645–49 Veneetsia sõdib Otomani impeeriumiga.
1647 Reiner Brockmann sureb 30. novembril Kadrinas.
1647–51 Hoolimata Hispaania kiriku keelust kujutada alasti naisekeha maalib Velásquez akti Venus peegli ees.
1648 Reiner Brockmann maetakse 14. jaanuaril Tallinna Oleviste kiriku Maarja kabelisse (hetkel Oleviste kiriku põranda all, täpne hauakoht pole teada).
1648 Vestfaali rahu lõpetab Kolmekümneaastase sõja.
1648–53 Keskvõimu vastane mäss koondnimega Fronde Prantsusmaal. Loe Dumas-isa romaane Kakskümmend aastat hiljem ja Naiste mäss.
1648 (ligikaudu) Prantsuse füüsik, matemaatik ja filosoof Blaise Pascal sõnastab hüdrodünaamika seaduse, tänapäevase nimega Pascali seadus.
1641 Heinrich Stahl avaldab jutlusteraamatu „Leyen Spiegel“ II osa.
1649 Parlamendi otsusega hukatakse Inglise kuningas Charles I.
1650 Sureb René Descartes.
1650 Velásquez maalib „ Paavst Innocentius X“ portree.
Bengt Gottfried Forselius (1660? – november 1688) sündis Harju- Madise pastori Johann Forseliuse pojana, õppis Tallinna gümnaasiumis ja sai juristihariduse Wittenbergi ülikoolis Saksamaal. Pärast Eestimaale naasmist asus ta koos Risti koguduse vaimuliku Gabriel Herliniga viimase asutatud talurahvakoolis Risti kirikumõisas (Aru mõis) lapsi häälikumeetodil lugema õpetama.
1684 . aastal organiseeris Forselius Tartus rahvakoolmeistrite seminari (nn Forseliuse seminari), et ette valmistada eesti maarahva jaoks köstreid ja koolmeistreid (arvatavasti Rootsi riigi toetusel). Forselius kasutas seminaris oma aja kohta uudseid õppemeetodeid. Ilmselt oli selleks ajaks olemas ka tema aabits (ei ole küll säilinud, isegi ilmumisaasta suhtes ei ole raamatuloolastel ühist arvamust – ilmselt ilmus selline aabits 1685 või 1686. Lugema õpetas Forselius häälikute veerimise (häälimise) meetodil. Igast kihelkonnast saadeti Tartusse õppima noormehi. Nelja tegevusaasta jooksul sai seal õpetust umbes 160 eesti poissi, kellest sirgus umbes 50 köstrit ja koolmeistrit, kes omakorda edendasid eesti rahvaharidust.
Toetust oma tegevusele lootis Forselius saada Rootsi kuningalt. Nii käis ta 1686. a koos oma ärksamate kasvandike Ignatsi Jaagu ja Pakri Jüriga Rootsis, kus demonstreeris ministritele ja kuningale õppeasutuse saavutusi. Forselius oli Eestis rahvakooli algataja , kelle pingutuste viljana hakkas taas levima lugemisoskus. Praktikuna märkas Forselius, missuguseid raskusi on eestlastel Stahli-pärase kirjavara omandamisel. Nii esitab ta rea ettepanekuid kirjaviisi lihtsustamiseks, soovitades:

• välja heita kõik umbmäärase sisuga tähed (võõrtähed): c, f, q, v, x, y, z;
  
• pärisnimed eestipärastada Kristus (pro Christus), Jaan (pro Johannes);
  
• jätta ära h pikendusmärgina, nt kool pro kohl, siin pro sihn;
  
• kasutada osastavas käändes t-lõppu, nt jumalat;
  
• jätta eitavas kõnes ära murdepärased pöördelõpud, nt ep taha.
  

Sellised ettepanekud tekitasid vanameelses pastorkonnas vastuseisu , sest arvati, et teksti pühakspidamine peab toimuma ka kirjaviisi alusel ning mõistlikum on piirduda varasema tuttava kirikukeelega.
Forselius andis oma eluajal välja ka aabitsa , kuid see pole meie päevini säilinud. Säilinud on aga Forseliuse aabitsa kordustrükke. 1929. a leiti Lundi ülikooli raamatukogust kaks aabitsat: üks põhjaeesti keeles (1694) ja teine lõunaeesti keeles (1698). Need ongi arvatud Forseliuse aabitsa kordustrükkideks. Aabits esitas tollal katekismuse teksti ja oli usulise sisuga.
Forselius hukkus novembris 1688 tormisel Läänemerel, olles tagasiteel oma õpilaste kirjaoskust demonstreerivalt visiidilt Rootsi kuninga juurde.
BROCKMANN
1609-1647
Kreeka keele professor 1634 tuli meie kooli. Ta oli siis 25-aastane. Õppinud oli Rostocki ülikoolis teoloogiat ja enne seda saanud kreeka keele koolituse Wismaris. Mitmeti võimekas töötas professor töötas 1634-1639 Tallinna gümnaasiumis. 169 1639-1643 töötas Kadrinas pastorina ja siis kuni surmani Virumaa pastorina. Alati tegeles põhitöö kõrvalt eesti keelega.
Brockmann liitus Tallinnas kultuurihuviliste ringkonnaga, kuhu tuli ka teisi gümnaasiumi õppejõude. 1635 aastal kohtus ta Holstein-Gottorpi hertsogi saatkonna koosseisus Tallinna saabunud reisikirjanik Adam Oleariusega ning saksa luuletaja Paul Flemingiga, siis algas nende suur sõprus. Brockmann kirjutas varem vaid juhuluulet kuid nüüd Fleming innustas teda veelgi enam. Nad liitusid lamburiseltsiga, kuhu kuulusid paljud õppejõud. Nad korraldasid loodussõite (piritale, kopli randa , lasnamäele), pidasid pidusid, musitseerisid ning muidugi luuletasid. 1635. Aasta kevadel abiellus Brockmann Niguliste kiriku-õpetaja tütre Dorothea Temmega. Brockmanni eesti keel oli 3 aastaga nii hea, et usaldas seda kasutada värsivormis. Eestikeelne looming polnud küll ulatuslik, kuid väga tähenduslik. Juhuluulega „Carmen Alexandrinum“ 1637 algab eesti kunstiline luulesõna. Tegi palju pühendusluuletusi, mille adressaatideks on pärjatud Paul Fleming, Eestimaa peapiiskop Joachim Ihering, Heinrich Stahl jne.
Ta oli uusladina luule esindaja, kelle luulet tuleb vaadelda Euroopa-kultuuri ruumis ja kontekstis. Temal oli 45 teadaolevat luuletust – kreeka, saksa ja ladina ja eesti keeles.
Vormireeglid kohandas Martin Opitz ja Fleming tutvustas agaralt.
Carmen Alexadrinumi sisu- peigmehe kiitusele järgneb pruudi ilu ülistus. Mõrsja isa rikkuse kirjeldus. Laulik soovib noorpaarile õnnistust ja palju lapsi. Mõrsja saabumine mehe majja.
Paul Fleming
1609-1640
Umbes kolm ja kolmveerand sajandit tagasi viibis kahel korral tallinnas tuntud saksa luuletaja Paul Fleming. Esimest korda oli ta siin jaanuar 1635 kuni märts 1636 ja teist korda aprillist-oktoobrini 1639. Kokku seega umbes poolteist aastat.
Tallinna tuli Fleming saatkonnaga, mille Holstein-Gottorpi hertsog läkitas 1633. Aastal Moskvasse. Saatkonna koosseisu sattus fleming oma sõbra Adam Oleariuse vahetalitusel. Olearius avaldas sellest reisist reisikirja. Taheti minna Pärsiasse, luba olemas, mindi Tallinna kaudu tagasi uusi juhtnööre saama. Tallinnasse jõuti 1635. Jaanuaris. Seltskond jagunes kaheks- ühed jäid Tallinnasse ootama reisilisi ja teised läksid koju juhtnööre saama, et Pärsiasse sõita.
Tallinnas elades võttis Fleming osa seltskonnaelust. Sõbrunes Reiner Brockmanniga., kellele Fleming tutvustas Opitzi uusi poeetikapõhimõtteid, mõjutades nii ka tärkavat eestikeelset juhuluulet. Tallinnas asutas ta ka koos sõpradega lamburiühingu, nagu Saksamaal moes oli. Mõned haruldased luuletused sellest ajast. Üks pühendusega Tallinna Gümnaasiumile ja teine Reiner Brockmannile pulmadeks. Tallinnas armus Paul Fleming kaupmehe Heinrich Niehuseni keskmisesse tütresse Elsabesse, kes aga luuletaja kiindumusele samal määral ei vastanud. 1636 aasta märtsis Pärsiasse suunduva saatkonnaga uuesti Moskva poole teele asudes uskus Fleming siiski, et ta on neiu endale võitnud. Kui ta tagasi tuli 1639, siis Elsabe oli vahepeal abiellunud. Siis armus Fleming Elsabe nooremasse õesse Annasse.
Kihluski 1639 Annaga ja otsustas jääda Tallinna, kus talle oli lubatud linnafüüsiku ehk linnaarsti ametikoht. Ta oli Leipzingi ülikoolis kunagi õppinud arstiteadust, kuid jättis selle pooleli ja sooritas eksami hoopis vabade kunstide alal. Ta läks oma arstitunnistust taotlema Saksamaale ja Tagasiteel tallinna 1640 Hamburgis haigestus ja suri 2.aprillil.
Paul Flemingist Tallinna Niehusenite majja mahajäätud pärandit on peetud jäljetult kadunuks. Õnneks on säilinud paarkümmend Flemingule kuulunud raamatut, mis asuvad TLÜAR Baltika ja haruldaste raamatute osakonnas
7