Eesti kirjanduse ajalugu (1)

13. saj Henriku Liivimaa kroonika ilmumine.
1525 . a Lübecki raad arestis vaadi raamatutega, mida taheti saata Riiga .
1535. a Wittenbergis trükiti Wandradti ja Koelli katekismus.
16.-17. saj Saksamaa reformatsiooniliikumise ajal ilmus palju eestikeelseid raamatuid.
17. saj hakati mõtlema talupoja harimise peale ning anti välja aabitsaid.
1632.- 1638 . a Heinrich Stahli ´´Käsi- ja koduraamat…``, mis sisaldas saksa- ja eestikeelset teksti Lut-heri väikee katekismuse osi.
1632. a Joachim Rossihnius andis välja oma katekismuse ja kirikukäsiraamatu.
1637. a ilmus Heinrich Stahli ´´Juhatus eesti keele juurde`` - esimene eesti keele õpik sõnastikuga.
1637. a ilmus Reiner Brockmanni esimene eestikeelne luuletus.
1708. a ilmus esimene eestlase poolt kirjutatud luule: Käsu Hansu kaebelaul ´´Oh! Ma waene Tardo Liin !``.
19. saj sündis Eesti rahvuskirjandus koos Petersoni luule ja Kreutzwaldi rahvuseeposega.

Estofiilid olid Eesti ja eestlaste sõbralkud ning nad aitasid eestlasi kirjutades eesti keelde üm-ber jutustusi. Nad harisid talupoegi.

Estofiilidest Saaremaa kirjanikud olid Friedrich Wilhelm von Willmann ´´Jutud ja Teg-gud…``( 1782 ) ja Johann Wilhelm Ludwig von Luce ´´Sarema Jutto ramat``(I osa 1807, II osa 1812 ).

Johann Heinrich Rosenplänter oli Pärnu pastor . 1813- 1832 andis ta oma kulul välja saksa-keelset ajakirja ´´Beiträge…``, mis oli esimene eesti keelele pühendatud teaduslik väljaanne. Ta kogus eestikeelseid ja eesti keelt puudutavaid käsikirju. Tänu temale on säilinud Kristjan Jaak Petersoni luuletused ja päevaraamat, Otto Wilhelm Masingu kirjad jm.

Otto Wilhelm Masing oli Äksi pastor. Ta andis välja ´´Pühhapäwa Wahhe-luggemissed`` ja ´´Marahwa Näddala-Lehte``. Tema võttis esimesena kasutusele õ-tähe. Masing kirjutas mitu aabitsat, aritmeetikaõpikut jt kooliraamatuid.

Peter August Friedrich von Mannteuffel oli Ravila jmt Põhja-Eesti mõisa krahv . Tema kirjutas raamatu ´´Aiawite Peergo walgusel``, mis oli mõeldud talurahva õpetlikuks ajaviiteks. Tema lood olid õpetlikud ning halvustasid inimeste pahesid, manitsedes lugejat olla korralik.

Esimene eestikeelne kalender ilmus 1718. a. Kalendrid olid odavad ja seetõttu väga popu-laarsed. Kalendri vahel olid kalendrilisad. 1766 .-1767. a andis August Wilhelm Hupel Põltsa-maal välja esimest eestikeelset ajakirja ´´Lühhike öppetus…``. See sisaldas peamiselt arstlik -ke nõuandeid.
Masingu kirjutatud ´´Pühhapäwa Wahhe-Lugemissed`` arvatakse olevat eesti aimekirjanduse algus. Talurahvale oli see kui entsüklopeedia, mis tutvustas kaugeid maid ja kalleid asju.
Piibel on kristlaste pühakiri ristiusu õpetuse aluseks olev tekstide kogumik. Piiblis esitatakse vanade idamaade müüte maailma ja inimese loomisest ning juutide ajaloost. Piibli peamised tegevuspaigad asuvad Väike-Aasias, peamiselt Palestiinas . Piiblisse kuulub 66 eri aegadest pärit ja aja jooksul üheks teoseks koondatud raamatut. Piibli Vanimad osad on loodud 12. saj eKr ja uusimad 2. saj pKr. Piibel koosneb kahest põhiosast: Vanast ja Uuest testamendist. Vana testament jutustab juma -la tegudest enne Kristuse sündimist. Uus testament sisaldab rõõmusõnumit Jeesusest Kristusest. Piibli lisadena esinevad veel apokriiva raamatud. Piiblis esineb peaaegu kõiki kirjandusliike (vaimu-likke laule, rahvapäraseid ütlusi, ülevat luulet, pilkelaule, vanasõnu jne). Piiblist on pärit ka paljud üld-tuntud väljendid: A ja O, Saagu valgus, Hiiobi sõnum, oma risti kandma, meie igapäevane leib jne. Piibel on kirja pandud heebrea, aramea ja kreeka keeles. Piibli tõlkimise töid Eestis juhtis Jüri kogu- duse pastor Anton Thor Helle. Piibel ilmus 1739. a Tallinnas. Piibli tähtsus on see, et ta fikseeris ja ühtlustas Eesti kirjakeele, mis tugines Põhja-Eesti murdele.
Eesti ilmaliku kirjanduse alglätted on kirikulaulus. Seoses usupuhastusega muutus kiriku laulu-raamat eesti talupoja jaoks järjest tähtsamaks. 17. saj tekkis kirikulaulu kõrvale ka ilmalik luule. Au-torid olid esialgu saksa päritolu gümnaasiumi- ja kirikuõpetajad. Esimene eestikeelne luuletus oli ladi -nakeelse pealkirjaga pulmalaul. Autoriks oli sakslane Reiner Brockmann (1637). Esimese eestlase loodud luuletus on Puhja köstri ja koolmeistri Hans Kessi(Käsu Hans) loodud kaebelaul ´´Oh! Ma waene Tardo Liin!`` - 1708. aasta, koosneb 32 stroofist ning jaguneb nelja ossa . I osa jutusta Tartu linna rikkusest ja õnneajast, II osa linnarahva patuelust, III osa linna hävitamisest venelaste poolt ja inimeste küüditamisest ning IV osa manitsus ning teiste linnade hoiatamine. Luuletus on Lõuna-Eesti murdeline ning juhtumised toimusid Põhjasõja ajal.