Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Botaanika loengukonspekt (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
Botaanika loeng 04.09
Botaanikat võib jagada:
  • Taime morfoloogia
  • Taime anatoomia
  • Taime füsioloogia
  • Taime geneetika
  • Taime embrüloogia
  • Taime ökoloogia
  • Taime geograafia
Roheliste autotroofsete taimede põhiülesanne on fotosüntees(orgaanilise aine tootmine).
Loomaarsti ja botaanika seos – looma terviserikke korral kasutame rohtu
Paljudel juhtudel on taimed kahjulikud, põhjustavad tervisehäireid võ rikuvad loomakasvatuslikku toodangut(piimale värvi anda, liha maitse, lambavill).
Taimerakk
  • Koosneb rakkudest, erineb loomarakkudest ehituselt
    • Rakukest
    • Vakuoolid rakumahlaga
    • Kuju ja suurus väga mitmesugune(oleneb asukohast). Optimaalne on ümmargune kuju, sest soojakadu väikseim
    • Ainuraksed on kerakujulised
Kuju järgu on kaks rühma:
  • Parenhüümsed rakud – pikkus ja laius enamvähem samad
  • Prosenhüümsed rakud – pikkus ületab kordades laiust
    Elus rakus rakumahl liigub. Eristatakse kolme liikumist:
  • Rotatsioon – plasma liigub ühes suunas
  • Tsirkulatsioon – erisuunalised liikumised
  • Voogamine – raku sisu rütmiline liikumine
    Plastiidid esinevad taimedel
  • Kloroplastiidid
  • Kromoplastiidid – punased, kollase, oranzid
  • Leukoplastiidid
    Kloroplastiidid sisaldavad rohelist pigmenti klorofülli, ülesanne orgaaniliste ainete tootmine anorgaanilisest ainest valguse kaasabil. Tavaliselt on taimerakus kuni 50 kloroplasti. Paikneavd tsütoplasma seinmises kihis. Vähese valguse korral koonduvad välispinna lähedale paralleelseslt. Ereda päikese korral pöörduvad nad servaga valguse suunas. Tärklist, mis tekib kloroplastides FS produktina, nimetatakse esmaseks tärkliseks. Hiljem muudetakse ensüümide mõjul esmane tärklis glükoosiks ja transporditakse teistesse elunditesse.
    Kromoplastiidid sisaldavad värvipigmente. Mõõtmetelt on nad väiksemad, erineva kujuga. Esinevad mõnede taimede kroonlehtedes, küpsetes viljades, sügisestes lehtedes. Ülesanne: putukate ligitõmbamine, seemnete levimine. Kromoplastiidid võivad üle minne leukoplastideks.
    Leukoplastiidid ei sisalda pigmente. Mõõtmetelt tunduvalt väiksemad ja ei oma kindlat kuju. Paiknevad taime sellistes rakkude, kuhu ei paista päike nt: juurtes , mugulates, seemnes. Peamine ülesanne on varuainete, tärklise süntees ja säilitamine. Nendest moodustuvad mitmesuguse kuju ja suurusega tärkliseterad.
    Rakutuum
    Saab eksisteerida vaid tsütoplasmas. Konkreetse raku ja kogu organismi tunnuseid määrava pärilikkusaine säilitamine. Kujult kerajas või lapik . Noortes rakkudes on tuuma ja protoplasma suhe 1:5, vanades 1:20.
    Tuuma ja raku jagunemine
    Tuuma jagunemine eelneb raku jagunemisele
  • Tuuma ja tsütoplasma mahtude normaalse suhte rikkumine
  • Raku mahu ja üldpinna suhte rikkumine
  • Mitmesugused stimulaatorid(nt. Raku laguproduktid)
    Mitoos – kõige olulisem tuumaga rakkudel
    Amitoos
    Meioos
    Kahe jagunemine vahel rakus toimuvate protsesside kogumikku nimetatakse mitootiliseks tsükliks ja see koosneb interfaasist ja mitoosist, kestab 10-20h
    Mitoosis on 4 faasi: profaas , metafaas , anafaas , telofaas. Tsükkel koosneb interfaasist ja mitoosist.
    Profaasi alguses tuum suureneb, puntras kromosoomid , mis hakkavad spiraliseeruma. Profaasi lõpuks kromosoomid lühenevad ja on näha, et nad koosnevad kahest kromatiidist. Tuumamembraan laguneb, kõige kestvam faas.
    Metafaas – alguses kromosoomid spiraliseeruvad ja kogunevad raku ekvatoriaaltasandile. On näha kromosoomide arv, kuju, suurus ja asetus , mis on igale taimeliigile püsiv suurus.
    Anafaas . kromatiidid lahknevad, liiguvad eri poolustele ja igast kromatiidist tekib kromosoom järelikult tekib kummalegi poolusele võrdne arv kromosoome, kui oli emarakus.
    Telofaasis toimuv protsess on vastupidine profaasile. Kromosoomid despiraliseeruvad, tuumamembraan taastub . Tekib uus kuidude kogumik ekvatoriaaltasandile. Moodustavad kaks eraldi rakku, mille kromosoomide arv, suurus ja kuju on identne emarakuga.
    Amitoos – lihtpooldumine. Raku tuum venib välja enamvähem võrdseteks poolmeteks ja rebeneb . Moodustunud rakud ei kaota oma korrastatust . Esineb ainuraksetel, alamatel seentel ja kõrgematel taimedel vaid vananevates kudedes.
    Botaanika loeng 18.09.12
    Täieliku ehitusega juhtkimbus on ksüleem ehk puiduosa ja floeem ehk niineosa . Nende asetus juhtkimbus võib olla erinev.
    Kontsentriline juhtkimp – ksüleem ümber floeemi; enamasti üheidulehelistel;
    Kollateraalne juhtkimp – floeem on väljaspool ja ksüleem seespool.
    Bikollatelaarne juhtkimp – floeem on lisaks ka seespool ksüleemi.
    Radiaanne juhtkimp – ksüleemi ja floeemi osad on vaheldumisi radiaanselt organi keksteljega.
    JUUR
    Täidab mitut ülesannet taimes :
  • Imab mullast vett, mineraalaineid, vähesel määral ka orgaanilisi aineid ning juhib need varre sisse
  • Kinnitab taime substraadisse
  • Sünteesib mõningaid orgaanilisi aineid
  • Teostab sidet mulla mikroorganismidega
  • Varuainete säilitamise koht
  • Vegetatiivse paljunemise organ (iga juure jupp annab uue taime).
    Mõnel taimel juured maa peal, võtavad osa fotosünteesist, aitavad omastada hapniku nt hingamise juures. Kui seeme idaneb, siis seemnest areneb idujuur ja sellest saab taime peajuur, mis kasvab maa sügavusse. Peajuurest kasvavad külgjuured, mis omakorda võivad anda teise järgu külgjuuri. Enamikul mitmeaastastest taimedest on lisajuured . Need ei arene juurest vaid teistest taime organitest (lehest, varrest), võrsumissõlmkonnast, sibulast , mugulast, risoomist.
    Juurevõõtmed
    • Kasvukuhik(kõige all), mis on kaitstud juurekübaraga
    • Kasvuvõõde(2-3mm), kus rakud suurenevad, paisuvad
    • Diferentseerumisvööde – hakkavad tekkima püsikoed, moodustuvad juurekarvad (tekivad epipleemi väljakasvudena). Seda nimetatakse ka imavaks vöötmeks
    • Külgjuurtevööde
    Juure primaarne ehitus (EKSAMIL)
    Kudede eraldumine toimub imavas vöötmes, on tekkinud esimeristeemi rakkudest ja seetõttu nimetatakse seda ehitust primaarseks. Eristatakse juure kesksilindrit ja esikoort, mis on kaetud juurekarvakestega. Esikoore välimine kiht on eksoderm, mis korgistub ja omab kaitseülesannet. Järgneb põhiparenhüüm. Esikoore sisemine kiht on endoderm, rakud puituvad ja omavad kaitseülesannet. Rakud on ühekihilised. Selleks et vesi saaks silindrisse on endodermis mittepuitunud läbilaskerakud. Kesksilindris on elusad rakud, mida nimetatakse peri tsükliks, mille ülesandeks on külgjuurte ja lisapungade moodustamine. Kesksilindri keskosal on radiaansed puidurakud, mis ulatuvad läbilaskerakkudeni.
    Juure sekundaarne ehitus
    Kaheidulehelistel ja paljasseemnetaimedel moodustub juure kesksilindris kambium . Kambium tekib parenhüümi rakkudest niine ja puidu vahele. Sissepoole moodustatakse sekundaarset ksüleemi ehk teist puitu ja väljapoole sekundaarne floeem.
    VARS
    Vars koos lehtedegavõsu. Varre ülesanded:
  • Ühendus lehtede ja juurte vahel
  • Võimaldab lehtedele suure pinna paigutades nii, et lehed saaksid rohkem valgust
    Puitunud varred – puud, põõsad
    Rohttaimed – kasvuks ebasoodsatel aastaaegadel võib maapealne osa hävida. Vastavalt elueale jaotatakse:
    • Üheaastased
    • Kaheaastased
    • Mitmeaastased

    Varred võivad olla erineva kuju ja asetusega. Valgel ristikul roomavad varred vastu maad. Roosal ristikul tõusvad varred. Lapiknurmikal on lapik vars. Varred võivad olla siledad või karvased.
    Varre primaarne ehitus
    Esineb ainult üheaastastel vartel, sekundaarne ehitus on mitmeaastastel taimedel, seoses varte jämedamaks kasvamisega.
    Primaarsel ehitusel katab vart epidermis. Epidermis katab noori varsi ja lehti, mis võivad olla kaetud vahaga. Epipleemil on karvad , peab vastu võtma vett. Järgneb esikoor, teatud sügavusel näeme juhtkimpe. Kaheidulehelistel on juhtkimbud varre ristlõikel ringina. Kui võrrelda kahe- ja üheidulehelisi, siis üheidulehelistel on juhtkimbud laiali pillatud ja kaheidulehelistel ringina.
    Varre sekundaarne ehitus
    Seotud kambiumi moodustumisega. Kambium moodustub esiniine ja esipuidu vahele. Väljapoole eristub kambium teiskooreks, sissepoole toodab teispuitu, mis koosneb trahheedest ja trahheiididest, puidukiududest, puidu parenhüümist, säsikiire parenhüümist. Aastaringid tekivad sellest, et kambium toodab puitu perioodiliselt. Kevadel tekivad suure läbilaskega trahheed juhtkoe elementidena, sügisel tekivad väikesed paksuseinalised trahheiidid , mis annavad tugevuse.
    LEHT
    Lehe ülesanded:
  • Fotosüntees ja tranpiratsioon
  • Säilitusorgan
  • Kaitsevahend(kaktusel okkad)
  • Putukate püüdmiseks(nt huulhein )
  • Kinnitusvahend
    Botaanika loeng 25.09
    Eristatakse kolme lehtede rühma:
    • Alalehed – tavaliselt välja arenemata ja nende ülesanne on erinev nt idulehed , pungasoomused, risoomide taandarenenud lehed
    • Pärislehed – lehtede põhimass, on antud taime liigile tüüpilised, nt tammelehed
    • Kõrglehed – asuvad õievartel ja nad on värvunud, nt pilbergia, jõulutäht
    Lehes on samad koed, mis varres(kattekude, juhtkude ja seal vahel põhikude)
    Leht on mõlemalt pinnalt kaetud epidermisega, aga eristatakse lehe ülemist ja alumist epidermi . Sageli on epiderm kaetud lehe väljakasvudega nt karvakesed . Õhulõhed asuvad lehe alumises epidermises. Õhulõhede arv on 40-300ni 1 ruutsentimeetri kohta. Kahe epidermise vahel on mesofüll ehk põhikude, sisaldab kloroplaste . Enamikul taimedest on mesofüll jagunenud kaheks: 1) sammaskude ja 2) kobekude. Sammaskude on ülevalpool ja seal on 80% kloroplastidest. Kobekoe rakud on mitmesuguse kujuga, rakkude vahele jääb rakuvaheruum, mille pind kokku moodustab lehe sisepinna . Kobekude on kohastunud gaaside vahetuseks. Õhulõhede kaudu siseneb välisõhk, tungib sügavale leherakkude vahele. Ksüleem lehe juhtkimbus on ülalosas, floeem alaosas. Lehtede tähtsaim funktsioon on fotosüntees, mille põhiprodukt on tärklis, eraldub hapnik. Vabanev hapnik eraldub atmosfääri, mida kasutatakse hingamiseks. FS kasutatakse väike osa lehtedele langenud energiast, suurem osa energiast neeldub ja kasutatakse transpiratsioonil. Selle tulemusena toimub taimes pidev veevool, 1 kg kuivaine moodustamiseks kulunud veekogus kilogrammides on transpiratsioonikoefitsent.
    Paljunemisviisid :
    Suguta paljunemine – uus organism areneb välja emaorganismi rakust või taimekoest või mõnest muust taime osast
    Vegetatiivne paljunemine – juure, varre, lehe või nende osade abil. Tavaliselt 1 või 2-aastased taimed vegetatiivselt ei paljune.
    Suguline paljunemine – uus organism tekib kahe suguraku liitumise tulemusena
    Õis
    Tähtsamad osad: emakad ja tolmukad , kus arenevad emas- ja isasgameedid. Tavaliselt on need ümbritsetud õiekattega. Välised õiekattelehed e tupplehed on harilikult rohelised ja moodustavad tupe. Sisemised kattelehed on eredavärvilised. Eredavärvilised kroonlehed moostavad krooni.
    Tolmukate arv ühes õies võib ulatuda ühest kuni mitmekümneni, kõrrelistel on 3. Tolmukas koosneb tolmukapeast ja tolmukaniidist. Tolmukapeas on kaks tolmukakotti ja kummaski kaks tolmupesa, mille sees on tolmuterad.
    Emakasuuet katab magus kleepuv vedelik. Harilikult on ühes õies nii tolmukad kui ka emakad, need on mõlemasugulised
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Botaanika loengukonspekt #1 Botaanika loengukonspekt #2 Botaanika loengukonspekt #3 Botaanika loengukonspekt #4 Botaanika loengukonspekt #5 Botaanika loengukonspekt #6 Botaanika loengukonspekt #7 Botaanika loengukonspekt #8 Botaanika loengukonspekt #9 Botaanika loengukonspekt #10 Botaanika loengukonspekt #11 Botaanika loengukonspekt #12 Botaanika loengukonspekt #13 Botaanika loengukonspekt #14 Botaanika loengukonspekt #15 Botaanika loengukonspekt #16 Botaanika loengukonspekt #17 Botaanika loengukonspekt #18 Botaanika loengukonspekt #19 Botaanika loengukonspekt #20 Botaanika loengukonspekt #21 Botaanika loengukonspekt #22 Botaanika loengukonspekt #23 Botaanika loengukonspekt #24 Botaanika loengukonspekt #25 Botaanika loengukonspekt #26 Botaanika loengukonspekt #27 Botaanika loengukonspekt #28
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 28 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-05-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Eleri Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Botaanika kõigi loengute konspekt veterinaarmeditsiinile
    rohu , karjamaa , silo , muld , kartul , varre , rohumaa , tärklis , lämmastik , kuivaine , lehm , oder

    Mõisted

    parenhüümsed rakud, prosenhüümsed rakud, mõõtmetelt, peamine ülesanne, mitoos, mitoosis, metafaas, kontsentriline juhtkimp, kollateraalne juhtkimp, bikollatelaarne juhtkimp, radiaanne juhtkimp, mitmeaastastest taimedest, diferentseerumisvööde, rakud, kesksilindris, kesksilindri keskosal, rohttaimed, epipleemil, kaheidulehelistel, alalehed, pärislehed, kõrglehed, lehes, rakud, kobekude, lehe juhtkimbus, suguta paljunemine, vegetatiivne paljunemine, suguline paljunemine, sisemised kattelehed, tolmukapeas, väikesed õied, tolmutorus, seemnekotis, seeme, idulehed, kaheidulehelistes, keskosa rakud, seemnete idanemiseks, lõunapoolsetel taimedel, kaheidulehelistel, sulg, ristõielised, liblikõielised, roosõielised, kõrrelised, idujuur, enamikud, murulauk, karulauk, soodne toime, võhumõõgalised, lõikheinalised, kõrrelised, lisaks 30, rohumaal 200, koguseid 40, loomade seisukohalt, karjatatav ala, rohusaak 30, rohu korral, kevadisel äestamisel, mineraalmullal, pisikutega saastumine, mehaaniline, põhisöödaks, ainevahetuse jääkproduktid, kuivatamisel, maas kuivatamine, toestel kuivatamine, karjamaarohi, sileerimine, silole, võihappeline käärimine, kuivsiloks, neljaandaks, viiendaks, suviteraviljad, tera, sortide mitmekesisus, osa teraviljasorte, võrreldes suvinisuga, kaerapõhk, idaneb 2, transpiratsiooni koefitsient, kaeral, kaer, kaer, tõusmed, otra, segatis, normaalselt talvitudes, rukkikliid, põhk, toitainete vajadus, risttolmleja, hukkudes, haudumise, vettimise, jääkooriku, külmakergituse, lumiseene tõttu, kartulitärklis, kartul, kartuli kodumaa, valguse suhtes, mugul, kartulil, kartulil, ööseks

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    74
    odt
    Ökoloogia konspekt
    18
    docx
    Agronoomia
    84
    docx
    Botaanika eksami konspekt 2017
    50
    doc
    Botaanika Eksam
    50
    doc
    Botaanika Eksam
    23
    pdf
    Agronoomia
    98
    docx
    Kogu keskkooli bioloogia konspekt
    18
    odt
    Eesti taimestiku eksami kordamisküsimuse vastused



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun