Eriloomaliikide karjatamine Lüpsilehmad 1. Lehm sööb päevas kuni 100kg rohtu 2. Karjamaa vajadus: madalasaagilisus0,5-0.6ha,Kõrgesaagilisus0,3-0.5ha 3. Karjagrupi suurus 200-250 lehma,Sobivaiks 150-200lehma 4. Koplite arv : kahepäevased:15-18koplit , ühepäevased:28-32 koplit 5. Karjatamise vaheaeg - 30päeva 6. Loomad söövad 10h , mäletsevad 6h 7. Heal karjamaal saab 15-16kg piima rohu arvelt 8. Loomad joovad päevas 60-80l vett Noorkarja karjatamine 1. 6-8kuust-lehmani on noorkari, kuni 6 kuu on vasikas 2. Söövad päevas 25-40kg heina 3. Noorkarja ja lüpsilehmade vahele peaks jääma 1-2 tühja koplit 4. Karjamaa vajadus 0,3-0,4ha 5. Koplite arv 8-10 6. Pullvasikad 30-50 looma 7
MÕISTATUSED 1) Pool on temast üks jooginõu, pool hoiab rakmes härja jõu, kuid terve õitseb siniselt, kui lumi läinud kinkudelt. 2) Tules ei põle, vees ei upu, mullas ei mädane. 3) Laut lambaid täis, ühelgi pole saba. 4) Väike mees, terav kirves. 5) Valge poiss, rohelised juuksed. 6) Punane pullike, jõhvist lõoke. 7) Kuldkera keset koplit. 8) Ilma jaluta käib, ilma tiivuta lendab. VASTUSED: (1. kannike 2. nimi 3. leivad ahjus 4. mesilane 5. kartul 6. jõhvikas 7. päike 8. pilv) Üks teeb timp-tamp, teine teeb timp-tamp, kolmas teeb timp-tamp, neljas teeb timp-tamp, viies teeb karviuhti. (Hobune) Sööda kui venda, seo kui varast. (Hobune) Üks ait, neli nurka, iga nurga all nael rauda. (Hobune) Tüügas ülespidi, latv alaspidi. (Hobuse või lehma saba) Neli andjat, neli kandjat, kaks koerakaitsjat, üks parmupiits.
Mardi jalad valutavad, mardi küüned külmetavad. Mart pole tulnud saama pärast, mart tuli vilja õnne pärast! Mardiisal oli tavaliselt kott kaelas herneste ja rukkiteradega. Neid viskas ta peoga põrandale ja ütles: Viskan sisse viljaõnne, suskan sisse kaeraõnne! Mõistatused: · Sööda kui venda, seo kui varast (hobune) · Keksin rõõmsalt kahel jalal, nokin tee pealt toidupalad, olen täitsa linnalind.Arvan, et sa tunned mind. (varblane) · Kuldkera keset koplit? (Päike) · Haavleid kõik maailm täis, kütti pole kusagil? (Rahe) · Kehata nähtav? (Vari) · Kaks punast õrt valgeid kanu täis. (hambad) · Kaks ema, kümme poega, kõik ühenimelised? (käsi ja sõrmed) Mardipäeva ilmaennustusi · Kui sel päeval oli lumi maas, pidi see tooma hea vilja-aasta ja palju õunu. · Kui see päev oli aga vihmane ja udune, pidi tulema pehme talv suure lumega, suvi aga vilu ja vihmane.
KUKUB, AGA MAHA EI KUKU? VASTUS VASTUS 2- 1 KÄGU ALGUS MÕISTATUS 2- 2 VANAMEES ISTUB AIA PEAL, HALLID RÄTIKUD SELJAS? VASTUS VASTUS 2- 2 VARES ALGUS MÕISTATUS 2- 5 KUKUB, AGA MAHA EI KUKU? VASTUS VASTUS 2- 5 KÄGU ALGUS MÕISTATUS 2- 10 MUST MEES, KALASABA TAGA? VASTUS VASTUS 2- 10 PÄÄSUKE ALGUS MÕISTATUS 3- 1 KULDKERA KESET KOPLIT? VASTUS VASTUS 3- 1 PÄIKE ALGUS KÜSIMUS 3- 2 LAUT LAMBAID TÄIS, KERAPEAGA OINAS KESKEL? VASTUS VASTUS 3- 2 TÄHED JA KUU ALGUS MÕISTATUS 3- 5 PÕDER JOOKSEB ÜLE PÕLLU, JALAD MAHA EI PUUTU? VASTUS VASTUS 3- 5 TUUL ALGUS KÜSIMUS 3- 10 KAKS PENI VILJAPÕLLUL, TEINETEIST KÄTTE EI SAA? VASTUS VASTUS 3- 10 KUU JA PÄIKE ALGUS
Vasikatele sobivad 10-15 cm kõrgused alusheinarohked kultuurkarjamaa rohukamarad. Karjamaapinda arvestatakse vasika kohta 0,08-0,1 ha. Päevas 10-15 kg karjamaarohtu. Vasikate karjamaa jagatakse 8-10 kopliks ja igas koplis karjatatakse 3-4 päeva.vasikate joogitarve on karjamaal 10-20 liitrit, kusjuures vesi peab olema puhas ja eelsoojendatud. Vasikate karjatamisperioodi pikkus on 105-120 päeva. Hobuste karjatamine Hobuste karjatamisel eraldatakse 5-8 tallilähedast koplit või karjatatakse neid lammaste, vasikate, või se´igade koplites. Hobused söövad lehmadest ja teistest loomadest järelejäänud karjamaarohu enamasti ära ning vähendavad sellega karjamaade järelniitmise vajadust. Hobustele on kohasem vanem karjamaarohi. Karjatamine on eriti oluline noorhobustele, kes vajavad peale karjamarohu ka pidevat liikumist ja karastumist. Hobuste karjamaad peavad paiknema võimalikult kõva pinnasega tasastel mineraal muldadel
arvu kasv. Üks arengumaa, mis on väga jõudsalt arenenud, on Lõuna Korea 9. Linna sisestruktuuri mõjutavad väga palju mingi linnaosa asend ja kaugus linnakeskusest, maa hind ning linna funktsioonid. Lisaks võib linnaosade jõudsust mõjutada ka väga tühine tegur, näiteks kuulsate inimeste eelistus Näiteks võin tuua Tallinna külje all asuva Kalamaja, mis hakkas jõudsalt arenema peale kuulsate inimeste sinna kolimist. Järgmiseks Tallinna arenevaks linnaosaks võib nimetada Koplit, mis areneb täpselt samal põhjusel. 10. Valglinnastumine New Yorkis Ameerikas Suur Õun ehk New York on Ameerika suurima populatsiooniga riik milles toimub valglinnastumine koguaeg. Valglinnastumine New Yorkis on lõhestanud Linna viieks suureks linnaosaks, milleks on Manhattan, Bronx, Brooklyn, Queens ja Staten Island. New Yorki valglinnastumise negatiivseteks ilminguteks on näiteks Rasside vaheline ebavõrdus ja pinge põhjenduseks haridus, töökohad ning erinev kultuur
Iga kultuuripealinnaks valitud linn viib läbi kultuuriürituste programmi, mis tõstab esile tema ajaloolist ja kultuurilist pärandit (Wikipedia). Lummavad lood, lihtsad lühikesed jutustused rohkem ja vähemtuntud inimestelt elust ja olust Tallinas läbi isikliku kogemuse. Iga lugu annab taustaks mõne paiga Tallinnast. Lugude jutustamisele paralleeliks on visuaalseks taustaks kasutatud Linnahalli, vanalinna, Uut Maailma, kesklinna, Lasnamäed, erinevaid pühakodasid, koduaedu ja kööke, Koplit, Kalamaja, Pelgulinna, Kristiine Karjamaad, parke jt kohti. Lood on juhuslikus järjekorras, nii nagu Youtube neid valikus pakkus. 49 erinevat lugu. Erinevate elualade esindajad, erinevatest rahvustest, soost, vanusest inemesed, igal oma jutt. Nii nagu kõigi inimeste DNA on erinev, on erinev ka see lugu, mis neil Tallinnaga seostuvalt selle filmilõigu tarbeks sel hetkel meenus. Kuigi elus meie ümber ja sees on kõik kohutava
Rohukamar muutub niidutüübiliselt ja hõreneb. E- Võib kasutada põldheina põllul, või üksiku looma söötmiseks, tuleb jälgida, et karjamaad ei rikutaks. Eriloomaliikide karjatamine Lüpsilehmad 1. Lehm sööb päevas 30-100 kg rohtu 2. Karjamaa vajadus: madalasaagilised 0,5-0,6 ha, kõrgekasvulised 0,3-0,5 ha. 3. Karjagruppi suurus 200-250 lehma. A. Sobivaimaks 150-200 lehma, 4. Koplite arv a. Kahepäevased 15-18 koplit. B. Ühepäevased 28-32 koplit. 5. Karjatamise vaheaeg keskmiselt. A. 30 päeva (15-45päeva) 6. Loomad söövad 10h, mäletsevad 6h. 7. Heal karjamaal saab 15,,16 kg piima rohu arvelt. 8. Lehmad joovad 60-80 liitrit vett päevas Noorkari 1. Alates 6..8 elukuust, kuni 6. Elukuuni vasikas. 2. Söövad päevas 25-40 kg päevas rohtu 3. Noorkarja ja lüpsilehmade vahele peaks jääma 1..2 tühja koplit 4. Karjamaa vajadus 0,3-0,4 ha 5. Koplite arv 8-10 6. Pullvasikaid karjas 30-50 looma 7
Jälgida tuleb, et karjamaad ära ei rikuks. Eri loomalikide karjatamine Piimakari: Lüpsilehmad - Lehmad söövad päevas 30-100 kg rohtu - Karjamaa vajadus Madalsaagilisi 0,5-0,6 ha Kõrgsaagilisi 0,3-0,5 - Karjagrupi suurus 200-250 lehma(lehmad ei tunne muidu üksteist ära enam) Sobivaiks 150-200 lehma - Koplite arv Kahepäevased 15-18 koplit Ühepäevases 28-32 koplit - Karjatamise vaheaeg keskmisena 30 päeva(15-45 päeva) Ööpäevasel karjatamisel söövad lehmad 6-10 h, mäletsevad lamades 5h, mäletsevad seistes 50min. Heal karjamaal saab 15-16 kg piima rohu arvelt. Lehmad joovad 60-80 l vett päevas. Kui loomad on harjunud jooma karjamaal, siis nad peavad alati jooma karjamaal. Noorkari (6-8 elukuud) - Söövad päevas 25-40 kg rohtu
asub 50...60 cm kõrgusel. Lambad on väga kergesti paanikasse sattuvad loomad ja iga väiksemagi ehmatuse korral võivad aiast läbi murda. Selleks, et loomad saaksid ohu korral joosta turvalisse paika, tuleb hoida karjatee kuni laudani alati avatuna. Karjatamisviisid: Karjatamine kogu karjatamisperioodi vältel olemasoleval rohumaal – odav, karjamaa välispiiride tarastus. Kopliviisiline e rotatsiooniline – 3-8 koplit, lambaid karjatatakse neis vastavalt rohu kasvule; ühed koplid on uttedele, teised talledele. Rohu kasutuse efektiivsus suurem, sest teatud koplitest saab teha talvist sööta heina või silo näol. Suuremad kulutused tarastusele (vaja ka koplite sisepiirdeid), väravatele ja joogikohtadele. Segakarjatamine – karjatatakse eri liiki loomi (nt veised ja lambad). Kui lambad veistega, siis veised enne, sest söövad rohtu kõrgemalt. Kui lambad kitsedega, siis kitsed enne. Igal aastal
rahalised sissetulekud on 19 % võrra suuremad kui 1. viisil. · Parasiitide levik talledele on paremini ära hoitud Rotatsioonilise karjatamise puudused: · Rohusööda hulk varieeruv- Esimestel päevadel uues koplis palju sööta,viimastel vähe ja loomad ootavad ümberajamist · Kulud suuremad, sest vajalik palju tarastust, joogikohti, väravaid, seepärast 1. viis enam soositud. Tänapäeval järjest rohkem soovitatakse kasutada ainult 3 koplit (2 koplis karjatatakse, 3 niidetakse ja peale ädala tekkimist alustatakse seal karjatamist) 3.Veiste ja lammaste segakarjatamine 1.1.Samal rohumaal samal aastal 1.2.Erinevatel aastatel erineval rohumaal- Näiteks rohumaa on jagatud kolmeks (veiste karjamaa, lammaste karjamaa, heinamaa- igal aastal vahetatakse, kus ennem veised järgneval lambad jne., ) 1.2. soovitatakse rohkem. Eelised: · Rohtu kasutatakse paremini, vähem rohtu läheb kaduma, s.h. lambad söövad
avastamist) varjanud. Mari aga võtab väga südamesse, kui Andres teda Krõõdaga võrdleb (,,Krõõt nõnda ei teinud") · Peres ollakse sõnakehvad. Alles kevade poole, kui sama tüdruk jäi teiseks aastaks ning saabus uus sulane, noor, pikk ja sihvakas, tekkis Eesperre rõõmsam meeleolu. · Maril Andresega esimene laps Indrek. Ristiisa Hundipalu Tiit. · Krõõdalt kolm tütar: Liisi, Maret ja Anna. Ja poeg Andres. Marilt poeg Indrek ja ka Jussi lapsed: Juku ja Kata. Lapsed ehitavad koplit. Põhiehitaja on karja Atu. Liisi ja Maret tahaks seal rohkem aega veeta, aga peavad Indrekut hoidma. · Elatakse suurel majanduslise tõusu ajajärgul. Põllusaaduste hinnad kerkivad, viinavabrikud nõuavad üha rohkem kartuleid. · Andres ja Pearu vaatavad, kel on rohkem raha, kes on KÖNN. Andres teeb sohki. Pearu paneb kümnekaga piibu jaoks tule põlema. -> Kõik muu on tuhk ja tolm, mille peale ei maksa aevastadagi.
Eestis karjatatakse lambaid ligikaudu 160-180 päeva aastas, enamasti kultuurrohumaadel. Lambakarjamaadeks sobivad kõrreliste-liblikõieliste segud. Lammaste karjamaad peavad olema kuivad. Karjatamiskoormus kultuurkarjamaadel 8-10 utte/ha. Ühele utele 0,125 ha karjamaad. Karjatamiskoormus sõltub karjamaade saagikusest. Koplite tarastamine. Karjatamisviisid: Karjatamine kogu karjatamisperioodi vältel olemasoleval rohumaal. Kopliviisiline e rotatsiooniline – 3-8 koplit. Segakarjatamine – karjatatakse eri liiki loomi (nt veised ja lambad). 3 Terviseprobleemid: Puudushaigused – ainevahetushaigused; tekitatud mineraalainete puudusest. Puhitused – kui lambad söövad korraga palju liblikõielisterikast rohtu. Siseparasiitidega nakatumine. Lambalaudad. Eelistatakse külmlautasid. Külmlautade puhul on lammastele tagatud aastaringne vaba väljapääs jalutuskoplitesse.
Karjatamisringide arv on tavaliselt. Karjatamisringide arv sõltub ilmast. Kõrgelt karjatades, söödud saak väike ja tekib vana kulu,mistõttu söödavus järgmisel ringil on väiksem. Eriloomaliikide karjatamine Lüpsilehmad Lehm sööb päevas kuni 100kg rohtu. Karjamaa vajadus: madalasaagilisus0,5-0.6ha,Kõrgesaagilisus0,3- 0.5ha. Karjagrupi suurus 200-250 lehma,Sobivaiks 150-200lehma. Koplite arv : kahepäevased:15-18koplit , ühepäevased:28-32 koplit. Karjatamise vaheaeg - 30päeva. Loomad söövad 10h , mäletsevad 6h. Heal karjamaal saab 15-16kg piima rohu arvelt. Loomad joovad päevas 60-80l vett Noorkarja karjatamine 6-8kuust-lehmani on noorkari, kuni 6 kuu on vasikas. Söövad päevas 25-40kg heina. Noorkarja ja lüpsilehmade vahele peaks jääma 1-2 tühja koplit. Karjamaa vajadus 0,3-0,4ha. Koplite arv 8-10. Pullvasikad 30-50 looma. Rohukamar väheviljakas ei tooda piima,seedeorganid kujuneksid mahukaks Vasikad
Augusti algul oskavad noored ööbikud juba lennata ning kuu aja pärast võetakse ette reis Ida- või Lõuna-Aafrikasse. (lisa 20. pilt ööbikust). . 26 MÕISTATUSED KEVADEST 1. Valge poiss, rohelised juuksed? (kask) 2. Õied kui küünlad on kevadel puul, viljaks on muna nii parajalt suur? (kastan) 3. Kes tuleb kirju kleidi ja ärkamise lauluga? (kevad) 4. Kuldkera keset koplit? (päike) 5. Hobu hirnub Hiiumaal, hääl kostab siiamaani? (äike) 6. Siidilõngast seotud, kuldlõngast kootud, istub ilma ääre peal? (vikerkaar) 7. Ora ees, käärid taga, kerakene keskel? (pääsuke) 8. Öötöö, päevatöö, käbedam kui käsitöö? (pääsukese pesaehitamine) 9. Tulid mehed kirveta, ehitasid maja nurkadeta? (sipelgapesa) 10. Talvel paljas, suil haljas? (lehtpuu) 11
Vasikatele sobivad 10-15 cm kõrgused alusheinarohked kultuurkarjamaa rohukamarad. Karjamaapinda arvestatakse vasika kohta 0,08-0,1 ha. Päevas 10-15 kg karjamaarohtu. Vasikate karjamaa jagatakse 8-10 kopliks ja igas koplis karjatatakse 3-4 päeva.vasikate joogitarve on karjamaal 10-20 liitrit, kusjuures vesi peab olema puhas ja eelsoojendatud. Vasikate karjatamisperioodi pikkus on 105-120 päeva. 77) Hobuste karjatamine Hobuste karjatamisel eraldatakse 5-8 tallilähedast koplit või karjatatakse neid lammaste, vasikate, või se´igade koplites. Hobused söövad lehmadest ja teistest loomadest järelejäänud karjamaarohu enamasti ära ning vähendavad sellega karjamaade järelniitmise vajadust. Hobustele on kohasem vanem karjamaarohi. Karjatamine on eriti oluline noorhobustele, kes vajavad peale karjamarohu ka pidevat liikumist ja karastumist. Hobuste karjamaad peavad paiknema võimalikult kõva pinnasega tasastel mineraal muldadel
viisil. · Parasiitide levik talledele on paremini ära hoitud Rotatsioonilise karjatamise puudused: · Rohusööda hulk varieeruv- Esimestel päevadel uues koplis palju sööta, viimastel vähe ja loomad ootavad ümberajamist · Kulud suuremad, sest vajalik palju tarastust, joogikohti, väravaid, seepärast 1. viis enam soositud. Tänapäeval järjest rohkem soovitatakse kasutada ainult 3 koplit (2 koplis karjatatakse, 3 niidetakse ja peale ädala tekkimist alustatakse seal karjatamist) 3.Veiste ja lammaste segakarjatamine 1.1.Samal rohumaal samal aastal 1.2.Erinevatel aastatel erineval rohumaal- Näiteks rohumaa on jagatud kolmeks (veiste karjamaa, lammaste karjamaa, heinamaa- igal aastal vahetatakse, kus ennem veised järgneval lambad jne., ) 1.2. soovitatakse rohkem. Eelised: · Rohtu kasutatakse paremini, vähem rohtu läheb kaduma, s
annaabi.ee 
