Profülaktiliseks võiks lugeda selliseid kaudseid meetodeid nagu umbrohtude niitmine. Seeme mida ostame peaks olema umbrohu vaene, ka sõnnik peab olema umbrohu puhas. Karjamaa tuleb rajada katteviljata. Kui tahad samal aastal saaki saada, siis tuleb sinna külvata karjamaa raiheina. Mehhaaniline ainult umbrohtude välja kitkumine Karjamaa kasvatamine Karjamaa kasvatamine on keerulisem, kui üheaastaste kultuurtaime liike. Heintaimede liike karjamaal rohkem. Loomade karjatamine loob täiesti teistsugused tingimused,isegi võrreldes niitmisega. Karjatamisega kaasneb tallamine, väljaheited Karjatamine teeb rohumaast karjamaa. Muutub hõredaks kui niita. Karjatamine toob endaga kaasa : rohu söötmine erineb niitmisest sest loomad valivad ja kärbivad paremaid taimeliike ja nende osi. Seetõttu on parimini söödavad taimed ebasoodsas, mitte söödavad aga soodsas olukorras. Kärpimise kõrgus on
- koerapööri rohi- mürgisus säilib silos ja heinas. - Vereurmarohi- soolatüükapeale, põhjustab maohaigusi, kuivatamisel mürgisus ei kao, - Ülased ja sinililled- mürgised, kuivatamisel mürk kaob, - Maikelluke- eriti mürgised marjad, Soome rahvuslill - Kaunis Piimalill (jõulutäht)- mürgine, Looma ja karjamaa vahelised suhted Karjamaa kasutamine keerulisem, kui ühe aastaste kultuuride viljelemine. Heintaime liike rohkem, karjatamine loob uued tingimused, võrreldes rohu niitmisega. Karjatamisega kaasneb tallamine, väljaheited, mikrobioloogilised tegurid. Rohusöömine erineb rohu niitmisest. Niitmisega eemaldatakse kõik taimed valikuta, karjamaal söövad loomad valikuliselt, pidevalt kärbitakse paremaid taimi. Paremad taimed on ebasoodsates tingimustest, mittesöödavad soodsates tingimustes. Niitmise kõrgus sama, kärpimise kõrgus erinev, tihedusest, arengufaasist, peale karjatamist jääb laiguline karjamaa,
Turba efektiivsus suureneb oluliselt komposteerides sõnnikuga. Vedelatest orgaanilistest väetistest kasutatakse enim virtsa ja läga, mis on lämmastiku- ja kaaliumirikkad, täiendavalt tuleks lisada fosforit. Karjamaade kasutamine 1. Karjamaade iseärasused - Keerulisem kui üheaastaste taimede kasutamine - Karjatamisel on täiesti erinevad tingimused (tallamine, väljaheited, mitmete mikroorganismide tegevus). Alles karjatamine teeb rohumaast karjamaa. - Rohu söömine erineb rohu niitmisest niitmisel kõrvaladatakse rohi ühtlaselt, karjamaal sööb loom valikuliselt. Pidevalt kärbitakse paremaid taimi ja taimeosi, seetõttu paremini söödavad taimeliigid on ebasoodsates tingimustes. Mittesöödavad taimeliigid aga võivad rahulikult kasvada, annavad seemet, paljunevad(head taimed võvad välja minna, mittesöödavad levivad)
Osa loomade söödatarbest kaetakse (olenemata teravilja kõrgest omahinnast) jahuga. Suvisel perioodil, kui loomad saavad karjamaalt piisavas koguses toorproteiini, võib lehmadel tulla puudus energiast. Seetõttu sobib väga hästi kasutada suveperioodil omatoodetud odrajahu. Jõusööta tuleb anda lehmadele diferentseeritult : suve esimesel poolel vähem ja sügise poole rohkem. Keskmisena antakse lehmale vähemalt 200 g jahu ühe kilogrammi piima kohta. 1. Piimakarja karjatamine. Lehm sööb päevas 30...100 kg rohtu. Normaalselt kulub lehma kohta keskmisena 60...70 kg rohtu päevas. Suurte karjagruppide korral piimatoodang langeb. Ühismajandites võib olla karjagrupi suuruseks 200...250 lehma. Seda on natuke palju ja toodang langeb, sest lehmad segavad üksteist. Sobivaks võib lugeda 150...200 lehma ühes grupis. Koplite arv sõltub taimedele vajalikust puhkeajast ja karjatamiskestusest koplis. 2-päevasel karjatamisel on vaja 15..
Nisu, oder, raps, mais. Eesti perspektiivseim looduslik energiataim on har. rajatakse 5-7 liigilised, domineerivaid võib nende hulgas olla 1-2." Pilliroog. Energiahein- on kütuseks toodetav hein. Eesis päideroog, roog-aruhein ja ida-kitsehernes. 23.)Looma ja karjamaa vahelised suhted 29) Rohumaade majanduslik väljund ja selle hindamine Loomade karjatamine loob uued tingimused karjamaal N: tallamine, väljaheited, mikrobioloogiliste Igasugune tootmine kui ka vahendamine peab olema majanduslikult tulus. tegurite muutumine. Alles karjatamine teeb karjamaast karjamaa. Rohu söömine erineb rohu söömisest. Sissetulek - kulud = kasum Loom valib rohtu, mida ta sööb, kuid niitmisel eemaldatakse rohi valikuta. Kärpimise kõrgus sõltub Kulud / toodangu summa = toodangu ühiku omahind
Lühiajaline majanduslikult 1) punase (roosa) 1,5-2 - niiteline kallid, sest kulutused rajamiseks ristiku rohke jagunevad 1-4 aasta peale, aga 2) pun. (roosa) ristiku 2-3 0-70* niiteline, kulutused on suured. ja pealiskõrreliste vahelduv Lüh.ajalised vajalikud sel juhul: rohke a) mullad madala 3) valge ristiku ja 5 0-70* karjatamine, viljakusega, kõrreliste rohke vahelduv hindepunkte 25-35 4) kõrreliste rohke (Värska) 4.1karj.raiheina rohke 2-3 150-300 karjat.vahel. b) kasutatakse jäätmaid 4.2 timuti, h.aruheina, 4-5 150-300 niiteline, c) kui maapind vabaneb keraheina või aas- vahelduv maaparanduse alt rebasesaba rohke
1.4.5. Lambatõugude klassifikatsioon tüübi järgi (Horlacher, 1927) 2. Lammaste jõudlus 2.1. Lihajõudlus 2.1.1. Lammaste lihajõudluse hindamine 2.1.2.Lammaste pügamine, villajõudlus ja lambavilla pügamisjärgne käitlemine 2.1.3. Lammaste villa kvaliteet 2.1.4. Lammaste piimajõudlus ja piimalambakasvatus 2.1.4.1. Piimalambatõud ja tooted. 2.1.5. Lammaste reproduktsioonijõudlus 3. Lammaste söötmine ja pidamine 3.1. Lammaste talvine söötmine ja pidamine 3.2. Lammaste karjamaad ja karjatamine 3.2.1. Lammaste karjatamisest üldiselt 3.2.2. Karjamaade vajadus: 3.2.3. Karjamaade rajamine 3.2.4. Seemnesegud 3.2.5. Karjatamise läbiviimine 3.2.6. Lambakarjamaade väetamine 3.2.7. Karjatamisviisid 3.2.8. Terviseprobleemid karjatamisel 3.3. Lammaste paaritussesoon ja paaritamine 3.3.1. Lammaste kunstlik seemendus 3.3.1.1. Kunstliku seemenduse viisid: 3.4. Lammaste poegimine 3.5. Tallede võõrutamine ja võõrutatud tallede pidamine 4. Lammaste pidamistehnoloogiad ja lambalaudad
Kõik kommentaarid