Ühesuguse mullastiku ja veereziimi 5 tingimustes põhjustab tugev karjatamine eri rohukamara moodustumist, võrreldes ainult niitelise kasutamisega. (Krall jt 1980). Karjatamise viisist sõltub söödud rohu kogus, rohu söödavus(%) ja loomade toodanguvõime ning karjamaa kestus. Karjatamist on võimalik korraldada kahel viisil: 1) süsteemitu ehk vabakarjatamine ja 2) süsteemikindel ehk ratsionaalne karjatamine, mis jaguneb a)kopliviisiline, b(portsjoniviisiline, c)karjamaade vahelduv kasutamine, d)niiteline kasutamine ja e) ketitamine. Süsteemitut karjatamist kasutati varasematel aegadel laialdaselt. Tänapäeval võib seda kohata saartel ja laidudel ning mõnes looduslike piiretega (jõed, merelaht) suletud maastikul. Sellist karjatamisviisi kasutatakse põhiliselt Lääne-Eestis ja saartel lihaveiste karjatamiseks ranna
loomad ei saaks süüa esimesel päeval kärbitud rohu ädalat. Kevadel kasvab 3-4 päevaga söödav uus ädal. Loomade seisukohalt oluline et lühike vahe: sööduvus erinev: esimesel päeval 60..70 kg, teisel 40,,50 kg ja kolmadal veelgi vähem. Karjamaa võib muuta haigusallikateks mikroobid. Karjatamis ringide arv võib olla 4-7 korda. Valgeristikut võib mitu korda. Karjatamisviisid Sellest sõltub loomade toodang ja produktiivsus. Vabakarjatamine e süsteemitu ja süsteemikindel (ABC) A- Kopliviisiline B- portsioonviisiline ja C- karjamaa valehlduv kasutamine. D- karjamaa niiteline kasutamine. E- ketitamine Vabakarjatamine- saartel, suutel maastikel, antakse kogu ala loomadel kätte, noorloomad, laidudel, Halb: esimestel päevadel piimatoodang kõrge, aga väärtuslikud liigid annavad uue ädala, jätavad ebaväärtuslike liike alles. Väärtuslikud taimed kaovad taimikust 3-4 aasta pärast. Hakkavad haigused levima
Kogu karjamaa peaks olema kas karjatatud või eelniidetud 10-ndaks säilitavad ja tõstavad mullaviljakust. Liblikõielised rohumaataimed seovad õhulämmastikku ja säästavad juuniks. suuri kulutusi mineraalsetele lämmastikväetistele. Rohumaakooslused on nn. bioloogilisteks filtriteks Karjatamise viisid keskkonnareostuse vähendamisel, eriti veekogude ümbruses Rohumaataimi kasut. Erineva otstarbega 1) Süsteemitu ehk vabakarjatamine murudes, pulikemaastikutel turismitaludes. Kehvematel, piiratud kasutussobivusega muldadel, annavad 2) Süsteemikindel ehk rotatsiooniline rohumaad suurema saagi ja aastati tunduvalt stabiilsema saagi kui teised kultuurid. Väga oluline osa on a) Kopliviisiline rohumaadel vee-, tuule-, ja tehnogeense erosiooni tõkestamisel. Püsirohumaal on aastaringselt olemas b) Portsjon tiheda juurestikuga väetisaineid neelav taimkate
Väljaheited reostavad rohu ja loomad võivad nakatuda. Karjatamisringide arv meie kliimas 4-7, sõltuvalt rohukamarast. Kõige sagedamini võib karjatada valge ristiku rohukamarat. Keraheinarohke rohukamar talub 4-5 karjatamisringi. Karjatamise kõrgus peale karjatamist sõltub karjamaa tüübist: aluskõrrelistel 4-5 cm ja pealiskõrrelistel 5-6 cm. Lisasöötmine(kontsentraadid, karesööt?). Loomad söövad 3% kuivainet oma kehakaalust. Karjatamise viisid 1. Süsteemitu e vabakarjatamine 2. Süsteemikindel e ratsionaalne karjatamine ii) Kopliviisiline iii) Portsionviisiline iv) Karjamaade vahelduvkasutamine v) Karjamaade niiteline kasutamine vi) Ketitamine Süsteemitu karjatamine Kasutatakse laidudel, saartel. Viiakse loomad sinna ja lastakse lahti. Loomadele antakse kätte kogu karjatatav pind, neil on ligipääs igale poole. Kõigepealt süüakse
cm) -madalamas rohus vähe kuivainet; kõrgemat rohtu tallavad (söödavus halveneb) - kasvufaas -võrsumise lõpp, kõrsumise algus toitained tasakaalus -karjamaad lüpsikarjale peaksid olema lauda lähedal -iga läbikäidud km piimatoodang väheneb 5-10% -ööpäevas kasutavad lehmad söömiseks -10 tundi, mäletsemiseks - 5-6 tundi, liikumiseks - 1 tund, joovad 10 min.; -päeval söövad - 60% -karjatamisviisid: -vabakarjatamine ekstensiivne viis -kopliviisiline karjatamine - ühes koplis 1-3 päeva, ühe kopli suurus 10 lehma kohta 0,2-0,3 ha, kevadel rohukasv 18-21 päeva, sügisel 30-36 päeva - koplite arv planeerida sügise järgi -koppel ei tohi olla lai õige laius = lehmade arv x 0,8...1,2 -portsjonkarjatamine portsjon 1-1,5 tunniseks söömiseks (+1-1,5 tundi muu tegevus); tööaeg 2 tundi iga päev
annaabi.ee 
