Populatsiooni tihedus-isendite arv teatud maa-alal. Sõltub söögi hulgast, kliimast, asukohast ja vaenlaste olemasolust.Populatsiooni leviku tüüp-isendite asumine ruumis üksteise suhtes 1)ühtlane 2) rühmaline 3)juhuslikEaline struktuur-1) stabiilne populatsioon- vanade ja noorte arv on tasakaalus 2) kasvav populatsioon- noori on rohkem 3) kahanev populatsioon- vanemaid on rohkemPopulatsiooni lained- kui populatsiooni arvukus kõigub kindla vahemiku järgiÖkosüsteemid- järved, sood, niidud, karjamaa; inimene toidab järved üleBIOTSÖNOOS-Taimed, seened, loomad, mikroorganismidÖKOTOOP-Õhkkeskkond, vesikeskkond, muldkeskkond (omavahel ringluses biotsönoosiga) NIIT KUI ÖKOSÜSTEEMNiidud tekivad- valdavalt lageraiete ja nendele järgnenud niitmise ja karjatamise tagajärjel; mahajäänud põldudele; osa niite jõelammidel ja mererannas on algselt kujunenud niitudenaNiite liigitatakse kujunemise järgiesmased e primaarsed niidud (alati olnud lagedad), lam...
Lihatooted olid õelad ja kurjad. neile meeldis vaadata, kuidas teised haiget saavad. Ainus, keda lihatooted kartsid, oli Maksa Manfred, nende liider. Kui Keefiripoiss lihatoodete riiulil oli veidike ringi vaadanud. otsustas ta edasi ronida.Õnneks ei märganud teda keegi ja tai sai edasi liikuda. Järgmisel riiulil olid ka veel lihatooted, imestas Keijo. sealsed lihatooted olid veel karmimad ja sealt ta juba ilma võitluseta ei pääsenud. Kohalik riiukukk Kamara Kalle ootas just parasjagu isikut, kelle kallal tüli norida. Nähes Keefiripoiss Keijot, kasutas ta võimalust. Ta hiilis vaikselt Keijo taha ja hakkas teda väga inetute nimedega hüüdma. Küll kord hüüdis teda piimavuntsiks, siis aga hapupetipiimaseks. Keijo ei lasknud sellel ennast eriti häirida ja solvas vastu. Kamara Kalle, aga vihastas selle peale, et talle julgeti vastu hakata ja läkski kähmluseks. Löödi siit ja lükati sealt. Lõpuks võttis aga
siis teevad nad seda ·Rohttaimed moodustavad tiheda viinamarju jõgede/järvede ääres. kamara, mättaid ja tihedaid ·Kariloomadest kasvatatakse lihaveiseid ja lambaid Suurimad jõed juurerägastikke ·Maavarade kaevandamine on Missouri, Irtõs ja Colorado Loomastik: Probleemid:
2 Täidetud ülesannete kirjeldus Tegelesin praktikaperioodil ettevõttes toiduainete eeltöötlemisega, pooltoodete valmistamisega, toiduainete kuumtöötlemise ja serveerimisega. Samuti tuli mul ka teha mitmesuguseid jooksvaid köögitöid nagu näiteks köögi koristus. Praktika perioodil ettevõttes tegelesin toiduainete eeltöötlemisega nagu köögivilja pesemine, koorimine ja tükeldamine; kala puhastamine ning naha ja luude eemaldamine; liha tükeldamine, kontide eemaldamine, kamara eemaldamine, liha-kelmetest puhastamine; puuviljade pesemine, koorimine ja tükeldamine. Samuti tegelesin praktika perioodil toiduainetest pooltoodete valmistamisega lihast, kalast ja köögiviljadest. Kuumtöötlemisvõtetest kasutasin praktikaperioodil keetmist, praadimist, hautamist, grillimist, aurutamist, küpsetamist ja friipraadimist ehk frittimist. Roaliikidest sain valmistada suppe, pearoogi, salateid, desserte, suupisteid, kastmeid. Konkreetsed tegevused
Liiga pikka tee karjamaale (> 2km) ja tagasi lauta põhjustab piimatoodangu languse kuni 20% ööpäevas. Sõltuvalt piimatoodangust vajavad lehmad karjamaarohtu ööpäevas 60-80 kg. Täiskasvanud lehma kohta arvestatakse karjamaa pinda keskmiselt 0,5 ha., niisutamise korral 0,3 ha. Lehmade koplid peaksid olema võimalikult ruudu- või ristküliku kujulised. Teravnurksete koplite korral tallavad loomad liigselt rohtu ja sõtkuvad kamara puruks.kahte karjarühma või erinevat veisetõugu ei ole soovitatav karjatada kõrvuti olevates koplites. Ööpäevaringset reziimi võib rakendada siis, kui ööpäeva kaskmine õhutemperatuur on üle 10 C alates mai kolmandast dekaadist kuni septembri teise dekaadini. Piimalehmadel kulub rohu söömiseks 6-12 tundi, lamamiseks ja mäletsemiseks 6-9 tundi, karjamaal liikumiseks 1-3 tundi, seismiseks ja mäletsemiseks 1-2 tundi ning vee joomiseks 0,2-0,4 tundi. Lisaks
Vajadusel äestada ja rullida. Kui kamaras on sammal või palju kulu tuleb enne äestada. Tasakaalustatud väetamine. P ja K väetiste kasutamine soodustab liblikõieliste tulekut kamarasse, N kasutamine soodustab kõrreliste levikut, normid - v.t. karjamaade, niitude väetamine, vähendab sambla esinemist Regulaarne kasutamine - v.t. niitude, karjamaade kasutamine Pealtparandamise tulemused hakkavad ilmnema paari aasta pärast. Rajamine uudismaadele (vana kamara hävitamisega) Kuivendamine - põhjaveetase peaks olema sügavamal kui 80 cm(võim. saada häid saake). Võsa hävitamine, kivide koristamine - koos kuivendustöödega. Mullaharimine - sügisel (suvel), künd korralik künd kamar korralikult ümber pöörata, ebatasane künd on vaja juba sügisel tasandada, sügavus min. mullad huumushorisondi sügavuselt või 2-3 cm sügavamalt). Turvasmullad 25-35 cm sügavuselt (spets. ader). Randaalimine, tasandamine. Vähe lag
Külvikorras sobib uba külvata alles 4...5 aastat pärast uba või teisi kaunvilju põhiliselt nende ühiste haiguste vältimiseks. Suure saagivõime (üle 5t/ha) realiseerumine sõltub suuresti kohalikust kliimast ning maaviljeluskultuuri tasemest. Samuti pakume erinevatele mullastikutingimustele niitudele ja karjamaadele erineva liigivalikuga valmis seemnesegusid, kus igal komponendil liigil oma kindel osa täita nii kamara vastupidavuse, saagikuse kui söömuse ja söödaväärtuse tõstmisel. Heintaimede liigid, mille seemet Soasepa Seemnekaubandus nii puhaskultuuridena, seemnesegudena niitudele ja karjamaadele pakub on järgmised http://www.soasepa.ee/index.php?id=100
Kündmise käigus maetakse mulla alla umbrohi ja eelmise saagi põhk, see kiirendab taimejäänuste lagunemist ning aitab ära hoida umbrohtu põllul. Künnisügavus varieerub vastavalt mullalõimisele ning külvatavale kultuurile, valdavalt küntakse 15-25cm sügavusel. Kündmist võib kasutada ka näiteks sõnniku mulla sisse viimiseks ja põllu külviks ette valmistamiseks. Kui kamar on väga tugev või maapind kõva võib vajada põld enne kündi randaalimist. Randaal lõikab tiheda kamara läbi ning seeläbi kergendab adra tööd.[1,4,5] 2.2 Külvieelne mullaharimine Künnile järgneb kultiveerimine, mis lõhub künniviilud peenemateks tükkideks ja kobestab mulda, samal ajal tasandades juba mõningal määral põllu pinda. Kultiveerimine õhutab mulda ning lõikab läbi umbrohu juuri, samuti parandab see mulla veereziimi. Olenevalt tehtava töö eesmärgist ning iseloomust jääb kultivaatori töösügavus 5-20 cm vahele,. Põllu järgnevaks
ja panklikkust ning umbrohu hävitamise täielikkust. 6. kvaliteetid määramine. 14. Randaali ülesanne, agronõuded ja liigitus. Randaal on kahest (harva kolmest või enamast) teineteise järel liikuvast sektsioonist või reast koosnev ketasriist, mida endisaegadel nimetati ka ketasäkkeks või taldrikäkkeks. Olenevalt olukorrast ja kasutamise eesmärgist on randaalil mitu ülesannet: 1) mulla segamine ja kobestamine, 2) põllupinna tasandamine, 3) väetise segamine mullaga, 4) kamara (künnieelne) purustamine, 5) mättalise künni töötlemine, 6) umbrohu hävitamine. Agronõuded randaalimisel on järgmised: 1) randaalida tuleb nõutud töösügavusega: kõige suurem on see sõnniku sisserandaalimisel 15 cm ja rohkemgi, külvieelsel mullaharimisel piisab sügavusest 8...10 cm; 2) külvieelselt ja künnijärgselt randaalitud ning randaaliga kooritud põld peab olema tasane ja muld sõmeraline, umbrohujuured läbi lõigatud, mättad purustatud, taimejäänused ja
Üldmõisted Pärandkooslused ( pool-looduslikud kooslused) on inimese ümberkujundatud looduslikud kooslused eelkõige puisniidud, loopealsed, lamminiidud, rannaniidud, aga ka teised karja- ja heinamaad, mis sellisena püsivad mõõduka inimmõju (niitmine, karjatamine) tingimustes. Niitmine, valikraie, ekstensiivne karjatamine, kulupõletus on koosluse muutmise looduslähedased viisid, mis ei vii valdava osa liikide väljalangemisele nagu kamara ümberkündmine, mulla teisaldamine, tugev väetamine või mürgitamine. Inimmõju lõppemisel muutuvad pärandkooslused loodusliku suktsessiooni käigus looduslikuks koosluseks (enamasti metsaks). Pärandkooslused klassifitseeritakse: esimeseks on aruniidud, mis on turvastumata ja üleujutuseta muldadel ning jaotuvad looniitudeks e. alvariteks e. loopealseteks(s.h. loopuiskarjamaad), pärisaruniitudeks (s.h. pärisarupuisniidud ja karjamaad), nõmmeniitudeks ja
Lisan juurde vee, puljongipulbri ja lasen keema. Seejärel lisan juurde vahukoore ja keedan pool kogusest kokku. Koorin küüslaugu hakin peeneks, pesen salati ja kuivatan päberrätikuga. Panen kannmiksrisse küüslaugu, salati, 50 g õli ja püreestan korralikult. Valan segu potist kannmiksrisse ja püreestan veel mõne minuti. Lõikan saiast 1x1 suurused kuubikud. Peekonilt eemaldan kamara ja lõikan kuubikuteks. Kuumutan pannil õli ja praen peekonikuubikud ja saia krõbetaks. 2.4. Põhiroa liha valmistamine. Puhastan sea välisfilee kelmetest ning lõikan kaheks 100 g suuruseks tükiks ja vasardan kergelt. 13 Maitsestan soola ja pipraga, liha keskele panen mozzarella viilu ning basiiliku lehe. Seejärel panen liha taskuks kokku ja kinnitan tikuga.
Puisniitudel kasvab hõredalt mitmesuguseid laialehiseid puuliike (tamm, saar jt). Eesti liigirikkamas koosluses Laelatul kasvab 20x20 cm ruudul püsivalt koos kasvamas kuni 42 liiki sõnajalg-, paljasseemne ja õistaimi. Metsadest tekkinud niitudel kasvab peale niidutaimede ka varjulembeseid metsataimi olenevalt metsatüübist, millest see välja on kujunenud. Niidukoosluste iseärasuseks on taimemassi koondumine rohustusse ja kamarasse. Rohustu moodustavad maapealsed rohttaimede osad, kamara maaaluste osade pindmine kiht koos uuenemispungade, juurte ja kuluga. Kamaras, kus elab hulgaliselt mullaorganisme, toimub intensiivne taimeosade lagunemine ning huumuse teke. Niidumuldadele on omane tugevam huumuse kogunemine võrreldes samades tingimustes olevate metsade või põllumuldadega. Niitudel elab rohkesti putukaid (kimalasi, liblikaid, mardikaid), närilisi (uruhiired) ning putuktoidulisi imetajaid (mutt, karihiired). Ka suurimetajaid (metskitsed, põdrad, rebased jt)
aasta võimalikult vara õitsema hakata. Kõrreliste liike on väga palju, kuid ühes koosluses on valdavad vaid paar kolm liiki. Teised liigid moodustavad taimkattes väikese osa. Rohttaimed moodustavad tiheda kamara, mistõttu on seemnetega levimine raske. Paljud rohttaimed moodustavad mättaid ja tihedaid juurerägastikke. · Mullastik Rohtlas levivad eelkõige mustmullad- mullad, mis rohke orgaanilise aine ja kaltsiumühendite poolest on mustjaspruunika värvusega. Need on väga huumuserikkad, kuna taimestik on
N PÕLLUMAJANDUSKULTUURIDE NIISUTAMINE 1. Niisutuse tähtsus, areng ja perspektiivid toidu-. sooda- ja tehniliste kultuuride saakide suurendamisel ja stabiliseerimisel maailmas, Euroopas ja Eestis. Niisutamise ülesanne on hoida kastmsega mullaveevarud optimaalsed, sellest sõltub kastmisreziim. Kui mulla tegevkihi veevaru väheneb alampiirile, tuleb mulda kasta. Kasta tuleb väliveemahutavuseni (kastes üle väliveemahutavuse, siis vesi ei jää niikuinii mulda püsima). Taimed hangivad peaaegu kogu vee mullast. Niisutamiseks nimetatakse tehislikult vee mulda viimist. Niisutamise peamine ülesanne on mulla veevarude täiendamine. Niisutust rakendatakse väetamiseks, reovee puhastamiseks, sooldunud muldade läbipesemiseks ning põllumajanduskultuuride kaitseks liigse kuumuse ja öökülmade kahjuliku mõju eest. Niisutus parandab taimede kasvutingimusi ja vähendab saagi sõltuvust ilmastikust. Maakera kuiva kliima...
- kombineeritud tükeldamine; - jaemüügiks. 4. Konditustamine; 5. Pehme liha siirimine; 6. Sorteerimine 33. Sealiha kõige enam levinud kasutusalad Kaelakarbonaad - Sobib grillimiseks ja šašlõki tooraineks. Samuti kasutatakse ahjupraeks, hautamiseks, praadimiseks. Abatükk - Kondita abatükk sobib šašlõkiks, guljašiks, ahjupraeks, supimaterjaliks. Tagaosa lihased (sisetükk, välistükk, pähkeltükk, ristluutükk) - Sobivad ahjupraeks kas kamara ja kondiga või ilma. Parim suitsusingi tooraineks, guljašiks ja strooganoviks, sobilik ka woki- ja pajaroogade ning šašlõkimaterjaliks.Tagaosa hinnatumaks tükiks loetakse sisetükki. Välisfilee- Sobilik grillimiseks ja praadimiseks lõikude või liblikatena, kasutamiseks paneerituna või ribadena woki-roogades. Seljatüki lõigud sobivad ahjus küpsetamiseks, grillimiseks, suitsutamiseks ja praadimiseks. 34. Lisaainete mõiste
kujundatud varasemast looduslikust kooslusest, kusjuures hulk varasema koosluse liike säilib. · Pärandkooslused (teaduslik samatähenduslik termin pool-looduslikud kooslused) on inimese ümberkujundatud looduslikud kooslused, mis sellisena püsivad mõõduka inimmõju (niitmine, karjatamine) tingimustes. Niitmine, valikraie, ekstensiivne karjatamine, kulupõletus on koosluse muutmise looduslähedased viisid, mis ei vii valdava osa liikide väljalangemisele nagu kamara ümberkündmine, mulla teisaldamine, tugev väetamine või mürgitamine. Inimmõju lõppemisel muutuvad pärandkooslused loodusliku suktsessiooni käigus looduslikuks koosluseks (enamasti metsaks, kusjuures teatavad vahestaadiumid, nt. roostik või angervaksastik võib eriliste muutusteta püsida aastakümneid). Püsiva inimmõju tingimustes on pärandkooslus stabiilne ökosüsteem. kultuurkooslus - inimtekkeline kooslus, näiteks aed, põld, kultuurrohumaa, laoplats
Valga Trva 88 11 152 25 852 3742 2895 Valga Tähe 88 7 115 34 770 3270 2706 Valga Valga 88 10 119 18 531 2853 1574 Viljandi Abja 85 12 70 236 939 3838 2137 Viljandi Gagarini nim 85 19 138 255 2158 4021 31334 Viljandi Halliste 85 12 105 221 961 3928 3035 Viljandi Kalju 85 17 155 262 1072 3792 995 Viljandi Kamara 85 11 121 224 1257 3634 2045 Viljandi Karksi 85 14 135 226 819 4373 210 Viljandi Kindel Tee 85 20 150 252 603 4726 881 Viljandi Kolga-Jaani 85 19 135 239 820 4388 1890 Viljandi Kpu 85 17 141 233 695 4258 1420 Viljandi Krgemäe 85 12 94 204 981 3581 1587 Viljandi Kärstna 85 15 119 288 824 3878 2546
). Erinevalt kultuurkooslustest on pool-looduslik kooslus ümber kujundatud varasemast looduslikust kooslusest, kusjuures hulk varasema koosluse liike säilib. Pärandkooslused on inimese ümberkujundatud looduslikud kooslused, mis sellisena püsivad mõõduka inimmõju (niitmine, karjatamine) tingimustes. Niitmine, valikraie, ekstensiivne karjatamine, kulupõletus on koosluse muutmise looduslähedased viisid, mis ei vii valdava osa liikide väljalangemisele nagu kamara ümberkündmine, mulla teisaldamine, tugev väetamine või mürgitamine. Inimmõju lõppemisel muutuvad pärandkooslused loodusliku suktsessiooni käigus looduslikuks koosluseks (enamasti metsaks, kusjuures teatavad vahestaadiumid, nt. roostik või angervaksastik võib eriliste muutusteta püsida aastakümneid). Püsiva inimmõju tingimustes on pärandkooslus stabiilne ökosüsteem. Kultuurkooslus - inimtekkeline kooslus, näiteks aed, põld, kultuurrohumaa, laoplats jne.
Kasvama võivad hakata umbrohuseemned. Nii või jääda 15-20% karjamaast rammutukkade alla. Järelikult teiseks oluliseks hooldustööks on roojahunnikute laotamine. Toitainete tagastamine karjamaale loomade väljaheidetega on mulla viljakuse parandamise seisukohalt soodne. Halb on see, et toitained paiknevad ebaühtlaselt. Laialiajamine väldib rammutukkade teket. Karjamaad võib äestada ainult karjamaaäkkega, mis ei vigasta oluliselt rohukamarat. (eriti valge ristiku kamara puhul). Karjamaad kahjustavad sageli ka mullamutid, neile meeldib rohkesti juurestatud orgaanilise aine rikas muld, kus on palju vihmausse. Heal karjamaal võib olla kuni 1000 mutimullahunnikut, kui neid laiali ei aja, siis kattuvad nad heintaimedega juba samal vegetatsiooniperioodil ja karjamaa muutub künklikuks. Ebatasane pind takistab tehnikaga töötamist. Mullamutihunnikud tuleks laiali ajada kevadel. Kevadisel äestamisel on mitmekülgne
Valga Tōrva 88 11 152 25 852 3742 2895 Valga Tähe 88 7 115 34 770 3270 2706 Valga Valga 88 10 119 18 531 2853 1574 Viljandi Abja 85 12 70 236 939 3838 2137 Viljandi Gagarini nim 85 19 138 255 2158 4021 31334 Viljandi Halliste 85 12 105 221 961 3928 3035 Viljandi Kalju 85 17 155 262 1072 3792 995 Viljandi Kamara 85 11 121 224 1257 3634 2045 Viljandi Karksi 85 14 135 226 819 4373 210 Viljandi Kindel Tee 85 20 150 252 603 4726 881 Viljandi Kolga-Jaani 85 19 135 239 820 4388 1890 Viljandi Kōpu 85 17 141 233 695 4258 1420 Viljandi Kōrgemäe 85 12 94 204 981 3581 1587 Viljandi Kärstna 85 15 119 288 824 3878 2546
Liiga pikka tee karjamaale (> 2km) ja tagasi lauta põhjustab piimatoodangu languse kuni 20% ööpäevas. Sõltuvalt piimatoodangust vajavad lehmad karjamaarohtu ööpäevas 60-80 kg. Täiskasvanud lehma kohta arvestatakse karjamaa pinda keskmiselt 0,5 ha., niisutamise korral 0,3 ha. Lehmade koplid peaksid olema võimalikult ruudu- või ristküliku kujulised. Teravnurksete koplite korral tallavad loomad liigselt rohtu ja sõtkuvad kamara puruks.kahte karjarühma või erinevat veisetõugu ei ole soovitatav karjatada kõrvuti olevates koplites. Ööpäevaringset reziimi võib rakendada siis, kui ööpäeva kaskmine õhutemperatuur on üle 10 C alates mai kolmandast dekaadist kuni septembri teise dekaadini. Piimalehmadel kulub rohu söömiseks 6-12 tundi, lamamiseks ja mäletsemiseks 6-9 tundi, karjamaal liikumiseks 1-3 tundi, seismiseks ja mäletsemiseks 1-2 tundi ning vee joomiseks 0,2-0,4 tundi. Lisaks
suurendamine jne) Eriti oluline on see muldadel, kus tasakaalu optimaalne tihedus on suurem, neis muldades on veemahutavus väike - bioloogiliste protsesside elavdamine; künniga suudame me neid protsesse suhteliselt paksus kihis muuta - tüü ja teiste taimejäänuste muldaviimine; - orgaaniliste, lubi- ja mineraalväetiste muldaviimine; eriti kehtib see orgaaniliste väetiste kohta - taimede elutegevuse katkestamine kamara sissekünnil - taimekahjurite ja taimehaiguste tõrje Sügiskünni viil õhu ja mulla kokkupuutepind peab olema võimalikult suur. Tuleks vältida rohu või tüü lauskihi tekkimist künnikihi alla ja võimaldama õhu ja vee osalust kõdunemisel ja võimalikul huumuse tekkel. Selleks peaks künniviil olema pööratud 135 - 145°, ei ole vaja teda keerata lapiti kuna siis ei pääse õhk ja vesi ligi ning taimne mass ei lagune. Viilu hari peab olema selgelt eristatav põllu
lehviksammal. RAUNIK kasvab niisketes metsades ja puisniitudel maapinnal, ka varjulistel kividel ja kraavikallastel. Raunik on suurimaid maksasamblaid Eestis, tema võsud on kuni 10 cm pikad ja 6-8 mm laiad, tumerohelised. Sammal kasvab polstrina, vahel harva üksikute võsudena teiste sammalde seas. Lehed laimunajad, katavad üksteist katusekivide taoliselt. Raiestikel on suurima katvusega metskastik, mis moodustab mättalise kamara ja on oluliseks seemnelise metsauuenduse takistajaks. Lisaks kasvab veel metsmaasikas, lillakas, põdrakanep; tüübi niiskemates kasvukohtades ka naat, luht-kastevars, roomav tulikas jt. Looduslikul uuenemisel toimub vaheldus arukase, halli lepa või haavaga. Levik: valdavalt Kagu- ja Lõuna-Eestis, vähesel määral ka Kesk- ja Põhja-Eestis. Tähtsaim taimekooslus: jänesekapsa-kuusik. 4.2. SINILILLE KASVUKOHATÜÜP (Sl)
tarnitavad adrad on kõik sobilikud korralikuks künniks. Erinevused on vaid ekspluatatsioonikindluses, s.o detailide kulumises. Olulisemad vajakajäämised, millest sõltub künni kvaliteet, on põldude kehv ettevalmistus kündmiseks ja künnimeeste vähene oskusteave. Agrotehnilisteks põllu ettevalmistamise töödeks on põhu ja taimejäänuste koristamine või nende peenestamine ja ühtlaselt laotamine. Hea künni eelduseks on ka kõrrepõldude koorimine ja söödipõldudel kamara purustamine. Teiseks tööks igal põllul on sobiliku künniviisi valik ja põllu märgistamine vastavalt valitud künniviisile. Põldudel esineb küllalt sageli mitmesuguseid takistusi (elektri ja sideliinide mastid, kivikuhilad jms.) vajalik on selliste takistuste ümbruse lahtikündmine enne põhikündi. Seda tuleks teha põhikünnile istisuunas. Märgistada tuleks ka pöörderibade piirid 8...10 cm vaokestega. KÜNNIVIISID
teine neist on isasõis, assimilatsiooniparenhüüm koondunud roodude ümber. Siia kuuluvad perekond mais (mais, mitmeaastane mais), riis (harilik riis), sorgo (hairlik sorgo, aafrika sorgo, alepo sorgo), hirss (harilik hirss) ja suhkruroog (metsik suhkruroog). Sugukond lõikheinalised- Cyperaceae. Liike umbes 4000 (95 perekonda). Mitmeaastased rohttaimed, lühikeste või pikkade sümpodiaalse kasvuga risoomidega, kasvavad tiheda kamara või mätasena. Harva mugulatega või üheaastased rohttaimed. Levinud maakera kõigil mandritel. Enamik liike on troopiliste alade asukad. Mõõduka ja külma kliimaga aladel on mõned liigid esindatud hiiglasuure isendite arvuga, olles taimkatte tähtsaimaks komponendiks, eriti soodes. Varred on enamasti kolmekandilised, harva silindrilised, õõneta, nõrgalt eristunud sõlmede ja sõlmevahedega. Lehed paiknevad varre kolmel küljel,
2-õielised, siis teine neist on isasõis, assimilatsiooniparenhüüm koondunud roodude ümber. Siia kuuluvad perekond mais (mais, mitmeaastane mais), riis (harilik riis), sorgo (hairlik sorgo, aafrika sorgo, alepo sorgo), hirss (harilik hirss) ja suhkruroog (metsik suhkruroog). Sugukond lõikheinalised- Cyperaceae. Liike umbes 4000 (95 perekonda). Mitmeaastased rohttaimed, lühikeste või pikkade sümpodiaalse kasvuga risoomidega, kasvavad tiheda kamara või mätasena. Harva mugulatega või üheaastased rohttaimed. Levinud maakera kõigil mandritel. Enamik liike on troopiliste alade asukad. Mõõduka ja külma kliimaga aladel on mõned liigid esindatud hiiglasuure isendite arvuga, olles taimkatte tähtsaimaks komponendiks, eriti soodes. Varred on enamasti kolmekandilised, harva silindrilised, õõneta, nõrgalt eristunud sõlmede ja sõlmevahedega. Lehed paiknevad varre kolmel küljel, lineaalsed või süstjaslineaalsed,
Käpalised on väga kitsalt kohastunud putuktolmlejad taimed- kuigi neil nektarit ei ole. Nende viljaks on kupar, mis sisaldab tuhandeid kuni miljoneid tolmpeeni toitekoeta seemneid, mis levivad tuulega ja idanevad harilikult ainult kindlate mikroseente abil. Hall käpp-mitmeaastane ühekojaline juuremugulaga rohttaim. 42. Sugukond lõikheinalised- Cyperaceae. Liike umbes 4000 (95 perekonda). Mitmeaastased rohttaimed, lühikeste või pikkade sümpodiaalse kasvuga risoomidega, kasvavad tiheda kamara või mätasena. Harva mugulatega või üheaastased rohttaimed. Levinud maakera kõigil mandritel. Enamik liike on troopiliste alade asukad. Mõõduka ja külma kliimaga aladel on mõned liigid esindatud hiiglasuure isendite arvuga, olles taimkatte tähtsaimaks komponendiks, eriti soodes. Varred on enamasti kolmekandilised, harva silindrilised, õõneta, nõrgalt eristunud sõlmede ja sõlmevahedega. Lehed paiknevad varre kolmel küljel, lineaalsed või süstjaslineaalsed,
Raiet võib vaadelda kui tule asendajat – mõlemad jätavad alles mitmeid mikropaiku, kus elu säilib ning mis aitavad kaasa mitmete taime- ja putukaliikide paljunemisele. Taastunud metsakooslused aga erinevad põlistest metsaaladest. Liikide arv on suurem põlismetsades. NIIT- Niidud on elukooslused, kus kasvavad mitmeaastase rohttaimed. Enamasti on nende teke ja säilimine seotud inimtegevusega. Niidu iseloomulikuks tunnuseks on kamara teke. Kamara moodustavad tihedalt omavahel läbipõimunud rohttaimede juured ja nende maa-alused varred. Keskkonnatingimused niidul: avatud maastik palju valgust huumusrikas muld tuulisem kui metsas temperatuuri kõikumised suuremad kui metsas varjepaikade vähesus suurematele loomadele Niit võib olla loodusliku päritoluga või inimese poolt tekitatud. Loodusliku päritoluga niidud: Lammi- ehk luhaniidud jõgede ja järvede kallastel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
