Kokkuvõte • Omapärane ja kindlasti edasiarenev vili. • Palju häid omadusi. • Raskelt ära tuntav tavainimesele. • Saime teada uusi fakte. • Arendame oma selgitusoskusi. 7 Kasutatud materjal • http://agrt.emu.ee/pdf/2005_2_alaru.pdf (12.09.2015) • http://www.pikk.ee/valdkonnad/taimekasvatus/teraviljakasvatus /taliteraviljad/talitritikale#.VfRb9JcqCEc (12.09.2015) • http://www.camli.com.tr/en/monthly-file/triticale-cultivation (12.09.2015) • http://agroinfotel.net/tritikale-kvalitet-zrna-dobro-podnosi-susu / (12.09.2015) 8 Täname tähelepanu eest ! 9
1980 43,1 22,5 97,2 12,8 22,2 28,4 1989 13,8 27,5 38,2 2,5 26,8 6,1 2007 36,9 41,0 151,4 62,6 31,0 194,4 2011 47,8 30,2 143,7 81,1 27,5 209,6 KASUTUSVIISID Nisu kasutatakse toiduviljana. Viina ja õlle valmistamisel. Jõusöödasegudes. Kasutatud kirjandus http://www.pikk.ee/valdkonnad/taimekasva tus/teraviljakasvatus/taliteraviljad#. VffbjRGqqko http://www.pikk.ee/valdkonnad/taimekasva tus/teraviljakasvatus/suviteraviljad/suv inisu#. VffbkRGqqko http://entsyklopeedia.ee/artikkel/nisu2 Aitäh kuulamast!
..15. Kestvus ja kvaliteet olenevad taimeliigi ja sordi iseärasustest; külvinormist, -viisist, -ajast ja -sügavusest; toitainete ja niiskuse olemasolust mullas; temperatuurist. Taliviljad vs suviviljad Oluline on produktiivvõrsumine e. seemisvõrse, mille õisikus on moodustund vähemalt 1 normaalne tera. Taliviljadel areneb välja keskmiselt 3...6 peadkandvat võrset, suviviljadel vähem. Taliteraviljad võrsuvad peamiselt septembri lõpus, võrsumine võib jätkuda ka kevadel. Intensiivsemalt võrsuvad varasemad (õigeaegsed) külvid. Sügisestel võrsetel moodustuvad pikad ja tihedad pead; kevadised võrsed on lühema ja peenema kõrrega, lühemate peadega ja pähikuid on vähem. Võrsumise etapid Esimene kõrvalvõrse nähtav: võrsumise algus. Teine kõrvalvõrse nähtav. Kolmas kõrvalvõrse nähtav jne…
Võrsumisfaas Võrsumine algab +5 oC juures, optimaalne temperatuur on +10...15 oC. Võrsumine oleneb taimeliigi ja sordi iseärasustest; külvinormist, -viisist, -ajast ja -sügavusest; toitainete ja niiskuse olemasolust mullas; temperatuurist. Oluline on produktiivvõrsumine, taliviljadel areneb välja keskmiselt 3...6 peadkandvat võrset, suviviljadel vähem (odral, kaeral 2...4; suvinisul 1...3). Võrsumisfaas Taliteraviljad võrsuvad peamiselt septembri lõpus, võrsumine võib jätkuda ka kevadel. Intensiivsemalt võrsuvad varasemad (õigeaegsed) külvid, sügisestel võrsetel moodustuvad pikad ja tihedad pead; kevadised võrsed on lühema ja peenema kõrrega, lühemate peadega ja pähikuid on vähem Võrsumine Kasutatud kirjandus http:// lemill.net/content/webpages/teraviljade -kasvufaasid http:// et.wikipedia.org/wiki/V%C3%B5rsumine http:// www.pikk
eemaldatud toite elementidest. VÄETISTE ANDMISAJAD JA MEETODID. Lähtudes külviajast eristatakse külvieelset, külviaegset ja külvijärgset väetamist. Külvieelselt antakse orgaanilised väetised. Külvijärgselt väetatakse varakevadel talivilju ammooniumsalpeetriga. Külviaegsel väetamisel antakse koos teraviljaseemnega mulda ka taimekasvuks vajalikud toiteelemendid. Planeeritava 3 000 kg/hasaagiga eemaldatakse põllult 90 kg N, 20 kg P ja 50 kg K. Taliteraviljad reageerivad hästi orgaanilisele väetisele ning ka selle järelmõjule. Põhiväetis antakse enne kesakündi, kultiveerimise alla või koos seemnega, kusjuures nende annused sõltuvad mulla varustatusest antud toiteainetega ja orgaanilise väetise mõjust. Madala viljakusega muldadel võiks sügisel kindlasti veidi lämmastikku (N10-15) anda. Vegetatsiooniaegne pealtväetamine tähendab eelkõige lämmastikväetiste kasutamist.
kasvu soodustamiseks väetist, mis sisaldab taimetoiteelemente. Sõltuvalt väetamise ulatusest saab eristada hajusat ja paiklikku väetamist, esimesel juhul väetatakse taimi kogu nende kasvuala (põllu) ulatuses, paiklikul väetamisel aga suunatakse väetis taimele võimalikult lähedale. Väetistega antavate toiteelementide koguste määramisel tuleb lähtuda mulla toitainete sisaldusest, kasvatatava teravilja vajadustest ja planeeritavast saagist. Taliteraviljad reageerivad hästi orgaanilisele väetisele ning ka selle järelmõjule. Orgaanilistest väetistest sobib künni alla anda sõnnikut või liblikõieliste ädal haljasväetisena. Iga taliviljale antud sõnnikutonn vähendab mineraalväetistega antavat. Orgaaniline väetis katab seega, olenevalt kogusest, taimede lämmastikuvajadusest, kõrgete saakide saamiseks tuleks seetõttu kasutada lisaks mineraalväetisi. Põhiväetis antakse enne kesakündi, kultiveerimise alla või koos seemnega,
Embrüo eraldab idu endospermist, tal ka vahendusülesanne. Ta vahendab toitaineid endospermist idusse. 1) Idanemisfaas jaguneb kaheks : 1.nähtamatu idanemine ja 2.nähtav *Koleoptiil- kilejas moodustis, mis on torukujuline. Kaitseb lehte mehaaniliste vigastuste eest. 2) Tärkamine- algus 10% taimedest tärganud, lõpp 75% tärganud. 3)Võrsumine Produktiivvõrse- seemisvõrse, mille õisikus on moodustund vähemalt 1 normaalne tera. Taliteraviljad võrsuvad rohkem. 4)Kõrsumine- intensiivne pikusesse kasv. 5)Loomisfaasi algus on see, kui taime õisik tungib läbi lehe tupe ja muutub silmale nähtavaks Külvisenorm Külvisenorma all mõistetakse pinnaühikule külvatavate seemnete arvu või külvise massi kg/ha kohta. Külvisenormi arvutamine: 1.külvisenorm kg/ha= idanevate seemnete arv ruutmeetril korda 1000 s.m. jagatud külvise väärtuse protsendiga. 2.külvise väärtus= puhtus protsentides korda idanevuse protsent jagatud sajaga.
Eestis kasvatatakse peamiselt otra, rukist, kaera ja nisu, need on temperatuuri suhtes vähenõudlikud (Eestis kasvatatavate sortidesoodsaim temperatuur on 1315°C), kuid suhteliselt põuakartlikud pikapäevataimed. Hirss, mais, riis ja sorgo on soojanõudlikud lühipäevataimed, nad (v.a riis) taluvad hästi põuda. Teraviljad on enamasti üheaastased. Nisul, rukkil ja odral on ka talvituvaid vorme; neid taliteravilju külvatakse sügisel (Eestis augusti lõpus või septembri alguses). Taliteraviljad lepivadidanemis-ja tärkamisjärgus jaheda temperatuuriga (413°C); sügisel kasvu lõpetades ning kevadel kasvu alustades vajavad nad kokku 3070 päeva jooksul minimaalset elutegevust võimaldavat temperatuuri (05°C), muidu neil ei teki generatiivseid organeid. Kaer Kaer on suure toiteväärtusega, sisaldades 2-4 korda rohkem rasva kui teised teraviljad. 10-12% valku (sama palju, kui oder ja rukis, kuid vähem nisust)..
1. Primaarsed ehk otseselt võetud ja valitud looduslikud vormid. Nisu 2. Sekundaarsed, Levisid algul umbrohuna, kuid hiljem hakati kultuurtamedena kasvatama. Rukis Sort- kultuurtaimede kõige madalam süsemaatika üksus. Isetolmlevatel sort on liin, vegetatiivsetel sort on kloon. Risttolmlejatel kitsam või laiem populatsioon. Kasutusviisi järgi põllukultuurid: 1. Toiduks 2. Söödaks 3. Tehniliseks tarbeks I Tera ja kaunviljad: 1. Tavalised teraviljad (taliteraviljad, suviteraviljad) 2. Mujal maailmas: Riis, hirss, sorgo, mais 3. Mittekõrrelised teraviljad: tatar 4. Kaunviljad (hernes, uba, lääts II Mugul ja juurviljad, kõrvitsalised 1. Kartul, maapirn, naeris, porgan III Põldheinad 1. Üheaastane raihein, Mitmeaastased kõrrelised timut, Mitmeaastased liblikõielised lutsernid IV Õli- ja eeterõlikultuurid 1. Sinep, raps, piparmünt, roos V Kiukultuurid 1. Kanep VI Narkootilised taimed 1
Vältida rohket lämmastikku(marjade asemel kasvatab lopsakaid lehti) Heinamaale /väheviljakale maale antakse põhiväetist 3 liitrit/10 m² kohta Järgmistel aastatel väetatakse maasikat kevadel 1 l/10 m² kohta Pärast saagikoristust väetatakse maasikapeenart sügisväetisega, et tekiks rohkesti õiealgmeid Maasikas maheviljeluses Külvikord Kultuurid, millel sügav juurestik, mulda jääb palju org. ainet( nt ristiku-kõrreline rohumaa) Hästi sobivad külvikorda suvi- ja taliteraviljad, kaunviljad ning üheaastased heintaimed Lutsern ja kartul eelkultuuridena võivad põhjustada probleeme närbumistõvega. Ei soovitada rajada varasema puuviljaaia kohale Muld Ebasobivad on rasked savimullad ja turvasmullad Tähtis on mulla ühtlane niiskus,mineraalainete piisavus (eriti boor) ja õige happesus (pH eelistatult 6,5). Sobivad on avarad, päikesepaistelised kasvukohad. Ebasobivad on madalad niisked ja külmad alad. Ei talu maapeal seisvat vett. Umbrohi Kilemults
*Efektiivseks üle 5C temp. nimetame ööpäeva keskmist temp., millest on lahutatud 5C. *Kõik mis on üle 5C on taimedele kasulik. *kui me üksikute päevade, efektiivsed temp. liidame saame efektiivsete temp. , mis ületavad 10C Sügis- alguseks on see kui suvi lõppeb. Esinevad varajased öö külmad, sooja lembese taimed saavad kannatada. Väheneb sademete hulk kuid suureneb saju päevade arv. Palju udupäevi (sept-okt) esineb Taliteraviljad vajavad palju päikest Talv- püsivad lumekatte teke Veekogudele tekib jääkate Sulad ja külmad vahelduvad Veebruar külmem kuu Kevad- ööpäevane kesmine temp. tõuseb üle 5C Saju päevade arv väiksem Suvi- jahedad Sajused Rannikul ja saartel on palju mõnusam; kesmiselt 15sajupäeva kuus Mandril keskmiselt 100 sajupäeva kuus Põllutööde tegemine sõltumine kliimast: Mullast Umbrohtudest Temp.
valku, parkaineid, lehtedes rohkesti c - vitamiini, flavonoide, fütontsiide. Kasvatamine ja paljundamine Mulla suhtes köömen nõudlik ei ole, kuid kõige paremini kasvab niiskepoolsetel lubjarikkal liivsavipinnasel, tuulevarjulises kohas ning võib kasvada ka varjus. Köömen esineb kahe ja mitmeaastase vormina, mis saaki hakkab kandma teisel aastal. . Kasvatatakse teisel või kolmandal aastal pärast sõnnikut. Paremad eelviljad on kapsas, kurk, kartul ja taliteraviljad. Esimesel aastal kasvatab lehekodariku, teisel aastal alles 30- 80 cm kõrguse haruneva varre. Paljundatakse seemnetega. Parim külviaeg on varakevadel, kuid võib ka külvata augustis. Idanevus säilib 2 3 aastat. Tõusmed tärkavad 14- 25 päeva pärast. Külvatakse varakevadel kasvukohale 1 cm sügavusele, reavahega 25 30 cm. Et maad paremini kasutada võib esimesel aastal ridade 4
Eestis sobivat maad ca 820 000 ha (78% haritavast maast). 11 Teravilja kasvupind Eestis aastatel 1919-2013 (tuhandetes hektarites) 12 Teraviljade kasvupinna osakaal Eestis 2013. aastal (%) 13 • Viimastel aastatel on Eestis suurenenud taliteraviljade külvipind – koos talirapsiga 80 000 hektarini. • Taliteraviljad on suviteraviljadest kõrgema saagipotentsiaaliga, kasvatamine seotud riskiga (talvitumine). 14 Teravilja kasutamine Eestis 2010. a 15 • Kokku 728 248 tonni, sellest: seeme – 68 985 t loomasööt – 516 566 t tööstuslik tarbimine – 25 423 t toit – 111 512 t (terakaalus), 87 699 t (tootekaalus) • Enamus Eestis valmistatud pagaritoodetest tehakse kodumaisest
Suviteraviljad on lühikese 80-120 päevase kasvuajaga. Kasvuajal vajavad suviteraviljad aktiivsete temperatuuride summat 1300-1400 kraadi. Puuduseks on lühike kasvuperiood, mistõttu kasutavad nad halvemini toitaineid ja talviseid veevarusid. Võrsumist mõjutavad päevapikkus, taimiku tihedus, temperatuur ning mulla toitaine ja niiskussisaldus. Suviteraviljad võrsuvad taliteraviljadest vähem. Lisaks on suviviljade saak väiksem, kui taliviljadelt, mis tähendab väiksemat tulu. Taliteraviljad – Nendeks on talinrukis, -nisu, -oder ja talititrikale. Nende peamiseks iseärasuseks on see, et nad vajavad jahedamat keskkonda, kui suviteraviljad. Sügisene kasv peatub, kui õhutemperatuur on alla 5°C. Taliteraviljade kogu elutsükkel on 270…360 päeva. Nisu – Suvinisu minimaalne idanemistemperatuur on 2°C. Idanevad seemned ja tõusmed on öökülmadele vastupidavad. Suvinisul on suur veevajadus. Suvinisu kasvuperiood on 98 - 105 päeva. Talinisu terad idanevad +2°C juures
13.Taimede kasvu-ja arengufaktorid, nende reguleerimisvõimalused Võib jagada faktorid mõju järgi: -mullapealsed -juurestikuliselt mõjuvad Mullapealseteks olulisemateks taimede kasvu-ja arengufaktoriteks on soojus, valgus, niiskus. Enamik I rühma teravilju hakkab idanema juba 1-2 C juures, võrsumiseks on vaja siiski kõrgemaid temperatuure. Suviteraviljad taluvad mõõdukat öökülma, taliteraviljad aga lausa vajavad oma arenguks jarovisatsiooni e.karastumisperioodi, peale mida võivad nad üle elada väga külma talve (lumekatte all). Teise rühma teraviljad vajavad idanema hakkamiseks kõrgemat temperatuuri (mais, tatar +7-+8, riis +11-12), ka edasiseks kasvamiseks on neil vaja rohkem soojust, seepärast kasvatakse neid ka soojema kliimaga maades. Taliteraviljad on suviviljadest vähenõudlikumad ka niiskuse ja mulla koostise suhtes. Liigniiskust siiski taluvad enamus taimi halvasti (va
Faasi lõpupoole kujuneb võrsumissõlme peal välja ka peaalge. Võrsumine algab +5 °C juures, optimaalne temperatuur on +10...15 °C. Võrsumine oleneb taimeliigi ja sordi iseärasustest; külvinormist, -viisist, -ajast ja -sügavusest; toitainete ja niiskuse olemasolust mullas; temperatuurist. Oluline on produktiivvõrsumine, taliviljadel areneb välja keskmiselt 3...6 peadkandvat võrset, suviviljadel vähem (odral, kaeral 2...4; suvinisul 1...3). Taliteraviljad võrsuvad peamiselt septembri lõpus, võrsumine võib jätkuda ka kevadel. Intensiivsemalt võrsuvad varasemad (õigeaegsed) külvid, sügisestel võrsetel moodustuvad pikad ja tihedad pead; kevadised võrsed on lühema ja peenema kõrrega, lühemate peadega ja pähikuid on vähem. Kõrsumisel toimub varre (kõrre) moodustumine, samuti kujunevad lõplikult välja generatiivorganid. Kasvu alustab alumine sõlmevahe, samal ajal ka peaalge; taimel kujuneb välja 5...6 maapealset sõlmevahe
erinevalt). Eestis on see 13001500°, keskmine perioodi pikkus 170...180 päeva. Aktiivsete temperatuuride summa summeeritakse kasvuperioodil tempd üle 10°C. Eestis on ee 17001900° ja aktiivse kasvu e. vegetatsiooniperioodi pikkus 120130 päeva. Enamik pikapäevataimedest vajavad normaalseks eluks ka jahedat perioodi (25º C). Seda nimetatakse vernalisatsiooniks e. jarovisatsiooniks. Jarovisatsiooni võivad vajada seemned, näiteks kibuvitsaseemned ei idane enne kahte aastat. Taliteraviljad ja kaheaastased taimed vajavad jarovisatsiooni teatud arengustaadiumis. Tavaliselt arvut efektiivne temperatuur alates vegetatsiooni perioodist kevadest kuni vegetatsiooni lõpuni septembri keskpaigani. Nii saadakse taimekasvu perioodi efektiivsete tempde summa, mis iseloomustab taimekasvu perioodi. Taimede kasvu ja arengu ning efektiivse temp summal on kindlad seosed. NT. sirel hakkab õitsema, kui efektiifse temp summa on üle 5C 210C. Saartel on temp madalam ning õitsemine algab hiljem
Otra on meil Eestis kõige rohkem. Segavili teraks kasvatamisel. Segatis haljasmassiks kasvatamisel (sorteeritud, puhastatud). Külv peab toimuma õigeaegselt. Väljakülv peab olema ühtlane, külviread sirged ja ühesuguste vahedega. Ei tohi esineda vahelejätmisis (umbrohi hakkab kasvama) ega ülekülve. Põld peab olema tasane, kivid koristatud. Külvisenorm · Odral 200-280 kg/ha · Kaeral 190-250 kg/ha · Suvinisu 220-280 kg/ha Taliteraviljad Talirukis, talinisu ja talioder. Normaalseks elutegevuseks peavad läbima jaheda perioodi (30-60 päeva jahedus 0-3C). Seda perioodi nimetatakse jarovisatsiooni (???) staadiumiks. Kevadel külvates jäävad taliteraviljad kuni sügiseni võrsumisfaasi. Eestis külvatakse taliteraviljad august lõpus või septembri alguses. Talvituvad võrsumise faasis. Normaalselt talvitudes on saak suurem kui suviviljadel. PUUDUS: peavad läbima pika ebasoodsa külmaperioodi. Talirukkis
äestamine talinisu saaki 6% võrra. Raske lõimisega muldade rullimine ei ole alati tarvilik. Vajalik on see kuiva mulla korral ja siis, kui harimis- ja külvitöödega hilineti. 8 Talinisu koristamine Ilmast sõltub viljasaagi suurus ja selle koristamise võimalused. Ilmaolude tundmine ja olemasolevate võimaluste täielik ärakasutamine on koristustöö edu pandiks. Meie tingimustes valmivad taliteraviljad kas augusti esimese dekaadi lõpul või teisel dekaadil. Koristatakse vilja täisküpsuse alguses, kui tera niiskus on alla 20%. Liiga niiske vilja koristamisel halveneb tera idanevus ning suurenevad mikro-ja makrovigastused. Teraviljakombaini tööseadmed on projekteeritud 17...18%-lise niiskusega vilja koristamiseks. Koristusküpse vilja niiskuse määramiseks on mitmeid võtteid. Kogemustega viljakoristaja määrab tera niiskust sageli hamba all
*Hajus e laialt külv ( käsitsi saadakse suht oprtimaalne tihedus aga tänap ei tule kõneallagi) *Reaskülv ( viiakse seemned mulda ridadena kindlasse sügavusse. Reavahe järgi jaotatakse külviviisid: kitsarealine 6-7cm ja tavarealine 10-20cm ja laiarealine üle 20cm) *Pesitikülv( mõte luua ühele taimele võimalikult optimaalne kasvuruum põhi-lõuna, ida- lääne suunaline harimine. Miinuseks , et võb sassi minna kergesti seega ei tule tänap. kõneallagi ) Külviaeg Taliteraviljad külviaeg 20 kuni 30 august. Talinisu, talioder ja talitriticale 10.septembrini Suviteraviljad- kevadel esimisel võimalusel ( alustame alati kergema lõimisega mullast ) ,külvisügavus 3-5cm kui muld on soojenenud vajaliku tasemeni ( min 3-5 , optim 8-10 kraadi ) -külvikonveier: hernes, nisu/kaer ( nisul veg.periood pikk ) , odraga pole mõtet kiirustada ( külmaõrn= kui taim saab külmastressi siis võib teda turgutada lehe kaudu väetisi andes) Kasvuaegne hooldamine:
robleemiks võib kujuneda koristusjärgne taimemass, mis maha jääb. Seda on tavaliselt raske sisse künda. Selle kergendamiseks tuleks põld enne kündi siledaservalise randaaliga künni suunas randaalida või künnieelselt rullida. kompenseerivad selle hõrenemise. Hõrenemist saab vältida ka külvisenormi suurendamisega. Karastumine on pöörduv protsess. Kui taimed hakkavad ilmade soojenedes taas kasvama, tulevad nad karastumisfaasist välja ja nende külmakindlus kahaneb. Taliteraviljad talvituvad hästi, kui lumi tuleb külmunud mullale, lumekate on ühtlane ja temperatuur selle all on -5...-10°C. 25. Peedi kasvatamiseks sobivad juurumbrohupuhtad põllud. Vajadusel tuleb eelnevalt teha keemiline umbrohutõrje. Eelviljadeks sobivad orgaanilist väetist saanud kultuurid nagu kartul, mais, teised juurviljad või taliviljad, aga heaks eelviljaks on ka põldheinakesa. Eelviljaks ei sobi peet ise, vahe peaks olema vähemalt 4...5 aastat (kiduussi nakatumise korral 7...10 aastat)
Orgaanilis-bioloogiline maaviljelus – põhineb mulla mikrobioloogilise tegevuse aktiviseerimisel. Pearõhk on asetatud orgaanilistele väetistele. Kultuuride väetamine Üldine skeem • Nõuded mullale • Lubiväetiste kasutamine • Orgaaniliste väetiste kasutamine • NPK väetised (vastavalt planeeritavale saagile ja mullaviljakusele) • Teisejärgulised makroelemendid • Mikroelemendid Taliteraviljad Mulla liigse happesuse suhtes on tundlik talinisu, seevastu rukis on mulla happesuse suhtes leplik. Tänu tugevale juurestikule on rukis leplikum mulla agrofooni suhtes. Taliteraviljad reageerivad väga hästi orgaanilisele väetisele. Sõnnik tuleb sisse künda vähemalt 3…4 nädalat enne külvi. Lämmastikväetised antakse reeglina kevadel pealtväetisena taimede kasvu algusele järgneva kümne päeva jooksul. Sügisel võib lämmastikväetist vaid erandkorras
Pimeda perioodi keskne roll. Fotoperiodism reaktsioon päeva ja öö pikkusele Pikapäeva taimed vaja üle 14h päikesevalgust Lühipäevataimed alla 14 tunni. Päevaneutraalsed päeva pikkusest sõltumatud taimed Taimed ei mõõta päeva pikkust, vaid pimeda aja vältust. 7. Õitsemise esile kutsumine. Vernaliseerimine. Vernamiseerimine - õitsemise esilekutsumine madalate temperatuuridega. Seda võivad vajada näiteks seemned ning ka taliteraviljad ja kaheaastased taimed. Õitsemise esilekutsumiseks on vaja, et pung läbiks kaks arengustaadiumit: 1- kompetentsuse omandamine. 2 determinatsioon. 8. Idanemine. Idanemispuhkus ja selle põhjused. Idanemise tingimused. Idanemine idu tungimine läbi seemnekesta. Idanemispuhkus kui taim on võimeline kohe peale emataimest vabanemist idanema, kuid ta ei tee seda. Idanemispuhkuse põhjused: 1 idu on ebapiisavalt arenenud 2 kestade läbimatus veele ja gaasile
Kõige optimaalsemasse sügavusse jõuavad väetise toitained künniga. 2) Kevadine. Antakse põhiliselt N-väetisi. P ja K antakse juhul, kui nad on jäänud andmata. Teatud mööndustega võib anda ka orgaanilisi väetisi. Kevadel võib anda komposte või hästi kõdunenud sõnnikut. Sellisel juhul tuleb kompostid mulda viia künniga. 3) Kesa väetamine (e. suvine). Kesa on põld, mida valmistatakse ette taliteraviljade külvamiseks. Taliteraviljad kasutavad hästi sõnniku otsemõju. P ja K anda soovitavalt perioodiliselt, aitab kaasa saagikvaliteedile. 2. KÜLVIAEGNE väetamine e. väetamine koos külviga. 1) Paiklik väetamine . koos külviga antakse ka väetis, kasutatakse teraviljadel.Väetist ei anta sinna, kus on teravilja seeme, vaid paikliku väetamisega viiakse väetised mõni
Pärist steppidelt, soojad ja päikese paistelised viljakad mullad. Idaneb 1-2 kraadi juures. Tõusmed taluvad 7-11 kraadist külma. Jahe kevad soodustab võrsemist. Nõudlik kultuur. Kasvuaeg 90- 110 päeva. Agrotehnikast Kasvatamisel lähtuda nõudlikusest- nisu, oder, kaer, segavili. Kevadel külvata esimesel võimalusel ja siis vähem kahjustusi kahjurite poolt. Valmib suvelõpus. Külv peab üigeaegselt, ühtlane külvisügavus, read sirgjonelised. Kaera läheb künniks vähem, Taliteraviljad Talirukis ja talinisu. Normaalseks elutegevuseks peavd olema teatud perioodi jahedas. Kuu kuni kaks kuud peavad olema jahedas 0 - +3 kraadi. Jarovisatsiooni staadium. Kõrge kasvuga, pika kasvuaeg, kevadiste tööde maht väiksem. Peavad läbi elama pika talvitusperioodi. Talub ainult 20 kraadi. Talirukis Tähtis leivavili, rukkiklii, põhk, soojuse suhtes vähenõuügisel peab moodustama 3-4 võrset, need talvituvad hästi, rukis võrdub kevasti hästi
lehed. Lehe tundlikus sõltub lehe vanusest - noor leht on tundlikum kui vanem. Pärast fotoperioodi tajumist käivitab leht signaalide ahela, mis peaks informeerima teisi taimeorganeid fotoperioodi algusest. 7. Õitsemise esile kutsumine. Vernaliseerimine. Enamik pikapäevataimedest vajavad normaalseks eluks ka jahedat perioodi (2-5º C). Seda nimetatakse vernalisatsiooniks e. jarovisatsiooniks. Jarovisatsiooni võivad vajada seemned, näiteks kibuvitsaseemned ei idane enne kahte aastat. Taliteraviljad ja kaheaastased taimed vajavad jarovisatsiooni teatud arengustaadiumis. Laialdased uurimused tubaka kohta on näidanud, et õitsemise esilekutsumiseks on vaja, et pung läbiks kaks arengustaadiumi. Esimeseks staadiumiks on kompetentsuse omandamine. Punga peetakse kompetentseks, kui ta on võimeline õitsema sobiva arengusignaali saabudes. Järgmiseks staadiumiks, mida kompetentne taimepung läbib, on determinatsioon (raku v. loote osade edasisearengusuuna määratletus)
Taimede kasvu ja arengu ning ef temp summal on kindlad seosed. NT. sirel hakkab õitsema, kui ef temp summa on üle 5C 210C. Saartel on temp madalam seal hakkab õitsema hiljem. Talirukis hakkab loomist kui ef temp summa on >5C 250C. Võime teat määral ette ennustada küpsust ja koristamise aega. Ef temp summa on aastati olnud erinev. Suurim >5C 1400C , on ka olnud >5C 870C. On oluline ka ef t-de summa sügisperioodil( 1. Sept- veg per lõpuni). See on oluline taliteraviljad kasvuks,neile ei avalda mõju suveper temp-d.Taliteraviljade opt külviaeg on rukki puhul aug kolmas dekaad, nisu puhul sept esimesed 5 päeva. Alates 1 sept on suurim 380C(1934), keskm 250C, väikseim 130C(1973). Talvine soojusreziim-seda isel veg temp summaga, mis on suurim 1890C (1941/42), keskmine800C, väikseim 200C (1960/61 ja 1974/75). Soojuse jaotus on Eestis küllaltki erinev. Kõige külmemad piirk-d on Põhja-Eesti ja Kesk- Eestis. Kõige soojemad Lõuna-,Kagu-,Edela-Eesti, saared
olema üle 10C püsivalt). Taimede kasvu ja arengu ning ef temp summal on kindlad seosed. NT. sirel hakkab õitsema, kui ef temp summa on üle 5C 210C. Saartel on temp madalam seal hakkab õitsema hiljem. Talirukis hakkab loomist kui ef temp summa on >5C 250C. Võime teat määral ette ennustada küpsust ja koristamise aega. Ef temp summa on aastati olnud erinev. Suurim >5C 1400C , on ka olnud >5C 870C. On oluline ka ef t-de summa sügisperioodil( 1. Sept- veg per lõpuni). See on oluline taliteraviljad kasvuks,neile ei avalda mõju suveper temp-d.Taliteraviljade opt külviaeg on rukki puhul aug kolmas dekaad, nisu puhul sept esimesed 5 päeva. Alates 1 sept on suurim 380C(1934), keskm 250C, väikseim 130C(1973). Talvine soojusreziim-seda isel veg temp summaga, mis on suurim 1890C (1941/42), keskmine800C, väikseim 200C (1960/61 ja 1974/75). Soojuse jaotus on Eestis küllaltki erinev. Kõige külmemad piirk-d on Põhja-Eesti ja Kesk-Eestis
..14 %) on saadud puhaslautades, kus allapanu ei kasutata või seda kasutatakse ainult loomade magamisasemetel Vedelsõnnik (kuivainet alla 8 %) saadakse lautades, kus allapanu üldse ei kasutata ja väljaheited eemaldatakse laudast veega Läga (kuivainet alla 5 %) on rohke vee kasutamisel saadud vedelsõnnik (sarnaneb reoveega) Sõnniku toiteelementide sisaldus oleneb loomade söötmisest ja allapanust ning sõnniku säilitamisest. Sõnnikut vajavad kartul ja juurviljad 40 60 t/ha, taliteraviljad 30 50 t/ha ja rohumaad rajamiseelselt 20-40 t/ha. Orgaaniline väetis tuleb mulda viia viivitamatult peale laotamist, et vältida toiteelementide kadusid. Orgaaniline väetis laotada väga ühtlaselt. Allapanuta orgaaniline väetis viia mulda koos põhuga. 55. Mineraal- ja lubiväetised Mineraalväetised · Lämmastikväetised neist on kõige suurem puudus muldades ja kõige tuntum on ammooniumsalpeeter (NH4NO3)
Suureneb huumusesisaldus mullas väetis, haljasväetiskultuurid Tõstab struktuuragregaatide stabiilsust Taimekasvatus Järelkultuuride kasvatamine Sügavkobestus, Drenaaž Allakülvid Toitainete transport alumistest kihtidest Taliteraviljad külvikorras Väheneb varakevadine niiskel mullal harimine Viljavahelduslik külvikord Paraneb struktuursus Muldade lupjamine • Tihenenud kihi kobestamine - sügavkobesti - spets. Ader Tugevajuureliste kultuuride kasvatamine • Liblikõielised - lutsern, mesikas, ida-kitsehernes • ristõielised – raps, rüps 24
käärimisprotsessi toimumist selles. Käärimata vedelsõnniku kasutamine põhjustab mulla füüsikaliste, keemiliste ja mikrobioloogiliste protsesside kahjustamist. Sõnniku kasutamine Orgaaniline väetis (nt sõnnik) põhjustab mullaviljakuse tõusu vaid siis, kui ta jõuab mulda. Iga haritava maa hektar peaks sõnnikut saama 4...5 aasta möödudes. Kõige paremini reageerivad sõnnikule kartul, juurviljad, taliteraviljad, mais. Hästi reageerivad sõnnikuga väetamisele ka viljapuud ja marjapõõsad. Sõnniku norm sõltub kasutada olevast kogusest, optimaalne 40...60t/ha (sõltuvalt väetatava kultuuri vajadustest). Ebapraktiline on väikeste sõnnikukoguste kasutamine (10...20t/ha), kuna sel juhul väheneb tööjõudlus ja halveneb laotusühtlikkus. Sõnnik tuleks laotamise järel kiiremas korras mulda künda. Vastasel korral suureneb oluliselt lämmastiku kadu
põhjalikult nende bioloogilisi iseärasusi. Kultuuride nõudlused on ühesugused nii tava- kui mahepõllunduses, kuid iga tehtud viga külvikorras maksab end topelt valusamini kätte, sest ,,möödalaskmisi" ei saa kergendada ega parandada keemiliste vahenditega. Sellest tulenevalt on vead (umbrohtumus, haiguste levik) raskemini parandatavad ning põllu kordasaamine nõuab rohkem aega. 9.5 Talvine taimkate Talvise taimkattena mõistetakse talvituvaid kultuure: taliteraviljad, taliraps, talirüps, kõrrelised ja liblikõielised heintaimed ning maitse- ja ravimtaimed. Nii põllumajanduslikust kui ka keskkonnakaitse seisukohast lähtudes tuleks külvikord planeerida nii, et oluline osa põldudest oleks talvel taimestikuga kaetud. See on vajalik eelkõige taimetoiteelementide kao ja nende põhjavette leostumise vältimiseks. Taliteravilja ja mitmeaastaste heintaimede kasvatamise kõrval on võimalus kasvatada ka vahekultuure. Vahekultuurid seovad eelnevast
Mõjusuund: vähendab koormust mullale Abinõu: minimeeritud (konserveeritud) mullaharimine Mõjusuund: mulla kandevõime parem. Paraneb mulla mikrobioloogiline tegevus Mõju piirkond: taimekasvatus Abinõu: huumusemajandus (põhk, orgaaniline väetis), haljasväetiskultuurid Abinõu: järelkultuuride kasvatamine, allakülvid Mõju suund: suureneb huumusesisaldus mullas. Tõstab struktuuragregaatide stabiilsust, sügavkobestus, trenaaz. Toitainete transport alumistest kihtidest Abinõu: taliteraviljad külvikorras. Viljavahelduslik külvikord. Muldade lupjamine Mõju suund: väheneb varakevadine niiskel mullal harimine, paraneb struktuursus Abinõud mullatihenemise vältimiseks: 1) mulla kobestamine - sügavkobesti - spetsiaalne ader 2) tugevajuureliste kultuuride kasvatamine - liblikõielised lutsern, mesikas, ida-kitsehernes; panna nad paariks aastaks kasvama - ristõielised raps, rüps 7 Indikaatortaimed:
annaabi.ee 
