Heina isekuumenemine võib viia ka heina isesüttimiseni. Selleks on vaja, et õhuhapnik pääseks virna sisse ja tekkiv soojus saaks liialt hajuda ümbritsevasse keskkonda. Kõige ohtlikum on selles suhtes 30%-lise niiskusesisaldusega heinavirn. Kui aga heinavirn on ventileeritav, siis seda ohtu ei ole, sest läbi virna liikuv õhk jahutab ka heina maha. Rohusilod ja silode konservandid Noor rohi on veiste parim suvine sööt, talvine sööt on kvaliteetne rohusilo. Sileerimine on taimse materjali säilitamisviis õhuvabas happelises keskkonnas. Happeline keskkond tekib piimhappekäärimise tulemusena. Sileerimine ei suurenda söödavust ja toiteväärtust, vaid ainult säilitab seda. Sileeritav materjal Haljasmass peab olema puhas, see ei tohi sisaldada mulda ega riknenud taimejäänuseid. Sileerimine on mikrobioloogiline protsess, mis soodustab piimhappebakterite tegevust ja pidurdab kahjulike võihappebakterite, roisubakterite, hallitusseente ja pärmide kasvu.
hoidlad on kitsamad https://www.youtube.com/watch?v=uoLxHeTNUWg Sügavkünd 20cm sügavuselt peale koristust CornHead •Ridade arv: 4, 6, 8, 12 või 16 •Realaius: 70 cm, 75 cm või 80 cm •Töölaius: 2,80 m kuni 12,80 m •Horisontaalne hekseldi: Mais Star SC, Mais Star Horizon, Horizon Star II Pilt 8. Kombainiheeder „CornHead“ •Vertikaalne hekseldi: Rota Disc, Horizon Star II Sileerimine Maisi sileerimisel saadakse hästikäärinud silo Üldjuhul kulgeb sileerimisprotsess 6 -7 nädalat, söötma võib seda hakata 2 nädala möödumisel Maisihoidla tuleb täita ja kinni katta nii kiiresti kui võimalik, kui hoidla täitmine kestab kauem kui 1 päev, on soovitav silomass katta Pilt 9. Maisisilo ööseks kilega Kasutatud materjalid ja pildid https://en.wikipedia.org/wiki/Maize https://www.pollumajandus.ee/uudised/2014/03/28/maisikasvatus-on-eestis-tousuteel-3
Campylobacter + + Thermus + Mycobacterium + Treponema palladium + + Rickettsia + + Biotehnoloogiline, toidutehnoloogiline rakendus hapendamine, sileerimine botoxi tootmine vein, õlu, leib termofiilsed rakusisesed valgud toidu- ja ravimitööstuses penitsilliin (taluvad väga hästi radiatsiooni) potensiaalne meditsiinis termostabiilsed ensüümid
õhtul, siis kui õhuniiskus on suurem. Heina võib kuivatada maas, toestel või ventileeritavatel pindadel. Maas kuivatamine on kõige lihtsam, aga hein on ilmastiku meelevallas, kaod on suured. Toestel kuivatamine on sobivam. Võib kasutada pressitud heina valmistamist, mehaniseeritav, lihtsam transportida ja säilitada, vajatakse 2-3 korda vähem ruumi. Keskmine heinakuupmeetri kaal on 50 kg, olenevalt sellest, kui kaua on vajunud. SILO ja rohu sileerimine karjamaarohi on alati kõige tervislikum sööt, kuid talvel peab seda asendama. Sileerimine on üks enam levinud ja kindlamaid roheiste taimede säilitamisviise. Silo söövad kõik mäletsejalised, ta parandab isu, soodustab seedeprotsesse ja rahuldab toitainete ning mineraalainete vajaduse. Silo söödaväärtus ei jää palju maha haljassööda väärtusest. Kaod on heina puhul 40-50%, silo tootmisel 25-30%, kuivsilo 15-25%, konservsilo 8-12%
Heina isekuumenemine võib viia ka heina isesüttimiseni. Selleks on vaja, et õhuhapnik pääseks virna sisse ja tekkiv soojus saaks liialt hajuda ümbritsevasse keskkonda. Kõige ohtlikum on selles suhtes 30%-lise niiskusesisaldusega heinavirn. Kui aga heinavirn on ventileeritav, siis seda ohtu ei ole, sest läbi virna liikuv õhk jahutab ka heina maha. 82) Rohusilod ja silode konservandid Noor rohi on veiste parim suvine sööt, talvine sööt on kvaliteetne rohusilo. Sileerimine on taimse materjali säilitamisviis õhuvabas happelises keskkonnas. Happeline keskkond tekib piimhappekäärimise tulemusena. Sileerimine ei suurenda söödavust ja toiteväärtust, vaid ainult säilitab seda. Sileeritav materjal Haljasmass peab olema puhas, see ei tohi sisaldada mulda ega riknenud taimejäänuseid. Sileerimine on mikrobioloogiline protsess, mis soodustab piimhappebakterite tegevust ja pidurdab kahjulike võihappebakterite, roisubakterite, hallitusseente ja pärmide kasvu.
21) Rohumaade rajamine uuskülvi teel, umbrohu tõrje, haigused ja kahjurid. loomadele anda. Silo väärtus moodustub kahest osast: 1) sileeritava rohu vaatusest ja 2) sileerimisprotsessis Rohumaade rajamine uuskülviga on kõige kiirem ja tõhusam, mis möödapääsmatu eelkõige vanade toimunud muututest. Sileerimine rohtu paremaks ei tee, küll aga toimub sileerimsprotsessis toitainetekadu umbrohtunud rohumaade uuendamisel. Külviks hästi ettevalmisatud muld peab olema tasane, piisavalt ning moodustub rida käärimisprodukte, mis võivad vähendada silo maitsvust. Niisiis iseloomustab silo tihendatud, kobestatud pinnakihi sügavus ei tohiks ületada 20-30 mm. kvaliteeti selle toiteväärtus ja söömus. Uuskülviviisid: 1
ohratoksiinid ja ergotalkaloidid (Fink-Gremmels, 2008). Karjamaarohus võib kasvada kottseen tungaltera, teatud kõrrelistele on iseloomulikud neile omased endofüütsed seened (Neotyphodium coenophialum kõrges aruheinas, Neotyphodium (Acremonium) lolii karjamaa raiheinas), mis produtseerivad ergotalkaloide, indooliühendeid, terpeene jt neurotoksilisi ja vasokonstriktoorseid ühendeid (Ronald, Riley ja Pestka, 2011). Haljassöötade konserveerimisel (sileerimine, kuivatamine) võivad ellu jääda juba niitmisel haljassöödas leidunud mükotoksiinid, lisaks võivad hallitused säilitamisel edasi kasvada. Ebaõige transpordi ja säilitamise käigus tekib mükotoksiine ka loomasöödaks mõeldud toiduainetetööstuse kõrvalproduktidesse (õlleraba, mahlade valmistamise jäägid jm) (Jouany1 ja Diaz, 2011). Teadlased on veendunud, et on veel arvukalt mükotoksiine, mida ei suudeta detekteerida
annaabi.ee 
