Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Taimekasvatus (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris

Söödatehnoloogia kordamisküsimused
1)Mullaviljakus ja maade hindamine
Mullaviljakuse all mõistetakse mulla võimet varustada taimi vee, õhu ja toitainetega . Kui täiuslikult mainitud protsess ühes või teises mullas kulgeb, sellest sõltubki kultuuride saagikus, mis on ühtlasi ka mullaviljakuse näitaja. Mulla kvaliteedi näitajaks on viljakus. Eristatakse kahte liiki viljakust :
  • looduslik- tekib looduslike tingimuste mõjul
  • efektiivne – inimese kaasabil tekkinud mulla viljakus (kuivendamine, metsaraie, väetamine, muldade harimine)
    Mullaviljakus on muutuv näitaja. Eesti muldi hakati hindama tootmisnäitaja järgi 17.sajandi teisel poolel, tänapäeval eristatakse Eestis 10 erinevat mulla koniteedi klassi: 1) klass 91-100 hindepunkti, 2) klass 81-90 hindepunkti(h.p.), 3) 71-80 h.p., 4) 61-70 h.p., 5) 51-60 h.p., 6) 41-50 h.p., 7) 31-40 h.p., 8) 21-30 h.p., 9)11-20 h.p., 10) 1-10 h.p.
    Keskmine on 35-50 hindepunkti. Looduslikel rohumaadel 10-20 hindepunkti.
    2) Mulla mehhaaniline koostis ja mullalõimis
    Muldade tootmisvõime oleneb mulla liigist ja mehaanilisest koostisest. Eristatakse mulla osi :
  • ibe – mulla osad, mis on väiksemad kui 0,01mm
  • savi – 0,01-0,1mm
  • liiv- 0,1-1mm
  • kruus – 1-10mm
  • kivi – üle 10mm
    Mullas oleva savi ja liiva sisalduse järgi eristatakse 9 mullalõimise liiki:
  • sõreliiv e. l1- 0-5% savi, ülejäänu liiv
  • sidusliiv e. l2 – savi3-5%, ülejäänu liiv
  • saviliiv e. sl –savi 10-20%
  • kerge liivsavi e. ls1 – savi 20-30%
  • keskmine liivsavi e. ls2 – savi 30-40%
  • raske liivsavi e. ls3 – savi 40-60%
  • kergesavi e. s1 – savi 50-60%
  • keskmine savi e. s2 – savi 65-80%
  • raske savi e. s3 – savi 80-100%
    Mulla harimise seisukohalt loetakse liivmuldi kergeteks , on põuakartlikud ja kergesti haritavad. Liivsavi ja saviliiv mullad on keskmise raskusega e. parasmullad. Savimullad on rasked ja niisked ning raskesti haritavad. Liivmuldadel moodustuvad mullaharimisega ümarad või pähkeljaid struktuurid . Keskmise raskusega muldadel tekivad rombjad või selinderjad struktuurid. Rasketel muldadel plaatjad struktuurid, kus vesi ja õhk halvasti liiguvad.
    Muldadekeemiline koostis sõltub muldade lähtekivimist, mille peal või millest muld tekkis. Eesti mullad on tekkinud vanaaegkonda jäävatest settekivimitest , need on lubjakivi , dolomiit , mergel savid ja liivakivid. Lubjakivi, dolomiit, ja mergel sisaldava kaltsiumi. Liiv ja liivakivi ( lõuna –Eesti) sisaldavad räni. Devoniajastu Kesk- Eesti savi (deluur) sisaldab Al, Fe, räni ja kaaliumi .
    Mulla keemiline koostis oleneb kihtidest.
    3) Mullatekke elementaarprotsessid
    Mulla tekkes eristatakse 7 olulist protsessi :
  • huumuse akumuleerimine - surnud taimeosade varisemine ja lagunemine . Mulla pinnale moodustub must, pruun või hall orgaaniline kiht – varisekiht, kõige pindmine .
  • kamardumine – künnikiht moodustub lagunenud orgaaniline aine ja mulla mineraalide segunemisel ( mutid ja vihmaussid). Mulla pinnal hallikas või must kiht, mida tumedam , seda viljakam.
  • turvastumine- soostumine , veerikkas hapniku vaeses keskkonnas, kus taimse varise lagunemine peatub. Mulla pinnale koguneb pruun või must lagunemata taimeosade kiht
  • leostumine – mullas olevad Ca ja Mg karbonaadid lagunevad happeliste väetiste (taimeosade) tõttu ja laguproduktid liiguvad vihmaveega sügavamatesse mulla kihtidesse. Ülemised kihid hõrenevad, muutuvad happeliseks
  • leetumine – protsess, kus mulla mineraalid lagunevad orgaaniliste hapete toimel. Laguproduktid liiguvad sügavuse suunas. mulla kihti tekib valkjas toitainete vaene ja ilma mikroobideta e. surnud kiht. Muld mutub happeliseks. Tekitavad eelkõige okaspuud . Nende varis jätab mulda palju happelisi aineid
  • lessiveerumine – protsess, kus sademete veega peened savi osakesed ja ibe kantakse sügavamatesse mulla kihtidesse. Savirikkad sügavamad kihid muutuvad vettpidavaks ja mulla ajutiselt või alaliselt märjaks – muld on savistunud
  • gleistumine- leiab aset veerikkas ja hapniku vaeses keskkonnas, kus mikroorganismid oma elutegevusega muudavad Fe2O3 liikuvaks FeO –ks. FeO ühineb savi mineraalidega ja mulda tekkivad hallikad, sinakad või glei osad. Gleist tekib mulda vettpidav ja õhu liikumist takistav mulla kiht.
    4) Kamar - karbonaatmullad
    Kamar-karbonaatmullad on kõrge karbonaatsusega, muldade areng vältab veel pinnakihtide karbonaatidest leostumise staadiumis . Alltüübid.
  • huumuskarbonaadid e. rendsiina – kujunevad välja kamardumis protsessina, Põhja – ja Lääne –Eesti aladel, kus pindmise huumuskihi paksus võib olla mõni cm-20cm, selle all lubjakivi või dolomiit. Looduses kadakakarjamaad. Huumus 4-8%, pH 5,5-8, N0,2-0,3%, P ja K üle 10 mg/ 100g mullas. Need mullad on parandamatud, kasutatakse looduslike karjamaadena.
  • tüüpilised kamar-karbonaatmullad ( K’, K’’, K’’’...K’’’’’) – levinud Põhja – ja Lääne –Eestis. Mulla profiil : künnikiht, sisseuhte kiht ja lähtekivim. pH 5-9, P ja K 8-20mg, huumus 3-8%. Eesti kõige viljakamad
  • leostunud kamar-karbonaatmullad (Ko) – levivad Kesk – Eestis. Leostumis protsessi tulemusel pH 5-7, N 0,1-0,2%, P ja K alla 10mg, huumust 2-4%. Niiskepoolsed põllumullad. (Arukased, sinililled)
    5) Leetunud mullad
    Leetunud e. leetjad kamar-karbonaatmullad (K1) – moodustuvad kamardumise ja lessiveerumise protsessi tulemusel. Levivad Kesk-Eestis. Huumust 2-5%, pH 5-7, N ,01%,P ja K 2-8mg. Need on märjad põllumullad, mis vajavad künnialuse kihi kobestamist ja väetamist.
    6) Soostunud kamarmullad
    a) gleistunud kamarmuld – tekib kamardumise ja gleistumise protsessiga. Levinud enamasti Põhja- ja Lääne- Eestis. Pindmine kiht huumus, selle all sisseuhtekiht gleipesadega. pH 6, huumus 3-10%, N 0,2-0,3%, P ja K alla 10 mg. Märjad põllumullad, vajavad kuivendamist ja mineraalväetisi.
    b) kamargleimuld (G) – tekib kamardumise ja gleistumise käigus, kus huumuskihi all tekib lausaldane gleikiht. Märjad rohumaa mullad. Levinud Põhja- ja Lääne- Eestis. pH 6-7, N 0,2-0,3%, p ja K alla 10 mg. Vajavad kuivendamist ja mineraalväetisi.
    c) turvastunud kamargleimuld (G1) – tekib
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Taimekasvatus #1 Taimekasvatus #2 Taimekasvatus #3 Taimekasvatus #4 Taimekasvatus #5 Taimekasvatus #6 Taimekasvatus #7 Taimekasvatus #8 Taimekasvatus #9 Taimekasvatus #10 Taimekasvatus #11 Taimekasvatus #12 Taimekasvatus #13 Taimekasvatus #14 Taimekasvatus #15 Taimekasvatus #16 Taimekasvatus #17 Taimekasvatus #18 Taimekasvatus #19 Taimekasvatus #20 Taimekasvatus #21 Taimekasvatus #22
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 22 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-02-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 64 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor kuusiku Õppematerjali autor

    Lisainfo

    muld,harimine väetamine
    konspekt

    Mõisted

    eesti mullad, devoniajastu kesk, kamar, rendsiina, huumus 4, ph 5, leetunud, levivad kesk, huumus 3, ph 6, ph 4, pindmine huumus, ph 4, ph 2, ph 2, mullad, koosnevad roht, pindkiht, erodeeritud, deluviaalsed mullad, järgnev töö, ainuõige, koorimine, umbrohtude maa, normaalne mullaniiskus, erinevuseks, harimise sügavus, äestada, mugulad, mittevalivad, nh4, no3, nh3no3, amooniumsulfaat, amooniumkloriid, karbamiid, osaleb n, k puudujääk, ülesanne taimerakkudes, ca puudujääk, mg puudus, cu puudusel, cu väetisi, puuderdamiseks 50, b puuduses, mo vähesus, mangaan, rohumaa, kserofiilsed, hüdrofiilsed, heintaimede liigid, sellised lehed, põõsad, kadakate võrsed, põõsastest mürgine, poolpõõsad, rohumaal, enamsti lääne, lühiealised, pikkaealised, erivarajased, varavalmivad, hiljavalmivad, looduslikud kult, samblad, samblikud, vegetatiivne lühiõrse, pikkvõrse, võsundiline, tiheda puhmikuline, vartega, võrsumise laadiga, liblikõielistel, kevadine kasvfaas, võrsumise, õisiku loomine, õitsemine, vilja kandmine, varuaineteks, 150, hübriidlutserni 4, karjamaal 8, pealisheinad, nt põld, alusheinad, vahepealsed, kult taimedel, 1 lü, tegeva, päide, rohumaade väetamine, n allikaid, mulla n, kerahein 170, lubiväetised, muudavad mitme, lehmad, lehm, hobustele, karjatamine, noorhobustele 30, jagatakse püsi, sigade karjatamine, ehitatakse 5, rõrgel, heinategu, heinateo eelisteks, mõnel suvel, vihmastel suvedel, võimalikke koristusviise, noor rohi, sileerimine, sileerimine, närvutamine, toitainete kaod, kuivainesisalduse tõttu, keemilised lisandid, närbsilo, kuivsilo, siloben

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    19
    doc
    Taimekasvatuseksam
    18
    doc
    Taimekasvatuse eksam
    20
    docx
    Taimekasvatuse üldkursus
    54
    pdf
    Lambakasvatus
    8
    docx
    Taimekasvatus-loeng
    528
    doc
    Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
    9
    doc
    Taimekasvatuse kordamine
    10
    docx
    Taimekasvatuse üldkursus





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun