PÕLLUMEHE AASTARING Ülevaade teraviljakasvatusest Orgaanilised väetised: 1.vedelsõnnik ehk läga 2.poolvedel sõnnik 3.tahke sõnnik 4.teised- saepuru, põhk, turvas Kündmne Täidetakse kolme tehnoloogilist ülesannet: 1.Mulla pööramine 2.Murendamine- kobestamine 3.Väiksemas ulatuses segamine Kõrre koorimine,randaalimine Mulla pindmise kihi 7-12cm pööramine, murendamine, kobestamine, segamine ja umbrohujuurte ning võsundite läbilõikamine Randaalimine- lõigatakse juured mitmeks, taim lõpuks sureb Kultiveerimine Ülesandeks on mulla pindmise kihi kobestamine, segamine, umbrohtude hävitamine Äestamine Pindmise kihi 3-4cm paremaks tegemine Rullimine Mullapinna tihendamine, mulla ja seemnete vahelise kontakti parandamine Põllu kaanetamine Põllul olevad veekapillaarid suletakse, et niiskus välja ei lähek
TAIMEKASVATUS KORDAMISKÜSIMUSED 1.Kultuurtaimede saagi organid 1.JUUR-peet, kaalikas, naeris, porgand, petersell, redis, mustjuur 2.VARS-kõrrelised ja liblikõielised 3.VÕRSE OSAD Hüpokotüül-peet, kaalikas, naeris Vars-nuikapsas, söödakapsas, kartul, lina, kanep Leht-salat, spinat Lehe osad-seller, tubakas, sibul 4.ÕIED-lillkapsas, brokkolikapsas, humal 5.SEEMNED JA VILJAD-teraviljad, kaunviljad, õlitaimed, viliköögiviljad (hästisäilitatavad võrreldes teiste taime osadega) 2.Teraviljade külvisenormid (kg/ha) ja 1000 seemne mass (g) Külvisenormi all mõistetakse pinnaseühikule külvatavate idanevate seemnete arvu või külvise massi kg/ha. Esimesel juhul näidatakse idanevate seemnete arv 1 m 2 kohta. Kaaluline külvisenorm kilogrammides hektarile arvutatakse pinnaühikule külvatavate idanevate seemnete alusel, kusjuures arvestatakse seemnepartii seemnete suurust (100 seemne massi g) ja külvieväärtust. Pinnaühikule külvatavate seemnete arvust
mõju keskkonnale. Seoses sellega peavad taimekasvatajad alluma määrusele, mis kohustavad neid kasutama keskkonnasõbralikku tehnikat ja tehnoloogiat, mis vähendab vee ja õhu saastumist. Teatud määral hakatakse sõltuma keskkonnakaitsest-see tähendab mida, kus ja kuidas üldse kasvatada. 3. Täppis- ja informatiiv-intensiivviljelus Seoses teaduse, tehnika ja tehnoloogiaalaste saavutuste rakendamisega paraneb toodangu kvaliteet. Tänu rohkele informatsioonile saavad viljelejad kontrollida taimekasvatuse bioloogilisi protsesse ja neisse ka üha enam sekkuda. 4. Spetsiifilise toorme osakaal suureneb Lihtsast masstootmisest kujuneb üha enam spetsiifiliste omadustega toorme tootmine. Praegu on põllumajanduse turustus-jaotussüsteem suunatud suurte koguste lihtkäsitlemisele, spetsiifiline toore aga nõuab erikäsitlust, ka erilisi säilitustingimusi. 5. Tootmis-töötlus-turustusahelate moodustumine Tuleb hakata looma tihedamaid sidemeid tootjate ja toodangu töötlejate-turustajate vahel. 2
TERAVILJAD.Kordamine taimekasvatuse üldkursuse eksamiks HMK katteseemnetaimed Klass Üheidulehelised Selts Kõrrelised Sugukond kõrrelised Teraviljad jagatakse kahte rühma nende bioloogiliste, morfoloogiliste ja majanduslike omaduste järgi: soojanõue, niiskus, reageerimine päeva pikkusele, tera pikivao ( keskvao ) esinemine, idujuurte arv, algarenemine, tali- ja suvivormide esinemine. Tüüpilised ehk I rühma teraviljad : Nisu, oder, rukis, kaer Hirsilaadsed ehk II rühma teraviljad : Mais, hirss, sorgo, riis Roheline revolutsioon : Roheline revolutsioon oli 1940ndatest kuni 1970ndate lõpuni arengumaades toimunud põllumajandustoodangu järsk suurenemine. Rohelise revolutsiooni tegi võimalikuks uute ja produktiivsete taimesortide (eeskätt teraviljasortide) kasutuselevõtuga. Rohelise revolutsiooni "isaks" on nimetatud USA agronoomi Norman Borlaugi ( tegeles uute nisu sortide aretamisega , mille tulemusel nisu sordid saavutasid hea seisukindluse ja kõrge saagipotensiaali.
Kordamisküsimused õppeaines PK.0541TAIMEKASVATUSE ÜLDKURSUS 1. Taimekasvatuse areng ja lähitulevik, taimekasvatuses kasutatavad uurimismeetodid Taimekasvatuses kasutatavad uurimismeetodid 1. Põldkatsete meetod - uuritakse sordi, külvise kvaliteedi, külviaja, külviviisi jms. mõju saagile ja selle kvaliteedile · Põldkatsete puuduseks on töömahukus ja kordumatus täpselt samasuguste tingimuste puudumisetõttu 2. Nõukatsete meetod - taimi kasvatatakse vegetatsiooninõudes, mis asuvad reguleeritavates
loomapõhised söödad (kellele mida söödad ja miks jne), mürgiseid taimi peaks tundma jne. ala mida hobune sööb ja miks ta peab tihti sööma jne ja loomasöödad eraldi ka, eri teraviljade, kartulite jms kohta pead oskama rääkida Proteiin Üks reaalsemaid teid söötade valgu puudujäägi katmiseks on selliste taimede kasvatamise suurendamine, mille toorproteiini sisaldus on suurem. Kõige parimaid tulemusi andvateks meetmeteks on: 1) laiendada liblikõieliste heintaimede kasvupinda ja intensiivistada kõigi heintaimede viljelemist; 2) kasvatada enam ida-kitsehernest; 3) laiendada kaunviljade kasvupinda; 4) kasvatada rohkem rapsi ja teisi valgurikkaid kultuure. Rohusöödad rahuldavad veiste energia-, proteiini-, vitamiini- ja mineraalainete targe ning on vajaliku mahukuse ning koredusega. Loomad on oma evolutsiooni käigus kõige paremini kohastunud aastatuhandeid põhisöödaks olnud heintaimede keemilisele koostisele. Oluliseks tuleks pidada ka heintaimede vil
Kultuurtaimed on järjekindlalt aias, põllul ja istandikes kasvatatavad taimed. Kultuurtaimed jaotatakse põlvnemise käigu järgi: 1. Primaarsed ehk otseselt võetud ja valitud looduslikud vormid. Nisu 2. Sekundaarsed, Levisid algul umbrohuna, kuid hiljem hakati kultuurtamedena kasvatama. Rukis Sort- kultuurtaimede kõige madalam süsemaatika üksus. Isetolmlevatel sort on liin, vegetatiivsetel sort on kloon. Risttolmlejatel kitsam või laiem populatsioon. Kasutusviisi järgi põllukultuurid: 1. Toiduks 2. Söödaks 3. Tehniliseks tarbeks I Tera ja kaunviljad: 1. Tavalised teraviljad (taliteraviljad, suviteraviljad) 2. Mujal maailmas: Riis, hirss, sorgo, mais 3. Mittekõrrelised teraviljad: tatar 4. Kaunviljad (hernes, uba, lääts II Mugul ja juurviljad, kõrvitsalised 1. Kartul, maapirn, naeris, porgan III Põldheinad 1. Üheaastane raihein, Mitmeaastased kõrrelised timut, Mitmeaastased liblikõielised lutsernid IV Õli- ja eete
Botaanika loeng 04.09 Botaanikat võib jagada: · Taime morfoloogia · Taime anatoomia · Taime füsioloogia · Taime geneetika · Taime embrüloogia · Taime ökoloogia · Taime geograafia Roheliste autotroofsete taimede põhiülesanne on fotosüntees(orgaanilise aine tootmine). Loomaarsti ja botaanika seos looma terviserikke korral kasutame rohtu Paljudel juhtudel on taimed kahjulikud, põhjustavad tervisehäireid võ rikuvad loomakasvatuslikku toodangut(piimale värvi anda, liha maitse, lambavill). Taimerakk · Koosneb rakkudest, erineb loomarakkudest ehituselt o Rakukest o Vakuoolid rakumahlaga o Kuju ja suurus väga mitmesugune(oleneb asukohast). Optimaalne on ümmargune kuju, sest soojakadu väikseim o Ainuraksed on kerakujulised Kuju järgu on kaks rühma: 1. Parenhüümsed rakud pikkus ja laius enamvähem samad 2. Prosenhüümsed rak
Kõik kommentaarid