1.loomade tervist ja toodangut võivad kahjustada, 2.halva söödavusega, madalasaagilised, 3.suurte saagikadudega, 4.takistavad kultuurliikide kasvu. Kui võilille üle 20% taimikus nimetatakse umbrohuks. Umbrohu tõrjet tehase kahe erineva spetsiifikaga 1. Profülaktiline ehk kaudne 2. Otsene tõrje Kaudne: umbrohtude niitmine enne õitsemist, kui karjamaalt, aedade alt ja teepeenardelt. Umbrohu puhta seemne kasvatamine. Umbrohust puhta sõnniku kasutamine. Rohumaa külvi kordade kasutamine. Katteviljatata karjamaa rajamine. Rasketehnika ja erosiooni töttu tekkinud tühikute parandamine. Reegli ja korrapärane karjatamine hooldus. Ülekarjatamine võib tekitada tühikuid. Korralik intesiivne väetamine soodustab kultuuride kasvu ja surub umbrohud alla. Otsene: Olemas mehaaniline, keemiline ja bioloogiline tõrje. Mehaaniline- umbrohud kitkustakse välja, torkimine, hävitamine mulla harimisega, on töökulu nõudvad.
Luhtkastevarre puhul ei ole õige niita väga madalalt, sest tihedad puhmad takistavad niitmist. Äästamine, rullimine ja mõned teised võtted. Rooja hunniku all võivad heintaimed hukkuda ja asemele võivad kasvada väljaheites olnud umbrohu seemnetest umbrohud. Toitainete tagastamine on kasulik, parandab mulla viljakust, halb on see,et teda on ebaühlaselt. Rooja laotamine ühlustab toitainete jaotust karajamaa pinnale. Võib äästada vaid spetsiaalse karjamaa äkkega, mis ei vigasta rohumaa kamarat. Karjamaad äestavad tihti ka mullamutid. Hea karjamaal võib olla tuhat või enam mullamuti hunnikut. Karjamaa muutub mättalikks. Umbrohud. Umbrohu all mõistetakse kõiki neid taimi, mida inimesed ei kultiveeri kuid mis on ajalooliselt kohanenud kultuurtaimede kasvutingimustega, kasvad koos nendega ja kahjustavad nende saagikust. Võõrkultuurideks nimetatakse teisi kultuurtaimi , mis kasvavad põhikultuuride hulgas. Umbrohtude kahju tekitamine.
inimese poolt ümber kujundatud looduslikku kooslust, mis sellisena püsib mõõduka inimmõju, eeskätt niitmise ja karjatamise abil. Poolloodusliku kooslusena mõistetakse puisniitu, puiskarjamaad, rannaniitu, lamminiitu, soostunud- ja sooniitu, loopealset, kadastikku, nõmme või aruniitu. Kuni 20. sajandi keskpaigani toodeti taludes põhiline rohusööt poollooduslikelt rohumaadelt. 1939. aasta põllumajandusloenduse andmetel oli kultuurrohumaid vaid 3,4% kogu rohumaa pindalast. Mehaniseeritud tootmisele üleminekuga kaasnes madalama tootlikkusega rohumaade kasutamata jätmine ja seetõttu on viimase poole sajandi jooksul poollooduslike koosluste pindala oluliselt kahanenud. Puisniitude pindala on viimase 70 aasta jooksul vähenenud ligi sada korda, praegu on Eestis niidetavaid puisniite u 1500 ha. Eestis on heas seisukorras loopealseid 9000, hooldatavaid luhtasid u 15000, puiskarjamaid 3000 ha. 2007. aasta põllumajandusstatistika järgi kasvatati
6) Soostunud kamarmullad a) gleistunud kamarmuld tekib kamardumise ja gleistumise protsessiga. Levinud enamasti Põhja- ja Lääne- Eestis. Pindmine kiht huumus, selle all sisseuhtekiht gleipesadega. pH 6, huumus 3-10%, N 0,2-0,3%, P ja K alla 10 mg. Märjad põllumullad, vajavad kuivendamist ja mineraalväetisi. b) kamargleimuld (G) tekib kamardumise ja gleistumise käigus, kus huumuskihi all tekib lausaldane gleikiht. Märjad rohumaa mullad. Levinud Põhja- ja Lääne- Eestis. pH 6-7, N 0,2- 0,3%, p ja K alla 10 mg. Vajavad kuivendamist ja mineraalväetisi. c) turvastunud kamargleimuld (G1) tekib kamardumise ja soostumise tagajärjel. 30 cm turvast , selle all gleikiht. Põhja- ja Lääne Eesti rohumaade mullad. pH 4-6, huumus 10% piires, N 0,2-0,3%, P ja K alla 10 mg. Alaliselt märjad, vajavad kuivendamist ja mineraalväetisi. 7) Soostunud leetmullad
Murutaimed Aasnurmikas Aasnurmikas ( Poa pratensis L. ) ,,ESTO" Aretaja Herbert Korjus. Sordilehte kantud 1980 aastal Sorditüüp: Võsundiline muru- ja söödasort, 65-85 cm kõrgune alushein. Tallamiskindla muru rajamiseks päikesepaistelisele Kasutus: kasvukohale, pikaajalise kultuurkarjamaa ja niidu seemnesegude komponent. Eelistab parasniiskeid, hästi õhustatud, huumus- ja Mullastik: lubjarikkaid mineraalmuldi, sobivad ka lühiajaliselt üleujutatavad lammimullad ja hästilagunenud turvas-mullad. Puhaskülvis 13, segukülvis 2-4 kg/ha, murule 6 grammi Külvisenorm: ruutmeetrile. Külviaeg: Juuli lõpuni. Punane, roosa ja valge ristik, lutsern, põldtimut, harilik Kaasliigid: aruhein, karjamaa-raihein, punane aruhein, aas-rebase-saba, kerahein, ohtetu luste, päideroog. Sa
piiratud kasutusega aladele. Viimased on sellised kohad mis on kartuli ja teravilja kasvatamiseks vähesobivad. Rohumaaks sobivad üldjuhul kõik mineraalmullad välja arvatud liivad ja kruusad. Karjamaad Piimakarjale võib karjamaa rajada kõikidele muldadele, mis sobivad heintaimede kasvatamiseks . Siiski peaks jälgima, et võimaluse piires oleks need paremad pinnad, sest lüpsilehmade toodang sõltub karjamaast. Noorloomadele võib rajada rohumaa ka igasugusele mullale kuid valitakse siiski vähemviljakad alad võrreldes lüpsilehmade karjamaaga. Vasikate karjamaa tuleb rajada hästi viljakale mineraalmullale. Vasikate karjatamiseks peab rohi olema hästi toitaineterikas ja peeneleheline. Lammaste karjamaa peab paiknema kuivemal kasvukohal. Niisketes kasvukohtades levivad lammaste haigused (maksakaan). Kuivad kasvukohad on tavaliselt vähemviljakad. Mineraalväetiste kõrge hinna tõttu kasutatakse neid minimaalselt
Kultuurtaimed on järjekindlalt aias, põllul ja istandikes kasvatatavad taimed. Kultuurtaimed jaotatakse põlvnemise käigu järgi: 1. Primaarsed ehk otseselt võetud ja valitud looduslikud vormid. Nisu 2. Sekundaarsed, Levisid algul umbrohuna, kuid hiljem hakati kultuurtamedena kasvatama. Rukis Sort- kultuurtaimede kõige madalam süsemaatika üksus. Isetolmlevatel sort on liin, vegetatiivsetel sort on kloon. Risttolmlejatel kitsam või laiem populatsioon. Kasutusviisi järgi põllukultuurid: 1. Toiduks 2. Söödaks 3. Tehniliseks tarbeks I Tera ja kaunviljad: 1. Tavalised teraviljad (taliteraviljad, suviteraviljad) 2. Mujal maailmas: Riis, hirss, sorgo, mais 3. Mittekõrrelised teraviljad: tatar 4. Kaunviljad (hernes, uba, lääts II Mugul ja juurviljad, kõrvitsalised 1. Kartul, maapirn, naeris, porgan III Põldheinad 1. Üheaastane raihein, Mitmeaastased kõrrelised timut, Mitmeaastased liblikõielised lutsernid IV Õli- ja eete
Karjatamise kestuse all mõeldakse aega, mille vältel ühe karjatamisringi ajal on loomad ühes koplis. Heintaimede tervise seisukohalt ei tohiks olla see nii pikk, et loomad saaksid süüa esimesel päeval kärbitud rohuädalat. Kevadel kasvab kolme- nelja päevaga söödav ädal. Loomade seisukohalt on see veelgi tähtsam. Esimesel päeval söövad loomad 60-80 kg rohtu päevas. Teisel päeval 40-50 kg, kolmandal päeval veelgi vähem. Karjas võivad olla ka haiged lehmad ja rohumaa muutub nakkusallikaks. Väljaheited reostavad rohu ja loomad võivad nakatuda. Karjatamisringide arv meie kliimas 4-7, sõltuvalt rohukamarast. Kõige sagedamini võib karjatada valge ristiku rohukamarat. Keraheinarohke rohukamar talub 4-5 karjatamisringi. Karjatamise kõrgus peale karjatamist sõltub karjamaa tüübist: aluskõrrelistel 4-5 cm ja pealiskõrrelistel 5-6 cm. Lisasöötmine(kontsentraadid, karesööt?). Loomad söövad 3% kuivainet oma kehakaalust. Karjatamise viisid 1
Kõik kommentaarid