Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Rohumaaviljeluse kordamisküsimuste vastused (0)

4 HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
2
1) Rohumaade majanduslik ja keskonnakaitseline tähtsus Eeslis
Eesti suhteliselt niiske klnma ja mitmekesine mullastik soodustavad rohumaaviljelust. Heintaimede osa Eestis on asendamatu ja mitmekülgne \õimalda\ad toota loomadele täisväärtuslikku põlnsoota, säilitavad ja tõstavad inullav iljakust Liblikõielised rohumaataimed seovad õhulämmastikku |a säästavad suuri kulutusi mineraalsetele lämmastikväetistele. Rohumaakooslused on nn. bioloogilisteks liitriteks keskkonnarcosluse vähendamisel, eriti veekogude ümbruses.Rohumaataimi kasut Erineva otstarbega murudes, puhkemaastikutel turismitaludes. Kchvematel. piiratud kasutussobivusega muldadel, annavad rohumaad suurema saagi ja aastali tunduvalt stabiilsema saagi kui teised kultuurid. Väga oluline osa on rohumaadel vee-, tuule-, ja tehnogeense erosiooni tõkestamisel. Püsirohumaal on aastaringselt olemas tiheda |uurestikuga väetisameid neelav taimkate . Tihe rohumaa taimik takistab kallakulistel aladel väetisainete ärakandumist ka pindmise äravooluga Seoseisa haritava maa ajutise või pikaaialise käsutusest väljalangemisega Eestis, kerkib kohati esiplaanile rohumaa uudne roll mulla viljelusväärtuse säilitajana
2) Rohumaaviljeluse areng ja perspektiivid Eestis
Eesti geograafiline asend ja sellest tulenev ilmastik, nagu küllaldased sademed taimekasvuperioodil ja mõõdukas temperatuur on soodsad mitmeaastaste heintaimede kasvuks. Erinevalt teistest kultuuridest on rohumaadelt võimalik ühe aasta jooksul saada karjatamise või niitmise teel mitu saaki ja see on olnud stabiilne. Piirkonnas, kus sademete hulk ületab aurumise ning vihmavabu päevi ja perioode on vähe, nii nagu on see Eestis, tagab heintaimede kasvatamine ja õige tehnoloogia rakendamine kõige kvaliteetsema sööda Heintaimede asendamatu osa seisneb mullaviljakuse säilitamises ja tõstmises, õhulämmastiku sidumises, raskelt haritavate kiviste ja madala viljakusega muldade ning turvasmuldade tõhusas käsutamises. Eestis on arendatud mitmekülgsete omadustega veisetõud, kes on võimelised hästi väärindama rohusöötasid. Kultuurrohumaade viljelemine Eesti kliima- ja mullastikutingimustes on olnud edukas.
Rohumaad võib jagada:
  • kultuurrohumaad
  • poollooduslikud rohumaad ( puisniidud , puiskariamaa, loopealsed , alvarid)
  • looduslikud rohumaad
    3) Rohumaade saagipotentsiaal ning rohu kastitusviisid, rohusöötade liigid
    Rohusöödad: silo , hein
    Rohtu kasutataksegi siis kas silo või heina tegemiseks. Heina käsutatakse kas väiketootjate poolt või siis ka teatud määral suurte karjade pidamisel( kinnis - ja haigete loomade ning vasikate söödana)
    Silo liigid: pallsilo, märgsilo, kuivsilo , närbsilo.
    Silo on parem sööt, sest tema proteiinisisaldus on suurem kui heinal.
    5) kultuurrohuniaadel kasvalatavale liblikõieliste taimede kasv ja areng
    ning eluiga
    Taimeliigid : punane ristik , roosa ristik, valge nslik. hübriidlutsern, sirplutsern, ida­kitsehernes, harilik nõiahammas, valge mesikas
    Punane ristik: Püstiste või tõusvate 20-70 cm pikkustejvartega puhmikulme pealishein.
    Kasut. kanamaal ja niidul Kestvus 2 aastat.
    Roosa ristik: on tõusvale ja punasest ristikust lühemate vartega puhmikulme pealishein.
    Kasut niilul ja põldheinana Kestvus 2 aastat.
    Valge ristik: on pikkade, lamavate, sõlmedest juurduvate vartega 5-30 cm kõrgune alushem
    Kasut. murude seemnesegudes |a kestvus 4-5 aastat.
    Hübnidlutsem on puhmikulme pealishein, mida kasut. niidul ja kestvus 4-5 aastat
    Sirplutsern: Puhmikulme pealis- või alushem, mida kasut niidul, kestvus üle 10 aasta
    Ida-kitsehernes on püstiste, õõnsate, ülaosas hargnevate kuni 200 cm kõrguste vartega
    pealishein. Niit ja 10 aastat
    H. nõiahammas: Puhmikuline pealishein, 50-60 cm. niitja karjamaa , 4-6 aastat.
    Arengu iseärasused:
  • Vegetatiivne paljunemine on nõrgem kui kõrrelistel.
  • Võrsumislaad on erinev - puhmikuline, võsundiline, juurevõrseline, maapealsete
    lamavate vartega
  • Võrsumisel on kahte tüüpi võrseid:
    a)varreta lühi võrsed
    b) generatiiv e. pikkvõrsed- vars hargneb
  • Lehtede kuju, neil on liitlehed.
  • On putuktolmlejad, kõrrelised on tuultolmleiad.
    Liikide eluiga:
    1 )Üheaastased
    N: murunurmikas
    2) 2-aastased. Esimesel aastal ei õitse, õitsevad teisel aastal ja siis surevad.
    N: mesikas, itaalia raihein
    3) Mitmeaastased
    a) lühikene eluiga ehk kuni 4 aastat
    N: punane ristik, karjamaa raihein
    b) keskmine eluiga ehk 5-7 aastat
    N: valge ristik, timut
    c) pika elueaga ehk 8-....
    N: ida-kitsehernes, aas- rebasesaba
    Liigid jaotatakse veel:
  • Varajased ( kerahein , ida-kitsehernes)
  • Keskmise niiteajaga ( päideroog, punane ristik)
  • Hilisemapoolsed liigid (timut, hiline punane ristik)
    7) Kultuurrohumaadel kasvatavate kõrreliste taimede kasv ja areng eluiga
    Liigid: Põldtimut, Harilik aruhein , H. kerahein, Aas-rebasesaba, Päideroog, Roog­aruhein, Aasnunnikas, Punane aruhein jne.
    Põldtimut: 20-100 cm pikkuste kõrtega hõredapuhmikuiine pealishein. Kasut põld­hein ja niit. Kestvus 5-6 ja isegi roheni aastaid.
    H aruhein: on peente, 30-120 cm pikkuste längus kõrtega hõredapuhmikuiine pealishein. Kasut. kultuurkarjamaal, niidul, põldheinas ja murude rajamisel. Kestvus on 5-6 aastat.
    H kerahein: on 40-130 cm pikkuste püstiste kõrtega hõredapuhmikuiine pealishein. Kasut. karjamaal ja niidul ning kestvus 10-13 aastat.
    Karjamaa raihein: On hõredapuhmikuiine 30-70 cm kõrge. Kasut. karjamaal ja murudes Kestvušjpn üle 10 aasta.
    Liikide eluiga:
    1) Üheaastased
    N: murunurmikas
    2) 2-aastased. Esimesel aastal ei õitse, õitsevad teisel aastal ja siis surevad.
    N: mesikas, itaalia raihein
    3) Mitmeaastased
    a) lühikene eluiga ehk kuni 4 aastat
    N: punane ristik, karjamaa raihein
    b) keskmine eluiga ehk 5-7 aastat
    N: valge ristik, timut
    c) pika elueaga ehk 8-....
    N: ida-kitsehernes, aas-rebasesaba
    Liigid jaotatakse veel:
    • Varajased (kerahein, ida-kitsehernes)
    • Keskmise niiteajaga ( päideroog, punane nstik)
    • Hilisemapoolsed liigid (timut, hiline punane ristik)
    8)Kultuurrohumaadel esinevad tähtsamad rohundid, nende majanduslik iseloomustus
    Rohundid: On kõikide ülejäänud sugukondade taimed( siia hulka ei kuulu siis kõrrelised, liblikõielised ja lõikeheinalised), mis võivad rohumaadel kasvada, kuid inimene ei ole neid ise külvanud. Näiteks
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Rohumaaviljeluse kordamisküsimuste vastused #1 Rohumaaviljeluse kordamisküsimuste vastused #2
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-01-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 124 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor suslu Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Mõisted


    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    6
    rtf
    Agrokeemia kordamisküsimuste vastused
    7
    doc
    Söötmisõpetuse kordamisküsimuste vastused
    6
    doc
    Kordamisküsimustele vastused
    82
    doc
    Eksami kordamisküsimuste vastused
    18
    doc
    ÖKOLOOGIA kordamisküsimuste vastused 2012
    34
    doc
    Kordamisküsimuste vastused
    102
    docx
    Turbatootmise kordamisküsimuste vastused
    19
    doc
    Kordamisküsimuste vastused



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun