Agronoomia (0)

Agrokliima
Mõjutab Läänemeri, Atlandi ookean, Ida- Euroopa tasandik ja Põhja jäämeri. Meie territooriumil läheb mereline kliima üle mandriliseks, eriti kagu suunas. Suurte veekogude lähedus mõjutab temperatuure . Taimekasvule oluline soojusreziimi iseloomustab efektiivsed temperatuurid, selle all mõistame üle +5 kraadi temperatuure, siis taimed kasvavad ja arenevad. Aktiivsed temperatuurid- ööpäeva keskmised temperatuurid, mis ületavad 10 kraadi päevas. Muld - maakoore pindmine kobe kiht, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid , mis muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Muld moodustub eri kivimitele, eestis: jää- ja pärast settekivimid , oluliseks muldi kujundavad faktorid rohelised taimed, mikroorganismid ja teised elusorganismid . Kõige olulisem on viljakus- võime varustada kasvavaid taimi toiteelemenditega ja veega, ning taimejuuri hapnikuga.
Põhja- Eesti- viljakad aluselised mullad ( ei kasva lina- liiga aluseline)
Lõuna- Eesti- ei kasva lutsern (hapelist mulda vaja)
Mikroorganismid- tähtsad
Väetisteks nim aineid mis parandavad taimede toitumistingimusi ja selle kaudu suurendavad taimekasvatustoodangut või parandavad selle kvaliteeti.parandatakse mulla bioloogilisi omadusi.
Päritolus ja tekkelaadid- jaotatakse
Looduslikud- turvas .lubisetted, paekivi jahu, toorfosfaat.
kunstlikud- looduslike ainete tehnilise ja keemilise töötlemise tulemusena, fosforväetised
sünteetilised ­ mitmeid lähtematerjale kasutades- lämmastikväetis
toimekiirusealusel- kiirelt ja aeglaselt
kiired- kergesti lahustuvad lahused
aeglased- hakkavad mõjuma teatud aja möödudes
Taim muld väetis
Väetamisviisid: hajusalt, paiklikult, reaskünnis,
Põhitoitained- N- 0,1-0,3% ; rohkem karbonaatsetes muldades esineb orgaaniliste ühenditena, väetis, bakterid , liblikõielistel taimedel elavab mügarbakterid.
Fosfor - 0,1-0,2%- 1/3 orgaanilistes ühendites, Kaalium - 1,3- 3,5%-
Orgaanilised väetised- loomse või taimse päritoluga ained, sisaldab põhitoite aineid- NPK- mikroelemendid . Mikroorganismid, NT: Sõnnik, virts, läga, turvas, kompostid, liha ja verejahu, mereadru, haljasväetis,
Mõju mullale- rikkastab mulda huumusega, ¾ laguneb ja ¼ huumusvaru täienduseks, sõnniku andmisel tekkivad mullas aktiisvesed huumusained, mis kasvustimulaatorid, soodustab paremini mineraalväetise kasutust, parandavad mulla struktuuri, vee ja õhureziim taimedele soodsam , tõstavad mulla puhverdus võimet, tõstavad mulla mikrobioloogislist tegevust. Rikkastab CO 2 , soodustab fotosünteesi,
Sõnnik. Koosneb väljaheidetest ja allapanust, toimub mikrobioloogiline tegevus,
Kultuurtaimed - järjekindlad aias, põllul ja istandikes kasvatatavad taimedomadused teadliku valiku tulemuse tõttu muutunud, vastavalt nende liikide kultuuristamise eesmärkidele. Püsiv ja kindla kvaliteediga saak.
Primaarsed- ehk loodusest pärit vormid; nisu, oder , riis, hernes ,
Sekundaarsed- taimed mis levisid algul levisid umbrohtudega, hiljem hakkati neid kasvatama kui kultuurtaimi .
Eesmärg- toiduks, söödaks, tehniliseks tarbeks,
Jaotus:
1. Tera ja kaunviljad rukis , nisu, kaer ja kaun - hernes, ub, lääts. 2. Mugul - ja juurviljad , kõrvitsad- kartul , maapirn , naeris , porgand , kaalikas, kõrvits, melon. 3. Põldheinad- timut , aruhein , kerahein , aasnurmikas 4. Õli- ja eeterõlikultuurid- raps, päevalill, magun, köömen, piparmünt 5. Kiukultuurid- kanep , lina 6. Narkootilised taimed- tubakas , magun, oopium .
Agrotehnika
Kasvukoha valik Kasvatamise koht külvikorras Seene ettevalmistamine Mulla harimine Külvitöö Kasvuaegne hooldus Korstustöö Külvi eelne väetus Umbrohu tõrje Külvide hooldamine Mulla harimine
Sügisene mullaharimine- sõltub kultuurist mida kasvatati, oleneb põllu umbrohtumisest, mulla lõimisest, mulla vailjakusest, kõrre koorimine ja sügiskünd, väetus (fosfor, kaalium, sõnnik, läga, teravilljade künnisügavus 20 cm, rühvelkultuurid 25-30 cm, Külvieelne harimine- kevadine, loob hea keskonna, vastab kultuurinõuetele, tähtis et viidaks läbi varakult, varakult- oder, kaer, suvinisu , Hiljem. Lina, põlduba kartul. Hiljem- mais ja tatar. Külvijärgne hooldamine- sõltub kasvatavast kultuurist, taliviljadega on hooldus suunatud et tõsta orase talvekindlust, vesi tuleb ärajuhtida (vältimaks kahjustusi). Põllurullimine (kivide surumine, parandab seemnete kontakti mullas. Äestada (koorikuga),
Umbrohud
Umbrohi kõiki neid taimi mida inimesed ei kultiveeri, kuid mis on ajaloolised kohanenud kultuurtaimede kasvutingimustega, kasvavad nendega koos ja kahjustavad saaki.
Vöörkultuurid- teised kultuurtaimed, mis kasvavad põhikutuuri hulgas. (rukkis on nisud).
Umbrohu kahjud
Taimede võitlus ruumi ja valguse pärast. Varjavad kultuuttaimi ja võtavad kasvuruumi Umbrohtudel eelis algstaadiumist peale, sest umbrohu seemned on mullas ja hakkavad kohe idanema kui sattuvad soodsasse pinnasesse. Liigniisketel ja külmadel muldadel tärkavad kuluurid aeglaselt ja umbrohi jõuab kasvust ette.
Et põllul ei oleks ruumi põllul kasvatatakse eri liike koos, nii saavutatkse tihedam taimkatte , .Hästi sobib koos kasvatada pealis ja allkultuurid. ( ristikud ja teraviljad ) ja (kaer ja hernes). Umbrohi kasutab rohkelt niiskust ja valgust, rohelistes taimedes rohkelt vett, Taim saab kasvada siis kui vajalikul määral veega küllastunud. Teraviljadel kulub 300-400 kg vett et moodustada 1 kg kiudaineid. Umbrohtude veevajadus suurem kui kultuurtaimedel. Umbrohi