Agronoomia (0)

Agrokliima
Mõjutab Läänemeri, Atlandi ookean, Ida- Euroopa tasandik ja Põhja jäämeri. Meie territooriumil läheb mereline kliima üle mandriliseks, eriti kagu suunas. Suurte veekogude lähedus mõjutab temperatuure . Taimekasvule oluline soojusreziimi iseloomustab efektiivsed temperatuurid, selle all mõistame üle +5 kraadi temperatuure, siis taimed kasvavad ja arenevad. Aktiivsed temperatuurid- ööpäeva keskmised temperatuurid, mis ületavad 10 kraadi päevas. Muld - maakoore pindmine kobe kiht, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid , mis muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Muld moodustub eri kivimitele, eestis: jää- ja pärast settekivimid , oluliseks muldi kujundavad faktorid rohelised taimed, mikroorganismid ja teised elusorganismid . Kõige olulisem on viljakus- võime varustada kasvavaid taimi toiteelemenditega ja veega, ning taimejuuri hapnikuga.
Põhja- Eesti- viljakad aluselised mullad ( ei kasva lina- liiga aluseline)
Lõuna- Eesti- ei kasva lutsern (hapelist mulda vaja)
Mikroorganismid- tähtsad
Väetisteks nim aineid mis parandavad taimede toitumistingimusi ja selle kaudu suurendavad taimekasvatustoodangut või parandavad selle kvaliteeti.parandatakse mulla bioloogilisi omadusi.
Päritolus ja tekkelaadid- jaotatakse
Looduslikud- turvas .lubisetted, paekivi jahu, toorfosfaat.
kunstlikud- looduslike ainete tehnilise ja keemilise töötlemise tulemusena, fosforväetised
sünteetilised ­ mitmeid lähtematerjale kasutades- lämmastikväetis
toimekiirusealusel- kiirelt ja aeglaselt
kiired- kergesti lahustuvad lahused
aeglased- hakkavad mõjuma teatud aja möödudes
Taim muld väetis
Väetamisviisid: hajusalt, paiklikult, reaskünnis,
Põhitoitained- N- 0,1-0,3% ; rohkem karbonaatsetes muldades esineb orgaaniliste ühenditena, väetis, bakterid , liblikõielistel taimedel elavab mügarbakterid.
Fosfor - 0,1-0,2%- 1/3 orgaanilistes ühendites, Kaalium - 1,3- 3,5%-
Orgaanilised väetised- loomse või taimse päritoluga ained, sisaldab põhitoite aineid- NPK- mikroelemendid . Mikroorganismid, NT: Sõnnik, virts, läga, turvas, kompostid, liha ja verejahu, mereadru, haljasväetis,
Mõju mullale- rikkastab mulda huumusega, ¾ laguneb ja ¼ huumusvaru täienduseks, sõnniku andmisel tekkivad mullas aktiisvesed huumusained, mis kasvustimulaatorid, soodustab paremini mineraalväetise kasutust, parandavad mulla struktuuri, vee ja õhureziim taimedele soodsam , tõstavad mulla puhverdus võimet, tõstavad mulla mikrobioloogislist tegevust. Rikkastab CO 2 , soodustab fotosünteesi,
Sõnnik. Koosneb väljaheidetest ja allapanust, toimub mikrobioloogiline tegevus,
Kultuurtaimed - järjekindlad aias, põllul ja istandikes kasvatatavad taimedomadused teadliku valiku tulemuse tõttu muutunud, vastavalt nende liikide kultuuristamise eesmärkidele. Püsiv ja kindla kvaliteediga saak.
Primaarsed- ehk loodusest pärit vormid; nisu, oder , riis, hernes ,
Sekundaarsed- taimed mis levisid algul levisid umbrohtudega, hiljem hakkati neid kasvatama kui kultuurtaimi .
Eesmärg- toiduks, söödaks, tehniliseks tarbeks,
Jaotus:
1. Tera ja kaunviljad rukis , nisu, kaer ja kaun - hernes, ub, lääts. 2. Mugul - ja juurviljad , kõrvitsad- kartul , maapirn , naeris , porgand , kaalikas, kõrvits, melon. 3. Põldheinad- timut , aruhein , kerahein , aasnurmikas 4. Õli- ja eeterõlikultuurid- raps, päevalill, magun, köömen, piparmünt 5. Kiukultuurid- kanep , lina 6. Narkootilised taimed- tubakas , magun, oopium .
Agrotehnika
Kasvukoha valik Kasvatamise koht külvikorras Seene ettevalmistamine Mulla harimine Külvitöö Kasvuaegne hooldus Korstustöö Külvi eelne väetus Umbrohu tõrje Külvide hooldamine Mulla harimine
Sügisene mullaharimine- sõltub kultuurist mida kasvatati, oleneb põllu umbrohtumisest, mulla lõimisest, mulla vailjakusest, kõrre koorimine ja sügiskünd, väetus (fosfor, kaalium, sõnnik, läga, teravilljade künnisügavus 20 cm, rühvelkultuurid 25-30 cm, Külvieelne harimine- kevadine, loob hea keskonna, vastab kultuurinõuetele, tähtis et viidaks läbi varakult, varakult- oder, kaer, suvinisu , Hiljem. Lina, põlduba kartul. Hiljem- mais ja tatar. Külvijärgne hooldamine- sõltub kasvatavast kultuurist, taliviljadega on hooldus suunatud et tõsta orase talvekindlust, vesi tuleb ärajuhtida (vältimaks kahjustusi). Põllurullimine (kivide surumine, parandab seemnete kontakti mullas. Äestada (koorikuga),
Umbrohud
Umbrohi kõiki neid taimi mida inimesed ei kultiveeri, kuid mis on ajaloolised kohanenud kultuurtaimede kasvutingimustega, kasvavad nendega koos ja kahjustavad saaki.
Vöörkultuurid- teised kultuurtaimed, mis kasvavad põhikutuuri hulgas. (rukkis on nisud).
Umbrohu kahjud
Taimede võitlus ruumi ja valguse pärast. Varjavad kultuuttaimi ja võtavad kasvuruumi Umbrohtudel eelis algstaadiumist peale, sest umbrohu seemned on mullas ja hakkavad kohe idanema kui sattuvad soodsasse pinnasesse. Liigniisketel ja külmadel muldadel tärkavad kuluurid aeglaselt ja umbrohi jõuab kasvust ette.
Et põllul ei oleks ruumi põllul kasvatatakse eri liike koos, nii saavutatkse tihedam taimkatte , .Hästi sobib koos kasvatada pealis ja allkultuurid. ( ristikud ja teraviljad ) ja (kaer ja hernes). Umbrohi kasutab rohkelt niiskust ja valgust, rohelistes taimedes rohkelt vett, Taim saab kasvada siis kui vajalikul määral veega küllastunud. Teraviljadel kulub 300-400 kg vett et moodustada 1 kg kiudaineid. Umbrohtude veevajadus suurem kui kultuurtaimedel. Umbrohi kasutab taime toitaineid. Umbrohi alandab mulla temperatuuri- aurumiseks vajalik, lailehestik varjab mulla pinda. nõrgendab
Teravili Teravilja enam kui poole võrra. Enamus toiduks, loomasöödaks, tehniliseks otstarbeks. Kõige rohkem toiduks nisu ja riisi. Aafrika ja l-ameerika- mais ja sorro. Teravili hästi seeduv. Tähtsaim on tera (teris). Tööstus- tärklis, piiritus , õlle ja konservide tootmine. Põhk- paberitööstus tooraine , küteks, tarbeesemete valmistamine.
Suviteraviljad Üheaastased kõrrelised kultuutaimed, mille teri kasutatakse inimtoiduks, loomasöödaks, tehniliseks. Kasvatatakse: oder, nisu, kaer, riis, mais, sorgo. Eelised talivilja ees: saak stabiilsem, palju sorte , võimaldab kasvatada eri viljakusel muldadel, saab moodustada konveierile. Puudused: lühike kasvuaeg , kasutavad halvemini talvist niiskust ja mulla toitaineid kevadel külvi tööd kuhjuvad, kevadine võrsumine langeb kokku põuaperioodiga ­ kuiunevad hõredad taimikud ja need umbrohtuvad, osa sorte pika kasvuajaga- koristamine langeb sügisesse, kui ilmad on sademete rohked.
Oder
Kasutamine mitmekülgne, sama kasutus. Sobib nuumloomadele- sigadel parem liha, lüpsilehmadel sobilik karjatamis ajal, tasakaalustab proteiini rikast sööta. Eneriarikas. Põhku anda, tehakse- kruupe , tange, karask , viljakohvi. Tehniline- õlu- ühtlane kvaliteet ja suurus sisaldab rohkem tärklist sobivam kaherealine sort, piiritus. Idaneb 1-2 kraadi juures, tärkab kahe kolme nädalaga. Taluvad külma -7-8 kraadi. Isetolmleja- õitseb tuppes. Niiskuse suhtes vähenõudlik, põuakindel. Lühike kasvuperiood. Varajased sordid 70 päevaga, enamus sorte 90- 110 päeva.
Kaer
Loomasööt, energia ja rasvarikas terad . Proteiin on veistele paremini omastatav. Puuduseks suurem kiusisaldus, sõklad moodustavad 25% kaera terade kaalust . Hiline valmimine, idaneb 2-3 kraadi juures, talub 8-9 kraadi külma. Niiskusenõudlikum. Transpiratsiooni koefintsent 470. Veetundlik loomisel ja kõrsumisel. Mulla viljakuse suhtes leplik , suur juurekava- paremini omastab toitaineid. Kaer pikapäeva taim. Isetolmleja, koristusküpsuseni 85-100 päeva. Kaera terade valmimine ebaühtlane, varisevad kergemini.
Suvinisu
Pärist steppidelt, soojad ja päikese paistelised viljakad mullad. Idaneb 1-2 kraadi juures. Tõusmed taluvad 7-11 kraadist külma. Jahe kevad soodustab võrsemist. Nõudlik kultuur. Kasvuaeg 90- 110 päeva.
Agrotehnikast
Kasvatamisel lähtuda nõudlikusest- nisu, oder, kaer, segavili. Kevadel külvata esimesel võimalusel ja siis vähem kahjustusi kahjurite poolt. Valmib suvelõpus. Külv peab üigeaegselt, ühtlane külvisügavus, read sirgjonelised. Kaera läheb künniks vähem,
Taliteraviljad
Talirukis ja talinisu . Normaalseks elutegevuseks peavd olema teatud perioodi jahedas. Kuu kuni kaks kuud peavad olema jahedas 0 - +3 kraadi. Jarovisatsiooni staadium. Kõrge kasvuga, pika kasvuaeg, kevadiste tööde maht väiksem. Peavad läbi elama pika talvitusperioodi. Talub ainult ­ 20 kraadi.
Talirukis Tähtis leivavili, rukkiklii, põhk, soojuse suhtes vähenõuügisel peab moodustama 3-4 võrset, need talvituvad hästi, rukis võrdub kevasti hästi. Niiskuse suur vajadus, vastupidav põuale. Kasvab ka soomuldadel. Lupjamine kasulik happelisel pinnal, suur toitaine vajadus. Enamik rukkisorte vajab seista 1 kuu vähemalt, idavnemus taastub . Rukis on risttolmleja, tuule abil.
Talinisu
Hea saagikuse. Suurem osa inimtoiduks (sai), kasvupind kasvanud, talub vähem külma kui rukis -16- 18. Nõudlikum mulla viljakuse eesviljade temperatuuri jne. Talub üleujutust paremini kui rukis, mulla toitaine vajadus suurem kui rukis. Nisu steppi taim. Aeglase kasvuga, põld peab olema umbrohu puhas. Võrsub nii sügisel kui ka kevadel. Kasvu aeg pikem kui rukil, valmib augusti keskel, pikapäevataim, vaja 14-17 tundi valgust. Enamsti isetolmlev taim.
Talvekahjustused
Vastupidavamad on 2-4 võrsega taimed, siis kui on piisvalt varutoitaineid, vastupidavus suureneb sügisel karastumisperioodil. Alustajaks päevapikkus. Soodustab sügisene ilmastik. Tekib rohkem suhkruid, fotosünteesi abil. Taimed võivad hukkuda kui tuleb külm ja siis soe talvel.
Kahjustuse põhjumine:
Külmumine: külma tõttu tekivad rakuvaheruumidesse jääkristallid, edasel külmumisel võtakse vesi rakust ära. Rakumembraanid purunevad. Haudumine : Kui lumi tuleb sulale maale ja jääbki sinna ja siis taimed jätkavad intensiivset elutegevust, kulutatakse ära toitainete varud, jääb nõrgaks, külm, haigused. Taimik lopsakas siis takistavad mulla külmumist ja lume sajamisel võib taimedel sooja hakkata. Vettimine: uppuvad ära ja surevad õhupuudumisel. Soevesi on hapnikuvaesem. Jääkoorik: tekivad mehaanilisi vigastusi, vesi ära juhtida põllult Külma kergistus- rebib juured katki, kevade mulla pind vajub, ja juured surutakse mullast välja, aitab rullimine . Lumeseen: parasiidid, toituvad elusa taime mahlast, normaalselt arenenud tugevaid taimi ei kahjusta, küll aga nõrgendunud taimi. Seeneniidistik peal. Päästaks rullmine ja kiirseti lume alt välja.
Kartul
Tähtsus: toiduks, söödaks, tööstusetooraineks. Palju tärklist, rohkesti vitamiine, eriti C- vitamiin , mineraalained. Tööstuses: tärklis, piirituse ja siirupi tehas, loomasöödas asendab juurvilju, sobib nuumloomadele, tihe harimine on tõhus umbrohtudega võitlemisel, hea hävitada umbrohtu, hea eelvili, tööperioodil vähem pingeid. Kartul vajab mõõdukalt sooja niiskust ja hästi õhustatud mulda. Niiskuse vajadus suureneb enne õitsemist. Idanemiseks min temperatuur 6 ­ 7 kraadi. Kestab 3-4 nädalat. Kui mulla temp madal ja niiskus suur siis läheb mädanema. Öökülmade suhtes väga tundlik, valguse nõudlik, eelvilja nõudes ei ole nõudlik, parimad söödavili ja karjamaa , valida kiviväe külvipind. KN2K- parim korjaja (kolhoosniku naine kahe käega). Toitained vabanevad suve teisel poolel. Kevadise mulla harimisega ei tohi hilineda, muutub panklikuks. Toitainete vajadus on suur, väga hea väetiste kasutaja, põhiline sõnnik aga ka mineraalväetised. Orgaanilised ained lisaks toitainetele parandavad mulla füüsiklaisi omadusi ja niiskusreziimi.
Seemnete ettevalmistamine: tähtis terve sort, sorteeritud suuruse järgi (4-5 cm), kaalub 40- 60 g. Väiksed võivad olla haiged. Seemnete eelidandamine kevadel enne mahapanekut, hakkavad toimuma biokeemilised protsessid, et hakkas hoogne elutegevus, saame saagi varem kätte, Oht nakatuda kartulilehemädaniku väiksem. Eelidandamiseks kulub 3-4 nädalat, peab toimuma valguse käes, temperatuur 14-16 kraadi, õhuniiskus 85%. Sobiv teha kilekottis, transees, lavakastis. Põhjas sõnnik ja põhk, pealt saab katta , külma kaitseks.
Söödajuurvili
Talvine mahlakas sööt, sisaldab 75-90% vett. Elusad koed . Soodustavad teiste söötade omastamist. Parandavad isu. Juurviljal väike toorkiusisaldus, hea seeduvus. Söödapeet, poolsuhkrupeet, suhkrupeet , söödakaalikas, naeris, porgand. Kasvatust piirab suur käsitsi töö maht, mis muudab kasvatamise kalliks. Mahukas sööt, mistõttu säilitamine raske. Külm võib kahjustada, vaja hoidlat, riknemisoht. Suhkrupeet- tööstuse tooraine, suhkur. Söödaporgnad- karotiini aine. Soodustavad mullas mikrobioloogilist tegevust. Heaks eelviljaks kultuuridele, kuna väetatakse, umbrohu eemaldamine. Lehmadele 50-60 kg/päevas. Võivad põhjustada kõhulahtisust ja piimarasvasisaldus väheneb. Mäletsejatel soodustab suhkur vatsas käärimist.
Söödapeet
Kasutuses: suhkrupeet suhkuks, söödapeet söögiks. Peedid kuuluvad maltsaliste sugukonda. Väga raske umbrohtusi nende seas hävitada, kuna võttab peedi ka ära võtta. Esimesel aastal lihakas juurikas ja rosetti , kasvuperiood 150 päeva (5 kuud). Teisel aastal kulub seemnete valmimiseks 110- 130 päeva. Mõnikord õievars kasvab ka esimesel aastal, nimetatakse ennakõidumine, juured siis puitunud , halb kvaliteet, seemneid ei saa. Kasvutingimuste suhtes nõudlik: eelistab kergemaid muldi, idaneb +2 kraadi juures, peeditõusmed taluvad lühiajalist külma võib põhjustada ennakõidumist, Mulla ph 6,5-7,5 neutraalne , vüi nõrgalt happeline. Niiskuse vajadus suur, pikapäevataim, valguse suhtes nõudlik, 1kg juurvilja 1kg piimakohta.
Söödakaalikas ja naeris
Enne silosöötasid kasutati neid rohkelt. Kuuluvad ristõieliste sugukonda, on kaheaastased risttolmlejad, Kasvuaeg esimesel aastal 150 päeva ja naris 80-110 päeva. Teisel aastal kulub kaalikal 100- 120 päeva ja naeris 85- 90 päeva. Kaalika lehed kaetud vahakirmega, Väike kuivaine sisaldus, juurikad sisaldavad sinepiõli, mis võib piimale anda spetsiifilise maitse. Idanevad 2 kraadi juures, Tõusemed taluvad 4 -5 kraadi kõlma täiskavanud taimed kuni -10 kraadi, suur veevajadus. Kasvavad hästi soomuldadel. Säilivad halvasti.
Raps Botaaniliselt kaalika teisend. Olemas suvi- ja taliraps. Suviraps vajab niiskust. Hästi kuivendatud madalsool ja gleimuldadel, põuakartlikud ei sobi. Et korralikult idaneks tuleb külvata 2-5 cm sügavusele. Haljasmassi saamiseks võib külve teha kuni juuli keskpaigani. Külv oleks tehtud 60- 70 päeva enne haljasmassi vajadust, nii võib suve jooksul kasvatada suvirapsi. Suviraps on talirapsist kuivaine rikkam, alates õitsemisest väheneb haljasmassi toorproteiini sisaldus kiiresti. Taliraps annab rohkem haljasmassi. Kasvatus kahel viisil, sügisel külvates saadakse halajsmass kevadel. Võib ka kevadel küslvata, nii saab haljasmassi suvel ja sügisel. Võrreldes suvirapsiga on kevadel külvatud talirapsi haljasmass pikema aja vältel kõrge kvaliteedi ja koristusaeg ei ole piiratud.
Söödakapsas
Kasutatakse põhiliselt siirdesöödana, suure proteiinisisaldus ja kõrge saagikus. Võib kasutada silokultuurina. On lisaks kõrgele seeduva proteiinile, mineraalainete ja vitamiinidele ka suhkruid 6-8%. Soodustab haljasmassi sileerimist, kiiresti tõuseb happesus . Sirdesöödaks kasutamist õigustab suur külmakindlus sügisel. Stabiiselt suure saagiga. Söödakapsas on lehtkapsa teisend, kuulub ristõieliste teisend. Kuulub ristõieliste sugukonda. Kaheaastane taim , risttolmleja, kasvuaeg 140- 160 päeva ja teisel 120- 130 päeva. Söödakapsas pikapäevataim, Leplik temperatuuride suhtes. Sügisel täiskasvnud 10 -12 kraadi külma. Ladvaleht kasvan 3-4 kraadi külma. Niiskuslembeline, samalajal juurestik tugevalt arenenud, seetõttu talub lühiajalist põuda. Mullaviljakuse suhtes nõudlik. Savimuldadel. Hea eelvili, küna väetatakse ja haritakse tugevalt. Soodustab umbrohtude hävimist.
Valgu probleemid ja lahendused
Meetmed:
1) laiendada liblikõieliste heintaimede kasvupinda, intensiivistada kõigi heintaimede viljelemist. 2) Kasvatada rohkem rapsi 3) Laiendada kaunviljade kasvupinda 4) Kasvatada enam valget mesikat ja ida kitsehernest
Rohusöödad rahuldavad veiste energia, proteiini, vitamiini ainete tarbe, samalajal vajalike mahutavusi ja korega täidab. Loomad evolutsiooni käigus kohatsunud heintaimede struktuuriga. Palju heintaimede kasvatamiseks kõlblike muldi. Heintaimi külvad korra ja saad niita mitu korda. Liblikõielised akumuleerivad lämmastikuv. 75-85% rohusöötades omandavad täiskasvanud ja noorloomad isegi 100% seeditavust.
Rohumaade igaaastane uuendamine:
Põldhein ristikurohke 50% Lutsernirohumaad 20% Kultuurniidud 15-20% Kultuurkarjamaad 10-15%
Heintaimede kasvatamise majanduslik hinnang Võimaldab sööta vara kevadest hilissügiseni, Heintaimed on odavad. Vähe töökulu nõudvad, kiirekasvulised. Saagid suhteliselt stabiilsed. Igalt hektarilt saadakse 10-15% seeditavaid valke. Suur proteiini sisaldus, soodasam.
Heintaimede eelised:
- aastate lõikes stabiilsed - Vähem sõltuvad ilmastikust - Võimaldavad vähendada inimtööjõudu - Energiakulu toodangukuludele väike - Saaki saab maist ­ hilissügiseni, peaaegu kadudeta - Väärindavad kõige paremini mineraalväetiseid - Bioloogiliselt täisväärtuslik sööt
Kvaliteet sõltub:
- Koristusviisist - Arengufaasist - Väetamise intensiivsusest - Rohu kuivaine proteiini sisaldus võib kõikuda 6- 30% vahel, st valesti kasutusel 5 kordne erinevus kvaliteedis .
Põldheina kasvatus
Põldhein on söödakultuur kui ka oluline lüli viljavahelduses, tagamaks mulla viljakuse püisvuse või tõusu. Kui ettevõte spetsialiseerunud teravilja kasvatusse võib osutuda oluliseks vilja vaheldusega kaasnev kultuuride saagi tõus. Sellelt lähtub kas oluline loomasööt, mullaviljakuse tõstmine või siis mõlemad. Valitakse põldheina põllul kasvatatavad taimed, hvalitakse heintaimed, mis annavad suure ja väärtusliku heinasaagi, tähtis on et oleks kõrge saagilised igal aastal. Kui kõrrelisi väetada lämmastikuga, kõiguvad nende saagid tunduvalt vähem, kui liblikõielised. Maksab rohkelt ja võib olla keskkonna ohtlik, võib rikkuda joogivee . Samas jääb kasutamata liblikõielitega sümbioosis olevate mügarbakterite abil siduda lämmastiku. Tuleks tunda bioloogili omadusi.
Kasuatda võib:
liblikõielised õistaimed- (tähtsad tänu maheviljelusele, ning lämmastikväetise kõrge hinnale, küllalki arvukas 50 liiki, ristik , kitsehernes), toorproteiini sisaldus kaks korda suurem kui liblikõielistel. Raske kuivatada, Ristikutel lühem eluiga, vajavad parasniisket mulda, lubjalembelised, kaasnevad piirangud, seemned kallimad, seemne saak sõltub ilmastikust, putuktolmleja, põhiliselt sammasjuurestik, seetõttu vegetatiivselt vähelevivad. Puhmikulised (punane ja roosa ristik), võsundilised( hiire ja seahernes), juurevõrselised (karjatatava hübriid lutserni sordid), maapealsete võrsetega( valge ristik).
Kõrrelised heintaimed- olulised söödataimedena, suur võrsumisvõime, hea ädalakasv, suur plastilsus toitainete reziimi suhtes, hea söödavus korraliku väetamise tingimustes, suur saagivõime, kõrge vastupidavus talvitumisele, haigustele, ebasoodsatele kasvutingimustele, pikema kestuvusega(eluiga), kui liblikõielisi üksi kasvatada jääb põld hõredaks ja põld umbrohtub. Segus kasvatamisel täiendavad nad üksteist, seguheina kuivatamine on hõlpsam, sööt kvaliteetsem, vähem kuivatuskadusid, hästi võrsuvad: kerahein, aruhein karjamaa raihein . Kõrge kasvulistel kõrrelistel on saagis ülekaalus pikkvõrsed, mistõttu nimetatakse pealis kõrreliseks. Põldheinaks kasvatakse pealisheinu, madalakasvulisi kõrteveaseid aga juurmisi lehtede poolt rikkalik- aluspõldhein- aasnurmikas, punane aruhein.
Põldheina agrotehnika
Põldheina kasvatuses jääb valitsevaks ristiku ja kõrreliste segu, sobib enamikule põldudele, Ristiku liigi valik sõltub niiskusest, kuivemale punane ristik, märjale roosaristik. Kõige ökonoomsem kahe aastane kasutamine, siis jääb rohukamarasse küllaldaselt ristikuid, mis siis tõstavad ja parandavad mulla viljakust. Kolmandal aastal lämmastikväetisi 80-100kg/ha. Tavaliselt eina saak 4-6 tonni hektarilt. Võib külvata katteviljana.
1. Punane ristik + timut = 195 2. P. Ristik, kõrrelised pealiseheinad=591 3. Valge ristik+kõrrelised+pealis ja alusheinad =1180
Varakult võtta kattevilli ära- haljasöödana. Väiksed ristiktaimed, siis võib saada 10 -15 tonni haljasmassi- niita 10 cm kõrguselt, augusti lõpus või septembris. Kui katteviljata siis saaks kaks niidet ennem umbrohu õitsemist, ja ei tohi lasta pikkalt lume alla- lämbub 10 ­ 12 cm. Kasutusaastatel tuleb koristada siis kui saadakse toitainete rikkas sööt, peab arvestama taimede bioloogilisi omadusi. Koristda õitsemise eel siis sisaldab rohkesti proteiini ja vähe toorkiudu. Soodustab kasvamist seetõttu kasvab kiiresti.
Rohundid
Rohundid rohumaal kasvavad mitte külvatud rohtsed taimed. Nad annavad 10-30% saagist. Söödavad ja hea söödaväärtusega rohundid, mis võivad aga rohkel esinemisel puudulikud söödad olla ja rohumaasaaki vähendada.
Hea söödavusega rohundid
Harilik raudrohi (verihein) ­ 1-4% soovitatav, väga kõrge toorproteeini sisaldusega 20%, ravimtaim Harilik võilill- kahjulik- lammas hävitab võilille, Köömen- sisaldab eeterlike õlisid parandab sööda seeduvust Sügisene seanupp- piimja mahlaga , parandab rohu söödavust ja seeduvust. Süstlehine teeleht - pehmemad Kortslehed - lambakarjamaal hea Hapuoblikas -
Vähesöödavad rohundid- rohkel esinemisel väheneb saak ja söödavus kehv .
Harilik käbihein Härjasilm Karikakar Suur teeleht Hanijalg Naat Angervaks Tõlkjas Tõrvalill Kellukad Mailased
Kahjulikud rohundid
A- Parasiittaimed- -Võrmid- juuretu ja lehetu- kinnitub peremeestaimele iminappaga ja võttab vajaliku orgaanilise aine. B- Poolparasiidid - olemas fotosünteesiv aparaat , kinnituvad peremees taimele - Robirohi - Härgheinad - Silmarohud C- Kahjulikud- rikuvad loomakasvtust - Sinepitaimed ­ annab piimale mõrka maitse - kapsad- maitse - kollakad ­ maitse - Puju- maitse - Soolikarohi- maitse - Käpad (orhideed) - maitse - Sibultaimed- maitse - Väikeoblikas- maitse - Kullerkupp - maitse -Härgheinad- värvib piima - Lõosilm- värvib piima - Seljarohud- värvivad piima - Kress- liha rikuvad - Laugud - liha rikuvad -takjad- rikuvad lambavilla -Kroonohakad- rikuvad villa Mürgised, söömine tingib mürgituse või surma. Tavaliselt neid ei söö, võivad süüa kui ette niidetud ja varakevadel- kui ahmivad süüa rohelist. - Mürkputk- selleri lõhnaga, kahjustab kesknärvisüsteemi, kuivatusel mürgitus säilib. - Osjad - võivad põhjustada krampe, mürgisus kuivatusel väheneb - Tulikad- mürktulikas- põhjustavad limaskesta ja neeru põletiku, kuivatatult mõju kaob. - Varsakabi- kevadel niisketel aladel, kerge mürgitus, kõhulahtisus, - Surmaputk- kogu taim on mürgine, eriliselt mürgised seemned, halvatus, haiseb ebameeldivalt, - Koerputk- kasvab raiesmikul, - koerapööri rohi - mürgisus säilib silos ja heinas. - Vereurmarohi- soolatüükapeale, põhjustab maohaigusi, kuivatamisel mürgisus ei kao, - Ülased ja sinililled- mürgised, kuivatamisel mürk kaob, - Maikelluke- eriti mürgised marjad , Soome rahvuslill - Kaunis Piimalill (jõulutäht)- mürgine,
Looma ja karjamaa vahelised suhted
Karjamaa kasutamine keerulisem, kui ühe aastaste kultuuride viljelemine. Heintaime liike rohkem, karjatamine loob uued tingimused, võrreldes rohu niitmisega. Karjatamisega kaasneb tallamine, väljaheited, mikrobioloogilised tegurid.
Rohusöömine erineb rohu niitmisest. Niitmisega eemaldatakse kõik taimed valikuta, karjamaal söövad loomad valikuliselt, pidevalt kärbitakse paremaid taimi. Paremad taimed on ebasoodsates tingimustest, mittesöödavad soodsates tingimustes. Niitmise kõrgus sama, kärpimise kõrgus erinev, tihedusest, arengufaasist, peale karjatamist jääb laiguline karjamaa, Kärpimisega 30-90 ampsu. Söömise kiirus on pärandatav. Pidev söömine kestab 30 minutit, kogu kestvus 4 tundi ja siis pikem vaheaeg mäletsemiseks. Eritab sülgepäevas 200 liitrit. Heintaimedest osa liike taluvad kärpimist paremini. Üldiselt loob karjatamine tiheda rohukamara,. Kärbitakse ebaühtlaselt ja vaja järelniitmist. Tallamise tõttu muld tiheneb ja õhureziim halveneb, juurestiku ja mulla siseste võsundite kasv pidurdub. Palju sõltub taime liigist. On liigid mis taluvad tallamist: aasnurmikas, karjamaa raihein, valge ristik. Väljaheited oluline: suur hulk toitaineid muulda tagasi, ööpäevasel karajatamisel lämmastiku tagasi 60 %, P ja K 80%, Osalisel karjatamisel 10h, staub lämmastikust tagasi 30%, fosfor ja kaalium 30 ja 40%. Suve jookusl tekitab lehm karjamaale 25 tonni sõnnikut. Oluline mõju mikrobioloogilisele tegevusele. Loob head eeldused karjamaa taimedele kasvamiseks. Negatiivne et rohusöödavus väheneb, vajalik hooldusniitmine ja karjamaaäkega.
Karjatamise optimaalne aega ja vaheaeg
Tähtis, et rohi süüakse kiiresti ja lühikese aja jooksul ja siis pikk periood taastumiseks. Kõige väärtuslikum rohi on noorem rohi, 1 kg kuivainet =1kg piima. Maksimaalselt söövad siis kui rohi 12- 20 cm kõrge. Selline rohi lubab toota 20 kg piima rohu kuivaine abil. Väga õige aja valik ei maksa midagi, aga võimaldab toota suurtes kogust odavat piima. Karjatamisest saab alustada maikuu esimes dekaadis ja rohukõrgus optimaalselt 10 cm. Karjatada sobiv arengufaas võrsumise lõppu ja kõrsumise algust, sültub ka rohukamara tüübist. Karajatamise rohu tagavara: aluskõrreliste rohke 4-6t/ha , pealiskõrreliste rohke 5-8 t/ha. Rohu kõrgus: aluskõrreliste rohke 10-16cm. Karjatamise vaheaeg- vajalik selleks et rohi uuesti kasvaks. Kahe karjatamis ringi vahe peab olema et varuained taastuksid, väga pikkal taimed vanenevad, toitainete sisaldus väheneb. Kevadel esimese saagini kulub 15-20 päeva. Esimese ja teise karjatamise vahe on 15- 16 päeva. Teise ja kolmanda vahe 20- 30 päeva. Suve teisel poolel 25-30%. Sügisel 35-40 päeva. Lühenda saab väetise abil.
Karjatamise kestvus loomade ja taimede tervislikuse poolest.
Aeg millal loomad ühes koplis, taimede tervise seisukohalt ei tohiks olla see nii pikk ei loomad ei saaks süüa esimesel päeval kärbitud rohu ädalat. Kevadel kasvab 3-4 päevaga söödav uus ädal. Loomade seisukohalt oluline et lühike vahe: sööduvus erinev: esimesel päeval 60..70 kg, teisel 40,,50 kg ja kolmadal veelgi vähem. Karjamaa võib muuta haigusallikateks mikroobid. Karjatamis ringide arv võib olla 4-7 korda. Valgeristikut võib mitu korda.
Karjatamisviisid
Sellest sõltub loomade toodang ja produktiivsus. Vabakarjatamine e süsteemitu ja süsteemikindel (ABC) A- Kopliviisiline B- portsioonviisiline ja C- karjamaa valehlduv kasutamine. D- karjamaa niiteline kasutamine. E- ketitamine
Vabakarjatamine- saartel, suutel maastikel, antakse kogu ala loomadel kätte, noorloomad, laidudel, Halb: esimestel päevadel piimatoodang kõrge, aga väärtuslikud liigid annavad uue ädala, jätavad ebaväärtuslike liike alles. Väärtuslikud taimed kaovad taimikust 3-4 aasta pärast. Hakkavad haigused levima
Süsteemiline karjatamine:
A- Karjamaa jaotatakse kopliteks ja karjatatakse vastavalt rohu kasvule, vaheaeg 20-30 päeva siis uuesti samasse koplisse. Vaba karjatamisega võrreledes saab suurem ja produktiivsus suurem. Võib karjatada 1 päeva ja ka mitme päeva koplites. B- Anda loomadele värsket rohtu ette, oleks vaja portsiooni suurus 4-5 tunni jaoks, ühe korraga rohu küllastamiseks. Päevas kaks portsiooni. Liigutakse lauda suunas. C- Igal aastal rohumaad niidetakse 1-2 korda ja edasi 3-4 ringi karjatatakse. Saab toota nii heina kui ka rohtu. D- Vaid erandjuhtudel, niite sagedus suur: 4-5 niidet. Rohukamar muutub niidutüübiliselt ja hõreneb. E- Võib kasutada põldheina põllul, või üksiku looma söötmiseks, tuleb jälgida, et karjamaad ei rikutaks.
Eriloomaliikide karjatamine
Lüpsilehmad
1. Lehm sööb päevas 30-100 kg rohtu 2. Karjamaa vajadus: madalasaagilised 0,5-0,6 ha, kõrgekasvulised 0,3-0,5 ha. 3. Karjagruppi suurus 200-250 lehma. A. Sobivaimaks 150-200 lehma, 4. Koplite arv a. Kahepäevased 15-18 koplit . B. Ühepäevased 28-32 koplit. 5. Karjatamise vaheaeg keskmiselt. A. 30 päeva (15-45päeva) 6. Loomad söövad 10h, mäletsevad 6h. 7. Heal karjamaal saab 15,,16 kg piima rohu arvelt. 8. Lehmad joovad 60-80 liitrit vett päevas
Noorkari
1. Alates 6..8 elukuust , kuni 6. Elukuuni vasikas. 2. Söövad päevas 25-40 kg päevas rohtu 3. Noorkarja ja lüpsilehmade vahele peaks jääma 1..2 tühja koplit 4. Karjamaa vajadus 0,3-0,4 ha 5. Koplite arv 8-10 6. Pullvasikaid karjas 30-50 looma 7. Rohukamar väheviljakas- eitooda piima, ei tohiks anda jõusööta, et kujuneks välja vastav floora ja fauna seedeorganis, võimelised kasutama suurtes kogustes rohusööta.
Vasikad
1. Karjamaa vajadus 0,08-0,1 ha 2. Rajada lauda lähedale 3. Kopli suurus 0,4-0,5 ha 4. Rühma suurus kuni 30-50 vasikat 5. Rohukamar rajada aasnurmika ja valgeristiku rohkena 6. Karjatada 6-8 korda suve jooksul 7. Koplis 3-5 päeva 8. Kopleid 8-12 koplit 9. Kevadel tuleks harjutada väljas käima
Lambad ja kitsed
1. Karjamaa peaks olema kuiv 2. Valida heintaime liigid, mis taluvad põuda ja madalat kärpimist 3. Karjatamisperiood 180-190 päeva 4. Pinda vaja 0,11-0,12 ha lamba kohta 5. Koplis 3-5 päeva 6. Koplite arv 7...8 7. Grupi suurus piiramata 8. Rohi madal 10-13 päeva ­ liigirikas teeleht, kortsleht , 9. Rohutagavara 3-5 tonni hektarit
Hobused
1. Võivad olla ühes koplis veistega 2. Eraldi karjatada 4-6 päevas ühes koplis 3. 1 ha kohta 2..3 hobust 4. Karjata vanemat rohtu 5. Sobivad kõrreliste rohked karjamaad
Sead 1. Noorsigadel võivad olla 20-40 % söödast rohusööta 2. Ühele emisele 0,08-0,1 3. Karjamaa jaotada 8-10 kopliks 4. Ühes koplis 3-4 päeva 5. Karjatada 2 korda päevas 2-3 tundi 6. Tuhnimise vältimiseks vähendada karajamaal olemise aega 7. Tühikud ja songitud kohad tasandada
Linnud
1. Haned on suured rohusööjad 2. Sobivad liigid: valge ristik, punane ristik, karjamaa raihein, kastehein ja punane aruhein 3. Karjamaa rajada eriti viljakatele mullale 4. Ühele hanele on vaja 0,3-0,4 tonni kohta rohtu 5. Kpoplis rajada 15-20 6. Ühes koplis 2 päeva
Karjamaa hooldamine- järelniitmine
Seoses karjatamise ringist ja karjatamise korraldamisest, ka õigel karjatamisel jääb 15- 30% kasutamata. Tallamise tõttu 50 % kasuatama kuna tallavad ja rooiavad ära, halb niita. Kõige rohkem jääb üle teisel karjatamisringil. Sügisel niitmise vajadus väheneb. Minimaalselt oleks vaja niita 2 korda suve jooksul, esimene niitmine teha 2 karjatamisringi järel. Takistame umbrohtude levikut ja kõrreliste generatiivorganinte moodustamist, ei muutu tugevaks kõrreks. Teine niitmine augustis ja septembris, hävitame umbrohud ja roojahunnikute pesad . Esteetiline tähtsus. Järelniitmise kõrgus 7-10 cm. Rohtu ära ei viida, loomad söövad selle ära, järmine kord. Kui palju luhtkastevart, siis vaja niita kahes suunas.
Äestamine rullimine ja teised hooldusvõtted
Tugevasti mõjutab rohukamarat roojahunnikud, nende ümber jääb rohi söömata, nende all võivad taimed hukkuda, asemele kasvavad väljaheites olnud umbrohud. 15-20% karjamaad võib jääda rooja alla. Vaja laiali ajada, karjamaad võib äestada vaid karjamaa äkega. Ei vigasta rohukamarat. Eriti oluline valge risiku puhul. Mutid kahjulikud, maa muutub mätlikuks hunnikute tõttu , see takistab tehnikaga töötamist. Aitab äestamine, st mitmekülgne tähendus, mutimulla hunnikud aetakse lajali, ja eemaldadakse kulu, veab rammu laiali: Karjamaa rullimine- pinna tasandamiseks , eriti vajalik turvasmuldadel, külmakergitused ja vajalik rullimine, vajutab üleskerkinud taimed mulda tagasi. Mineraalmuldadel vajalik kivide pinnase vajutamine. Karjamaade kasutamist võib raskendada loomade haigestumine, tuleks kinnipidada karjatamise korrast, enamik haigustektajaid hukkub 25- 30 päeva jooksul päikese kiirte käes. Kui haigus peal jätta karjatamine pooleks aastaks.
Umbrohu tõrje Umbrohud- mittekülvatavad taimed, mis
1.loomade tervist ja toodangut võivad kahjustada, 2.halva söödavusega, madalasaagilised, 3.suurte saagikadudega, 4.takistavad kultuurliikide kasvu.
Kui võilille üle 20% taimikus nimetatakse umbrohuks.
Umbrohu tõrjet tehase kahe erineva spetsiifikaga
1. Profülaktiline ehk kaudne 2. Otsene tõrje
Kaudne: umbrohtude niitmine enne õitsemist, kui karjamaalt, aedade alt ja teepeenardelt. Umbrohu puhta seemne kasvatamine . Umbrohust puhta sõnniku kasutamine. Rohumaa külvi kordade kasutamine. Katteviljatata karjamaa rajamine. Rasketehnika ja erosiooni töttu tekkinud tühikute parandamine. Reegli ja korrapärane karjatamine hooldus. Ülekarjatamine võib tekitada tühikuid. Korralik intesiivne väetamine soodustab kultuuride kasvu ja surub umbrohud alla.
Otsene: Olemas mehaaniline , keemiline ja bioloogiline tõrje. Mehaaniline- umbrohud kitkustakse välja, torkimine, hävitamine mulla harimisega, on töökulu nõudvad. Keemiline tõrje- väga efektiivne, ohtlik haljassööda jaoks kasvatavatel aladel, vaadata preparaadi mõju kestvust. Luhtkastevarre mättaid võib hävitada kontsentreeritud lämmastikväetisisega. 1l jätkub 20 mättale. Mikroorganismid ülesehitamiseks vaja väetisi. Tekib kunstlik rammutukk, loomad söövad meesasti. Bioloogiline tõrje.
Väetamisüsteemid
Taimik erinev selletõttu väetamine keerulisem karjamaal kui heinamaal. Väetise õige vahekord tagab efektiivsuse, kõige tugevamat mõju rohumaadele avaldavad lämmastik ja orgaanilised väetised. Väetise liikide tähtsus sõltub rohukamara tüübist. Liblikõielistel on vaja p ja k ja orgaanilise väetisi. Kõrrelistel oluline lämmastik väetised. Sültuvast väetise toime kestvusest jaotatakse igal aastal ja perioodiliseks kasutatavaks. Igal aastal külvata lämmastik väetisi ja ka fosfor kaalium väetisi (soovitatav); perioodiliselt orgaanilised, lubi ja mikroväetisi. Mullas oleva lämmastiku arvelt saab toota rohumaad 1,5-2,5 tonni kuivainet. Proteiini sisaldusega ainult 6-9%. Piimakarja proteiini tarbe rahuldamiseks on vaja: söödas kuivaine (proteiini) keskmine vähemalt 14%. Nitraati ei tohi olla rohkem kui 0,007 %. Kui üle 0, 2% siis on mürgine. Mügarbakterit e abiga 90-170 kg lämmastiku. Kõik sõltub sordist, niiskusest, päikesest jne.
Kõrreliste ja ristikuniidud- niidetavatel rohumaadel lämmastiku ei anta . 1 ja 2 kasutus- aastal ei anta lämmastiku. Kui ristiku osatätsus langeb alla 50 % siis anna 30 kg lämmastiku hektarile. Kui osatähtsus lngeb tösta lämmastiku hulka. Ristikute rohke karjamaa- esimestel aastatel lämmastiku pole vaja, hiljem kui ristikuid alla 30% võib seda teha põuastel aastatel. Sinna langeb orgaanikat tagasi. Väetamist pole vaja teha kevadel. Siis on taimede kasv niigi kiire ja rohtu jääb üle, täiendav lämmastik anda suve teisel poolel, või siis kui on kuiv suvi ja valge ristiku osa tähtsu jääb madalaks. Valge ristik leevendab põua mõju. Vanadel rohumaadel kus ristikuid alla 15%, see peaks saama lämmastiku 3x suve jooksul, kokku 120 kg/ha.
Kõrreliste rohumaad- vajalik suuremaid lämmastiku norme, suureneb kuivaine saak tõuseb ka toorproteeini saak. Optimumi alampiiriks loetakse lämmastiku koguseid, mis tagavad vähemalt 14% toorproteeiini sisalduse rohu kuivaines, 180 kg/ha karjamaale ja 250kg/ha mitme niitelisele heinamaale. Toorproteiini sisaldus läheb üle 50 % siis loomadele kahjulik.
Turvasmuld- sõltub turba lagunemisest, siis taimel parem toitaineid omastada.
Lämmastiku jaotamine suve jooksul, niidul võrdne arv, igal niidukorral anda lämmastiku, karjamaal 3-5 korda.
Segu karjamaa ja heinamaa seemned.
Paljude heintaimede eluiga segus kasvatamisel on pikem, kui seda liiki puhtalt kasvatades . Seda eriti soomuldadel. Halvema talvekindlusega taimed on segus põsivamad. Enamik heintaime liike on nii karjamaa rohuna kui heinana segudes parema söödavusega, kui samad liigid kooskülvis. On vastupidavamad kahjustustele ja haigustele. Saak stabiilsem vegetatsiooniperioodil ja ka aastate lõikes. Segus täiendavad üksteist loomadel: varustavad loomi mitmekülgse toitainetega , taimed eri nõuetega mulla suhtes kasulik on liblikõielisi ja kõrrelisi koos kasvatada. Liblik - juur sügavas mulla, kõrrelistel juured pindsed- kasutavad üleval aineid. Arvestada et taimed eri nõuetega mulla, niiskuse, rohumaa kasutuslaad. Niidusegusse võetakse- kõrgekasvulisi pealisheinu, karjamaale- hea ädalasaagilisei alus heinu.
Heintaimede bioloogilised ja majanduslikud omadused
Arengukiirus
1: Kevadel varase arenguga: Harilik lutsern, hõbriidlutsern, Kerahein, aasnurmikas, ohtetu püsikluste
2: Kevadel hilise arenguga: kastehein, timut
3: Varakult õitsevad: Lutsernid, aas- rebasesaba , kerahein
4: Hilja õitsevad: Punane ristik, timut, kastehein
Heintaimede kasvulaad
A: pealisheinad: ristik, timut, aruhein, kerahein, ohetu püsikluste, päideroog, aas rebasesaba B: Alusheinad: Valge ristik, aasnurmikas, punane aruhein, karjamaa raihein ,kasteheinad
C: Puhmikulised: punane roosa ristik, lutsern, nõiahammas, timut, harilik aruhein,
D: Võsundilised:
Muulastiku niiskusolud:
A: põuakindlad, lutsernid, nõiahammas, püsikluste, kerahein, aasnurmikas
B: