kui teistel teraviljadel. Seetõttu on väga oluline jälgida eelvilja valikut, kuna nisu on selle suhtes üsna nõudlik (Lepajõe, 1984). Hea nisusaagi saamiseks peab eelvili jätma mulda küllaldaselt niiskust ning toitaineid. Hernes on külvikorras teraviljadele heaks eelkultuuriks, kuna lõpetab teraviljade haigustsüklid, aktiveerib bioloogiliselt mulda ja rikastab seda lämmastikuga (Older, 1999). Mullasobivus Suvinisu on kasvutingimuste suhtes nõudlikum kultuur kui teised teraviljad. Suvinisu eelistab parasniiskeid, keskmise ja raskema lõimisega, neutraalse reaktsiooniga viljakaid muldi. Tugevasti tallatud õhu- ja toitainetevaestel muldadel jäävad taimed nõrgaks (rikutud struktuuriga hapnikuvaeses mullas hakkab orgaaniline aine lagunemise asemel käärima ja selles protsessis eralduvad laguproduktid on taimedele mürgised). Samuti ei sobi kerged liivmullad, rasked savimullad ja turvasmullad.
NI$U AJALUGU Nisu on maailma vanim kultuurtaim Ees-Aasia 7000 aastat e.Kr Euroopa 3000 aastat e.Kr Eesti 2000 aastat e.Kr ISELOOMUSTUS Nisu jaotub kaheks: - pehme nisu - kõva nisu Eestis kasvatatakse pehme nisu sorte. Nisul esinevad nii tali- kui suvivormid. 2010. aastal oli suvinisu kasvupind 80 000 ha, talinisu 41 000 ha. Talinisu annab suuremat saaki kui suvinisu. ISELOOMUSTUS Eesti nisu sisaldab keskmiselt: 9-15% proteiini 25-40% kleepvalku 2-3% toorkiudu 2% rasva 65% tärklist KASVUNÕUDED - talinisu Talinisu on kasvutingimuste suhtes nõudlikum kui teised kultuurid. Talinisu talub külma kuni -25°C Nisupõld peaks olema kallakuga. Eelistab parasniiskeid, neutraalse reaktsiooniga muldi. Ei sobi turvasmullad. Kasvunõuded - suvinisu Idaneb temperatuuril +1..2 °C
kuid ta pole kõige vanem Esimesed nisukasvatajad EesAasias elasid neoliitikumi ehk noorema kiviaja alguses LIIGID Kultuurinisu liike on ligi 20 Nad jaotatakse paljasteralisteks ja sõklateralisteks Paljasteralise nisu terad eralduvad peksmisel kergesti sõkladest Tähtsamad liigid on pehme nisu ehk harilik nisu (saiajahu) ja kõva nisu millest valmistatakse makarone TALINISU JA SUVINISU Tuntakse talinisu ja suvinisu Talinisu on suurema saagikusega, kuid nõuab ka paremaid kasvutingimusi Talinisu külvatakse augusti lõpul või septembri algul ning tema oras elab üle talve ning lõikus toimub järgmisel aastal Suvinisu külvatakse kevadel ja lõigatakse sügisel Eestis kasvatatakse suvinisu LEVIK Päritolumaaks peetakse viljaka poolkuu alasid(nt.Mesopotaamia) Kasvab hästi soojemates maades Eesti põldudel ei kasva kaugeltki nii hea nisu kui
Kultuur Pindala Huumus Muld Lõimis Boniteet nr. reziim tarve tarve P-2 K-3 1 Ristik 2 ha 2,1 % LP Sl, ls1 52 Parasniiske P-2 K-3 2 Suvinisu 2 ha 2% LP Sl, ls1 47 Parasniiske P-2 K-3 3 Oder 2 ha 2% LP Sl, ls1 48 Parasniiske P-2 K-3 4 Ristik 2 ha 2,1 % LP Sl, ls1 51 Parasniiske
Kartul 2 1,0, 2,0 9,14 9,14 Talinisu 3,4 0,7 2,4 6,40 Suvinis 4,2 1,0 4,2 9,14 u 3,2 0,7 2,2 6,40 Kaer Kokku 12,8 3,4 10,8 X 31,08 Talus vajavad orgaanilist väetamist kõik kultuurid, kartul, talinisu, suvinisu, kaer. Tabelis nr 2 toodud tinghektarid näitavad pinda hektarites, mida tuleb väetada keskmise annusega, kartuli puhul on see 2,0; talinisu puhul 2,4; suvinisu puhul 4,2 ja kaera puhul 2,2. Tabelist selgub, et kartuli väetusnorm on 9,14t/ha ehk 2 hektarile 18,3t väetist. Talinisu väetusnorm on 6,40t/ha, seega on 3,4 hektarile vaja 21,8t väetist Suvinisu väetusnorm on 9,14t/ha, seega tuleb 4,2 hektarile anda 38,4t väetist
Nisu (Triticum) Taksonoomia • Hõimkond: õistaimed • Klass: üheidulehelised • Sugukond: kõrrelised Tutvustus • Pärineb Ees-Aasiast 7000-6000 eKr • Eestis on kasvatatud ligikaudu 4000 aastat • Enim kasvatatavam taim maailmas • Jaguneb paljas- ja sõkalteraliseks nisuks • Enamasti kasvatatakse pehmet nisu • Isetolmleja • Talinisu, suvinisu Saagikus • Kasvatatakse intensiiv- ja mahepõllumajanduslikult • Intensiivkasvatus annab rohkem saaki • Sõltub iga põllumehe kasvatusviisist • Talinisu- rohkem saaki • Ebasobivad kasvutingimused- saagikus ja kvaliteet madal Statistika (2011) TALINISU SUVINISU Külvipind 47 800ha 81 100ha Kogusaak 143 700t 209 600t Saagikus 3020kg/ha 2750kg/ha Kvaliteet • Proteiini sisaldus • Kleepvalgu sisaldus
Lepatriinu Jooksik Muld Parim kerge Soostunud mineraal- ja liivsavilõimisega muld soomuldade viljakus oleneb Rukis on leplikum kergete veereiimi reguleeritusest. kuivemate muldade suhtes Saagikus sõltub sademete Talinisu eelistab raskemaid kogusest ja jaotusest muldi kasvuperioodil Suvinisu ja odra nõuded Kuivendussüsteemi puhul on mulla lõimise suhtes on lähedased soostunud mineraal- ja Kaera nõuded on lähedased soomullad teraviljadele rukki omadele. viljakamad kui kerged mineraalmullad Mullaelustik Vihmauss Mullamutt Mahepõllumajandus Põllumajandussüsteem Eesmärk on varustada tarbijat, värske, maitsva ja autentse toiduga, arvestades looduslike ringlustega.
paljasteralisteks ja sõklateralisteks Paljasteralise nisu terad eralduvad peksmisel kergesti sõkaldest Tähtsimad liigid on: a) pehme nisu ehk harilik nisu (saiajahu) b) kõva nisu (sellest tehakse makaronitooteid). Tuntakse: a) talinisu - suurema saagikusega, kuid nõuab ka paremaid kasvutingimusi. Talinisu külvatakse augusti lõpul või septembri algul ning tema oras elab ületalve. Lõikus toimub järgmisel aastal b) suvinisu - külvatakse kevadel ja lõigatakse sügisel. Eestis kasvatatakse suvinisu Huvitavat Arvatakse, et juba 7000 aastat tagasi õppisid inimesed valmistama nisuleiba. Tollases leivajahus oli ka ohtrasti liiva, sõklaid ja ohteid, sest liiva abil oli parem vilja jahvatada. Nisuteradest valmistati ka putru Peenikest nisujahu hakati tegema alles 300 aastat tagasi Tänan vaatamast!
Slide 10 Kui tingimused muutuvad: Muld Taimed ei kasva enam, muutub mullaelustik ja kooslus Inimfaktor Kahjurid ja umbrohud hakkavad vohama, mullastik muutub Kliima Taimedele ja loomadele pole sobivaid tingimusi Taim teised taimed ei sobi sellele kooslusele ja tekib uus kooslus Slide 11 Slide 12 Tänan tähelepanu eest! Lisainfo Kultuurkooslused Suvinisu ja talinisu; suvioder ja talioder Mullaorganismid muudavad orgaanilised jäänused huumuseks, tagades põllumulla viljakuse Suurem osa imepisikesed Vihmaussid kiirendavad huumuse teket- söövad taimejäänuseid Teevad käike, kobestavad mulda ja parandavad mulla veega ja hapnikuga Ripslased Kõrsumisest kuni terade moodustumiseni Maakirp tõusmete faasis Viljakukk - Viljakukkede noormardikad väljuvad kevadel mullast ja söövad
Peenikest nisujahu hakati tegema alles 300 aastat tagasi. Nisu kasvab hästi soojemates maades. Nii ei kasva Eesti põldudel kaugeltki nii hea nisu, kui Ukrainas. Eestlaste toiduks tuuakse nisu sisse väljastpoolt. Kultuurnisu liike on ligi 20. Nad jaotatakse paljasteralisteks ja sõklateralisteks. Paljasteralise nisu terad eralduvad peksmisel kergesti sõkaldest. Tähtsimad liigid on pehme nisu ehk harilik nisu (saiajahu) ja kõva nisu (sellest tehakse makaronitooteid). Tuntakse talinisu ja suvinisu. Talinisu on suurema saagikusega, kuid nõuab ka paremaid kasvutingimusi. Talinisu külvatakse augusti lõpul või septembri algul ning tema oras elab ületalve. Lõikus toimub järgmisel aastal. Suvinisu külvatakse kevadel ja lõigatakse sügisel. Eestis kasvatatakse suvinisu. Heino Kiik - Maailma viljad, Tallinn "Valgus", 1989 RUKIS Heino kiige järgi Rukis ei ole nii vana kultuurtaim, kui nisu ja oder
Mulla boniteet varieerub 47 56-ni. PH nõrgalt happeline. Huumuse sisalduse % 2,2 3,4. (tabel 1.) Nr. Kultuur Pindala Mullaliik Lõimis P- tarve K-tarve Boniteet pHKCl Huumuse ha sisaldus % 1. Põldhein I 12 LP(g) Sl P-2 K-3 49 6 3,4 2. Suvinisu 10 LP(g) Sl P-3 K-2 50 5,6 2,2-3 3. Kaer 13 LP(g) Sl P-3 K-2 47 5,8 2,2-3 4. Talinisu 13 LP(g) Sl2 P-2 K-1 56 5,9 3 5. Raps 10 LP(g) Sl P-2 K-3 52 5,6 3 (Tabel 1. Külvikordade agrokeemiline iseloomustus)
Sobivad huumusrikkad, toitaineterikkad mullad, ei sobi kõrge põhjaveega mullad, kiirekasvuline, varajased sordid 70 päevaga valmis, hilisemad 100. Kaer Põhiliselt loomasööt, rasvarikkad terad. Puudus: Terad kiurikkad Oras-Tärkanud tõusmed Suurem niiskusenõue, transpiratsioonikoefitsient 470. Mullaviljakuse suhtes leplik. Suur juurestik, mis omastab hästi toitaineid. Pikapäevataim. Koristusküpsuseni 80-100 päeva. Ka isetolmleja. Terade valmimine ebaühtlane. Suvinisu Soojemad, päikesepaistelisemad ilmad. Harjunud, kohanenud meie kliimaga, talub hästi öökülma, nagu steppides, tempi kõikumisi. Nõuab viljakamaid muldi. Kasvuaeg 90-110 päeva. Kõige nõudlikum on suvinisu, siis oder, siis kaer, siis segavili. Nõuded teraviljade kasvatamisel: 1. Korralikult ettevalmistatud seeme 2. Õigeaegne külv (esimesel võimalusel) 3. Väljakülv ühtlase külvinormiga 4. Ühtlane külvisügavus 5
TA-I III rühm Kristjan Loodus, Jörgen Matt, Artur Palok, Kevin Liimask Rukis Tatar Talinisu Rukis Talioder Mais Kaer Suvioder Tritikale Suvinisu Maakirp Lepatriinu Hiidmardikas Süsi-, ehmes-, kuiva- -ja pisijooksikud Põldhiir Metssiga Kährik Nugis Jänes Pisihiir Vihmauss Mullamutt Mikroorganismid vähene mineraalväetiste ja pestitsiide kasutamine looduslikel protsessidel põhinevaid umbrohu, haiguste ja kahjurite tõrje meetodid tähtis loomade heaolu keelatud GMO kasutamine muld neutraalne või nõrgalt aluseline (pH 6,57,5).
Otsekülvi plussid ja miinused? – Plussid, hea, lihtne kiire, rahaliselt soodsam. Miinus, ei saa nii head saaki, peab rohkem taimekaitsevahendeid kasutada. 6. TERAVILJAD / TAIMED Taime (vilja) kasvufaasid – 00 - tärkamine; 10 - lehtede kasv; 20 - võrsumine; 30 – kõrsumine (lihtne lugeda viljapeas pähikuid); 40 - viljatupe paisumine; 50 - loomine; 60 - õitsemine; 70 - seemne moodustumine - piimküpsus; 80 - vahaküpsus; 90 – täisküpsus. Suviteraviljad – Nendeks on oder, kaer, suvinisu ja mittekõrrelistest teraviljadest tatar. Suviteraviljad on lühikese 80-120 päevase kasvuajaga. Kasvuajal vajavad suviteraviljad aktiivsete temperatuuride summat 1300-1400 kraadi. Puuduseks on lühike kasvuperiood, mistõttu kasutavad nad halvemini toitaineid ja talviseid veevarusid. Võrsumist mõjutavad päevapikkus, taimiku tihedus, temperatuur ning mulla toitaine ja niiskussisaldus. Suviteraviljad võrsuvad taliteraviljadest vähem
ristik) järel. Turvasmullad talirukki kasvatamiseks ei sobi, sest turvas paisub ja tõmbub temperatuuri kõikudes kokku (varakevadel) ning rukki juured võivad rebeneda. Nisu Kultuuris kasvatatakse peamiselt 2 paljasteralist (valmimisel eralduvad terad sõkaldest) nisuliiki harilik e. pehme nisu ja kõva nisu; Eestis kasvatatakse pehme nisu sorte kuna kõva nisu vajab kasvuks kuivemat ja mandrilisemat kliimat. Nisul esinevad nii tali- ja suvivormid. Suvinisu kasvupind oli 2010. a. meil ~80 000 ha, talinisu ~41 000 ha. Talinisu annab reeglina suuremat saaki kuid suvinisu kasvatamisel jäävad ära talvitumisega seotud riskid. Eesti nisu sisaldab keskmiselt 9...15% proteiini, kleepvalku on terades 25...40%; toorkiudu 2...3%, rasva ~2% ja tärklist ~65%. Nisu kasutatakse toiduviljana (leib, sai, kondiitritooted, pastad, manna jm) ning viina ja õlle valmistamisel; oma suure proteiini- ja väikese
kujune näiteks hiline kevad. Külvatakse peamiselt kesale kas mustkesale või kultuuridega kesale: põldhein/ristik, varajane kartul, segatis, varajane oder, rüps/raps ja mais. Sagedaseim kahjustaja on lumiseen, levides põllul kolletena. Seda aitab vältida seemnete puhtimine ja sügisel orase pritsimine fungitsiididega. · Suviteravili: Meil kasvatatavad suviteraviljad on oder, kaer ja suvinisu, millel on eelis taliteraviljade ees kasvuperioodil puudub taimede hukkumist põhjustav talvitumisperiood. Puudusena võib nimetada lühemat kasvuperioodi, mistõttu nad kasutavad halvemini toitaineid ja talviseid veevarusid, võrsuvad taliteraviljadest vähem ning võrsumisperiood langeb sademetevaesele perioodile. Talirukis Secale cereale L. Talirukis on kõige külmakindlam teravili, samas õitsemise ajal on tundlik madala temperatuuri suhtes.
liigniiske või halvasti ette valmistatud, külviga on hilinetud jms. Külvisenormi arvestamisel võetakse aluseks idanevate terade arv, mida soovitatakse külvata 1 m 2 le. See korrutatakse liigi 1000 seemne massiga ja jagatakse külviseväärtusega (puhtuse ja idanevuse % / 100-ga) Eestis tavalised kaalulised külvisenormid ja 1000 seemne mass on järgmised: Varajane oder 200-250 38 Keskvalmiv oder 220-280 Kaer 220-260 36-43 Suvinisu 260-300 35 Talirukis 195-215 26-28 Talinisu 230-260 38-40 Talitriticale 200 30-40 Suviraps 7-8 4-4,5 Taliraps 4-6 Ettenähtud külvisenormist tuleb rangelt kinni pidada. 3.Suvirapsi kasvatamise tehnoloogia Raps e. õlikaalikas. Kasvatamiseks sobivad kõige paremini keskmised liivsavi-ja saviliivmullad, kus pH tase on üle 6,5. Lupjamisega reguleeritakse pH taset
Nad on suure aktiivveemahutavusega, mida võib vähendada alumiste kihtide koreselisus. Veereziim hästi reguleeritud, valdavalt korras drenaazikuivendus. Kuivendatud leetjas gleimullad on tavaliselt rasked liigniiskuse tunnustga. Kuivendamata aga keskmise raskusega. Kasutussobivus: Gleistunud leostunud muld sobib enamike põllukultuuride kasvatamiseks. Sobib hästi rukki, nisu, kaera, kartuli, mesika, sööda juurvilja, suvinisu jaoks. Piiravaks faktoriks võib olla ainult mulla peenkivisus. Gleistunud leostunud mullad on hästi reguleeritud veereziimiga, valdavalt korras drenaazkuivendus, seega nemad kuivendust ei vaja, kui siis väga harva. See eest madalsoomuldadele on täielikku kuivendust vaja. Leostunud muldade puhul võiks metsastada ainult väikeseid, alla 1 ha suurused koreselised kehvemaboniteedilised alad. Enamasti kujunevad segapuistud, mille puurindes domineerib arukask,
Õhukesed ja väga õhukesed madalsoomullad on hästi lagunenud turbaga; sügavad madalsoomullad keskmiselt, harva ka halvasti, laguneva turbaga mullad. Madalsoomullad on alaliselt liigniisked, üleujutatavad, põhjavesi kuival perioodil mõnekümne cm sügavusel. Nõrgalt kuni mõõdukalt happelise reaktsiooniga. Kasutussobivus: Gleistunud leostunud muld sobib enamike põllukultuuride kasvatamiseks. Sobib hästi rukki, nisu, kaera, kartuli, mesika, sööda juurvilja, suvinisu jaoks. Piiravaks faktoriks võib olla ainult mulla peenkivisus. Madalsoomullad sobivad hästi heintaimede kasvatamiseks, ei sobi siiski intensiivselt haritavate kultuuride kasvatamiseks. Madalsoomuld kuulub seitsmendasse boniteediklassi. Gleistunud leostunud muld kuuendasse boniteediklassi. Gleistunud leostunud mullad on hästi reguleeritud veereziimiga, valdavalt korras drenaazkuivendus, seega nemad kuivendust ei vaja, kui siis väga harva. See eest
(suur toiduainete ülejääk) 5.Regioonid maailmas, kus on teravamad toiduprobleemid. teravad probleemid aaasias aafrikas andide piirkonnas 6.Arengumaade toiduainetetööstuse mahajäämuse põhjused. põuad, halb majandusseis 7.Peamiste põllumajanduskultuuride (riis, nisu, mais, kohv, tee, suhkruroog, puuvill) kasvatuspiirkonnad ja kasutusalad. RIIS-piirkond: kasutus: NISU-piirkond:USA keskosa, Lääne-Euroopa, Venemaa, Austraalia, LA, Eestis suvinisu, kasutus:leib, makaronid, koogid, loomasööt, katusematerjal MAIS-piirkond:Kaspia mere läh, Peruu, Andides, Euroopa. Kasutus: maisijahu,helbed,sööt,biogaas,silovalmistamine KOHV- piirkond: Araabia, Aafrika, Indoneesia, Kagu-Aasia, Kasutus: jook,maskid,ennustamine, maitsestamine. TEE- piirkond: Lõuna-Hiina,Kirde- India,Aafrika,Ameerika Kasutus:jook,ravi SUHKRUROOG- piirkond: Kasutus: loomasööt PUUVILL- piirkond: Hiina,Usa, India,Pakistan, Kasutus: riie 8
Segatalud põllumajandustalu, kus kasvatatakse erinevaid põllukultuure ja peetakse loomi oma tarbeks, kuid toodangu ülejäägid lähevad müügiks. Spetsialiseeritud suurtalu moodne kõrgtootlik taluvorm, kus on spetsialiseerutud enamasti vaid ühele tooteliigile. Eesti on spetsialiseerunud nii looma- kui ka taimekasvatusele, kuigi rohkem ikkagi taimekavatusele. Aretati talvekinde nisusort. Peamised põllukultuurid on taliteravili, rukis, talinisu, talioder, suveteravili, suvinisu, oder, kaer, segavili, tatar, õlilina, raps, kapsas, kurk, söögipeet, porgand, mugulsibul, küüslauk, roheline hernes, kaalikas, kartul, sööda juurvili. Enim arenenud loomakasvatusharud on piimakarjakasvatus, lihakarjakasvatus, seakasvatus, linnukasvatus. Eesti pole loomakasvatusharu ega ka mitte kultuuride kasvatamise arengult esimeste seas. Eesti varustab ennast ise eeltoodud põllukultuuridega.
3.võrse osad ¤ hüpokotüül peet, kaalikas, naeris ¤ varsnuikapsas, söödakapsas, kartul, lina, kanep ¤ lehtsalat, spinat ¤ lehe osadseller, tubakas, sibul 4.õiedlillkapsas, brokkoli kapsas, humal 5.seemned ja viljadteraviljad, kaunviljad, õlitaimed, viliköögiviljad. See osa on hästisäilitav võrreldes teiste taime osadega. 2.Teraviljade külvisenormid (kg/ha) ja 1000 seemne mass (g). Varajane oder 200-250 m -38g Keskvalmiv oder 220-280 m Kaer 220-260 m - 36-43g Suvinisu 260-300 m 35g Talirukis 195-215 m - 26-28g Talinisu-230-260 m - 38-40g Talitriticale-200 m - 30...40g Suviraps-7-8 m - 4-5g Taliraps-4-6 m 3.Suvirapsi kasvatamise tehnoloogia. Erinevus: Suvirapsi saak võib olla talirapsi omast 2x suurem. Suvirapsi vegetatsiooniperiood kestab 90-100 päeva, lühem kui talirapsil. Külvatakse umbes mai alguses 5-10°C juures. Mulla pH võiks olla 6,5-7. Külvisenorm 7-8 kg/ha. Sarnasus: Külvikorras peab rapsil olema 5 aastat vahet
● Kõrre pikkus on tavaliselt 60–80 cm ● Lehtedel on lehetupp, lehelaba ja karvased kõrvakesed ● Õisikul on pea, lüliline peatelg ja pähikud on kahe liblega ● Viljadeks on paljasteralised terad Kasvutingimused ● Tavaliselt kasvatatakse nisu merepinna kõrgusest kuni 3000 m kõrguseni ● Nisu kasvatamisel on kasvuperioodi optimaalne õhutemperatuur ligi 25° C ● Erinevad liigid ja sordid kasvavad õhutemperatuuridel alates 3...4° C (talinisu) kuni 30...32° C (suvinisu) ● Kasvuperioodil on taimedele oluline piisava niiskuse olemasolu Kasutamine ● Nisujahu tootmine(saiad, küpsised, koogid, kringlid) ● Loomatoiduks Kasvuala ● Usa ● Prantsusmaa ● Kanada ● Austraalia ● Venemaa ● Hiina ● India Mais(Zea mays) Välimus ● Mais on kõrreline ja kasvab tavaliselt 2–3m kõrgeks ● Ta annab hektari kohta rohkem teri kui ükski teine teravili ● Püstise kõrre läbimõõt on 2–7 cm ja selle
- leht: salat, spinat - lehe osad: seller, tubakas, sibul 4. Õied: lillkapsas, brokkoli kapsas, humal 5. Seemned ja viljad: teraviljad, kaunviljad, õlitaimed, viliköögiviljad. See osa on hästisäilitav võrreldes teiste taime osadega. 2. Teraviljade külvisenormid ja 1000 s.m. Teravili Külvisenorm 1000 s.m. (kg/ha) Varajane oder 200-250 Keskvalmiv oder 220-280 Kaer 220-260 Suvinisu 260-300 Talinisu 230-260 Talirukis 195-215 Talitriticale 200 Tatar 80-90 3. Suvirapsi kasvatamise tehnoloogia. Erinevus: Suvirapsi saak võib olla talirapsi omast 2 korda suurem. Suvirapsi vegetatsiooniperiood kestab 90-100 päeva, s.o. lühem kui talirapsil. Külvatakse umbes 5.mail 5-10°C juures. Mulla pH võiks olla 6,5-7. Külvisenorm 7-8 kg/ha. Sarnasus: Külvikorras peab rapsil olema 5 aastat vahet
majanduskompleks, mis ühendab põllumajanduse , toiduinetetööstuse ning neid abistavad tootmis-ja teenindus harud. N.kuivatid, külmhooned, põllumaj. masinad, väetisetööstus, pakenditööstus, teadusnõustamine Spetsialiseetud suurtalu talus kasvatatkse ühte-kahte kultuuri võipeetakse 1-2 looma. Põllumajanduslik tootmine eri loodusoludes ja arengutasemega riikides. NISU-piirkond:USA keskosa, Lääne-Euroopa, Venemaa, Austraalia, LA, Eestis suvinisu, kasutus:leib, makaronid, koogid, loomasööt, katusematerjal MAIS-piirkond:Kaspia mere läh, Peruu, Andides, Euroopa. Kasutus: maisijahu,helbed,sööt,biogaas,silovalmistamine KOHV- piirkond: Araabia, Aafrika, Indoneesia, Kagu-Aasia, Kasutus: jook,maskid,ennustamine, maitsestamine. TEE- piirkond: Lõuna-Hiina,KirdeIndia,Aafrika,Ameerika Kasutus:jook,raviks PUUVILL- piirkond: Hiina,Usa, India,Pakistan, Kasutus: riie Põllumajanduse mõju keskkonnale.
Haiguste tõrjumine Haiguste tõrjumiseks mõeldud preparaadid ehk fungitsiidid Kasutatakse taime hilisemas kasvufaasis kui taimede lehtedele hakkavad lööbima haigused- jahukaste, laiktõved, roosted Koristamine ja kuivatamine Enamasti augustis Kui teravilja niiskusetase on üle 14%, tuleb kuivatada Trummelkuivatid, punkerkuivatid, šahtkuivatid Suviteraviljad Oder, kaer, suvinisu, tatar Kasvuaeg 80…120 päeva Lühike kasvuperiood, mistõttu kasutavad halvemini toitaineid SEEMNE EHITUS Üheidulehelised Kest – koosneb mitmest kihist Endosperm – koosneb pikkadest rakkudest, mis on täidetud ümarate tärklise teradega Idu Aleuroonkiht - proteiinirikas Kilbike – kaitseb idu Terade keemiline koostis Tärklis – peamine varutoitaine Roosuhkur – peamiselt idus Toorproteiin – sisaldus 6-22%
7. Valmimine Idupunga kaitseb sinka e. koleoptiil, - torujas kiletaoline moodustis, mis kaitseb lehte mehaaniliste vigastuste eest. Kui koleoptiil on jõudnud mulla pinnale, siis ta kuivab, lõheneb tipus ja seest kasvab välja esimene pärisleht. Teravilja seeme külvatakse 3-5cm sügavusele; sügavus sõltub mulla lõimisest (savi raske lõimisega). Taliviljad võrsuvad paremini. (nt. suvinisu ei võrsu peaaegu üldse). Teraviljade seas on nii ise- kui ka risttolmlevaid sisesõk (tuule abil) taimi. Isetolmlemise puhul taimes nii emakas al kui ka tolmukad (3). (nt. rukis). lible Nisu peatelg koosneb lülidest ning igale lüli teris
Peeter Viil Külvieelne mullaharimine on põhimullaharimise (kündmise) järg. Selle peamiseks ülesandeks on mulla veevaru optimeerimine, sobiliku seemnealuse loomine, väetiste muldaviimine ja umbrohtude tõrje. Külvieelse mullaharimise kvaliteet sõltub suurel määral põhimullaharimise kvaliteedist. Mida parem on künd, seda vähem kulub energiat ja tööaega külvieelsele mullaharimisele. Õigel ajal põllule Kõik kevadel külvatavad teraviljad, eriti suvinisu, kaer ja varajane oder tuleb külvata optimaalsel ajal tasaseks haritud põllule, mille muld on niiske ja kobe. Suviteraviljade külvieelset mullaharimist tuleb seetõttu alustada kevadel võimalikult vara, kohe pärast mulla tahenemist. Tüüpilisemaks veaks mullaharimisel ongi põlluleminekuga hilinemine. Põld on harimisküps, kui muld ei kleepu enam traktorirataste ja harimisriistade külge. Kõige kiiremini tahenevad kerge liiv ja saviliivmullad
com/index.php/ the-coffee-tree Eri kultuuride kasvutingimused Kultuur °C Vajalik Aktiivsete Sademeid Kasvuperiood kasvu- temperatuuri (taluvuspii i temp. de summa r) keskmine °C mm/aasta pikkus s päevades Kartul >5 °C 8001500 450600 min 60 Suvinisu >5 °C 16002400 <500 100105 Suhkrupee >5 °C 16002400 >500 120 t Mais >5 °C 3000 2505000 130150 Riis 2532 35004000 üleujutus 90210 °C Puuvill 2527 4000 6001500 120150 °C Suhkruroo 2528 5500 1500 240365 Kuidas kasvuperioodi pikendada?
com/index.php/ the-coffee-tree Eri kultuuride kasvutingimused Kultuur °C Vajalik Aktiivsete Sademeid Kasvuperiood kasvu- temperatuuri (taluvuspii i temp. de summa r) keskmine °C mm/aasta pikkus s päevades Kartul >5 °C 800–1500 450–600 min 60 Suvinisu >5 °C 1600–2400 <500 100–105 Suhkrupee >5 °C 1600–2400 >500 120 t Mais >5 °C 3000 250–5000 130–150 Riis 25–32 3500–4000 üleujutus 90–210 °C Puuvill 25–27 4000 600–1500 120–150 °C Suhkruroo 25–28 5500 1500– 240–365 Kuidas kasvuperioodi pikendada?
Idaneb 2-3 kraadi juures, oras talub 8-9 kraadi öökülma. Kaera niiskuse nõudlus on suur. Transpiratsiooni koefitsient on umbes 470. Mullaviljakuse suhtes leplik. Talub ka mulla happelisust aremini kui oder ja nisu. Kaeral on suur juurestik, mis omastab hästi toitaineid. Võib kasutada ka soomuldadel. Kaer on pikapäevataim. Koristusküpsus saabub 85-100 päeva pärast. Kaer on isetolmelja. Kaeraterade valmimine ebaühtlane valminu terad varisevad kergesti. Suvinisu Kasvatamiseks sobivad soojad ja päikesepaiselised kasvukohad. Idanemistemperatuur 1-2 kraadi. Tõusmed on öökülmade suhtes vastupidavad -7 kuni -11 kraadi. Jahe kevad soodustab võrsumist. Niiskusnõudlik, vajab viljakamat mulda. Pikapäevataim, kasvuajaga 90-110 päeva. Suviviljade agrotehnika Kõige nõudlikum suvinisu, siis oder, siis kaer ja segavili. Otra on meil Eestis kõige rohkem. Segavili teraks kasvatamisel. Segatis haljasmassiks kasvatamisel (sorteeritud, puhastatud)
76% Joonis 1. Maade jaotus Raba talus Põllumajandus nagu iga teine ettevõte vajab andmete töötamiseks arvutiprogrammi. Raba talus on kasutusele võetud põllumajandustarkvara nimega. Nimetatud programmist saab jälgida eelmise aasta andmeid väetisekulu, küttekulu, seemnekulu ja sortide kohta. Teha tellimusi seemnete, väetiste ja taimekaitse vahendite osas. Raba talus kasvatatakse erinevaid kultuure; raps (nii tali-kui suviraps), nisu (nii tali-kui suvinisu), oder, hernes. Samuti kasvatatakse metsa: kui on maha lõigatud vana mets, on noor mets uuesti kasvama pandud. 3 PÕLLUTÖÖD RABA TALUS Põllupidamisel on vaja maad künda, seemet külvata, taimede eest hoolitseda-teha umbrohtude, haiguste ja kahjurite tõrjet-kuni viljalõikuseni; koguda terad, viljad, või taimede muu kasutatav osa ning teha kõike selleks sobival ajal. Sõltuvalt töödest ja viljeldavatest kultuuridest abistavad talupidajaid erinevad põllutöömasinad
kasutussobivus on nisul, odral ja kaeral, väikseim aga tatral. [2] Põllumassiivil väiksema osatähtsusega kahe mulla, gleistunud leetja ja leostunud gleimulla, kasutussobivus sõltub kuivendamisest. Keskmise lõimisega kuivendatud leostunud gleimullad on head põllutüübilised haritavad maad ja sobivad hästi peamiste põllukultuuride kasvatamiseks. Nendel muldadel sobib kõige paremini põllukultuuridest kasvatada nisu, kaera, segatist ja suvinisu, kõige mittesobilikum on aga lutsern. [2] Kõige suurema osatähtsusega kaks mulda katavad pea terve põllumassiivi ja need mõlemad on universaalse kasutussobivusega, millest järeldan, et uuritav maa on väga hea põlluharimiseks. Põld on väga sobilik erinevate teraviljade kasvatamiseks. Argomatiivsed võtted Leetjad mullad on suhteliselt harimiskindlad, aga põllumajanduskultuuride saagikust piirab
kasvu; · Taliviljad külvatakse koos ristiku seguga. Lisatakse veel ka kiirekasvuliste liblikõieliste seemneid, mille jäänused kevadel, kasvu algul, kindlustavad teravilju lämmastikuga; · Talinisu ja rukis külvatakse paarisridadena: ridade paaride vahe on 20 cm ja ridade vahe 6 cm. Peenseemnete jaoks kasutatakse kahe seemnekastiga külvikut, need külvatakse laialt külvina ja äestatakse sisse; · Positiivseid tulemusi on saadud odra, suvinisu, kaera ja herne segus kasvatamisel koos õlitudraga (Camelina sativa) (E. Ilumäe 2004). Umbrohud sõpradena Mõne taimeliigi tituleerimine umbrohuks on saanud teoks inimese enda soosiva tegevuse läbi. Põlluharimise algusega said mõned taimed endale sobivamad tingimused eluks ja arenguks. Inimese vahelesegamise lõppemisega asendub ka umbrohtude floora aegamisi uue kooslusega. Sageli võib neis põlatud aia- või põllutaimedes olla ka midagi kasulikku (Anon ANNO Anon).
Talinisu on levinud piirkondades, kus on soodsad talvitumistingimused - Lääne-Euroopas, Põhja-Ameerikas, Kesk-Aasias, Venemaal mustmulla tsoonis ja Baltikumis. Saagitasemed kõiguvad 2 - 8 tonnini hektari kohta. 6 - 8 tonnine saak saadakse niisutustingimustega. 2006. aastal oli Eestis nisu kasvupind 89,4 tuhat ha, sellest talinisu 26 % ehk 23,1 tuhat ha. Selline talinisu pind on püsinud juba viimased seitse aastat. Seevastu suvinisu pind on viimastel aastatel suurenenud. Talinisu rahvamajanduslik tähtsus on toiduvili ja piirituse tootmine. Suur osa nisust jahvatatakse jahuks, mida kasutatakse leiva- ja kondiitritööstuses. Nisu kasutab ka käärimistööstus viina ja õlle valmistamiseks. Suure populaarsuse on omandanud nisust valmistatud hommikueined. Jahvatades tera koos kestade ja iduga, saadakse täisterajahu. Täisterajahu on kõige suurema toiteväärtusega, kuna sisaldab palju B-rühma vitamiine ja mineraalaineid
Korba eemaldamine puutüvedelt. Seda tehakse puukaabitsaga hilissügisel või varakevadel. Korp ja korba all talvituvad kahjurid kogutakse kokku ja põletatakse. Seenhaiguste puhul kõrvaldada haigestunud taimeosa, viirushaiguste korral kogu taim. Ehitatakse tarasid jäneste jms loomade eest kaitseks. http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/748/Teema.3_taimekaitse.zip/Teema.3_taimekaitse/10.Loosuss%E4bralik_t%E4rje.pd f 6. Keemilise tõrje tabelid 6.1 Suvinisu Tehtavad Tõrjutavad objektid Preparaadid ja Kg või Tõrje Märkusi tööd kulunormid kg või liitri aeg liitrit ha-le hind/ ha maksu- mus
Kindlasti ei tohi taime toitekeskkonnast puududa kaltsium, magneesium, väävel, poolmikroelemendid raud ja mangaan ning mikroelemendid (boor, koobalt, vask jt). Teraviljajuured võivad tungida kuni 1,5 m sügavuseni, kuid 60-70% toitainetest omastavad nad huumushorisondist. Sügavus, kust taimed omastavad toitaineid kõige enam on 7-15 cm. Väetiste kogused, mis mulda viiakse, peaksid vastama sellele, kui palju taimetoiteelemente mullast saagiga eemaldatakse. Näiteks suvinisu saagiga 4 t/ha eemaldab saagiga põllult 100 kg N, 20 kg P ja 80 kg K Teraviljade taimekaitse Teravilja taimekaitse algab seemnete puhtimisega - nende töötlemine füüsikaliste võtetega, bioloogiliste või keemiliste ainetega seemnetel olevate haigustekitajate ja kahjurite tõrjeks. Tänapäeval kasutatakse peaasjalikult keemilisi puhiseid (Maxim Star, Raxil, Bariton jt). Olenevalt puhise tüübist ja keemilisest koostisest võib selle kaitsetoime kesta kuni 10 nädalat peale külvi
Saavad N-ga ise hakkama, erandina huumusvaesel alal kasvu ergutamiseks veidike juurde. PK väetised mulla väetistarbest lähtuvalt ja sügiskünniga mulda. Eelistada tuleks väävlisisaldusega väetisi(lihtsuperfosfaat, ammooniumsulfaat jt) mikroväetistest ei tohiks unustada molübdeenväetist ja ka bakterväetisi. 47. suviteraviljade väetamine – taluvad kõige halvemini liigset happesust ja kõige paremini reageerivad lubiväetisele suvinisu ja kaherealine oder. Kõige leplikum happesuse suhtes on kaer. Nad kasutavad hästi sõnniku järelmõju ja seetõttu ei ole neile eriti otstarbekas anda org väetisi. N väetist antakse reeglina kevadise paikliku väetisena külvi ajal või külvieelse mullaharimise alla. Selleks sobib lisaks N väetisele ka nii virts kui vedelsõnnik kui vedelad N väetised. Kõik vajalikud toiteelemendid on otstarbekas anda korraga paikselt kompleksväetisega külvi ajal kombineeritud külvikuga
omadustele ning taimekasvuteguritele mahetootmises on oluline teada kultuuride väetistarvet; 4.9-10.5 mg/100 g P-sisaldus, st väetistarve on väike. Selle järgi saame arvestada millist kultuuri külvata neis piirkondades näiteks, kus P ja K sisaldus on väike peaksime panema neid kultuure, mis viivad mullast võimalikult vähe neid elemente ära. Nõudlus mullastiku suhtes: söödajuurvili > suvinisu > talinisu > põlduba > tritikale (teravili; nisu (emastaim) ja rukki (isastaim) hübriid; nisu on hea kvaliteediga ja rukis on hästi taluv, eeskätt on läbi läinud söödateraviljana. On asendanud näiteks Poolas ja Hiinas palju rukki kasvupinda) > raps > kaer > mais > kartul > suvioder > talirukis 2) kultuuride erinev mõju taimehaiguste, kahjurite suhtes kõige vastuvõtlikum on nisu; vähem
nendega kokku kasvanud. Sõklad moodustavad kaeraterade massist 20...33%. Kaer on isetolmleja taim. 7,15 Külvisenorm määratakse järgmise valemi järgi: Külvisenorm (kg/ha)=idanevate seemnete arv m²(tk) x 1000 tera mass (g) x 100 idanevus (%) x puhtus (%) Optimaalne idanevate seemnete arv m² on: talirukis (tava)550 talirukis (hübriid) 275 talinisu 440 talitritikale 385 talioder 385 suvinisu 660 suvioder (varajased) 660 suvioder (keskvalmivad, hilised) 440 kaer 550 paljas kaer 660 suvitritikale 605 Avaldamise mõjud ??? 1.Kõrrelised teraviljad: juured (1 kuni mitu idujuurealget, valdava osa juurestikust moodustavad lisajuured, millest moodustub narmasjuurestik), kõrs (koosneb lühikestest jäikadest paksenenud kõrresõlmedest ja 5-7 pikast õõnsast torujast sõlmevahest), õied (koondunud väheõelisteks pähikuteks),
Külvide hooldamine Mulla harimine Sügisene mullaharimine- sõltub kultuurist mida kasvatati, oleneb põllu umbrohtumisest, mulla lõimisest, mulla vailjakusest, kõrre koorimine ja sügiskünd, väetus (fosfor, kaalium, sõnnik, läga, teravilljade künnisügavus 20 cm, rühvelkultuurid 25-30 cm, Külvieelne harimine- kevadine, loob hea keskonna, vastab kultuurinõuetele, tähtis et viidaks läbi varakult, varakult- oder, kaer, suvinisu, Hiljem. Lina, põlduba kartul. Hiljem- mais ja tatar. Külvijärgne hooldamine- sõltub kasvatavast kultuurist, taliviljadega on hooldus suunatud et tõsta orase talvekindlust, vesi tuleb ärajuhtida (vältimaks kahjustusi). Põllurullimine (kivide surumine, parandab seemnete kontakti mullas. Äestada (koorikuga), Umbrohud Umbrohi kõiki neid taimi mida inimesed ei kultiveeri, kuid mis on ajaloolised kohanenud
Hiline külv vähendab aeg askospooridega nakkatumise jaoks sügisel. On vaja kasutada haigusekindlad sortid. Bioloogiline tõrje Õige külvikorra kasutamine. Nisu külv pärast, näiteks, rapsi,lina,päevalilli, eriti pärast liblikõielisi kultuuri nt. Hernes,kikkehernes,läätsed ja puhaskesa märgatavalt alandavad nakkatumise taset. Keemiline tõrje Keemiline helelaiksuse tõrje eelkõige sisaldab seemne puhtimine patogeenide allasuurumiseks seemne sees ja mullas. Keemiline suvinisu taimekaitse on vaja teha sõltuvalt arengustaadiumist. Esimene keemiline pihustamine läbi viiakse, kui tekivad esimised haigussümptomid, ja korratakse pihustamine nõudmisel.Kultuuri töötlemise aeg sõltub haiguse esinemise ajast. Haigusekindlus sõltub mineraalide kättesaadavust, eriti tsingi,mangaani ja vaske. Lehekaudse kasvuregulaatori kasutamine suurendab immunoloogilise vastupanu. Mõõduka haiguse arengu juhul majanduslikult otstarbekam kasutada
Kahjurid: rohulutikad, lehetäilane jne. Tõrje: nõuetekohane külvieelne mullaharimine, õigeaegne külv, 27.)Eestisse sobivad rohumaataimede tähtsamad sordid tasakaalustatud väetamine. Keemiline tõrje on õigustatud kui kahjurid on ületaud kahjulikkue läve. Talirukis(Elvi, Matadoor, Tulvi), talinisu (Ada, Bill, Lars), talioder(Carola, Tilia), suvinisu(Mahti), 22) Kultuurkarjamaade rajamine ja edasine majandamine: rohusaagi kasutamine loomadega kaer(Jaak), suvioder(varajane Arve), mais (Crescando), põldhernes(karneval,), põlduba(jõgeva), karjatamise teel taliraps(artus,), suviraps(boleero), talirüps(largo), suvirüps(Hohto), punane ristik(Maro), roosa ristik(Ermo,
Külviaeg jaotatakse varajaseks, keskmiseks ja hiliseks. Optimaalne külviaeg on varajasest keskmise külviajani, tavaliselt aprilli lõpp - mai I dekaad -Külviviis: reavahed 7,5 10 ja 12-15 cm Külvisügavus: - puhtimata seeme - 3 - 6 cm, -puhitud seeme - 2 - 3 cm oder - 2...4 cm; kaer - 4...6 cm, kergemal mullal külvata sügavamale, raskemal mullal madalamale Külvisenorm: tihedus 400 - 600 idanevat tera m2 Esimeses järjekorras tuleb külvata: Teises järjekorras: 1. suvinisu 1. Hiline oder 2. varajane oder 2.keskvalmiv oder 3. kaer Muud asjad nagu taliteraviljal 21. Kaunviljade bioloogilised iseärasused, nende õite, seemnete, juurestiku ja lehtede ehitus Kaunviljade bioloogilised iseärasused · Sammasjuur tungib väga sügavale mulda · Kaunviljade juurtel on väga suur toiteainete omastamise võime · Kaunviljade väetamisel ei pea kasutama lämmastikväetist
Saavad N-ga ise hakkama, erandina huumusvaesel alal kasvu ergutamiseks veidike juurde. PK väetised mulla väetistarbest lähtuvalt ja sügiskünniga mulda. Eelistada tuleks väävlisisaldusega väetisi(lihtsuperfosfaat, ammooniumsulfaat jt) mikroväetistest ei tohiks unustada molübdeenväetist ja ka bakterväetisi. 47. suviteraviljade väetamine taluvad kõige halvemini liigset happesust ja kõige paremini reageerivad lubiväetisele suvinisu ja kaherealine oder. Vähem reageerivad kuuerealised odrasordid. Kõige leplikum happesuse suhtes on kaer. Nad kasutavad hästi sõnniku järelmõju ja seetõttu ei ole neile eriti otstarbekas anda org väetisi. N väetist antakse reeglina kevadise paikliku väetisena külvi ajal või külvieelse mullaharimise alla. Selleks sobiblisaks N väetisele ka nii virts kui vedelsõnnik kui vedelad N väetised. Kõik vajalikud toiteelemendid on otstarbekas anda
Külvipinnad- maailmas u 700 milj ha.Kõige suuremal pinnal nisu 200 milj. ha, osatähtsus 30%. Teine riis 150 milj ha,kolmas mais 140 milj ha. Eestis suurimal pinnal oder, 4 koht maailmas.Teravilja saagikus-maailmas 3t ha kohta, Kõige suurema saagikusega mais 4,3 t/ha, siis riis, siis nisu. Kogutoodang-1 kohal maailmas mais 599,97 milj t, siis riis, siis nisu. Eestis kasvupind oli 80-ndatel 450 000 ha. 2000 a 333000 ha. Praegu rukist 28000ha. Talinisu vähenes ja suvinisu suurenes. Odrapind on vähenenud. Saagikus on 2000a keskmiselt 2t/ha. Kogutoodang oli 80-tel üle milj t. 90-te II poolel aga 426-741000 t. Piisav on kui toodetakse 1 t teravilja in toidux ja loomadle. 1999 a oli aga 281 kg. 11) Kõrreliste teraviljade morfoloogilised iseärasused. Jaotatakse 2 rühma: I kuuluvad rukis, nisu , oder, kaer, II kuuluvad mais, hirss, riis, sorgo.Juured-kõrreliste teraviljade eos on 1- mitu idujuurealget.Juurestiku moodustavad lisajuured, neist narmasjuurestik
• Mulla happeline reaktsioon takistab katioonide, eriti Ca ja Mg sisenemist taimedesse • Happelises mullas on palju taimedele toksilisi Mn ja Fe ioone. • Happelises mullas on mikroorganismide ja toitainete omastamine häiritud • Enamus raskmetalle on happelises mullas liikuvamad • Eriti kahjulik on taimedele liikuv Al mille suhtes on taimed: • Tundlikud – peedid, lutsern, ristik, talinisu ja rukis. • Keskmise tundlikkusega – lina, hernes, oder, suvinisu, tatar ja lupiin • Vastupidavad – kaer, timut Mulla happesuse suhtes jagatakse taimed alljärgnevalt: • Väga tundlikud happesuse suhtes (sobiv pH 6,5…8) – lubjalembesed ehk kaltsifiilsed taimed. Peedid lutsern, valge mesikas peakapsas. • Tundlikud happesuse suhtes (pH 6…7). Nisu, oder, kaunviljad, ristikud, raps, sibul, kurk, salat. • Vähemtundlikud mulla happesuse suhtes (pH4,5…7,5), kuid optimaalseks tuleb pidada 5,5…6,0
Kõige suuremal pinnal nisu 200 milj. ha, osatähtsus 30%. Teine riis 150 milj ha,kolmas mais 140 milj ha. Eestis suurimal pinnal oder, 4 koht maailmas.Teravilja saagikus-maailmas 3t ha kohta, Kõige suurema saagikusega mais 4,3 t/ha, siis riis, siis nisu. Kogutoodang-1 kohal maailmas mais 599,97 milj t, siis riis, siis nisu. Eestis kasvupind oli 80-ndatel 450 000 ha. 2000 a 333000 ha. Praegu rukist 28000ha. Talinisu vähenes ja suvinisu suurenes. Odrapind on vähenenud. Saagikus on 2000a keskmiselt 2t/ha. Kogutoodang oli 80-tel üle milj t. 90-te II poolel aga 426-741000 t. Piisav on kui toodetakse 1 t teravilja in toidux ja loomadle. 1999 a oli aga 281 kg. 11) Kõrreliste teraviljade morfoloogilised iseärasused. Jaotatakse 2 rühma: I kuuluvad rukis, nisu , oder, kaer, II kuuluvad mais, hirss, riis, sorgo.Juured-kõrreliste teraviljade eos on 1- mitu idujuurealget
Sel ajal on üleval pool juba jahedam. Kõige suurem ajanihe on turvasmullas, kus sügavama kihi maksimum saabub septembris. Soojast mullast omastab taim oluliselt paremini toitaineid, kui jahedast mullast ning soojal mulla l on väetiste efktiivsus kõrgem. Kui mulda kuivendada, siis sellega ei reguleerita mitte ainult liigniiskust , vaid mõjutatakse kõiki reziime. Taimed lähevad üle oma arengus järgmisesse faasi, kui on saanud teatud soojuskvantumi. Suvinisu ja kaer on suhteliselt pika vegetatsiooniperioodiga. Kui kaer külvata liiga hilja ja kui juhtub olema jahe suvi, siis kaer ei valmi. Et mõjutada muldade soojusreziimi, kasutatakse mitmeid võtteid: maasikaid kasvatatakse mustal kilel (muld soojeneb ruttu üles), kasutatakse katteloori kaitseks külmade eest, kasutatakse turbamultsi, põhumultsi. Kaevata kraav, panna põhja põhk ja ammooniumnitraat, katta kilega,
..3 kraadi juures. Oras talub lühiajaliselt -8...-9 kraadi külma. Võrsumisperioodil vajab jahedat ilma. Niiskuse nõudlus on suur( lehed on suuremad ja suurem aurumine) , ta on niiske kliima taim. Veevajadus on 470 l. Veepuudusele on tundlik. Mullaviljakuse suhtes on lepplik, tal on tugev juurestik ja seetõttu omastab toitaineid paremini. Kaer on pika päeva taim. Kaer on isetolmelja , kaeraterad valmivad ebaütlaselt. Valminud t Suvi nisu. Kasvab kõige paremini stepi tingimustel. Suvinisu tõusmed taluvad öökülma ...-11. Suvi nisu on niiskus nõudlik ja vajab viljakamat mulda kui teised teraviljad. On ka pika päeva taim, kasvuaeg eestis 90...110 päeva. Külvikorda paigutamisel tuleb lähtuda erinevate liikide ja soraremtide kasvunõuetest. Kõige nõudlikuad on suvi nisu, oder, kaer ja segavili. Kasvukoha valikul tuleb arvestada seda, milleks me neid teravilju kasutame. Õlle odraks või seemneks kasvatamisel on mõnevõrra erinevad nõuded kui söödavilja
annaabi.ee 
