Töötervishoiu
ja tööohutuse seadusVastu
võetud 16.06.1999
RT
I 1999, 60, 616jõustumine
26.07.1999
Muudetud
järgmiste aktidega (näita)1.
peatükkÜLDSÄTTED §
1. Seaduse
reguleerimisala(1)
Käesolev seadus sätestab töölepingu alusel töötavate isikute ja
avalike teenistujate (edaspidi
töötaja)
tööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, tööandja
ja töötaja õigused ja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna
loomisel ja
tagamisel , töötervishoiu ja tööohutuse korralduse
ettevõtte ja riigi tasandil, vaidemenetluse korra ning vastutuse
töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest.
(2)
Käesolevat seadust kohaldatakse tegevteenistuses olevate
kaitseväelaste teenistustingimuste ning kaitseväe, Kaitseliidu,
politsei, päästeasutuste ja
piirivalve töötajate töö suhtes
niivõrd, kuivõrd eriseadustega või nende alusel kehtestatud
õigusaktidega ei ole sätestatud teisiti.
(3)
Käesolevat seadust kohaldatakse ka:
1) kinnipeetava tööle
vanglas vangistusseaduses sätestatud erisustega;
2) õpilase ja
üliõpilase tööle õppepraktikal;
3) juriidilise isiku juhatuse
või seda asendava juhtorgani liikme tööle;
4) füüsilisest
isikust ettevõtja tööle käesoleva seaduse § 12 lõigetes 7 ja 8
sätestatud ulatuses.
[
RT
I 2007, 3, 11 -
jõust. 01.07.2007]
(4)
Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse
haldusmenetluse seadust, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid
erisusi.
[
RT
I 2007, 3, 11 -
jõust. 01.03.2007]
§
2. Töötervishoid
ja tööohutus(1)
Käesolevas seaduses mõistetakse töötervishoiuna töötaja
tervisekahjustuse vältimiseks töökorraldus- ja meditsiiniabinõude
rakendamist, töö kohandamist töötaja võimetele ning töötaja
füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamist.
(2)
Käesolevas seaduses mõistetakse tööohutusena töökorraldusabinõude
ja tehnikavahendite süsteemi sellise töökeskkonna seisundi
saavutamiseks, mis võimaldab töötajal teha tööd oma tervist ohtu
seadmata.
(3)
Töötervishoiu-
ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe korra kehtestab sotsiaalminister oma määrusega .
2.
peatükkTÖÖKESKKOND §
3. Üldnõuded(1)
Töökeskkond on ümbrus, milles inimene töötab.
(2)
Töökeskkonnas
toimivad füüsikalised, keemilised, bioloogilised,
füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid ei või
ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist.
(3)
Töökeskkonna keemiliste ohutegurite ja käesoleva seaduse § 6
lõike 1 punktis 1 loetletud füüsikaliste ohutegurite
parameetrid ei tohi ületada piirnorme.
Piirnorm on ohuteguri parameetri
ajaühikus mõõdetud keskmine väärtus, mis 8-tunnise tööpäeva
(40-tunnise töönädala) jooksul töötajale mõjudes ei põhjusta
tervisekahjustust.
(4)
Töökeskkonna ohutegurite
piirnormid ja ohutegurite parameetrite
mõõtmise korra
kehtestab
Vabariigi Valitsus .
(5)
Kui õnnetuse või haigestumise ohtu ei ole võimalik vältida või
kui töökeskkonna ohuteguri parameetrit ei ole võimalik viia
vastavusse kehtestatud piirnormiga tehnilisi ühiskaitsevahendeid või
töökorralduslikke abinõusid kasutades, annab tööandja töötajale
isikukaitsevahendid .
Isikukaitsevahendite
valiku ja kasutamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus .
[
RT
I 2003, 20, 120 -
jõust. 01.07.2003]
§
4. Töökoht(1)
Käesolevas seaduses mõistetakse töökohana füüsilisest isikust
ettevõtja või äriühingu ettevõtte, riigi või kohaliku
omavalitsuse asutuse, mittetulundusühingu või sihtasutuse (edaspidi
ettevõte) territooriumil või tööruumis paiknevat töötamiskohta
ja selle ümbrust või muid töötamiskohti, kuhu töötajal on
töötamise ajal juurdepääs või kus ta töötab tööandja loal
või korraldusel.
(2)
Tööandja kujundab ja sisustab töökoha nii, et on võimalik
vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning säilitada töötaja
töövõime ja heaolu.
(3)
Kui tööprotsessiga kaasneb ohtliku suitsu, tolmu, gaasi, auru või
vedeliku eraldumine koguses, mis võib töötaja tervist kahjustada,
tuleb vältida heitme levikut töökeskkonda, tagada selle
eemaldamine tekkekohast ja muutmine kahjutuks.
(31)
Töötervishoiu
ja tööohutuse nõuded töötamisel plahvatusohtlikus keskkonnas
kehtestab Vabariigi Valitsus.(4)
Terviseriski vältimiseks või vähendamiseks peavad töökohas olema
kaitse-, pääste- ja esmaabivahendid, ohutusmärgid ning muud
ohutusvahendid.
Esmaabi
korralduse ettevõttes ja ohumärguannete kasutamise nõuded
kehtestab sotsiaalminister oma määrusega.(41)
Töökoht ja töövahendid peavad olema tehniliselt heas seisukorras
ja korrapäraselt hooldatud. Ohtude vältimiseks ettenähtud
kaitsevahendid ja ohutusseadised peavad olema korrapäraselt
hooldatud ja kontrollitud. Kõik leitud puudused, mis võivad
mõjutada töötajate ohutust ja tervist, tuleb kõrvaldada
võimalikult kiiresti.
[
RT
I 2007, 3, 11 -
jõust. 01.03.2007]
(42)
Kui töökohas on ohualad, kus töö
laadi tõttu esineb õnnetuse
või tervisekahjustuse oht, tuleb need alad märgistada ning
rakendada abinõusid, et sinna ei pääseks erijuhendamiseta või
eriväljaõppeta töötajad ega teised isikud. Kui ohualasse
sisenemine on siiski vajalik, võib seda teha ainult erijuhendamise
või eriväljaõppe saanud töötaja juuresolekul. Ohualal töötajate
kaitseks tuleb rakendada asjakohaseid abinõusid.
[
RT
I 2007, 3, 11 -
jõust. 01.03.2007]
(43)
Töökoha
territoorium , trepikojad,
liikumisteed ning töö- ja
olmeruumid peavad olema piisavalt valgustatud. Valgustite
paiknemine ei tohi töötajat ohustada.
Valgustus peab tagama ohumärguannete ja
hädaseiskamislülitite hea nähtavuse.
[
RT
I 2007, 3, 11 -
jõust. 01.03.2007]
(44)
Välitöö tuleb korraldada nii, et seal paiknevad töökohad,
liikumisteed ja muud tööga seotud piirkonnad ning töövahendid,
mida töötajad töö käigus kasutavad, ei ohustaks inimesi ega
takistaks sõidukite
liiklust .
[
RT
I 2007, 3, 11 -
jõust. 01.03.2007]
(45)
Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse
nõuded
kehtestab
Vabariigi Valitsus .
[
RT
I 2007, 3, 11 -
jõust. 01.03.2007]
(5)
Tegevusalade töötervishoiu ja tööohutuse nõuded
kehtestab
Vabariigi Valitsus .
§
5. Töövahend(1)
Töövahend on masin, seade, paigaldis, transpordivahend, tööriist
või muu tööks kasutatav vahend. Töövahendi kasutamine –
sellega töötamine, selle
käivitamine , seiskamine, transport,
teisaldamine, paigaldamine, parandamine, seadistamine,
hooldus ja
puhastamine – ei tohi ohustada töövahendi kasutaja ega teiste
isikute tervist ning töö- ja elukeskkonda.
[
RT
I 2007, 3, 11 -
jõust. 01.03.2007]
(2)
Tööandja tagab, et töövahend sobib tööülesande täitmiseks,
vastab kasutaja kehamõõtmetele ning füüsilistele ja vaimsetele
võimetele.
(3)
Tööandja tagab, et töötaja kasutusse antav töövahend on
projekteeritud ja valmistatud nii, et:
1) on tõkestatud pääs
selle ohualale;
2) juhtimisseadis vastab ergonoomianõuetele;
3)
kõrge või madala temperatuuriga pinnad on isoleeritud või
piirestatud;
4) see vastab elektri-, tule- ning
plahvatusohutusnõuetele;
5) on välditud juhukäivitus ning et
vajaduse korral on võimalik töövahend või selle osa kohe seisata,
energiavarustus katkestada ja ohtlik leke tõkestada;
6)
müra ,
vibratsiooni, kiirguse ja muude ohutegurite tase on võimalikult
madal ega ületa piirnorme.
(4)
Töövahendi
kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded kehtestab
Vabariigi Valitsus .
§
6. Füüsikalised ohutegurid (1)
Füüsikalised ohutegurid on:
1) müra,
vibratsioon , ioniseeriv
kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus,
infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli;
2) õhu liikumise
kiirus,
õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk;
3)
masinate ja seadmete liikuvad või
teravad osad, valgustuse puudused,
kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid.
(2)
Tööandja peab
rakendama abinõusid, et füüsikalistest
ohuteguritest tulenevat terviseriski vältida või viia see
võimalikult madalale
tasemele .
(3)
Tööandja tagab, et radioaktiivset ainet kasutades või seda ainet
sisaldava töövahendiga töötades järgitaks kiirgusseaduses
sätestatud ohutusnõudeid ning et aine või töövahend ei satuks
kõrvalise isiku kätte.
(4)
Töökoha sisekliima – õhutemperatuur ja -niiskus ning õhu
liikumise kiirus – peab olema tööülesande täitmiseks sobiv,
tagada tuleb töökohtade varustatus värske
õhuga . Sobiva
sisekliima määramisel tuleb arvestada töötajate arvu ruumis,
töötajate vaimset ja füüsilist koormust, tööruumi suurust,
kasutatavate töövahendite spetsiifikat ning tehnoloogilise
protsessi laadi.
[
RT
I 2007, 3, 11 -
jõust. 01.03.2007]
(5)
Töökeskkonna müra ja vibratsioon peavad olema sellise tasemega, et
nende kahjulik toime töötajale oleks välditud või
viidud võimalikult madalale tasemele ka pikaajalise töötamise vältel.
Kontsentreerumist, mõtlemist, otsustamist ja suhtlemist vajava töö
puhul ei tohi müra segada tööülesande täitmist. Müra ei tohi
segada helisignaalide arusaadavust.
[
RT
I 2007, 3, 11 -
jõust. 01.03.2007]
(6)
Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded füüsikalistest
ohuteguritest mõjutatud töökeskkonnale
kehtestab
Vabariigi Valitsus .
[
RT
I 2007, 3, 11 -
jõust. 01.03.2007]
§
7. Keemilised
ohutegurid(1)
Keemilised ohutegurid on ettevõttes käideldavad kemikaaliseaduse §
5 lõikes 1 määratletud ohtlikud
kemikaalid ja neid sisaldavad
materjalid.
(2)
Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide käitlemist
reguleerivad kemikaaliseadus ja käesolev seadus.
(3)
Ohtlike
kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise nõuded
kehtestab Vabariigi Valitsus .
§
8. Bioloogilised
ohutegurid(1)
Bioloogilised ohutegurid on
mikroorganismid (
bakterid ,
viirused ,
seened jm), sealhulgas geneetiliselt muundatud mikroorganismid,
rakukultuurid ja inimese endoparasiidid ning muud bioloogiliselt
aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või
mürgistust.
[
RT
I 2007, 3, 11 -
jõust. 01.03.2007]
(2)
Kaitseks töökohas toimivate
bioloogiliste ohutegurite eest peab
tööandja võtma tarvitusele abinõud, arvestades ohuteguri
nakatamisvõimet.
(3)
Bioloogilistest
ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse
nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus .
§
9. Füsioloogilised
ja psühholoogilised ohutegurid(1)
Füsioloogilised ohutegurid on füüsilise töö raskus, sama tüüpi
liigutuste kordumine ning üleväsimust põhjustavad sundasendid ja
-liigutused töös ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja
jooksul viia tervisekahjustuseni.
(2)
Psühholoogilised ohutegurid on monotoonne või töötaja võimetele
mittevastav töö, halb töökorraldus ja pikaajaline töötamine
üksinda ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul
põhjustada muutusi töötaja psüühilises seisundis.
(3)
Töötaja füüsilise ja vaimse ülekoormuse vältimiseks peab
tööandja
kohandama töö töötajale võimalikult
sobivaks . Töökoha
kujundamisel ja töö korraldamisel peab arvestama töötaja
kehalisi, vaimseid, soolisi ja ealisi iseärasusi, tema töövõime
muutumist tööpäeva või
vahetuse jooksul ning võimalikku
pikaajalist üksinda töötamist.
(31)
Suure füüsilise või vaimse töökoormuse, pikaajalises sundasendis
töötamise või monotoonse töö puhul peab tööandja võimaldama
tööpäeva või töövahetuse jooksul töötajale tööaja hulka
arvatavad
vaheajad .
[
RT
I 2007, 3, 11 -
jõust. 01.03.2007]
(4)
Raskuste
käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded
kehtestab sotsiaalminister oma määrusega.§
10. Rasedad
ja rinnaga toitvad naistöötajad ning alaealised ja puudega
töötajad[
RT
I 2007, 3, 11 -
jõust. 01.03.2007]
(1)
Rasedatele, rinnaga toitvatele naistele, alaealistele ja puudega
töötajatele peab tööandja looma sobivad töö- ja olmetingimused.
(2)
Tööandja järgib
rasedate , rinnaga toitvate naiste ja alaealiste
töölerakendamisel nende ohutuse tagamiseks õigusaktidega
sätestatud piiranguid.
(3)
Tööandja on kohustatud töö- ja teenistussuhteid reguleerivates
seadustes sätestatud korras andma tema ettevõttes tööõnnetuse
või kutsehaiguse tagajärjel töövõime osaliselt kaotanud
töötajale võimaluse jätkata sobival tööl ettevõttes.
[
RT
I 2007, 3, 11 -
jõust. 01.03.2007]
(4)
Puudega töötaja töö, töövahendid ja töökoht tuleb
kohandada tema kehalistele ja vaimsetele võimetele.
Kohandamine seisneb
tööandja ehitise, tööruumi, töökoha või töövahendi puudega
isikule ligipääsetavaks ja kasutatavaks muutmises. See nõue kehtib
ka üldkasutatavate liikumisteede ja olmeruumide kohta, mida puudega
töötajad kasutavad.
[
RT
I 2007, 3, 11 -
jõust. 01.03.2007]
(5)
[
Kehtetu –
RT
I 2003, 20, 120 -
jõust. 01.07.2003]
(6)
Töötervishoiu
ja tööohutuse nõuded rasedate ja rinnaga toitvate naiste tööks
kehtestab Vabariigi Valitsus.(7)
[Kehtetu –
RT
I 2004, 54, 389 -
jõust. 15.07.2004]
§
11. Tööolme(1)
Olmeruumid on riietus-,
pesemis -, tualett- ja puhkeruumid, soojakud
välitöödel, einestamisruumid ning muud elukondlikud ruumid.
(2)
Töötajate olmeruumid peavad olema ehitatud ja sisustatud,
arvestades töötingimusi ning töötajate arvu ja soolist koosseisu.
(3)
Tööriietust kandvatele töötajatele on vaja ette näha
riietusruumid ning töötajatele, kes töötavad välitöödel, ka
soojak ja riiete kuivatusruum.
[
RT
I 2007, 3, 11 -
jõust. 01.03.2007]
(4)
Töö
laadist olenevalt peab töötajatel olema võimalus kasutada
puhkeruumi , kui see on vajalik töötajate tervise ja ohutuse
tagamiseks. Puhkeruum peab olema küllaldase suurusega ning
sisustatud
laudade ja seljatoega istmetega. Puhkeruumis ei tohi
suitsetada.
[
RT
I 2007, 3, 11 -
jõust. 01.03.2007]
(5)
Töö laadist olenevalt peab töötajal olema võimalik kasutada
pesemisruumi, mis on varustatud valamute või duššidega ning sooja
ja külma veega.
[
RT
I 2007, 3, 11 -
jõust. 01.03.2007]
(6)
Tööandja tagab, et olmeruume hoitakse puhtana ja neid koristatakse
vähemalt üks kord päevas.
[
RT
I 2007, 3, 11 -
jõust. 01.03.2007]
(7)
Olmeruumid peavad olema ventileeritavad ja nende temperatuur peab
vastama kasutusotstarbele.
[
RT
I 2007, 3, 11 -
jõust. 01.03.2007]
(8)
Töötajatele peab olema tagatud nõuetele vastav kvaliteetne
joogivesi koos ühekordsete või pestavate jooginõudega.
[
RT
I 2007, 3, 11 -
jõust. 01.03.2007]
3.
peatükk TÖÖANDJA
JA TÖÖTAJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED §
12. Üldsätted(1)
Tööandja tagab töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise
igas tööga seotud olukorras.
(2)
Tööandja ei tohi lubada tööle asuda töötajal, kellel puuduvad
vajalikud erialateadmised ja oskused ning töötervishoiu- ja
tööohutusalased teadmised.
(3)
Kui töökohal töötavad samal ajal vähemalt kahe tööandja
töötajad ja üks tööandja korraldab töid, vastutab see tööandja
töötervishoiu- ja tööohutusalase ühistegevuse eest.
[
RT
I 2007, 3, 11 -
jõust. 01.03.2007]
(31)
Kui töökohal töötavad samal ajal vähemalt kahe tööandja
töötajad ja puudub tööandja, kes korraldab töid, sõlmivad
tööandjad kirjaliku kokkuleppe töötervishoiu- ja tööohutusalase
ühistegevuse ning tööandjate vastutuse kohta. Kui kokkulepet ei
ole sõlmitud, vastutavad tööandjad kahju tekkimise korral
solidaarselt.
[
RT
I 2007, 3, 11 -
jõust. 01.03.2007]
(4)
Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ühistegevus tähendab, et
selles osalevad tööandjad kooskõlastavad oma tegevuse ohtlike
olukordade vältimiseks ning teavitavad üksteist ja oma töötajaid
või töökeskkonnavolinikke ohtudest, mis ühisel töökohal
töötamisega võivad kaasneda, ning tagavad, et nende tegevus ei
ohusta teisi töötajaid.
[
RT
I 2007, 3, 11 -
jõust. 01.03.2007]
(5)
Tööandja ja töötajad on kohustatud ohutu töökeskkonna nimel
tegema koostööd. Selleks konsulteerib tööandja eelnevalt
töötajate, töökeskkonnavoliniku või töötajate usaldusisikuga
kõigis töökeskkonnaga seotud küsimustes, mis puudutavad
töökeskkonna parandamise abinõude kavandamist, esmaabi andmise,
päästetööde tegemise ja töötajate evakueerimise eest
vastutavate töötajate määramist, töötervishoiu ja tööohutuse
alase väljaõppe kavandamist ja korraldamist ning uue
tehnoloogia ja
töövahendite valikut ja rakendamist. Tööandja
arvestab võimaluse
korral tehtud
ettepanekuid ning kaasab töötajad kavandatu
elluviimisesse.
[
RT
I 2007, 3, 11 -
jõust. 01.03.2007]
(6)
Tööandja teavitab oma ettevõtte
tegevusega seotud ohtudest ja
nendest hoidumise abinõudest teist tööandjat, kelle töötajad
täidavad tööülesandeid tema ettevõttes ning kes omakorda peab
teavitama oma töötajaid enne tööülesannete täitmisele asumist
sellel töökohal esinevatest ohtudest ja juhendama, kuidas neist
hoiduda. Samuti tuleb teatavaks teha päästetööde ja esmaabi
andmisega seotud abinõud ning nende eest vastutavad töötajad.
[
RT
I 2007, 3, 11 -
jõust. 01.03.2007]
(7)
Füüsilisest isikust ettevõtja tagab igas tööolukorras temale
kuuluvate töövahendite, isikukaitsevahendite ja muude seadmete
korrasoleku ja nõuetekohase kasutamise.
[
RT
I 2007, 3, 11 -
jõust. 01.07.2007]
(8)
Kui füüsilisest isikust ettevõtja töötab töökohal samal ajal
koos ühe või mitme tööandja töötajatega, peab ta teavitama töid
korraldavat tööandjat või tema puudumisel teisi tööandjaid oma
tegevusega seotud ohtudest ja tagama, et tema tegevus ei ohusta teisi
töötajaid. Töid korraldav tööandja või tema puudumisel teised
tööandjad peavad füüsilisest isikust ettevõtjat teavitama
käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatust.
[
RT
I 2007, 3, 11 -
jõust. 01.07.2007]
§
121. Tööandja
ennetustegevus(1)
Tööandja ennetustegevus on meetmete kavandamine ja rakendamine
terviseriskide vältimiseks või vähendamiseks ettevõtte töö
kõikides etappides ning töötaja kehalise, vaimse ja sotsiaalse
heaolu edendamiseks.
(2)
Tööandja rakendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud
meetmeid järgmiste üldiste ennetuspõhimõtete alusel:
1)
riskide tekkimise vältimine;
2) vältimatute riskide
hindamine;
3) riskide kõrvaldamine nende tekkekohas või kui see
ei ole võimalik, nende vähendamine vastuvõetava tasemeni;
4)
ohtliku teguri asendamine ohutu või vähem ohtlikuga;
5) töö,
töökoha ja töökorralduse kohandamine töötajale võimalikult
sobivaks;
6) töövahendite ja -meetodite kohandamine tehnika
arengule;
7) ühiskaitsemeetmete ja -vahendite eelistamine
isikukaitsevahendite kasutamisele;
8) ühtse ja üldise
ennetuspoliitika väljatöötamine, mis hõlmab tehnoloogiat,
töökorraldust, töötingimusi, sotsiaalsuhteid ja töökeskkonnaga
seotud tegurite mõju.
(3)
Töötervishoidu, tööohutust ja -hügieeni käsitlevate meetmete
kavandamine ja rakendamine ei tohi tuua töötajatele kaasa rahalisi
kulutusi.
[
RT
I 2007, 3, 11 -
jõust. 01.03.2007]
§
13. Tööandja
kohustused ja õigused(1)
Tööandja on kohustatud:
1) viima läbi süstemaatilist
töökeskkonna sisekontrolli, mille käigus ta kavandab, korraldab ja
jälgib töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes
vastavalt käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud
õigusaktides sätestatud nõuetele. Töökeskkonna
sisekontroll on
ettevõtte tegevuse
lahutamatu osa, millesse on kaasatud töötajad
ja mille aluseks on töökeskkonna riskianalüüsi tulemused;
2)
vaatama igal aastal läbi töökeskkonna sisekontrolli korralduse ja
analüüsima selle tulemusi ning vajaduse korral kohandama abinõud
muutunud olukorrale;
3)
korraldama töökeskkonna riskianalüüsi,
mille käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid,
mõõdetakse vajaduse korral nende parameetrid ning hinnatakse riske
töötaja tervisele ja ohutusele, arvestades tema ealisi ja soolisi
iseärasusi, sealhulgas eririske käesoleva seaduse §-s 10 nimetatud
töötajatele ning töökohtade ja töövahendite kasutamisega ja
töökorraldusega seotud riske. Riskianalüüsi tulemused
vormistatakse kirjalikult ja neid säilitatakse 55 aastat;
[
RT
I 2007, 3, 11 -
jõust. 01.03.2007]
4) töökeskkonna riskianalüüsi alusel
koostama kirjaliku tegevuskava, milles nähakse ette ettevõtte
kõikidel tegevusaladel ja juhtimistasanditel korraldatavad tegevused
töötajate terviseriski vältimiseks või vähendamiseks, nende
ajakava , teostajad, ning eraldama selleks vajalikud vahendid;
[
RT
I 2007, 3, 11 -
jõust. 01.03.2007]
5) korraldama uue töökeskkonna
riskianalüüsi, kui töötingimused on muutunud, töövahendeid või
tehnoloogiat on
vahetatud või uuendatud, kui on
ilmnenud uued andmed
ohuteguri mõju kohta inimese tervisele, kui õnnetuse või ohtliku
olukorra tõttu on riskitase
esialgse tasemega võrreldes muutunud
või kui töötervishoiuarst on tervisekontrolli käigus tuvastanud
töötaja tööga seotud haigestumise;
[
RT
I 2007, 3, 11 -
jõust. 01.03.2007]
51)
tagama, et ohualal töötab ainult asjakohase erijuhendamise või
eriväljaõppe saanud töötaja või tööd tehakse sellise töötaja
järelevalve all;
[
RT
I 2007, 3, 11 -
jõust. 01.03.2007]
52)
teavitama alaealist ja alla 15-aastase alaealise seaduslikku
esindajat alaealise tööga seotud riskidest ning tema ohutuse ja
tervise kaitseks rakendatud abinõudest;
[
RT
I 2007, 3, 11 -
jõust. 01.03.2007]
6) teavitama töötajaid
töökeskkonnavolinike, töökeskkonnanõukogu liikmete ja töötajate
usaldusisikute kaudu ohuteguritest, töökeskkonna riskianalüüsi
tulemustest ning tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest
abinõudest;
61)
rakendama töötaja tervisekahjustuse vältimiseks ja käesoleva
seaduse §-des 6-9 loetletud töökeskkonna ohutegurite mõju
neutraliseerimiseks töö- ja kollektiivlepingutes sätestatud
abinõusid;
62)
korraldama töötervishoiuteenuste osutamist ja kandma sellega seotud
kulud;
7) korraldama käesolevas või muudes seadustes või nende
alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud korras tervisekontrolli
töötajatele, kelle tervist võib tööprotsessi käigus mõjutada
töökeskkonna ohutegur või töö
laad , ning kandma sellega seotud
kulud.
Töötajate
tervisekontrolli korra kehtestab sotsiaalminister ;
71)
korraldama sotsiaalministri poolt käesoleva lõike punkti 7 alusel
kehtestatud korras tervisekontrolli töötajatele, kes töötavad
ööajal vähemalt kolm tundi oma igapäevasest tööajast või
vähemalt kolmandiku oma iga-aastasest tööajast, nii enne öötööle
asumist kui ka regulaarsete vaheaegade järel töötamise ajal ja
kandma sellega seotud kulud;
8) määrama ettevõttes esmaabi
andmiseks töötajad, võttes arvesse ettevõtte suurust ja
jagunemist struktuuriüksusteks, ning korraldama neile oma kulul
väljaõppe. Ettevõtte mitme territoriaalselt eraldatud
struktuuriüksuse või vahetustega töö korral peab igas
struktuuriüksuses või vahetuses olema kohal vähemalt üks
esmaabiväljaõppe läbinud töötaja;
[
RT
I 2007, 3, 11 -
jõust. 01.03.2007]
9) tagama kõigile töötajatele
esmaabivahendite kättesaadavuse. Esmaabivahendeid tuleb hoida
nõuetekohaselt märgistatud ja kergesti juurdepääsetavas
kohas;
10) viima töötaja töö- ja teenistussuhteid
reguleerivates seadustes sätestatud korras tema nõudmisel ja arsti
otsuse alusel
ajutiselt või
alaliselt teisele tööle või
kergendama ajutiselt tema töötingimusi;
11) oma kulul andma
töötajale isikukaitsevahendid, tööriietuse ning puhastus- ja
pesemisvahendid, kui töö laad seda nõuab, ning korraldama
töötajale isikukaitsevahendi kasutamise väljaõppe;
12)
tutvustama töötajale töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid ning
kontrollima nende täitmist;
13) korraldama töötajale enne
tööleasumist või töö vahetamist töökohale ja ametile vastava
tööohutus- ja töötervishoiualase juhendamise ja väljaõppe.
Juhendamist või väljaõpet tuleb korrata, kui töövahendeid või
tehnoloogiat
vahetatakse või uuendatakse;
14) koostama ja
kinnitama ohutusjuhendi tehtava töö ja
kasutatava töövahendi
kohta ning andma töötajale juhised keskkonna
saastamisest hoidumiseks;
15) kõrvaldama töölt alkoholi-, narkootilises või
toksilises joobes või psühhotroopse aine mõju all oleva
töötaja;
[
RT
I 2007, 3, 11 -
jõust. 01.03.2007]
16) [kehtetu –
RT
I 2002, 47, 297 -
jõust. 01.01.2003]
17) teavitama kirjalikult või
kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis Tööinspektsiooni
kohalikku asutust oma tegevuse alustamisest või
tegevusala muutmisest;
[
RT
I 2007, 3, 11 -
jõust. 01.03.2007]
18) tegema tööinspektori või
Tööinspektsiooni kohaliku asutuse juhataja või tema asetäitja
(edaspidi
tööinspektor)
ettekirjutuse teatavaks töötajale, töökeskkonnavolinikule või
töötajate usaldusisikule, töökeskkonnanõukogu
liikmetele ja
töökeskkonnaspetsialistile;
[
RT
I 2007, 3, 11 -
jõust. 01.03.2007]
19) täitma tööinspektori
ettekirjutusi tähtaegselt ja teavitama tööinspektorit kirjalikult
nende täitmisest.
(2)
Tööandjal on õigus:
1) määrata töötajale töötervishoidu
ja tööohutust käsitleva õigusakti nõude rikkumise eest
distsiplinaarkaristus töötajate distsiplinaarvastutuse seaduses
ettenähtud korras;
2) kehtestada ettevõttes õigusaktides
ettenähtust rangemaid töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid.
§
14. Töötaja
kohustused ja õigused(1)
Töötaja on kohustatud:
1)
osalema ohutu töökeskkonna loomisel,
järgides töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid;
2) järgima
tööandja kehtestatud töö- ja puhkeaja korraldust;
3) läbima
tervisekontrolli vastavalt kehtestatud korrale;
4) kasutama
ettenähtud isikukaitsevahendeid nõuetekohaselt ning hoidma neid
töökorras;
[
RT
I 2007, 3, 11 -
jõust. 01.03.2007]
5) tagama vastavalt väljaõppele ja
tööandja antud juhistele, et tema töö ei ohustaks tema enda ega
teiste elu ja tervist ega saastaks keskkonda;
6) kohe teatama
tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule
õnnetusjuhtumist või selle tekkimise ohust, tööõnnetusest või
tööülesande täitmist takistavast tervisehäirest ning kõikidest
kaitsesüsteemide puudustest;
[
RT
I 2007, 3, 11 -
jõust. 01.03.2007]
7) täitma tööandja,
töökeskkonnaspetsialisti, töötervishoiuarsti, tööinspektori ja
töökeskkonnavoliniku töötervishoiu- ja tööohutusalase
korralduse;
8) kasutama töövahendeid ja ohtlikke kemikaale
nõuetekohaselt;
[
RT
I 2007, 3, 11 -
jõust. 01.03.2007]
9) hoiduma omavoliliselt lahti
ühendamast, muutmast või eemaldamast töövahenditele või
ehitistele paigaldatud ohutusseadiseid ja kasutama neid seadiseid
nõuetekohaselt.
[
RT
I 2007, 3, 11 -
jõust. 01.03.2007]
(2)
Töötajal on keelatud töötada alkoholi-, narkootilises või
toksilises joobes või psühhotroopse aine mõju all.
[
RT
I 2007, 3, 11 -
jõust. 01.03.2007]
(3)
Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 esitatud nõuete rikkumise
korral kannab töötaja vastutust töötajate distsiplinaarvastutuse
seaduse alusel.
(4)
Töötaja töötervishoiu- ja tööohutusalased kohustused ei vabasta
tööandjat asjaomasest vastutusest.
(5)
Töötajal on õigus:
1) nõuda tööandjalt töötervishoiu ja
tööohutuse nõuetele vastavaid töötingimusi ning ühis- ja
isikukaitsevahendeid;
2) saada teavet töökeskkonna
ohuteguritest, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest,
tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest,
tervisekontrolli tulemustest ja tööinspektori ettekirjutusest
tööandjale;
3) tõsise ja vältimatu õnnetusohu korral peatada
töö ning lahkuda oma töökohalt või ohualalt;
[
RT
I 2007, 3, 11 -
jõust. 01.03.2007]
4) keelduda tööst või peatada töö,
mille täitmine seab ohtu tema või teiste isikute tervise või ei
võimalda täita keskkonnaohutuse nõudeid, teatades sellest
viivitamata tööandjale või tema esindajale ja
töökeskkonnavolinikule;
5) nõuda tööandjalt arsti otsuse
alusel enda üleviimist ajutiselt või alaliselt teisele tööle või
oma töötingimuste ajutist kergendamist;
51)
nõuda enda üleviimist sobivale päevasele tööle, kui ööajal
töötamine on isikule arsti otsuse alusel tervise tõttu
vastunäidustatud ning tööandjal on võimalik töötajat vastavale
tööle üle viia;
6) saada tööst põhjustatud tervisekahjustuse
eest hüvitist võlaõigusseaduses sätestatud ulatuses;
7)
pöörduda töökeskkonnavoliniku, töökeskkonnanõukogu liikmete,
töötajate usaldusisiku ja asukohajärgse tööinspektori poole, kui
tema arvates tööandja poolt rakendatavad abinõud ja antud vahendid
ei taga töökeskkonna ohutust.
§
15. Õnnetusoht
ja õnnetusjuhtum(1)
Käesolevas seaduses mõistetakse õnnetusohuna olukorda, mis võib
lõppeda õnnetusjuhtumiga töökohal. Õnnetusjuhtum käesoleva
seaduse tähenduses on töökohal toimunud tulekahju,
plahvatus või
muu juhtum, mis võib ohustada töötajate ja teiste isikute elu ja
tervist.
(2)
Võimaliku õnnetusjuhtumi puhuks on tööandja kohustatud:
1)
korraldama sideühenduse hädaabinumbriga 112;
2) ettevõtte
suurusest ja tegevuse laadist olenevalt määrama kindlaks
tegevuskava inimeste ohualast väljaviimiseks ja päästetööde
tegemiseks;
3) määrama inimeste ohualast väljaviimise ja
päästetööde tegemise eest vastutavad töötajad, korraldama neile
väljaõppe ning teavitama nendest ettevõtte töötajaskonda. Nende
töötajate arv, väljaõpe ja nende käsutuses olev
varustus peavad
vastama ettevõtte suurusele ja ohu eripärale;
4) määrama
kindlaks töövahendite seiskamise ja väljalülitamise korra;
5)
andma töötajatele juhised töö peatamiseks ja ohualalt lahkumiseks
tõsise ja vältimatu õnnetusohu tekkimisel.
(3)
Tööandja on kohustatud õnnetusohu tekkimise korral teatama ohust
ja rakendatavatest abinõudest võimalikult kiiresti kõigile
töötajatele, kes on või võivad sattuda tõsisesse ohtu.
(4)
Töötajad peavad tõsise ja ähvardava õnnetusohu korral võtma
tarvitusele abinõud vastavalt oma
teadmistele ja kättesaadavatele
tehnilistele vahenditele võimalike tagajärgede vältimiseks ka
sellisel juhul, kui vahetu ülemusega ei ole võimalik kohe ühendust
saada.
(5)
Tõsise ja vältimatu õnnetusohu korral peab töötajatel olema
võimalik lahkuda oma töökohalt või ohualalt kiiresti ja ohutult.
Selleks peavad evakuatsioonipääsud ja -teed olema takistuseta ning
varustatud piisava turvavalgustusega ja evakuatsioonimärkidega.
(6)
Tõsise ja vältimatu õnnetusohu korral oma töökohalt või
ohualalt lahkumisest peab töötaja esimesel võimalusel teatama
tööandjale. Omavoliliselt lahkunud töötajat ei tohi selle eest
karistada ega asetada ebasoodsasse olukorda.
(7)
Tööandja ei tohi kutsuda töötajaid tööd jätkama enne, kui
õnnetusoht on kõrvaldatud.
(8)
Tööandja peab registreerima kõik ettevõttes tekkinud olukorrad,
mis oleksid võinud lõppeda õnnetusjuhtumiga, ja nendest töötajaid
teavitama ning rakendama abinõusid selliste olukordade kordumise
vältimiseks.
[
RT
I 2007, 3, 11 -
jõust. 01.03.2007]
Hädaolukorra
seadus
Vastu
võetud 15.06.2009
1.
peatükk ÜLDSÄTTED
§
1. Seaduse
reguleerimisala
(1)
Käesolev seadus sätestab kriisireguleerimise, sealhulgas
hädaolukorraks valmistumise ja hädaolukorra lahendamise ning
elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise õiguslikud alused.
Käesolev seadus reguleerib ka eriolukorra väljakuulutamist,
lahendamist ja lõpetamist ning kaitseväe ja Kaitseliidu kasutamist
hädaolukorra lahendamisel, päästetöö tegemisel ja turvalisuse
tagamisel.
(2)
Käesolevat seadust kohaldatakse erakorralise seisukorra ja
sõjaseisukorra ajal niivõrd, kuivõrd erakorralise seisukorra
seadus ja sõjaaja
riigikaitse seadus ei sätesta teisiti.
(3)
Käesolev seadus ei reguleeri sõjalisest ohust tingitud
hädaolukorraks valmistumist ja hädaolukorra lahendamist.
(4)
Teistes õigusaktides sätestatud riigi ja kohaliku omavalitsuse
asutuste (edaspidi
asutus)
ja isikute pädevused ja volitused kehtivad ka hädaolukorraks
valmistumisel ja hädaolukorra lahendamisel, kui käesolev seadus ei
sätesta teisiti.
§
2. Hädaolukord
ja kriisireguleerimine
(1)
Hädaolukord on sündmus või sündmuste ahel, mis ohustab paljude
inimeste elu või tervist või põhjustab suure
varalise kahju või
suure keskkonnakahju või tõsiseid ja ulatuslikke häireid elutähtsa
teenuse toimepidevuses ning mille lahendamiseks on vajalik mitme
asutuse või nende kaasatud isikute kiire kooskõlastatud tegevus.
(2)
Kriisireguleerimine on meetmete süsteem, mis hõlmab hädaolukorra
ennetamist, hädaolukorraks valmistumist, hädaolukorra lahendamist
ning hädaolukorrast põhjustatud tagajärgede leevendamist.
§
3. Vabariigi
Valitsuse kriisikomisjon
(1)
Vabariigi Valitsus moodustab alaliselt
tegutseva Vabariigi Valitsuse
kriisikomisjoni.
(2)
Vabariigi Valitsuse kriisikomisjon:
1) jälgib ja analüüsib
üleriigilise kriisireguleerimise süsteemi, sealhulgas
hädaolukordadeks valmistumise, hädaolukordade lahendamise ning
elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise toimimist;
2)
analüüsib hädaolukordade tekkimise tõenäosust ja teeb Vabariigi
Valitsusele ning pädevatele asutustele ettepanekuid hädaolukordadeks
valmistumise, hädaolukordade lahendamise ja elutähtsate teenuste
toimepidevuse korraldamise kohta;
3)
abistab vajaduse korral
üleriigilise mõjuga või eriti rasket hädaolukorda lahendavaid
asutusi teabevahetuse korraldamisel ja hädaolukorra lahendamise
koordineerimisel;
4) abistab vajaduse korral eriolukorra juhti
eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud hädaolukorra lahendamise
koordineerimisel ja teabevahetuse korraldamisel ning täidab muid
eriolukorra juhi antud ülesandeid;
5) annab arvamuse hädaolukorra
riskianalüüsi koostamise juhendi kohta;
6) annab arvamuse
toimepidevuse riskianalüüsi koostamise juhendi kohta;
7) annab
arvamuse hädaolukorra lahendamise plaani koostamise juhendi
kohta;
8) annab arvamuse toimepidevuse plaani koostamise juhendi
kohta;
9) kiidab heaks hädaolukordade riskianalüüside
kokkuvõtte;
10) annab Vabariigi Valitsusele arvamuse eriolukorra
väljakuulutamise või lõpetamise vajaduse kohta;
11) teeb
vajaduse korral Vabariigi Valitsusele ja eriolukorra juhile
ettepaneku õigusaktides sätestatud meetmete rakendamiseks
eriolukorra ajal;
12) teeb vajaduse korral Vabariigi Valitsusele
ettepaneku taotleda hädaolukorra lahendamiseks rahvusvahelist
abi;
13) teavitab avalikkust hädaolukorrast Vabariigi Valitsuse
poolt kehtestatud alustel ja korras;
14) täidab muid seadusest ja
põhimäärusest tulenevaid ülesandeid.
(3)
Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni esimees on siseminister.
(4)
Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni põhimääruse kehtestab ja
koosseisu kinnitab
Vabariigi Valitsus .
§
4. Regionaalne
kriisikomisjon
(1)
Päästeameti kohalik päästeasutus moodustab oma tegevuspiirkonnas
alaliselt tegutseva regionaalse kriisikomisjoni.
(2)
Regionaalne kriisikomisjon:
1) jälgib ja analüüsib
kriisireguleerimise süsteemi, sealhulgas hädaolukordadeks
valmistumise, hädaolukordade lahendamise ning elutähtsate teenuste
toimepidevuse tagamise toimimist regioonis;
2) analüüsib
hädaolukordade tekkimise tõenäosust ja teeb Vabariigi Valitsuse
kriisikomisjonile ning pädevatele asutustele ettepanekuid
hädaolukordadeks valmistumise, hädaolukordade lahendamise,
elanikkonna turvalisuse tagamise ja elutähtsate teenuste
toimepidevuse korraldamise kohta regioonis;
3) vaatab läbi
kriisikomisjoni tegevuspiirkonda
puudutava hädaolukorra
riskianalüüsi osa;
4) abistab vajaduse korral eriolukorra juhti
eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud hädaolukorra lahendamise
koordineerimisel ja teabevahetuse korraldamisel ning täidab muid
eriolukorra juhi antud ülesandeid;
5) abistab vajaduse korral
üleregioonilise mõjuga hädaolukorda lahendavaid asutusi
teabevahetuse korraldamisel ja hädaolukorra lahendamise
koordineerimisel;
6) otsustab regionaalse kriisireguleerimisõppuse
korraldamise;
7) teavitab avalikkust hädaolukorrast Vabariigi
Valitsuse kehtestatud alustel ja korras;
8) moodustab vajaduse
korral territoriaalse kriisikomisjoni, määrates selle esimehe,
kehtestades põhimääruse ja kinnitades koosseisu;
9) täidab
muid seadusest ja põhimäärusest tulenevaid ülesandeid.
(3)
Regionaalse kriisikomisjoni esimees on päästeameti kohaliku
päästeasutuse juht.
(4)
Regionaalse kriisikomisjoni põhimääruse
kehtestab ja koosseisu kinnitab siseminister .
§
5. Kohaliku
omavalitsuse kriisikomisjon
(1)
Valla- või linnavalitsus moodustab kohaliku omavalitsuse üksuse
territooriumil alaliselt tegutseva kohaliku omavalitsuse
kriisikomisjoni.
(2)
Kohaliku omavalitsuse üksus, milles elab alla 40 000 elaniku, võib
moodustada ühise kriisikomisjoni ühe või mitme kohaliku
omavalitsuse üksusega.
(3)
Kohaliku omavalitsuse kriisikomisjon:
1) jälgib ja analüüsib
kriisireguleerimise süsteemi, sealhulgas hädaolukordadeks
valmistumise, hädaolukordade lahendamise, elutähtsate teenuste
toimepidevuse tagamise ning hädaolukorras kohaliku omavalitsuse
korralduse seaduse §-s 6 sätestatud ülesannete ja pädevuste
toimimist omavalitsusüksuses;
2) analüüsib hädaolukordade
tekkimise tõenäosust ja teeb Vabariigi Valitsuse kriisikomisjonile,
regionaalsele kriisikomisjonile ning pädevatele asutustele
ettepanekuid hädaolukordadeks valmistumise, hädaolukordade
lahendamise, elanikkonna turvalisuse tagamise ja elutähtsate
teenuste toimepidevuse korraldamise kohta omavalitsusüksuses;
3)
vaatab läbi kriisikomisjoni tegevuspiirkonda puudutava hädaolukorra
riskianalüüsi osa;
4) abistab vajaduse korral eriolukorra juhti
eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud hädaolukorra lahendamise
koordineerimisel ja teabevahetuse korraldamisel ning täidab muid
eriolukorra juhi antud ülesandeid;
5) abistab vajaduse korral
hädaolukorda lahendavaid asutusi teabevahetuse korraldamisel ja
hädaolukorra lahendamise koordineerimisel;
6) otsustab kohaliku
omavalitsuse kriisireguleerimisõppuse korraldamise;
7) teavitab
avalikkust hädaolukorrast Vabariigi Valitsuse kehtestatud alustel ja
korras;
8) täidab muid seadusest ja põhimäärusest tulenevaid
ülesandeid.
(4)
Kohaliku omavalitsuse kriisikomisjoni esimees on vallavanem või
linnapea .
(5)
Kohaliku omavalitsuse kriisikomisjoni põhimääruse kehtestab ja
koosseisu kinnitab valla- või linnavalitsus. Põhimääruse eelnõu
ja kriisikomisjoni koosseis kooskõlastatakse Päästeameti kohaliku
päästeasutusega.
2.
peatükk HÄDAOLUKORRAKS
VALMISTUMISE KORRALDUS
1.
jagu Hädaolukorra
riskianalüüsi koostamise korraldus
§
6. Hädaolukorra
riskianalüüs
(1)
Hädaolukorra riskianalüüs on dokument, milles kirjeldatakse
üleriigilisel ning vajaduse korral regionaalsel ja kohaliku
omavalitsuse tasandil:
1) hädaolukorda;
2) hädaolukorda
põhjustavaid ohtusid;
3) hädaolukorra tõenäosust;
4)
hädaolukorra tagajärgi;
5) muud olulist hädaolukorraga seotud
teavet;
6) viiteid
mudelitele , allikmaterjalidele ja muule
sellisele teabele, millest tulenevalt on riskianalüüs tehtud.
(2)
Vabariigi Valitsus kehtestab korraldusega nende hädaolukordade
nimekirja, mille kohta koostatakse riskianalüüs, ning määrab
hädaolukorra riskianalüüsi
koostamiseks pädevad täidesaatva
riigivõimu asutused. Vabariigi Valitsus hindab vähemalt üks kord
kahe aasta jooksul vajadust muuta nende hädaolukordade nimekirja,
mille kohta on vaja koostada riskianalüüs.
(3)
Pädeval asutusel on õigus saada muudelt asutustelt ja isikutelt
hädaolukorra riskianalüüsi koostamiseks vajalikku teavet.
(4)
Hädaolukorra riskianalüüsi kinnitab selle koostamist juhtinud
asutuse juht käskkirjaga.
(5)
Riskianalüüsi koostamist juhtinud asutus esitab hädaolukorra
riskianalüüsi Siseministeeriumile.
(6)
Hädaolukorra riskianalüüsi koostamist juhtinud asutus hindab
vähemalt üks kord kahe aasta jooksul hädaolukorra riskianalüüsi
ajakohasust ning teeb vajaduse korral muudatused. Muudatused
kooskõlastatakse Siseministeeriumiga.
(7)
Hädaolukorra riskianalüüsi koostamise juhendi kehtestab
siseminister määrusega .
(8)
Hädaolukorra riskianalüüsi arvestatakse asjassepuutuvate asutuste
arengukavade koostamisel.
2.
jagu Hädaolukorra
lahendamise plaani koostamise korraldus
§
7. Hädaolukorra
lahendamise plaan
(1)
Hädaolukorra lahendamise plaan on dokument, milles kirjeldatakse
üleriigilisel ning vajaduse korral regionaalsel ja kohaliku
omavalitsuse tasandil:
1) hädaolukorra lahendamise korraldust;
2)
hädaolukorra lahendamise juhtimisstruktuuri;
3) hädaolukorra
lahendamisel osalevate asutuste või isikute ülesandeid;
4)
hädaolukorra lahendamisel osalevate asutuste või isikute
teabevahetuse korraldust;
5) avalikkuse hädaolukorrast
teavitamise korraldust;
6) rahvusvahelise koostöö korraldust
hädaolukorra lahendamisel;
7) muid olulisi hädaolukorra
lahendamisega seotud
küsimusi .
(2)
Vabariigi Valitsus kehtestab korraldusega nende hädaolukordade
nimekirja, mille kohta koostatakse lahendamise plaan, ning määrab
hädaolukordade lahendamise plaani koostamiseks pädevad täidesaatva
riigivõimu asutused. Vabariigi Valitsus hindab vähemalt üks kord
kahe aasta jooksul vajadust muuta nende hädaolukordade nimekirja,
mille kohta on vaja koostada hädaolukorra lahendamise plaan.
(3)
Pädeval asutusel on õigus saada muudelt asutustelt ja isikutelt
hädaolukorra lahendamise plaani koostamiseks vajalikku teavet.
(4)
Hädaolukorra lahendamise plaani kehtestab
Vabariigi Valitsus määrusega .
(5)
Hädaolukorra lahendamise plaani koostamist juhtinud asutus hindab
vähemalt üks kord aastas hädaolukorra lahendamise plaani
ajakohasust ning teeb vajaduse korral Vabariigi Valitsusele
ettepaneku plaani muuta.
(6)
Hädaolukorra lahendamise plaani koostamise juhendi kehtestab
siseminister määrusega .
3.
jaguÕppused
§
8. Õppused
(1)
Õppus käesoleva seaduse mõistes on ühe või enama hädaolukorra
lahendamise protseduuride ja võimekuse kontrolli eesmärgil
korraldatud, kõiki pädevaid asutusi hõlmav, staabi- ning
välikomponendist koosnev kriisireguleerimisõppus.
(2)
Üleriigiline hädaolukorra lahendamise õppus korraldatakse vähemalt
üks kord nelja aasta jooksul.
(3)
Üleriigilise hädaolukorra lahendamise õppuse aja, korraldaja ning
hädaolukorrad, mille lahendamise
Kõik kommentaarid