Riskianalüüs ja töökeskkonnaohtus ARVESTUS (0)

Kordamisteemad 2019 
1. Riski ja ohu mõisted.  
Riskil on mitmeid erinevaid tähendusi:  
Risk on mingi ebasoodsa sündmuse tõenäosuse ja tagajärgede kombinatsioon.  
Risk on mingi ebasoodsa sündmuse esinemise võimalus (tõenäosus) 
Oht on potentsiaalne kahjustuse allikas. 
Oht on allikas või olukord, millega võib kaasneda kahju vigastuse või haiguse vormis, 
varaline kahju, töökeskkonna kahjustamine või nende kombinatsioon.  
RISK ON EBASOODSA SÜNDMUSE VÕIMALUS… 
OHT ON EBASOODSA SÜNDMUSE VÕIMALIKKUS… 
 
2. Tõenäosus, tagajärjed, määramatus.  
Tõenäosus – mõõdetavate kriteeriumide põhjal eeldatav või subjektiivselt hinnatav 
hädaolukorra esinemissagedus teatud ajaperioodi jooksul.  
Tagajärg (mõju) – hädaolukorra põhjustanud nähtuse või sündmuse poolt tekitatud kahju 
inimeste elule ja tervisele, varale, riigi/asutuse rahvusvahelisele mainele, keskkonnale jm. 
Määramatus- SISULINE MÄÄRATLUS 
Protsess riski iseloomu väljaselgitamiseks ja riskitaseme määramiseks. 
VORMILINE MÄÄRATLUS 
Hädaolukorra riskianalüüs on dokument, milles hinnatakse hädaolukorra tekkimise tõenäosust 
ja hädaolukorra tagajärgi ning esitatakse ettepanekud hädaolukorra ennetamiseks. 
 
 
3. Mõjuahel ja selle komponendid.  
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
4. Õiguslikud nõuded riskianalüüside teostamiseks.  


Õiguslikud nõuded on õigusaktide jälgimise kohustus ning mõjutused järelvalve teostajate 
poolt.  1)  Tööstuslike suurõnnetuste ärahoidmise konventsioon. 
2)  Piiriülese toimega tööstusõnnetuste konventsioon.     
5. Riskianalüüsi meetodid ja metoodikad.  
Riskianalüüsi meetodid: 
Üldised (ligikaudsed)  
Detailsed (üksikasjalikud)  
Kvalitatiivsed (kirjeldavad)  
Poolkvantitatiivsed (hõlmavad teatud teatud arvulisi näitajaid)  
Kvantitatiivsed (suures osas arvutuslikud)  
Induktiivsed (ülenevad – tagajärgede suunas)  
Deduktiivsed (alanevad – põhjuste suunas)  
Deterministlikud (valik stsenaariumitel põhinevad)  
Probabilistlikud (tõenäosuslikel seostel põhinevad) 
Riskianalüüsi metoodikad koosnevad paljudel juhtudel 3-7 etapist. Metoodikad kasutavad 
tihti kombinatsioone erinevatest tehnikatest (meetoditest). 
 
6. Riski hindamise metoodika etapid standardi EN 31010 alusel.  
Määratleb ära kolm etappi, kus teine etapp on jaotatud neljaks alaetapiks.  1.  Riskituvastus 
2.  Riskide analüüs  a.  tagajärgede hindamine 
b.  tõenäosuse hindamine 
c.  kontrollmehhanismide hindamine 
d.  riskitaseme määratlemine  3.  Riskitaseme hindamine (kaalumine)    7. Riskianalüüsi hargmikmeetodid.  
Hargmikmeetod- vea-ja sündmusepuud, ristlipsanalüüs. 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 


Põhjused => Vältimismeetmed => Sündmus => Leevendus ja parandusmeetmed => 
Tagajärjed.  
 
8. Riski hindamine maatriksmeetodil.  
Mida suurem on tõenäosus, seda 
suuremad on tagajärjed. 
Väga kõrge risk: Need 
hädaolukorrad, mis langevad väga 
kõrge riskiklassi lahtrisse on 
esmased või kriitilised ning 
nendeks tuleb koheselt valmistuma 
hakata. Neil on küll keskmisest 
kõrgem tõenäosus, ent nendesse 
tuleb suhtuda kui kõrge 
prioriteediga hädaolukordadesse. 
Sellised hädaolukorrad vajavad 
mitte ainult ennetamise, vaid ka olulisi valmistumise meetmeid. Kohustuslikud on 
ametkondade vahelised õppused ja koolitused ning ressursiline planeerimine.  
Kõrge risk: Need hädaolukorrad, mis langevad antud lahtritesse on käsitletavad kui olulised 
riskid. Nende tõenäosus on küll mõnevõrra madalam kui väga kõrgetel riskidel, kuid võttes 
arvesse nende potentsiaalseid tagajärgi, tuleks nendeks vajadusel valmistuda. Soovitav on 
korraldada ametkondade vahelisi õppusi ning planeerida ressursse hädaolukorra ennetamiseks 
ja tagajärgede leevendamiseks.  
Keskmine risk: Väga väikese tõenäosusega hädaolukorrad, milleks on tarvis valmistuda 
vastavalt võimalustele. Hädaolukordadeks valmistumise ja leevendamise kohapealt kolmas 
prioriteet.  
Madal risk: Asutuste igapäevased häired ja õnnetused, millega iga asutus peab hakkama 
saama ja valmistuma. 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
9. Hädaolukordade riskianalüüsi põhinõuded ja koostamise etapid.  
Hinnatakse  hädaolukorra  tekkimise  tõenäosust  ja  hädaolukorra  tagajärgi  ning  esitatakse 
ettepanekud hädaolukorra ennetamiseks. Koostamist juhib hädaolukorra seaduse § 9 lõike 1 
alusel määratud hädaolukorra riskianalüüsi koostamist juhtiv asutus, kes kaasab riskianalüüsi 
koostamisse asjassepuutuvad asutused ja isikud. Täpsem info SIIT! 
 


I Üldosa - Hädaolukorda põhjustada võiva sündmuse nimi; juhtiv asutus; kaasatud asutused; 
kooskõlastatud; riskianalüüsi koostajad; kinnitamise kuupäev. 
 
II  Analüüsiosa  -  vt.  SIIT!  Sündmuse  liigid,  hädaolukorra  määratlus;  toimunud  sündmuste 
analüüs  ning  analüüsi  toetav  riigisisene  ja  rahvusvaheline  statistika  vms;  sündmuse 
stsenaarium ja selle kirjeldus; stsenaariumi tõenäosuse ja tagajärgede hinnang; stsenaariumi 
riskiklass. 
 
III Võimeanalüüs 
IV  Järeldused  -  üldine  hinnang  riigi  valmisolekule  lahendada  hädaolukorda;  loetelu 
kriitilistest  võimelünkadest,  asutusesisestest  meetmetest  +  meetmetest,  mis  nõuavad 
mitme  asutuse  koostööd  või  ministeeriumi  ja  Vabariigi  Valitsuse  otsust, 
riskikommunikatsiooni  meetmetest  ja  nende  täitmise  eest  vastutavad  asutused, 
stsenaariumitest,  mille  lahendamiseks  tuleb  koostada  hädaolukorra  lahendamise  plaan; 
hinnang, milline sündmuse stsenaariumist põhjustatud hädaolukorra lahendamine võib vajada 
eriolukorra väljakuulutamist; ettepanek hädaolukorra lahendamiseks vajaliku varu, sealhulgas 
tegevusvaru suuruse kohta 
 
Riskiankeet  koostatakse  iga  hädaolukorrani  viiva  sündmuse  kohta  välja  arvatud  juhul,  kui 
riskianalüüs sisaldab riigisaladust! 
 
 
10. Hädaolukorra riskianalüüsi koostamist juhtivad asutused.   1) päästesündmus – Päästeamet;  
2) politseisündmus – Politsei- ja Piirivalveamet; 
3) küberintsident – Riigi Infosüsteemi Amet;  
4) kiirgus- või tuumaõnnetus – Keskkonnaamet;  
5) tervishoiusündmus – Terviseamet;  
6) loomataud – Veterinaar- ja Toiduamet. 
  11. Hädaolukordi põhjustada võivad päästesündmused.  
Päästesündmus – tulekahjust, plahvatusest, varingust, transpordiõnnetusest, 
keskkonnareostusest, looduslikest põhjustest või muust sarnasest sündmusest tekkinud 
olukord maismaal ja siseveekogul, mis ohustab inimese elu, tervist, vara või keskkonda; 
 
 
12. Tõenäosuse ja tagajärgede hindamise kriteeriumid hädaolukorra riskianalüüsis.  


 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
   
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
13. Võimeanalüüsi olemus ja põhimõtted. 
Võimeanalüüs koostatakse igale stsenaariumile, kus kirjeldatakse hädaolukorra ennetamiseks, 
valmistumiseks ja lahendamiseks vajalikke tegevusi, lahendavate asutuste ja seotud osapoolte 
valmisolekut ja olemasolevaid võimekusi; selgitatakse välja võimelüngad, esitatakse 
võimelünkade kaotamise meetmed, nende hinnanguline maksumus ning tuuakse esile 
meetmete täitmise eest vastutavad asutused.  
Tegevustena kirjeldatakse muu hulgas hädaolukorra juhtimise, ohus oleva elanikkonna 
kaitsmise ja riskikommunikatsiooniga seotud tegevusi  
Võimeanalüüs on riskianalüüsi kõige suuremat detailsust nõudev osa 


 
 
 
14. Üleujutused ja üleujutusriskid, üleujutuste liigid Eestis.  
Üleujutus üldistatult tähendab liigse vee olemasolu seal, kus seda ei peaks olema. Üleujutus 
ehk uputus on maailmas sagedaim looduskatastroof. Kõige suurem arv hukkunuid 
(ülemaailmses ulatuses). Üleujutuse teket mõjutavad hüdroloogilised ja meteoroloogilised 
tegurid (sademed, temperatuur, tuul, päike, õhuniiskus, eriti aga lume kiire sulamine); lisaks 
maaviljelus, metsade hävitamine, teekatted, linnastumine  
 
 
ÜLEUJUTUSE 
LIIGID 
EESTIS: 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
15. Üleujutusdirektiivi olulisemad nõuded riskide osas.  
Direktiivi olulisemad nõuded:  
Üleujutusriski esialgne hindamine 
Üleujutusohu ja üleujutusriski kaartide koostamine 
Üleujutusriski maandamise kavade koostamine 
 
16. Ohtlikeks peetavad veetasemed Eesti rannikualadel. 
Ohtlikud veetasemed: Tallinn 120 cm ja enam 


Narva-Jõesuu 160 cm ja enam  
Haapsalu 140 cm ja enam  
Pärnu 160 cm ja enam  
Virtsu, Rohuküla 100 cm ja enam 
  17. Suurõnnetuse ohuga ja ohtlikud ettevõtted, kohustuslikud ohutusdokumendid.  
Kõik ettevõtted on kohustatud käsitlema kemikaale ohutult. SOE ja OE vajavad 
tegutsemiseks tegevusluba. Tegevusloa aluseks on dokumendid, millega ettevõte näitab 
käitlemisest tulenevad riskid ja riskide maandamismeetmed sh õnnetuseks valmisoleku. 
Tegevusluba antakse kui ettevõte on tõestanud ohutu käitlemise. 
 
Kohustuslikud dokumendid: 
SOE  -  teabeleht,  ohutuse  tagamise  süsteemi  kirjeldus  (kehtivus  5  a),  riskianalüüs, 
ohutusaruanne, hädaolukorra lahendamise plaan 
OE - teabeleht, riskianalüüs, hädaolukorra lahendamise plaan 
    18. Riskianalüüsi tulemustega arvestamine ruumilisel planeerimisel.  
Ruumiline  planeerimine  on  tegevus,  mille  ülesandeks  on  leida  kõiki  osapooli  võimalikult 
suurel  määral  rahuldavad  lahendused  tervikliku  ja  jätkusuutliku  elukeskkonna  loomiseks 
teatud maa-alal. Riske arvestav ruumiline planeerimine! 


 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
19. Poolkvantitatiivne ja kvantitatiivne riskianalüüs, sarnasused ja erinevused. 
Poolkvantitatiivne riskianalüüs on Eestis praeguse seisuga enim rakendatud.  
Riskianalüüsi tavapärasteks väljunditeks on: Riskitabelid ja riskimaatriks 
            Tagajärjepõhised ohualad  Märkus: Poolkvantitatiivne riskianalüüs on tavaliselt deterministlik, st õnnetusstsenaariumid 
määratletakse valikuliste tüüpstsenaariumite kohaldamise teel konkreetsete käitiste 
tingimustega. Pole kuigi täpne, kuid on hästi ühilduv hädaolukorra riskianalüüsi (HORA) 
metoodikaga 
Kvantitatiivne riskianalüüs on Eestis rakendatud üksikutel kordadel.  
Väljunditeks on peamiselt üksikisiku või isikute grupi surma arvutuslik tõenäosus,  
vastavalt: Individuaalne risk  
      Grupirisk        Riskipõhised ohualad  Märkus: Kvantitatiivne riskianalüüs on detailsem ja täpsem ja seega ka oluliselt 
töömahukam, kuid ei anna vastuseid kõikidele kriisireguleerimise ja planeerimise kontekstis 
huvipakkuvatele ja olulistele küsimustele 
 
20. Ohualad ja ohualade tsoonid.   ●  Eriti ohtlik ala - inimese hukkumise tõenäosus on 50% ning hoone kahjustused on üle  50% hoone mahust.  ●  Väga ohtlik ala - alumine piir, mis võib  põhjustada inimese hukkumist  ning  hoone  kahjustused on kuni 50% hoone mahust.  ●  Ohtlik  ala  -  võimalik  tervisekahjustuste  tekkimine  inimesele  ja  kergemad  hoonete  kahjustused, mis ei põhjusta hoone purunemist.   
21. Planeeringute Päästeameti poolne kooskõlastamine.  
Üld- ja detailplaneeringud kooskõlastatakse Päästeametiga: 
1) uue suurõnnetuse ohuga ettevõtte asukoha valikul  


2) olemasoleva suurõnnetuse ohuga ettevõtte tegevuse laiendamisel või tootmise 
suurendamisel  
3) suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohualasse jääva maa-ala planeerimisel või sinna ehitise 
kavandamise 
 
 
22. Elutähtsad teenused, nende osutajad ja toimepidevuse korraldajad.  
Elutähtsad teenused on teenus, millel on ülekaalukas mõju ühiskonna toimimisele ja mille 
katkemine ohustab vahetult inimeste elu või tervist või teise elutähtsa teenuse või 
üldhuviteenuse toimimist. 
Elutähtsad teenused on loetletud hädaolukorra seaduses ja neid on 14:  elektri, maagaasi, 
vedelkütuse, kaugkütte ja veega varustamine, teede sõidetavuse tagamine, mobiil-, 
tavatelefon ja andmesideteenus, kanalisatsioon, elektrooniline isikutuvastamine ja digitaalne 
allkirjastamine, makseteenus ja sularaharinglus. 
Elutähtsa  teenuse  toimepidevus  (edaspidi  ka  ETT)  –  teenuseosutaja  järjepideva  toimimise 
suutlikkus ja järjepideva toimimise taastamise võime pärast elutähtsa teenuse katkestust. 
 
 
  
 
23. Nõuded toimepidevuse riskianalüüsile ja plaanile.  
Teenuseosutaja  koostab  elutähtsa  teenuse  toimepidevuse  plaanimiseks,  riskide  hindamiseks 
ning  toimepidevuse  taastamiseks  riskianalüüsi  ja  plaani  ning  esitab  need  elutähtsa  teenuse 
toimepidevust korraldavale asutusele kinnitamiseks. 
vt SIIT!     
 
24. Riskialased mõisted elutähtsa teenuse toimepidevuse kontekstis.   ●  elutähtsa teenuse toimepidevus (edaspidi ka ETT) – teenuseosutaja järjepideva  toimimise suutlikkus ja järjepideva toimimise taastamise võime pärast elutähtsa 
teenuse katkestust.  


●  kriitiline tegevus – teenuseosutaja tegevus, mille puudumine toob kaasa elutähtsa  teenuse häire või katkestuse   ●  elutähtsa teenuse häire – takistus elutähtsa teenuse osutamisel, mille tõttu osutatakse  teenust osalises mahus ja mis võib viia elutähtsa teenuse katkestuseni   ●  kriitilise tegevuse häire – kriitilise tegevuse takistus, mille tõttu toimub tegevus  osalises mahus ja mis võib viia kriitilise tegevuse lakkamiseni   ●  katkestus – elutähtsa teenuse osutamiseks kriitilise tegevuse või kogu teenuse  osutamise lakkamine  ●  tõrge – kriitilise tegevuse või elutähtsa teenuse osutamise häire või katkestus  
●  oht – inimtegevusest, loodusnähtusest, tehnoloogiast, tehnikast või muust asjaolust  tingitud sündmus, sealhulgas hädaolukord või kriitilise tegevuse toimimiseks vajaliku 
ressursi puudumine, mis võib põhjustada elutähtsa teenuse toimimiseksvajaliku 
kriitilise tegevuse katkestuse või häire   ●  ristsõltuvus – erinevate teenuste omavaheline oluline mõju teineteise toimimisele   
 
 
  25. Elutähtsate teenuste kriitilised tegevused, kriitilisuse leidmine.  
Kriitilised tegevuseks määratletakse tegevused, mille katkestused ohustavad tõsiselt asutuse 
või ettevõtte võimekust osutada elutähtsat teenust ning takistavad asutuse või ettevõtte 
sõnastatud eesmärkide saavutamist teenuse osutamisel.  
Hinnatakse tegevuste kriitilisust  
KRIITILISUS = aeg teenuse katkemiseni x katkestuse ulatus  
Kriitilisuse leidmine:  
 
 
 
 
Elutähtsa teenuse tegevuse 
kriitilisuse määramiseks 
kasutatakse järgmist 
valemit: 
Elutähtsa teenuse tegevuse 
kriitilisus = (võrdub) 
katkestuse ajaline mõõde x (korrutatud) katkestuse ulatuse mõõde. 
 
26. Tõrked, häired, katkeskused.  
tõrge – kriitilise tegevuse või elutähtsa teenuse osutamise häire või katkestus. 
elutähtsa teenuse häire – takistus elutähtsa teenuse osutamisel, mille tõttu osutatakse teenust 
osalises mahus ja mis võib viia elutähtsa teenuse katkestuseni  
kriitilise tegevuse häire – kriitilise tegevuse takistus, mille tõttu toimub tegevusosalises mahus 
ja mis võib viia kriitilise tegevuse lakkamiseni 


katkestus  –  elutähtsa  teenuse  osutamiseks  kriitilise  tegevuse  või  kogu  teenuse  osutamise 
lakkamine 
 
27. Riigisisesed ja piiriülesed kiirgushädaolukorrad.  
Eestis on võimalikud kiirgusõnnetused esiteks paiksetel objektidel ja teiseks, mis ei ole seotud 
konkreetse  varasemalt  etteplaneeritava  asukohaga.  Esimese  puhul  ei  nõuta  kiireloomulist 
abinõude rakendamist. 
 
Ülepiirilise levikuga tuumaõnnetusest tingitud hädaolukord võib aset leida juhul, kui toimub 
avarii/õnnetus tuumarajatises mille mõju võib ulatuda Eestini. Radioaktiivne pilve jõudmisel 
lähedal  asuvast  tuumaelektrijaamast,  võib  põhjustada  keskkonna  ulatusliku  radioaktiivse 
saastumise ja elanikel olulise kiirgusdoosi. 
 
28. Radooni ohtlikkus ja ohutusmeetmed.  
Radooni tekkimise aluseks on looduslik radioaktiivne lagunemine, mille käigus maapinna 
sees tekkiv gaasiline radoon võib levida kümnete meetrite kaugusele, jõudes maapinnale ja 
hoonete siseruumidesse. Radoonirikka õhu sissehingamisel suureneb kopsuvähki 
haigestumise risk. 
Peamiselt on radooniohtlik Põhja-Eesti, kus uraanirikka diktüoneemaargilliidi peal asetseb 
poorne ja lõheline paekivi. Uraani lagunemise käigus tekkiv radoon saab sellisel juhul vabalt 
maapinnale tõusta. Radooniohtlikud on ka piirkonnad Lääne-Virumaal ning Tartumaal, kus 
kõrge radoonisisalduse tekitajateks on jääajal Skandinaaviast siia kandunud setted 
Radooni ohutusmeetmed:  
Radoon pääseb majja ehituse halva kvaliteedi ning hoone vananemisel tekkivate pragude 
tõttu   1.  Tuulutage ruume võimalikult tihti  
2.  Hoidke ruumid tolmust ning suitsu- ja tahmaosakestest vabad, sest radooni  tütarproduktid kleepuvad nende külge ning liiguvad õhu abil inimeste 
hingamisteedesse •  3.  Ärge suitsetage, sest nii väldite radooni ja suitsetamise sünergilist koosmõju tervisele 
4.  Korrastage ventilatsioonisüsteem, puhastage lõõrid ning torud   
5.  Vaadake üle põranda konstruktsioon    29. Epideemia hädaolukorra tekke võimalused, gripipandeemiad.  
Epideemia hädaolukorda põhjustavad ohud ehk tegurid on erineva päritoluga haigustekitajad 
(bakteriaalse või viirusliku päritoluga), mis levivad saastunud toiduga, veega, õhuga, piisk-, 
õhklevi- või kontaktnakkuse teel nakatunud isikutelt. 
Gripipandeemia oht tekib juhul, kui ringlusse ilmub uus, kõrge patogeensusega, 
inimpopulatsioonis varem mitte esinenud gripiviirus ning esineb selle viiruse laiaulatuslik 
levik inimeselt-inimesele. Võttes aluseks Euroopas heakskiidetud gripipandeemia 
haigestumuse prognoosid võib gripipandeemia ajal Eestis haigestuda 25% elanikkonnast, sh 
3,5-4% haigestunutest vajab haiglaravi, 20% haiglaravi vajajatest vajavad intensiivravi, 50% 
intensiivravi vajajatest vajavad hapnikuravi ning tervishoiutöötajate haigestumine on kaks 
korda suurem kui üldine keskmine 


 
 
 
30. Loomataudid hädaolukordadena, puhangud Eestis.  
Loomataudiks  loetakse  bioloogilise  haigusetekitaja  tekitatud  haigust  loomal,  mis  võib  kas 
otsese  kontakti  või  vahendajate  abil  kanduda  ühelt  loomalt  teisele,  loomalt  inimesele  või 
inimeselt  loomale.  Samuti  loetakse  loomataudiks  selline  loomade  massiline  haigestumine, 
mida põhjustaval teguril puudub omadus üle kanduda. 
  ●  võib kiiresti levida loomapopulatsioonis, põhjustades ulatuslikku haigestumist ja suurt  suremust;  ●  võib  levida  väga  kiiresti  ja  laialdaselt,  haarates  tihti  mitut  riiki  ja  põhjustades  suure  majandusliku kahju;  ●  võib kujutada tõsist ohtu inimese elule ja tervisele.   
Episootia  on  loomataudi  kiire  ja  ulatuslik  levik,  mis  põhjustab  loomade  ulatuslikku 
haigestumist  ja  suurt  suremust  ning  millega  kaasneb  suur  majanduslik  kahju,  samuti  sellise 
loomataudi levik, mis kujutab tõsist ohtu inimese elule või tervisele (haigustekitaja kandub üle 
loomalt inimesele). 
 
Puhangud Eestis: Eestis pole eriti ohtlike loomataudide puhangud kuigi sagedased. 
Viimasteks juhtumiteks olid:   1. sigade katku puhang 1994 aastal. 
2.Newcastle haiguse puhangut 2007. aastal - hävis 1/3 Eesti  munakanade koguarvust.  3.Seakatk alates 2014 - …    Seega episootia võib põhjustada suurt majanduslikku kahju