9. Õpilased hakkavad kell 17.00 saali sisenema klasside järjestuses. Direktor kätleb kõiki. Direktori kõne kui kõik on saalis. Jagatakse kingitused kutsutud külalistele. Esinemised ja samal ajal võimalik süüa. Lõpukõne. 10. Igaüks tuleb ise omal vabal valikul kuna transporti ei ole. 11. Vastuvõtt alustatakse kõnega. 12. Räägitakse palju anekdoote. 13. Lõpukõnega lõpetatakse vastuvõtt. 14. Imelike sündumste toime tulekuks on kõrval ruumis kriisikomisjon. Liikmed: Mattias Abram, Aare Kartau ja Kristo Karbus
IT I TTK kahjustused, arvutiviirused, II linnad, vallad (linna- ja transpordihäired, plahvatus); vallaomavalitsused) majandusliku ning õiguslikud III Maakond ja selle riskianalüüs ohud ( nt. Finantskriis, IV Siseministeerium + teised kindlustushäired, haired ministeeriumid rahvusvahelises kaubanduses. V Eesti Vabariigi valitsus, EV 11. Millest sõltub riskipildi kriisikomisjon kujunemine avarii korral TTMA 4. Koostamise etapid 1)TTMA keemilised ja füüsilised - teabe kogumine; omadused; - ohutegurite ja ohustatute 2)Avarii ulatus; kindlakstegemine; 3)Ümbritseva kaskkonna - ohuteguritega seotud riski iseärasused; hindamine; 4)Ilmastik; - tegevuste kavandamine riski 5)Aine leviku iseärasused
tõenäosus, riskiobjektide prioriteet, ressursid toimetulekuks, riskimaatriks III aste: koostatakse riskifaktori arvestuskaart, tegevusplaanid, esmaabi ja meditsiiniline teenindamine, väljaõpe ja varustus, abi planeerimine Riski suuruse hindamise valem: R(riski suurus)=[E(kannatanute arv)+V(tagajärjed varale) +K(keskkond)]/T(õnnetuse tõuenäosus) Eesti riikliku kriisiplaneerimisplaani koostab Siseministeerium Tasandid: 1)EV valitsus, EV kriisikomisjon 2)siseministeerium 3)maakonnad 4)vald/linn 5)ettevõtted/asutused Eriolukorra kehtestab EV valitsus loodusõnnetuse, katastroofi, nakkushaiguse korral. Erakorralise seisukorra kuulutab välja Riigikogu Presidendi loal Eesti põhiseaduslikku korda ähvardava ohu kõrvaldamiseks. Kemikaali kätlemine on kemikaali valmistamine, töötlemine, pakendamine, hoidmine, vedamine, müümine, kasutamine ja muu tegevus. Avarii TTMAga (tugevatoimeline mürkaine) sõltub: 1)TTMA keem ja füüs om 2)avarii
Riskianalüüsi tulemused on aluseks kriisireguleerimisplaanide koostamisel, maakonnaplaneeringute koostamisel, valla ja linna üld- ja detailplaneeringute koostamisel, ehitiste ja rajatiste projekteerimisel ning kriisireguleerimisalase koolituse planeerimisel ja korraldamisel. 3. Teostamise tasandid I TTK II linnad, vallad (linna- ja vallaomavalitsused) III Maakond ja selle riskianalüüs IV Siseministeerium + teised ministeeriumid V Eesti Vabariigi valitsus, EV kriisikomisjon 4. Koostamise etapid - teabe kogumine; - ohutegurite ja ohustatute kindlakstegemine; - ohuteguritega seotud riski hindamine; - tegevuste kavandamine riski kõrvaldamiseks või vähendamiseks, - riski dokumenteerimine 5. Hädaolukord sündmus või sündmuste ahel mis.. …,mis ohustab paljude inimeste elu või tervist või põhjustab suure varalise kahju või suure keskkonna kahju. 6. Algsündmus on … sündmus, mis põhjustab otseselt õnnetuse või algatab õnnetust
reguleerimisega? 1) siseministeerium, 2) majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, 3) põllumajandusministeerium, 4) rahandusministeerium, 5) sotsiaalministeerium, 6) kultuuriministeerium, 7) keskkonnaministeerium. 6. Riskianalüüsi teostamise tasandid Eestis. 1. riskianalüüsi kohustusega objektid, 2. valla ja linna omavalitsused, 3. maakond ja tema riskianalüüs, 4. sisseministeerium (ja teised) 5. EV valitsus ja kriisikomisjon 7. Millal rakendatakse Eestis eriolukorra seadust ja millal erakorralise seisukorra seadust ja kes kuulutab selle välja? Eriolukorraseadust rakendatakse 10.01.96 ja elukorralise seisukorra seadust samuti 10.01.96. 8. Nimeta seadusi, mis on riskianalüüsi tegemise aluseks. 1) riskiolukorra seadus, 2) eriolukorralise seisukorra seadus, 3) hädaolukorraks valmisoleku seadus. 9. Mis on kemikaali käsitlemine?
põhjustab suure varalise kahju või suure keskkonnakahju või tõsiseid ja ulatuslikke häireid elutähtsa teenuse toimepidevuses ning mille lahendamiseks on vajalik mitme asutuse või nende kaasatud isikute kiire kooskõlastatud tegevus. (2) Kriisireguleerimine on meetmete süsteem, mis hõlmab hädaolukorra ennetamist, hädaolukorraks valmistumist, hädaolukorra lahendamist ning hädaolukorrast põhjustatud tagajärgede leevendamist. § 3. Vabariigi Valitsuse kriisikomisjon (1) Vabariigi Valitsus moodustab alaliselt tegutseva Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni. (2) Vabariigi Valitsuse kriisikomisjon: 1) jälgib ja analüüsib üleriigilise kriisireguleerimise süsteemi, sealhulgas hädaolukordadeks valmistumise, hädaolukordade lahendamise ning elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise toimimist; 2) analüüsib hädaolukordade tekkimise tõenäosust ja teeb Vabariigi Valitsusele ning pädevatele
toimepidevuses ning mille lahendamiseks on vajalik mitme asutuse või nende kaasatud isikute kiire kooskõlastatud tegevus. (2) Kriisireguleerimine on meetmete süsteem, mis hõlmab hädaolukorra ennetamist, hädaolukorraks valmistumist, hädaolukorra lahendamist ning hädaolukorrast põhjustatud tagajärgede leevendamist. § 3. Vabariigi Valitsuse kriisikomisjon (1) Vabariigi Valitsus moodustab alaliselt tegutseva Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni. (2) Vabariigi Valitsuse kriisikomisjon: 1) jälgib ja analüüsib üleriigilise kriisireguleerimise korraldust, sealhulgas hädaolukordadeks valmistumise, hädaolukordade lahendamise ning elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise toimimist; [RT I 2010, 24, 115 - jõust. 10.06.2010]
..5 punkti)Optimaalne olukord kui R/OJ(operatiivjõud)*KT(kaitstuse tase)1 järelikult talutav (Eestis 3).Operatiivjõud OJ=D1+D2+D3+D4/4 Riskitaseme regul tegelevad: Riikliku kriisireguleerimisplaani koostab Siseministeerium, aga tegelevad ka Sotsiaal- ja Keskkonnaministeerium..Riskianalüüsi teostamise tasemed: 1) ettevõtted, asutused (riskianalüüsi kohustusega objektid) 2) valla- ja linnavalitsused 3) maakond 4) siseministeerium (teised ministeeriumid) 5) EV valitsus, kriisikomisjon Eriolukorra riigis või selle osas kuulutab välja Vabariigi Valitsus Eesti Vabariigi põhiseaduse alusel loodusõnnetuse ja katastroofi korral või nakkushaiguse leviku tõkestamiseks. .Erakorraline seisukord kuulutatakse välja Eesti Vabariigi põhiseaduse § 129 alusel Eesti põhiseaduslikku korda ähvardava ohu puhul..Seadused ,mis on riskianalüüsi aluseks: Hädaolukorraks valmisoleku seadus,
K-optimaalne olukord 5. Millised ministeeriumid peavad Eesti ühiskonnas tegelema riskitaseme reguleerimisega? *siseministeerium; *rahandus; *välisministeerium; *keskkonna; *sotsiaal; *majandus; *kaitse; *justiitsministeerium 6. Riskianalüüsi teostamise tasandid Eestis: 1. Riskianalüüsi kohustusega objektid 2. Valla-ja linna omavalitsus 3. Maakond ja selle riskianalüüs 4. Siseministeerium (teised ministeeriumid + Vabariigi valitsus + kriisikomisjon) 7. Millal rakendatakse Eestis erakorra seadust ja millal erakorralise seisukorra seadust ja kes kuulutab selle välja? 8. Nimeta seadusi, mis on riskianalüüsi tegemise aluseks *Töötervishoiu+tööohutuse seadus * Hädaolukorras valmisoleku seadus *keskkonnamõju hindamine+keskkonna juhtimissüsteemi seadus *eriolukorraseadus *kemikaaliseadus 9. Mis on kemikaali käitlemine
K-optimaalne olukord 5. Millised ministeeriumid peavad Eesti ühiskonnas tegelema riskitaseme reguleerimisega? *siseministeerium; *rahandus; *välisministeerium; *keskkonna; *sotsiaal; *majandus; *kaitse; *justiitsministeerium 6. Riskianalüüsi teostamise tasandid Eestis: 1. Riskianalüüsi kohustusega objektid 2. Valla-ja linna omavalitsus 3. Maakond ja selle riskianalüüs 4. Siseministeerium (teised ministeeriumid + Vabariigi valitsus + kriisikomisjon) 7. Millal rakendatakse Eestis erakorra seadust ja millal erakorralise seisukorra seadust ja kes kuulutab selle välja? 8. Nimeta seadusi, mis on riskianalüüsi tegemise aluseks *Töötervishoiu+tööohutuse seadus * Hädaolukorras valmisoleku seadus *keskkonnamõju hindamine+keskkonna juhtimissüsteemi seadus *eriolukorraseadus *kemikaaliseadus 9. Mis on kemikaali käitlemine
Riskianalüüsi tulemused on aluseks kriisireguleerimisplaanide koostamisel, maakonnaplaneeringute koostamisel, valla ja linna üld- ja detailplaneeringute koostamisel, ehitiste ja rajatiste projekteerimisel ning kriisireguleerimisalase koolituse planeerimisel ja korraldamisel. 3.Riskianalüüsi teostamise tasandid riskianalüüsi kohustusega objektid/valla ja linna omavalitsused,/maakond ja tema riskianalüüs,/ sisseministeerium (ja teised)/EV valitsus ja kriisikomisjon. 4. Riskianalüüsi koostamise etapid? teabe kogumine; võimalike õnnetuste väljaselgitamine; võimalike õnnetuste tõenäosuse väljaselgitamine; võimalike õnnetuste tagajärgede hindamine; riskiklassi määramine ja riskide järjestamine; ennetusmeetmete kavandamine; riskianalüüsi vormistamine ja kokkuvõtte koostamine. 5. Hädaolukord on sündmus või sündmuste ahel, mis ... mis ohustab
R=(E+V+K)*T, kus R- riski suurus, E- kannatanute arv (1-5), V- tagajärjed varale (1- 5), K- keskkond (1-5), T- õnnetuse tõenäosus(1-5) Millised ministeeriumid peavad tegelema Eesti ühiskonnas riskitaseme reguleerimisega? 5. Riikliku kriisiplaneerimisplaani koostab Siseministeerium, mis kooskõlastatakse teiste ministeeriumitega. Riskianalüüsi ei tee kaitseministeerium. Riskianalüüsi teostamise tasandid Eestis? 6. Erinevad tasandid: 1) EV valitsus. EV kriisikomisjon. 2) siseministeerium.+ teised ministeeriumid 3) maakonnad ja selle riskianalüüs 4) valla/linna omavalitsuse riskianalüüs 5)ettevõtted, asutused. Millal rakendatakse Eestis eriolukorra seadust ja millal erakorralise seisukorra seadust? Kes kuulutab selle välja? 7. Eriolukorra kehtestab EV valitsus, kuulutatakse välja loodusõnnetuse jne katastroofi korral või nakkushaiguse leviku tõkestamiseks. On vaja rakendada ulatuslikke abinõusid.
oluliselt keskkonda või tekitab ulatuslikku majanduslikku kahju. 2. Riskianalüüsi tulemused on aluseks omavalitsuse ... otsustele, kas nad annavad suure õnnetuse ohuga ettevõttele ehitusloa ning kehteastavad vajadusel üldplaneerigu ja detailplaneerigu 3. Riskianalüüsi teostamise tasemed I Ettevõtted, mis pakuvad elutähtsaid teenuseid II Valla- ja linnaomavalitsus III Regionaalne rikianalüüs IV Siseministeerium V Eesti Vaberiigi Valitsus, Eesti Vabariigi kriisikomisjon. 4. Riskianalüüsi koostamise etapid: 1) teabe kogumine; 2) võimalike õnnetuste väljaselgitamine; 3) võimalike õnnetuste tõenäosuse väljaselgitamine; 4) võimalike õnnetuste tagajärgede hindamine; 5) riskiklassi määramine ja riskide järjestamine; 6) ennetusmeetmete kavandamine; 7) riskianalüüsi vormistamine ja kokkuvõtte koostamine. 5.hädaolukord on sündmus või sündmuste ahel, mis ... ohustab paljude inimeste elu või
hindamine ja ennetusmeetmete kavandamine. 2. Riskianalüüsi tulemused on aluseks omavalitsuse ... otsustele, kas nad annavad suure õnnetuse ohuga ettevõttele ehitusloa ning kehteastavad vajadusel üldplaneerigu ja detailplaneerigu. 3. Riskianalüüsi teostamise tasemed 1. riskianalüüsi kohustusega objektid, 2. valla ja linna omavalitsused, 3. maakond ja tema riskianalüüs, 4. sisseministeerium (ja teised) 5. EV valitsus ja kriisikomisjon 7. Millal rakendatakse Eestis eriolukorra seadust ja millal erakorralise seisukorra seadust ja kes kuulutab selle välja? Eriolukorraseadust rakendatakse 10.01.96 ja elukorralise seisukorra seadust samuti 10.01.96. 4. Riskianalüüsi koostamise etapid: I koostakse grupp, kes hakkab tegema riskianalüüsi, kogutakse lähteandmeid. II määratakse ära need objektid, mis on ohtlikud ja kui suurt kahju nad
on vaja ette võtta midagi enamat tervisekahjustuste ennetamiseks. 2. Riskianalüüsi tulemused on aluseks omavalitsuse otsustele, kas nad annavad suure õnnetuse ohuga ettevõttele ehitusloa ning kehteastavad vajadusel üldplaneerigu ja detailplaneerigu. 3. Riskianalüüsi teostamise tasandid: I Ettevõtted, mis pakuvad elutähtsaid teenuseid II Valla- ja linnaomavalitsus III Regionaalne rikianalüüs IV Siseministeerium V Eesti Vaberiigi Valitsus, Eesti Vabariigi kriisikomisjon. 4. Koostamise etapid: I koostakse grupp, kes hakkab tegema riskianalüüsi, kogutakse lähteandmeid. II määratakse ära need objektid, mis on ohtlikud ja kui suurt kahju nad teeksid, kui midagi peaks juhtuma, kui suur on tõenäosus, et midagi juhtub, millist kahju teeb inimesele ja millised oleksid tagajärjed. III tehakse riskikaart, jagatakse vajalikke kaitsevahendeid ja aparaate, mille abil saab kontrollida, kas on ohutu ja
Eesti Vabariigi §8 teised põhiseaduse IV Siseministeerium ministeeriumid paragrahv 87 punkti 8 alusel loodusõnnetuse ja katastroofi EV VALITSUS EV kriisikomisjon korral või nakkushaiguse leviku tõkestamiseks. Eriolukord kuulutatakse välja tingimusel, et loodusõnnetuse ja katastroofi korral või nakkushaiguse leviku tõkestamiseks on vaja viivitamatult rakendada ulatuslikke abinõusid, sealhulgas päästetöid, ning ohu kõrvaldamine ja kannatanute abistamine ei ole võimalik käesolevas seaduses sätestatud abinõusid rakendamata. Erakorralise seisukorra väljakuulutamise alus ja tingimused
Optimaalne olukord, kui R K= 1 (risk on talutav) OJ* KT 5. Millised ministeeriumid peavad tegelema Eesti ühiskonnas riskitaseme reguleerimisega? justiitsm, kaitsem, majandusm, keskkonnam, sisem 6. Riskianalüüsi teostamise tasandid Eestis? I TTK (mitte et ma teaks mis see on) II linnad, vallad (linna- ja vallaomavalitsused) III Maakond ja selle riskianalüüs IV Siseministeerium + teised ministeeriumid V Eesti Vabariigi valitsus, EV kriisikomisjon 7. Millal rakendatakse Eestis eriolukorra seadust ja millal erakorralise seisukorra seadust ja kes kuulutab selle välja? Eriolukorra riigis või selle osas kuulutab välja Vabariigi Valitsus Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahv 87 punkti 8 alusel loodusõnnetuse ja katastroofi korral või nakkushaiguse leviku tõkestamiseks. Eriolukord kuulutatakse välja tingimusel, et loodusõnnetuse ja katastroofi korral või nakkushaiguse
või põhjustab suure varalise kahju või suure keskkonnakahju või tõsiseid ja ulatuslikke häireid elutähtsa teenuse toimepidevuses ning mille lahendamiseks on vajalik mitme asutuse või nende kaasatud isikute kiire kooskõlastatud tegevus. (2) Kriisireguleerimine on meetmete süsteem, mis hõlmab hädaolukorra ennetamist, hädaolukorraks valmistumist, hädaolukorra lahendamist ning hädaolukorrast põhjustatud tagajärgede leevendamist. § 3. Vabariigi Valitsuse kriisikomisjon (1) Vabariigi Valitsus moodustab alaliselt tegutseva Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni. (2) Vabariigi Valitsuse kriisikomisjon: 1) jälgib ja analüüsib üleriigilise kriisireguleerimise korraldust, sealhulgas hädaolukordadeks valmistumise, hädaolukordade lahendamise ning elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise toimimist; [RT I 2010, 24, 115 - jõust. 10.06.2010] 2) analüüsib hädaolukordade tekkimise tõenäosust ja teeb Vabariigi Valitsusele ning pädevatele
maakonnaplaneeringute koostamisel, valla ja linna üld- ja detailplaneeringute koostamisel, ehitiste ja rajatiste projekteerimisel ning kriisireguleerimisalase koolituse planeerimisel ja korraldamisel. 3) Teostamise tasandid I TTK (mitte et ma teaks mis see on) II linnad, vallad (linna- ja vallaomavalitsused) III Maakond ja selle riskianalüüs IV Siseministeerium + teised ministeeriumid V Eesti Vabariigi valitsus, EV kriisikomisjon 4) Koostamise etapid I APELLi aste Organisatsiooniline töö. Grupp kogub lähteandmeid (hoone iseärasused, EPN Eesti projekteerimiste normid, SniP on nõrgemate normidega), vajalik seadusandlik osa ja muu kirjandus. Määrab ära analüüsi eesmärgid, detailsuse aste, riskisuuruse hindamise kriteeriumid jne. II APELLi aste 1. riskiobjektide kindlaksmääramine, mis kätkevad endas ohtu 2. tuvastatakse ohtu omavad tegevused, mis toimuvad riskiobjekti igas osas. 3
Optimaalne olukord, kui R K= 1 (risk on talutav) OJ* KT 5. Millised ministeeriumid peavad tegelema Eesti ühiskonnas riskitaseme reguleerimisega? justiitsm, kaitsem, majandusm, keskkonnam, sisem 6. Riskianalüüsi teostamise tasandid Eestis? I TTK (mitte et ma teaks mis see on) II linnad, vallad (linna- ja vallaomavalitsused) III Maakond ja selle riskianalüüs IV Siseministeerium + teised ministeeriumid V Eesti Vabariigi valitsus, EV kriisikomisjon 7. Millal rakendatakse Eestis eriolukorra seadust ja millal erakorralise seisukorra seadust ja kes kuulutab selle välja? Eriolukorra riigis või selle osas kuulutab välja Vabariigi Valitsus Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahv 87 punkti 8 alusel loodusõnnetuse ja katastroofi korral või nakkushaiguse leviku tõkestamiseks. Eriolukord kuulutatakse välja tingimusel, et loodusõnnetuse ja katastroofi korral või
põhjustab suure varalise kahju või suure keskkonnakahju või tõsiseid ja ulatuslikke häireid elutähtsa teenuse toimepidevuses ning mille lahendamiseks on vajalik mitme asutuse või nende kaasatud isikute kiire kooskõlastatud tegevus. (2) Kriisireguleerimine on meetmete süsteem, mis hõlmab hädaolukorra ennetamist, hädaolukorraks valmistumist, hädaolukorra lahendamist ning hädaolukorrast põhjustatud tagajärgede leevendamist. § 3. Vabariigi Valitsuse kriisikomisjon (1) Vabariigi Valitsus moodustab alaliselt tegutseva Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni. (2) Vabariigi Valitsuse kriisikomisjon: 1) jälgib ja analüüsib üleriigilise kriisireguleerimise süsteemi, sealhulgas hädaolukordadeks valmistumise, hädaolukordade lahendamise ning elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise toimimist; 2) analüüsib hädaolukordade tekkimise tõenäosust ja teeb Vabariigi Valitsusele ning pädevatele
Samuti pidi USA selle magnettormi järel õigele orbiidile tagasi "upitama" üle tuhande satelliidi. Mõnedel andmetel oli üks viimase aja võimsamaid plahvatusi 2003. novembris see oli nii tugev, et vabanenud energiaga võinuks Moskva suurust linna 200 miljonit aastat elektriga varustada. 7 3. Magnettormide vaatlus Mõne aja eest pandi USAs kokku kriisikomisjon, mille ülesandeks on teha ettevalmistusi läheneva super-magnettormi saabumiseks. Sellised eriti tugevad tormid korduvad umbes 150 aasta tagant ning viimane neist tabas Maad 1859. aastal, mistõttu ennustuste kohaselt on aeg oodata uut super-magnettormi. Päikese kiirguse intensiivsuse tõusu ebameeldivate tagajärgede vähendamiseks on loodud kosmose ilmastiku jälgimise keskus SEC (Space Environment Center), mis ennustab näiteks oodatavaid magnettorme
või põhjustab suure varalise kahju või suure keskkonnakahju või tõsiseid ja ulatuslikke häireid elutähtsa teenuse toimepidevuses ning mille lahendamiseks on vajalik mitme asutuse või nende kaasatud isikute kiire kooskõlastatud tegevus. (2) Kriisireguleerimine on meetmete süsteem, mis hõlmab hädaolukorra ennetamist, hädaolukorraks valmistumist, hädaolukorra lahendamist ning hädaolukorrast põhjustatud tagajärgede leevendamist. § 3. Vabariigi Valitsuse kriisikomisjon (1) Vabariigi Valitsuse kriisikomisjon: 1) jälgib ja analüüsib üleriigilise kriisireguleerimise süsteemi, sealhulgas hädaolukordadeks valmistumise, hädaolukordade lahendamise ning elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise toimimist; 2) analüüsib hädaolukordade tekkimise tõenäosust ja teeb Vabariigi Valitsusele ning pädevatele asutustele ettepanekuid hädaolukordadeks valmistumise, hädaolukordade lahendamise ja elutähtsate teenuste toimepidevuse korraldamise kohta;
aastane vanaproua, kes kukkus kodutrepilt õuel lainetavasse vette ja uppus. Pärnu elanike abistamisel ja evakueerimisel osalesid Scoutspataljoni 44- ning 34- liikmeline pioneerüksus Tapalt. Päästetöödel osales ka 100 kaitseliitlast. Jaanuaritormi tagajärgede likvideerimise katteks andis Eesti riik 264,5 miljonit krooni ning Euroopa Liidust laekus 20 miljonit krooni. 2.1. Pärnu kriisikomisjoni tegevus Jaanuaritormi ajal loodi erakorraline kriisikomisjon, kuhu kuulusid Pärnu Maavalitsus, Pärnu Linnavalitsus, Pärnu Päästeteenistus, Eesti Energia ja Lääne Politseiprefektuur. Nende ülesandeks oli abivajajaid aidata ning leida kiired lahendused kriisiolukorra parandamiseks. Kriisikomisjoni töö tulemusena moodustati evakueerimisrühmad, kelle ülesandeks oli inimeste suusõnaline teavitustöö ning abivajajate evakueerimine. Päästetöid teostasid
põhjustab suure varalise kahju või suure keskkonnakahju või tõsiseid ja ulatuslikke häireid elutähtsa teenuse toimepidevuses ning mille lahendamiseks on vajalik mitme asutuse või nende kaasatud isikute kiire kooskõlastatud tegevus. (2) Kriisireguleerimine on meetmete süsteem, mis hõlmab hädaolukorra ennetamist, hädaolukorraks valmistumist, hädaolukorra lahendamist ning hädaolukorrast põhjustatud tagajärgede leevendamist. § 3. Vabariigi Valitsuse kriisikomisjon (1) Vabariigi Valitsus moodustab alaliselt tegutseva Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni. (2) Vabariigi Valitsuse kriisikomisjon: 1) jälgib ja analüüsib üleriigilise kriisireguleerimise süsteemi, sealhulgas hädaolukordadeks valmistumise, hädaolukordade lahendamise ning elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise toimimist; 2) analüüsib hädaolukordade tekkimise tõenäosust ja teeb Vabariigi Valitsusele ning pädevatele
juhtimisahelaga, kõiki kaasatud osapoolte rolle kindlaksmäärav ja kõiki ressursse hõlmav plaan; · vajalike ressursside olemasolu/kättesaadavuse tagamisega ning koolituste ja õppuste korraldamisega on loodud eeldused plaani rakendamiseks [35, lk 2]. Vabariigi Valitsus Funktsionaalne Territoriaalne kriisikomisjon Ministeeriumid Siseministeeriumi Maavalitsus teabe- ja analüüsiosakond Kaitsevägi kriisikomisjon Ametid/Inspektsioonid Kohalik omavalitsus kriisikomisjon Päästeamet
annaabi.ee 
