teenuste toimepidevuse korraldamise kohta; 3) abistab vajaduse korral üleriigilise mõjuga või eriti rasket hädaolukorda lahendavaid asutusi teabevahetuse korraldamisel ja hädaolukorra lahendamise koordineerimisel; 4) abistab vajaduse korral eriolukorra juhti eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud hädaolukorra lahendamise koordineerimisel ja teabevahetuse korraldamisel ning täidab muid eriolukorra juhi antud ülesandeid; 5) annab arvamuse hädaolukorra riskianalüüsi koostamise juhendi kohta; 6) annab arvamuse toimepidevuse riskianalüüsi koostamise juhendi kohta; 7) annab arvamuse hädaolukorra lahendamise plaani koostamise juhendi kohta; 8) annab arvamuse toimepidevuse plaani koostamise juhendi kohta; 9) kiidab heaks hädaolukordade riskianalüüside kokkuvõtte; 10) annab Vabariigi Valitsusele arvamuse eriolukorra väljakuulutamise või lõpetamise vajaduse kohta;
1.07.2009] § 13. Tööandja kohustused ja õigused (1) Tööandja on kohustatud: 1) viima läbi süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli, mille käigus ta kavandab, korraldab ja jälgib töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes vastavalt käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele. Töökeskkonna sisekontroll on ettevõtte tegevuse lahutamatu osa, millesse on kaasatud töötajad ja mille aluseks on töökeskkonna riskianalüüsi tulemused; 2) vaatama igal aastal läbi töökeskkonna sisekontrolli korralduse ja analüüsima selle tulemusi ning vajaduse korral kohandama abinõud muutunud olukorrale; 3) korraldama töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdetakse vajaduse korral nende parameetrid ning hinnatakse riske töötaja tervisele ja ohutusele, arvestades tema ealisi ja soolisi iseärasusi, sealhulgas eririske käesoleva seaduse §-des 10 ja 101
elutähtsate teenuste toimepidevuse korraldamise kohta; 3) abistab vajaduse korral üleriigilise mõjuga või eriti rasket hädaolukorda lahendavaid asutusi teabevahetuse korraldamisel ja hädaolukorra lahendamise koordineerimisel; 4) abistab vajaduse korral eriolukorra juhti eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud hädaolukorra lahendamise koordineerimisel ja teabevahetuse korraldamisel ning täidab muid eriolukorra juhi antud ülesandeid; 5) annab arvamuse hädaolukorra riskianalüüsi koostamise juhendi kohta; 6) annab arvamuse toimepidevuse riskianalüüsi koostamise juhendi kohta; 7) annab arvamuse hädaolukorra lahendamise plaani koostamise juhendi kohta; 8) annab arvamuse toimepidevuse plaani koostamise juhendi kohta; 9) kiidab heaks hädaolukordade riskianalüüside kokkuvõtte; 10) annab Vabariigi Valitsusele arvamuse eriolukorra väljakuulutamise või lõpetamise vajaduse kohta;
Eesti Maaülikool Majandus- ja sotsiaalinstituut Riskianalüüs ja töökeskkonna ohutus Referaat Juhendaja: Jaan Reidolv Koostajad: xxx 2010 Töötervishoiu ja tööohutuse seadus Vastu võetud 16.06.1999 RT I 1999, 60, 616 jõustumine 26.07.1999
alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele. Töökeskkonna sisekontroll on ettevõtte tegevuse lahutamatu osa, millesse on kaasatud töötajad ja mille aluseks on töökeskkonna riskianalüüsi tulemused; 2) vaatama igal aastal läbi töökeskkonna sisekontrolli korralduse ja analüüsima selle tulemusi ning vajaduse korral kohandama abinõud muutunud olukorrale; 3) korraldama töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdetakse vajaduse korral nende parameetrid ning hinnatakse riske töötaja tervisele ja ohutusele, arvestades tema ealisi ja soolisi iseärasusi, sealhulgas eririske käesoleva seaduse §-s 10 nimetatud töötajatele ning töökohtade ja töövahendite kasutamisega ja töökorraldusega seotud riske. Riskianalüüsi tulemused vormistatakse kirjalikult ja neid säilitatakse 55 aastat; [RT I 2007, 3, 11 - jõust. 01.03.2007]
Tallinna Polütehnikum Kemikaalide käsitlemine ja ettevõtte ohtlikkus Referaat Kert Taimla KEE-17 Tallinn 2018 Sisukord Sissejuhatus lk 3 1. Ettevõtte ohtlikkus 1.1 Miks tuleb kemikaalidele tähelepanu pöörata lk 4 1.2 Ettevõtte ohtlikkuse määratlemine lk 5 2. Nõuded ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte kohustuslikele dokumentidele lk 6 2.1 Teabeleht lk 6 2.2 Riskianalüüs lk 7 2.3 Ohutuse tagamise süsteemi kirjeldus
Riskianalüüs 1.Riski ja ohu mõisted. 2. Tõenäosus, tagajärjed, määramatus. 3. Mõjuahel ja selle komponendid. 4. Õiguslikud nõuded riskianalüüside teostamiseks. 5. Riskianalüüsi meetodid ja metoodikad. 6. Riski hindamise metoodika etapid standardi EN 31010 alusel. 7. Riskianalüüsi hargmikmeetodid. 8. Riski hindamine maatriksmeetodil. 9. Hädaolukordade riskianalüüsi põhinõuded ja koostamise etapid. 10. Hädaolukorra riskianalüüsi koostamist juhtivad asutused. 11. Hädaolukordi põhjustada võivad päästesündmused. 12. Tõenäosuse ja tagajärgede hindamise kriteeriumid hädaolukorra riskianalüüsis. 13. Võimeanalüüsi olemus ja põhimõtted. 14. Üleujutused ja üleujutusriskid, üleujutuste liigid Eestis. 15. Üleujutusdirektiivi olulisemad nõuded riskide osas. 16. Ohtlikeks peetavad veetasemed Eesti rannikualadel. 17. Suurõnnetuse ohuga ja ohtlikud ettevõtted, kohustuslikud ohutusdokumendid. 18
.. • Oht on ebasoodsa sündmuse võimalikkus... 3. Tõenaosus ja tagajärjed riski komponentidena - Tõenäosus – mõõdetavate kriteeriumide põhjal eeldatav või subjektiivselt hinnatav hädaolukorra esinemissagedus teatud ajaperioodi jooksul. Tagajärg (mõju) – hädaolukorra põhjustanud nähtuse või sündmuse poolt tekitatud kahju inimeste elule ja tervisele, varale, riigi/asutuse rahvusvahelisele mainele, keskkonnale jm. RISK = TÕENÄOSUS x TAGAJÄRJED 4. Riskianalüüsi mõiste sisuline ja vormiline käsitlus - Sisuline määratlus - protsess riski iseloomu väljaselgitamiseks ja riskitaseme määramiseks. Vormiline määratlus - hädaolukorra riskianalüüs on dokument, milles kirjeldatakse üleriigilisel ning vajaduse korral regionaalsel ja kohaliku omavalitsuse tasandil. 5. Riskianalüüs riskihalduse (riskijuhtimise) osana - Riskihaldus (riskijuhtimine): kooskõlastatud tegevused organisatsiooni suunamiseks ja juhtimiseks riski suhtes. 6
Kõik kommentaarid