Julgeolekukeskkonna hinnangust järeldub, et maailm on muutunud ennustamatumaks ning julgeolekuohud mitmekesisemaks, kuid Eesti julgeolek on NATO ja EL liikmena kindlustunud. Julgeolekupoliitika tegevussuunad JPA 2010 kolmandas peatükis sõnastatakse julgeolekupoliitika tegevussuunad, mis sätestavad valdkonniti tegevuste eesmärgi ning üldsuunised. Tegevussuundade peatükk jaguneb neljaks alapeatükiks: välispoliitika, kaitsepoliitika, turvalisuspoliitika ning ühiskonna toimepidevus ja sidusus. Välispoliitika Eesti rakendab välispoliitikat oma rahvusvahelise seisundi ja julgeoleku kindlustamiseks. Peamised välispoliitika tegevussuunad on sarnased seni julgeolekupoliitika alustes sätestatuga: tegevus NATO-s, Euroopa Liidus, kahe- ja mitmepoolsete suhete arendamine, kriisiohje ja relvastuskontroll, aga ka inimõiguste ja demokraatlike väärtuste edendamine. Konfliktide ennetamise ja kriisiohje puhul on uudsena välja toodud kõikehõlmav lähenemisviis
peamiste riiklike funktsioonide toimepidevuse ning poliitika järjepidevuse mistahes ohuolukorras Riigikaitse erinevad aspektid: · Sõjaline kaitse (esmane iseseisev ja kollektiivkaitse) · Tsiviilsektori toetus sõjalisele kaitsele (mobilisatsioon, sundkoormised, lepingulised suhted ning selle korraldamine nii, et ülejäänud ühiskonda mitte ülemääraselt kahjustada) · Rahvusvaheline tegevus · Sisejulgeoleku tagamine · Elutähtsate teenuste toimepidevus (rahuaegse süsteemi väljaarendamine ka sõjaaja vajaduste tarbeks) · Psühholoogiline kaitse - ühiskonna sidususe ja turvatundega seotud ühisväärtuste arendamine, hoidmine ja kaitsmine. Psühholoogilise kaitse eesmärk on vältida paanika teket, vaenuliku mõjutustegevuse ja väärkuulduste levikut ning mõju, tagades sellega usalduse riigi ja riigikaitselise tegevuse suhtes. · Kes on Eestis kõrgeima võimu kandja? Riigikaitse demokraatlik korraldus
katkemine ohustab vahetult inimeste elu või tervist või teise elutähtsa teenuse või üldhuviteenuse toimimist. Elutähtsad teenused on loetletud hädaolukorra seaduses ja neid on 14: elektri, maagaasi, vedelkütuse, kaugkütte ja veega varustamine, teede sõidetavuse tagamine, mobiil-, tavatelefon ja andmesideteenus, kanalisatsioon, elektrooniline isikutuvastamine ja digitaalne allkirjastamine, makseteenus ja sularaharinglus. Elutähtsa teenuse toimepidevus (edaspidi ka ETT) – teenuseosutaja järjepideva toimimise suutlikkus ja järjepideva toimimise taastamise võime pärast elutähtsa teenuse katkestust. 23. Nõuded toimepidevuse riskianalüüsile ja plaanile. Teenuseosutaja koostab elutähtsa teenuse toimepidevuse plaanimiseks, riskide hindamiseks ning toimepidevuse taastamiseks riskianalüüsi ja plaani ning esitab need elutähtsa teenuse toimepidevust korraldavale asutusele kinnitamiseks. vt SIIT! 24
osutaja ja kelle territooriumil elab rohkem kui 10 000 elanikku, korraldab oma haldusterritooriumil järgmiste elutähtsate teenuste toimepidevust: 1) kaugküttega varustamine; 2) kohaliku tee sõidetavuse tagamine; 3) veega varustamine ja kanalisatsioon.23. Nõuded toimepidevuse riskianalüüsile ja plaanile. 24. Riskialased mõisted elutähtsa teenuse toimepidevuse kontekstis. elutähtsa teenuse toimepidevus (edaspidi ka ETT) – teenuseosutaja järjepideva toimimise suutlikkus ja järjepidevatoimimise taastamise võime pärast elutähtsa teenuse katkestust. kriitiline tegevus – teenuseosutaja tegevus, mille puudumine toob kaasa elutähtsa teenuse häire või katkestuse elutähtsa teenuse häire – takistus elutähtsa teenuse osutamisel, mille tõttu osutatakse teenust osalises mahus ja mis võib viia elutähtsa teenuse katkestuseni
võimalik käesoleva määruse lisa 1 kohaselt hinnata, siis annab riskianalüüsi töörühm hinnangu hädaolukorra toimumise tõenäosusele, lähtudes muudest mõõdetavatest kriteeriumidest. (5) Hädaolukorra tagajärgedele hinnangu andmiseks tuleb eraldi kirjeldada ja analüüsida hädaolukorra kõiki võimalikke tagajärgi. (6) Hädaolukorra tagajärgi analüüsitakse järgmistest valdkondadest lähtuvalt: 1) inimeste elu ja tervis; 2) vara; 3) looduskeskkond; 4) elutähtsate teenuste toimepidevus. (7) Hädaolukorra tagajärgedele hinnangu andmisel võib arvestada ebasoovitavaid mõjusid ka muudele kvantitatiivselt või kvalitatiivselt mõõdetavatele valdkondadele, mis toovad lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud valdkondadele paremini välja hädaolukorra võimalikud tagajärjed. (8) Tagajärjed elutähtsa teenuse toimimisele tuuakse eraldi välja «Hädaolukorra seaduse» § 34 lõigetes 29 loetletud teenuste põhiselt, mida hädaolukord otseselt mõjutab.