Riskianalüüs konspekt (0)

Riskianalüüs 1.Riski ja ohu mõisted.  2. Tõenäosus, tagajärjed, määramatus.  3. Mõjuahel ja selle komponendid.  4. Õiguslikud nõuded riskianalüüside teostamiseks.  5. Riskianalüüsi meetodid ja metoodikad.  6. Riski hindamise metoodika etapid standardi EN 31010 alusel.  7. Riskianalüüsi hargmikmeetodid.  8. Riski hindamine maatriksmeetodil.  9. Hädaolukordade riskianalüüsi põhinõuded ja koostamise etapid.  10. Hädaolukorra riskianalüüsi koostamist juhtivad asutused.  11. Hädaolukordi põhjustada võivad päästesündmused.  12. Tõenäosuse  ja tagajärgede hindamise kriteeriumid hädaolukorra riskianalüüsis.  13. Võimeanalüüsi olemus ja põhimõtted.  14. Üleujutused ja üleujutusriskid, üleujutuste liigid Eestis.  15. Üleujutusdirektiivi olulisemad nõuded riskide osas.  16. Ohtlikeks peetavad veetasemed Eesti rannikualadel.  17. Suurõnnetuse ohuga ja ohtlikud ettevõtted, kohustuslikud ohutusdokumendid.  18. Riskianalüüsi tulemustega arvestamine ruumilisel planeerimisel.  19. Poolkvantitatiivne ja kvantitatiivne riskianalüüs, sarnasused ja erinevused.  20. Ohualad ja ohualade tsoonid. +- 21. Planeeringute Päästeameti poolne kooskõlastamine.  22. Elutähtsad teenused, nende osutajad ja toimepidevuse korraldajad.  23. Nõuded toimepidevuse riskianalüüsile ja plaanile.  24. Riskialased mõisted elutähtsa teenuse toimepidevuse kontekstis.  25. Elutähtsate teenuste kriitilised tegevused, kriitilisuse leidmine.  26. Tõrked, häired, katkeskused.  27. Riigisisesed ja piiriülesed kiirgushädaolukorrad.  28. Radooni ohtlikkus ja ohutusmeetmed.  29. Epideemia hädaolukorra tekke võimalused, epideemiad, pandeemiad. 


30. Loomataudid hädaolukordadena, puhangud Eestis.                            RISK, OHT, TÕENÄOSUS JA TAGAJARGI MÕISTE  Sõna  risk  tuleneb tõenäoliselt kreekakeelsest sõnast rizikon mis algselt tähendas juurt. Ladina
keeles võeti sõna kasutusele kalju tähenduses  Riski   mõiste   tekkimine   ja   teadvstumine   on   oluliselt   mõjutanud   tänapäeva   ärimaailma   kahe
kandava põhimõtte kujunemist. 
Need on: 
– osaluse põhimõte (osaühing, aktsiaselts jm). 
– kindlustuse põhimõte  risk on mingi ebasoodsa sündmuse tõenäosuse ja tagajärgede kombinatsioon.   risk on mingi ebasoodsa sündmuse esinemise võimalus (tõenäosus); Tõenäosus ja tagajärg  Tõenäosus   –   mõõdetavate   kriteeriumide   põhjal   eeldatav   või   subjektiivselt   hinnatav
hädaolukorra esinemissagedus teatud ajaperioodi jooksul.    Tagajärg (mõju) – hädaolukorra põhjustanud nähtuse või sündmuse poolt tekitatud kahju
inimeste elule ja tervisele, varale, riigi/asutuse rahvusvahelisele mainele, keskkonnale jm. • Suur tõenäosus - Peaaegu kindel, et sündmus juhtub 
• Tõenäoline - võimalus korduvateks sündmusteks 
• Vähetõenäoline - võimalus üksikuteks intsidentideks 
• Ebatõenäoline - toimumine ei ole tõenäoline 
• Katastroofilised - surnud, täielik töövõimetus, suured kahjud 
• Suured - osaline töövõimetus, märkimisväärsed kahjud 
• Väiksed - väiksemad vigastused, mõningad kahjud 
• Tähtsusetu - tähtsusetud vigastused/kahjud RISK = TÕENÄOSUS×TAGAJÄRJED Oht ja riskiallikas  Oht on potentsiaalne kahjustuse allikas (ISO/IEC)   Oht - allikas või olukord, millega võib kaasneda kahju vigastuse või haiguse vormis,
varaline kahju töökeskkonna kahjustamine või nende kombinatsioon  Riskiallikas - Tegevus, tingimus, energia või mõjur, mis võib potentsiaalselt põhjustada
ebasoovitavaid tagajärgi/mõjusid  Risk on ebasoodsa sündmuse võimalus...   Oht on ebasoodsa sündmuse võimalikkus... MÕJUAHEL


 Stressor (agent)  Mõju allikas (riskiallikas, oht) - kust stressor vallandub   Levikutee (exposure pathway) mille kaudu stressor levib   Eksponeeritus (exposure) – stressori jõudmine sihtmärgini   Sihtmärk (target) – objekt, mida mõjutatakse   Mõju (impact, effect) – muutused, mida stressori toime põhjustab sihtmärkidele RISKIANALÜÜSI MEETODID • Üldised (ligikaudsed)  • Detailsed (üksikasjalikud)  • Kvalitatiivsed (kirjeldavad)  • Poolkvantitatiivsed (hõlmavad teatud teatud arvulisi näitajaid)  • Kvantitatiivsed (suures osas arvutuslikud)  • Induktiivsed (ülenevad – tagajärgede suunas)  • Deduktiivsed (alanevad – põhjuste suunas)  • Deterministlikud (valikstsenaariumitel põhinevad)  • Probabilistlikud (tõenäosuslikel seostel põhinevad)  Kvantitatiivsed   meetodid   on   ühtlasi   ka   kvalitatiivsed,   kuna   eeldavad   riskide   eelnevat
kirjeldamist   Kvantitatiivsed meetodid on enamasti detailsemad, kui kvalitatiivsed meetodid   Hargmikmeetodid võivad olla nii kvalitatiivsed kui ka kvantitatiivsed   Poolkvantitatiivset riskianalüüsi on võimalik läbi viia erinevas detailsuse astmes   Praktikas kasutatakse sageli kombineeritud meetodeid (mitme tehnika kombinatsiooni) RISKIANALÜÜSI METOODIKAD  Koosnevad paljudel juhtudel 3-7 etapist   Riskihalduse standard EVS-EN 31010 määratleb 3 etappi, kusjuures 2. etapp on jaotatav
neljaks ala-etapiks   Metoodikad kasutavad tihti kombinatsioone erinevatest tehnikatest (meetoditest) Riskianalüüsi metoodika etapid standardi EVS-EN 31010 alusel • Riskituvastus  • Riskide analüüsimine


 – tagajärgede hindamine  – tõenäosuse hindamine  – kontrollmehhanismide hindamine  – riskitaseme määratlemine  • Riski tasemehindamine (kaalumine) HÄDAOLUKORD Hädaolukorra seadus •   sätestab   kriisireguleerimise,   sealhulgas   hädaolukorraks   valmistumise   ja   hädaolukorra
lahendamise ning elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise õiguslikud alused  •   reguleerib   ka   eriolukorra   väljakuulutamist,   lahendamist   ja   lõpetamist   ning   Kaitseväe   ja
Kaitseliidu kaasamist hädaolukorra lahendamisse  •   annab   õiguslikud   ja   metoodilised   aluse   hädaolukorra   riskianalüüsi   ja   elutähtsate   teenuste
toimepidevuse   riskianalüüsi   teostamiseks   ja   riskianalüüside   alusel   vastavate   plaanide
koostamiseks Hädaolukord ja kriisireguleerimine  Hädaolukord  on   sündmus   või   sündmuste   ahel   või   elutähtsa   teenuse   katkestus,   mis
ohustab   paljude   inimeste   elu   või   tervist,   põhjustab   suure   varalise   kahju,   suure
keskkonnakahju või tõsiseid ja ulatuslikke häireid elutähtsa teenuse toimepidevuses ning
mille   lahendamiseks   on   vajalik   mitme   asutuse   või   nende   kaasatud   isikute   kiire
kooskõlastatud tegevus, rakendada tavapärasest erinevat juhtimiskorraldust ning kaasata
tavapärasest oluliselt rohkem isikuid ja vahendeid.   Hädaolukorra oht  on olukord, kus ilmnenud asjaoludele antava objektiivse hinnangu
põhjal võib pidada tõenäoliseks, et sündmus või sündmuste ahel või elutähtsa teenuse
häire võib lähitulevikus laieneda hädaolukorraks.   Kriisireguleerimine  on   meetmete   süsteem,   mis   hõlmab   hädaolukorra   ennetamist,
hädaolukorraks valmistumist, hädaolukorra lahendamist ning hädaolukorrast põhjustatud
tagajärgede leevendamist Hädaolukordi põhjustavad sündmused 1)   päästesündmus   –   tulekahjust,   plahvatusest,   varingust,   transpordiõnnetusest,
keskkonnareostusest, looduslikest põhjustest või muust sarnasest sündmusest tekkinud olukord
maismaal ja siseveekogul, mis ohustab inimese elu, tervist, vara või keskkonda;  2)   politseisündmus   –   massilisest   korratusest,   põgenike   massilisest   sisserändest,   massilisest
piiririkkumisest, rünnakust objektile, objekti hõivamisest või muust politsei pädevusse kuuluvast
sündmusest   tekkinud   olukord   maismaal,   merel   või   piiriveekogul,   mis   ohustab   inimese   elu,
tervist, vara või keskkonda; 


3) küberintsident – arvutivõrgus toimuv turvaintsident, mis põhjustab kõrvalekaldeid küberruumi
ettenähtud toimimisest või elutähtsate teenuste toimepidevusest või mis ohustab inimese elu,
tervist, vara või keskkonda  4)   kiirgus-   või   tuumaõnnetus   –   kiirgus-   või   tuumaavarii   tagajärjel   kujunenud   avariikiirituse
olukord, mis ohustab inimese elu, tervist, vara või keskkonda;   5) tervishoiusündmus – sündmus, mis on põhjustanud või võib põhjustada paljude inimeste
eluohtliku haigestumise, vigastuse või mürgistuse;  6) loomataud – bioloogilise haigustekitaja põhjustatud loomahaigus, mis ohustab inimese elu,
tervist, vara või keskkonda Hädaolukorra riskianalüüsi koostamist juhtivad asutused
  
Hädaolukorra riskianalüüsi koostamist juhtivad asutused on järgmised:
  1) päästesündmus – Päästeamet;
  2) politseisündmus – Politsei- ja Piirivalveamet;
  3) küberintsident – Riigi Infosüsteemi Amet;
  4) kiirgus- või tuumaõnnetus – Keskkonnaamet;
  5) tervishoiusündmus – Terviseamet;
  6) loomataud – Veterinaar- ja Toiduamet. Hädaolukorra riskianalüüsi nõuded Terminid  Hädaolukorra  riskianalüüs  on dokument,  milles  hinnatakse  hädaolukorra  tekkimise
tõenäosust   ja   hädaolukorra   tagajärgi   ning   esitatakse   ettepanekud   hädaolukorra
ennetamiseks • Stsenaarium on sündmuse võimalik või eeldatav arengukäik   Halvim   tõenäoline   stsenaarium  on   kõige   raskemate   tagajärgedega   võimalik
stsenaarium, mis on piiritletud kindla aja ja piirkonnaga   Võimelünk on hädaolukorda lahendavate või lahendamisele kaasatud asutuste ja isikute
täielik või osaline suutmatus viia ellu hädaolukorra ennetamiseks või valmistumiseks või
lahendamiseks vajalikku tegevust   Meede  on   tegevus,   mille   eesmärk   on   parandada   asutuste   või   isikute   valmisolekut
hädaolukorda ära hoida või seda paremini lahendada RISKIANALÜÜS KOOSNEB: 1. Üldosast  2. Analüüsiosast  3. Võimeanalüüsist  4. Järeldustest


(1)ÜLDOSA Üldosas tuuakse järgmised andmed:   Hädaolukorda põhjustada võiva sündmuse nimi: PÄÄSTESÜNDMUS   Juhtiv asutus: Päästeamet    Kaasatud asutused: PPA, Keskkonnaamet, …    Kooskõlastatud: Maae  uministeerium, Terviseamet,…    Riskianalüüsi koostajad:   Kinnitamise kuupäev: (2)ANALÜÜSIOSA 1) sündmuse liigid, mis võivad põhjustada hädaolukorra;  2) hädaolukorra määratlus;  3) toimunud   sündmuste   analüüs  ning analüüsi   toetav  riigisisene  ja  rahvusvaheline   statistika,
kaardimaterjal, prognoos, eksperdihinnang või muud andmed;  4) sündmuse stsenaarium ja selle kirjeldus;  5) stsenaariumi tõenäosuse ja tagajärgede hinnang;  6) stsenaariumi riskiklass. Toimunud sündmuste analüüs  Vaadeldakse   nii   riigisiseseid   kui   ka   olulisemaid   rahvusvahelisi   hädaolukorra
mõõtmetega juhtumeid    Viimaste osas keskendutakse ainult sellistele riikidele ja sündmustele, mis on Eestiga
võrreldavad    Toimunud sündmuste analüüsi võtmeküsimused: 
1) Mis olid sündmuse toimumise eeldused?
 2) Mis olid sündmuse toimimise põhjused?
 3) Missuguseid tagajärgi sündmus kaasa tõi? 
4) Kuidas ja missuguse aja jooksul sündmus lahendati? Sündmuse stsenaarium ja selle kirjeldus  Riskianalüüsi   koostamisel   tähendab   mõiste   „stsenaarium“   sündmuse   võimalikku   või
eeldatavat arengukäiku     Stsenaarium tuleb lahti kirjutada võimalikult üksikasjalikult, esitades sündmuse osas
selge ajalise ja asukohalise määratluse    Stsenaariumi detailsuse aste peab võimaldama selle alusel edaspidi hädaolukordadeks
valmistuda, sh korraldada õppusi Stsenaariumi tõenäosuse ja tagajärgede hinnang


 Tõenäosuse analüüs ja hinnang 
– Taustateave (valdkonnas toimuvad muutused) 
– Eesti juhtumid (viimase viie aasta statistika) 
– Juhtumid mujal (vajadusel – kui Eestis napib andmeid)
 – Hinnangu andmine (valdavalt subjektiivne)   Tagajärgede analüüs ja hinnang
 – Tehakse kokkuvõtted mõju suuruse, kestvuse ja ulatuse osas nii ohustatud objektide
lõikes eraldi kui üldistavalt Tõenäosuse hindamine  Hindamisel tuginetakse statistikale võimaluste piires    Kõige rohkem statistilisi andmeid (nendest kolmest) on tulekahjude kohta Tagajärgede hindamine Kategooriate lõikes:  • Inimeste elu ja tervis väga raske (4)  • Vara raske (3)  • Looduskeskkond vähetähtis (1)  • Elutähtis teenus rasked (3)  Raskusastmed: 1 vähetähtis, 2 kerge, 3 raske, 4 väga raske, 5 katastroofiline Tagajärgi hinnatakse kolmes valdkonnas:  1) mõju teenuse osutamise mahule,  2) mõju teenuseosutaja mainele ja  3) mõju teenuseosutaja majandusnäitajatele.  • Tagajärje raskusaste antakse suurima raskusastmega tagajärje põhjal.  • Raskusastme määramist tuleb põhjendada, näiteks statistiliste andmetega.  •   Korraldava   asutuse   nõusolekul   saab   stsenaariumi   realiseerumise   tagajärgede   hindamise
kriteeriumeid ka täiendada - näiteks võib lisaks hinnata negatiivset mõju looduskeskkonnale (3)VÕIMEANALÜÜS  Võimeanalüüs   koostatakse   igale   stsenaariumile,   kus   kirjeldatakse   hädaolukorra
ennetamiseks, valmistumiseks ja lahendamiseks vajalikke tegevusi, lahendavate asutuste
ja   seotud   osapoolte   valmisolekut   ja   olemasolevaid   võimekusi;   selgitatakse   välja
võimelüngad,   esitatakse   võimelünkade   kaotamise   meetmed,   nende   hinnanguline
maksumus ning tuuakse esile meetmete täitmise eest vastutavad asutused.    Tegevustena kirjeldatakse muu hulgas hädaolukorra juhtimise, ohus oleva elanikkonna
kaitsmise ja riskikommunikatsiooniga seotud tegevusi 


  Võimeanalüüs on riskianalüüsi kõige suuremat detailsust nõudev osa Kohustuslikult käsitletavad tegevused võimeanalüüsis • Hädaolukorra juhtimisega seotud tegevused  • Elanikkonnakaitse tegevused  • Kriisi- ja riskikommunikatsiooni tegevused Võimelünkade tuvastamine  Võimeanalüüsis tuleb iga tegevuse juures analüüsida järgmist:  • Tehnika ja vahendite, sh tegevusvaru olemasolu ja piisavust  • Olukorra lahendamiseks vajaliku isikkoosseisu olemasolu  • Olukorra lahendamiseks vajalike oskuste ja teadmiste olemasolu ehk väljaõpe  • Eeskirjad ja juhendid ning nende asjakohasus ja olemasolu Elanikkonnakaitse võimeanalüüsis 1) Elanikke vahetu ohu eest kaitsvad tegevused  –   näiteks   organismi   vastupanuvõime   tõstmine,   kodude   iseseisva   vastupanuvõime
arendamine, ohtlike mõjude eest füüsilise kaitse pakkumine  2) Elanikele abi osutamiseks suunatud tegevused        – inimestele abi pakkumine, kogu ühiskonna vastupanuvõime suurendamine Riski- ja kriisikommunikatsioon võimeanalüüsis  •  Riski-  ja   kriisikommunikatsiooni  peamine   olemuslik   erinevus  seisneb   asjaolus,  et   esimene
kujutab   endast   ennetustegevusi   ehk   enne   hädaolukorra   aset   leidmist   tehtavat   ja   teine
lahendustegevusi ehk tegevusi mida võetakse ette siis, kui hädaolukorraks või selle ohuks peetav
sündmus on juba toimunud. • Seetõttu käsitletakse neid võimeanalüüsis eraldi (4)JÄRELDUSED Riskianalüüsi järeldustes esitatakse  1) üldine hinnang riigi valmisolekule lahendada hädaolukorda  2) loetelu kriitilistest võimelünkadest  3) loetelu asutusesisestest meetmetest  4)  loetelu   meetmetest,   mis   nõuavad   mitme   asutuse   koostööd   või   ministeeriumi   ja   Vabariigi
Valitsuse otsust  5) loetelu riskikommunikatsiooni meetmetest ja nende täitmise eest vastutavad asutused  6) loetelu stsenaariumitest, mille lahendamiseks tuleb koostada hädaolukorra lahendamise plaan  7) hinnang, milline sündmuse stsenaariumist põhjustatud hädaolukorra lahendamine võib vajada
eriolukorra väljakuulutamist 


8) ettepanek hädaolukorra lahendamiseks vajaliku varu, sealhulgas tegevusvaru suuruse kohta RISKIMATRIKS  • Riskimaatriksi koostamise üldised põhimõtted on analoogilised hädaolukorra riskianalüüsiga,
kuid   siin   ei   kasutata   tõenäosuse   ja   tagajärgede   tähistamiseks   numbreid   ja   tähti,   samuti   on
riskitasemed määratletud erinevalt (kokku 5 taset)  • Stsenaariumile antakse tõenäosuse ja prognoositud tagajärgede alusel kas madal, keskmine,
oluline, kõrge või väga kõrge riskiklass. Poolkvantitatiivne riskianalüüs Eestis praeguse seisuga enim rakendatud Riskianalüüsi tavapärasteks väljunditeks on:  – Riskitabelid ja riskimaatriksid  – Tagajärjepõhised ohualad Poolkvantitatiivne   riskianalüüs   on   tavaliselt   deterministlik,   st   õnnetusstsenaariumid   määratletakse
valikuliste tüüpstsenaariumite kohaldamise teel konkreetsete käitiste tingimustega. Pole kuigi täpne, kuid
on hästi ühilduv hädaolukorra riskianalüüsi (HORA) metoodikaga Kvantitatiivne riskianalüüs • Eestis rakendatud üksikjuhtudel  • Väljunditeks on peamiselt üksikisiku või isikute grupi surma arvutuslik tõenäosus,vastavalt:  – Individuaalne risk (individual risk)  – Grupirisk (societal risk)  – Riskipõhised ohualad Kvantitatiivne   riskianalüüs   on   detailsem   ja   täpsem   ja   seega   ka   oluliselt   töömahukam,   kuid   ei   anna
vastuseid   kõikidele   kriisireguleerimise   ja   planeerimise   kontekstis   huvipakkuvatele   ja   olulistele
küsimustele Kemikaaliohutus • Suurõnnetuse ohuga ettevõtetele (SOE)  ja  ohtlikele ettevõtetele (OE)  on erinõuded, mis sõltuvad
ettevõtte ohtlikkuse kategooriast. Suurõnnetuse riskiga ettevõtte puhul peab ohtliku kemikaali käitleja
tegema   ennetustööd,   teavitades   üldsust   võimalikust   ohust,   ohutusabinõudest   ja   õnnetuse   korral
soovitavatest käitumisjuhistest. Suurõnnetuse ohuga ettevõtted jagunevad ohtlikkuse suurenemise alusel B- ja A-kategooria ettevõteteks,
lähtudes ettevõttes käideldavatele kemikaalidele kehtestatud künniskogusetest. Ettevõtete kohustused  • Kõik ettevõtted on kohustatud käitlema kemikaale ohutult!  • SOE ja OE vajavad tegutsemiseks tegevusluba. 


• Tegevusloa aluseks on dokumendid, millega ettevõtte näitab käitlemisest tulenevad riskid ja riskide
maandamismeetmed sh õnnetusteks valmisoleku.  • Dokumentides toodu peab vastama reaalsele olukorrale.  • Tegevusluba antakse, kui ettevõte on tõestanud ohutu käitlemise. . Kemikaalirisk, suurõnnetuse ohuga ja ohtlikud ettevõtted  -   Kemikaali   käitlemine   -   kemikaali   valmistamine,   töötlemine,   pakendamine,   hoidmine,
vedamine, turustamine, kasutamine ja kemikaaliga seonduv muu tegevus Ohualade määramine 1.ERITI OHTLIK ALA  • inimese hukkumise tõenäosus on 50% ning hoone kahjustused on üle 50% hoone mahust 2.VÄGA OHTLIK ALA  • alumine piir, mis võib põhjustada inimese hukkumist ning hoone kahjustused on kuni 50% hoone
mahust 3.OHTLIK ALA  •   võimalik  tervisekahjustuste   tekkimine   inimesele   ja   kergemad  hoonete   kahjustused,   mis   ei   põhjusta
hoone purunemist Ruumiline planeerimine • Ruumiline planeerimine on tegevus, mille ülesandeks on leida kõiki osapooli võimalikult suurel määral
rahuldavad lahendused tervikliku ja jätkusuutliku elukeskkonna loomiseks teatud maa-alal. Päästeameti poolne kooskõlastamine 1) uue suurõnnetuse ohuga ettevõtte asukoha valikul  2) olemasoleva suurõnnetuse ohuga ettevõtte tegevuse laiendamisel või tootmise suurendamisel  3) suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohualasse jääva maa-ala planeerimiselvõi sinna ehitise kavandamisel Üleujutused ja üleujutusriskid, üleujutuste liigid Eestis. Üleujutus  on veega katmata maa-ala ajutine kattumine veega, kaasa arvatud selline üleujutus, mis on
põhjustatud veekogu veetaseme tõusust.  Üleujutuseks ei peeta kanalisatsioonisüsteemidest põhjustatud
üleujutust. Üleujutus üldistatult tähendab liigse vee olemasolu seal, kus seda ei peaks olema  • Üleujutus ehk uputus on maailmas sagedaim looduskatastroof  • Kõige suurem arv hukkunuid (ülemaailmses ulatuses)  • Üleujutuse teket mõjutavad hüdroloogilised ja meteoroloogilised tegurid (sademed, temperatuur, tuul,
päike,   õhuniiskus,   eriti   aga   lume   kiire   sulamine);   lisaks   maaviljelus,   metsade   hävitamine,   teekatted,
linnastumine üleujutuste liigid Eestis:


1.  Äkktulvad   -   kiired   üleujutused,   mis   juhtuvad   väiksemate   jõgede   ja   ojade   veetaseme   tõusust.
Põhjustatud äkilisest tugevast tormisest vihmasajust. Üleujutuse maksimum saavutatakse tundidega 2.   Sujuvalt   kujunevad   üleujutused   -   põhjustatud   pikaajaliste   rohkete   sademete   või   lumesula   tõttu
üleajavatest väiksematest jõgedest, ojadest ja järvedest 3.   Tiheasustusaladel   sademeveeüleujutus   -   põhjustatud   veekindlatelt   aladelt   kiiresti   äravoolavast
vihmaveest või lumesulaveest, mis on tavaliselt koostoimes tõrgetega sademeveekanalisatsioonis 4. Vihmaveest või lumesulaveest põhjustatud üleujutus väljaspool tiheasustusalasid - alad, mille reljeef ei
võimalda tekkiva vee kiiret äravoolamist, mistõttu jääb see pikemaks ajaks paigale 5. Põhjavee üleujutused - põhjustatud maapinnale jõudvast põhjaveest 6. Vooluveekogu sängi täitumisest põhjustatud üleujutused - põhjustatud vooluveekogu sängi mõõtmete
vähenemisest erinevatel põhjustel. Näiteks jää kogunemisel mingisse punkti 7.  Värvede üleujutused - põhjustatud näiteks tuulesuunast 8. Rannikumere üleujutus - põhjustatud meretaseme tõusust 9.   Avariidest   põhjustatud   üleujutused   -   üleujutust   tõkestavate   rajatiste   purunemisest   põhjustatud
üleujutused. Paisude purunemisest põhjustatud üleujutused; 10. Teised inimtekkelised üleujutused 11. Teised looduslikud üleujutused Üleujutusohuga   seotud   risk  on   üleujutuse   esinemise   tõenäosus   koos   üleujutusest   inimese   tervisele,
varale,   keskkonnale,   kultuuripärandile   ja   majandustegevusele   põhjustatud   võimalike   kahjulike
tagajärgedega Üleujutusrisk  –   üleujutuse   tõenäosus   koos   üleujutuse   võimalike   kahjulike   tagajärgedega   inimeste
tervisele, keskkonnale, kultuuripärandile ja majandustegevusele. Üleujutusdirektiivi olulisemad nõuded riskide osas.  Üleujutusdirektiiv nõuab lisaks riskide hindamisele ka nende kaardistamist ja maandamist Direktiivi nõuete täitmise eest vastutab Keskkonnaministeerium, üleujutus tiheasustusalal hädaolukorra
riskianalüüsi eest vastutas Päästeamet, tiheasustusalal aset leidvast üleujutusest põhjustatud hädaolukorra
lahendamise plaani eest Siseministeerium Olulisemad n]uded: Üleujutusriski esialgne hindamine  • Üleujutusohu ja üleujutusriski kaartide koostamine  • Üleujutusriski maandamise kavade koostamine .  Ohtlikeks peetavad veetasemed Eesti rannikualadel. Tallinn 120 cm ja enam  – Narva-Jõesuu 160 cm ja enam  – Haapsalu 140 cm ja enam  – Pärnu 160 cm ja enam 


– Virtsu, Rohuküla 100 cm ja enam . Riigisisesed ja piiriülesed kiirgushädaolukorrad. Kiirgushädaolukord on Kiirgusseaduses sätestatud definitsiooni kohaselt avariikiirituse olukord, millega
kaasneb või võib kaasneda kehtestatud sekkumistasemete ületamine. •   Ülepiirilise   levikuga   tuumaõnnetusest   tingitud   hädaolukord   võib   aset   leida   juhul,   kui   toimub
avarii/õnnetus tuumarajatises mille mõju võib ulatuda Eestini Radoon, selle levik ja rakendatavad kaitseabinõud  - Radooni tekkimise aluseks on looduslik radioaktiivne lagunemine, mille käigus maapinna sees
tekkiv gaasiline radoon võib levida kümnete meetrite kaugusele, jõudes maapinnale ja hoonete
siseruumidesse.  Radoon pääseb majja ehituse halva kvaliteedi ning hoone vananemisel tekkivate pragude tõttu;
Tuulutage   ruume   võimalikult   tihti;   Hoidke   ruumid   tolmust   ning   suitsu-   ja   tahmaosakestest
vabad,   sest   radooni   tütarproduktid   kleepuvad   nende   külge   ning   liiguvad   õhu   abil   inimeste
hingamisteedesse; Ärge suitsetage, sest nii väldite radooni ja suitsetamise sünergilist koosmõju
tervisele; Korrastage ventilatsioonisüsteem, puhastage lõõrid ning torud. Epideemia hädaolukorra tekke võimalused, epideemiad, pandeemiad Epideemia on nakkushaiguse puhang, mis nõuab nakkustõrje meetmete laiaulatuslikku rakendamist Pandeemia  ehk laustaud on nakkushaiguse epideemia, mille levik on väga lai, hõlmates näiteks tervet
maailmajagu või kogu maailma Epideemia hädaolukorda põhjustavad ohud ehk tegurid on erineva päritoluga haigustekitajad (bakteriaalse
või   viirusliku   päritoluga),   mis   levivad   saastunud   toiduga,   veega,   õhuga,   piisk-,   õhklevi-   või
kontaktnakkuse teel nakatunud isikutelt. Loomataudid hädaolukordadena, puhangud Eestis.    Loomataudiks loetakse bioloogilise haigusetekitaja tekitatud haigust loomal, mis võib kas otsese kontakti
või vahendajate abil kanduda ühelt loomalt teisele, loomalt inimesele või inimeselt loomale. Samuti loetakse loomataudiks selline loomade massiline haigestumine, mida põhjustaval teguril puudub
omadus üle kanduda. • võib kiiresti levida loomapopulatsioonis, põhjustades ulatuslikku haigestumist ja suurt suremust;  • võib levida väga kiiresti ja laialdaselt, haarates tihti mitut riiki ja põhjustades suure majandusliku kahju;  • võib kujutada tõsist ohtu inimese elule ja tervisele • Eestis pole eriti ohtlike loomataudide puhangud kuigi sagedased  • Viimasteks juhtumiteks olid:  – 1 sigade katku puhang 1994 aastal ning  – 2 Newcastle haiguse puhangut 2007. aastal - hävis  1/3 Eesti munakanade koguarvust  – Seakatk alates 2014 - …


.  Elutähtsad teenused, nende kriitilised tegevused  -  Elutähtis teenus  - teenus, mis on hädavajalik eluliselt tähtsate ühiskondlike toimingute, tervishoiu,
turvalisuse, julgeoleku ning inimeste majandusliku ja sotsiaalse heaolu korraldamiseks.  Asjaosalised elutähtsate teenuste korraldamisel ja nende kohustused – Ministeeriumid.

Document Outline

• Hädaolukorra riskianalüüsi koostamist juhtivad asutused