laialt kasutatud. Suured põlevkivi varud on näiteks USA-l, Austraalial, Kanadal, Brasiilial ja Venemaal. Põlevkivi kasutatakse fossiilse kütuse ning keemiatööstuse toorainena. Põlevkivi, mille spetsiifilisem nimetus on kukersiit, on Eesti tähtsaim maavara. AS Eesti Põlevkivi AS Eesti Põlevkivi aastane põlevkivitoodang ulatub 14 miljoni tonnini ning käive ligi kahe miljardi kroonini. Kokku töötab ettevõttes ligikaudu 3400 töötajat. Pealmaakaevandamine Võimalik kui põlevkivikiht pole sügaval vaal- ja transportkaevandamine Eestis peamiselt vaalkaevandamine Eestis Narva ja Aidu karjääris Allmaakaevandamine kui avakaevandamine kujuneb liiga kalliks või kui maakasutuse muutmine on lubamatu Varem kasutati lankkaevandamist, nüüd kamberkaevandamist Pealmaakaevandamiseks sobivad alad Puuduvad kaitsealad ja kaitsvad loodus- arhitektuuri-,kultuuri jmt. objektid Katendi paksus vähem kui 30 m Vähene asustus
Taastamatu loodusvara Ajalugu algas 1837 Prantsusmaal Autunis 19. sajand - petrooleumi, lambiõli, parafiini II Maailmasõda tootmine peatus G. Helmersen 1838.- esimene kaitsekarjäär 1924, 1927- põlevkivi eksport 1930 - Käsitsi põlevkivi vaalkaevandamine Viivikonna karjääris Ajalugu 1944 laastati põlevkivitööstus 1947 põlevkivigaas 1969 Eesti Elektijaam 1980 maksimum kaevandamine (30milj. t.) Hiljem hakkas ammenduma Põlevkivi kaevandamine Pealmaakaevandamine Allmaakaevandamine Võimalik kui põlevkivikiht kui avakaevandamine kujuneb pole sügaval liiga kalliks või kui vaal- ja transportkaevandamine maakasutuse muutmine on Eestis peamiselt lubamatu vaalkaevandamine Varem kasutati Eestis Narva ja Aidu karjääris lankkaevandamist, nüüd kamberkaevandamist Estonia ja Viru kaevanduses Pealmaakaevandamine
materjalist. Tüüpnäited on Eesti graptoliitargilliit (savikivi), Rootsi maarjaskilt, Volga (Venemaa), Boltõsi (Ukraina), Irati ja Bariba (Brasiilia), Maomini (Hiina) ning Austraalia leiukohtade põlevkivi. Maavara kaevandamise load Kaevandamisloa annab üleriigilise tähtsusega maardlas, piiriveekogus, territoriaal- ja sisemeres ning Eesti Vabariigi majandusvööndis Keskkonnaministeerium. Kohaliku tähtsusega maardlas annab kaevandamisloa Keskkonnaamet. Pealmaakaevandamine Kohtades, kus põlevivikiht ei ole väga sügaval, kaevandatakse põlevkivi karjäärides nii saab põlevkivi kaevandada kuni 30 meetri sügavuselt. Allmaakaevandamine Kui põlevkivikiht on sügavamal kui 30 meetrit maa all, tuleb kaevandamiseks avada kaevandus teha kaeveõõned, need toestada ning luua kivimi väljatoomiseks vajalikud süsteemid. Rikastamine Põlevkivikihi rikastamine tähendab kaevandamisel saadud põlevkivi ja lubjakivi segust lubjakivi eemaldamist
Põlevkivi - toetatud on vee-, metsa- ja põllumaa uuringuid ning linnuvaatlusi. Põlevkivi kaevandamine Põlevkivi kaevandatakse Ida-Virumaal Eesti põlevkivimaardla osas, mis ulatub Kiviõlist Narva jõeni ja põhjast lõunasse Jõhvist Väike-Pungerjani. Põlevkivikihindi sügavus maapinnast on siin kümnekonnast meetrist maardla põhjaserval kuni 70 meetrini Väike- Pungerja kandis. Põlevkivi tootmisel rakendatakse pealmaakaevandamist ning allmaakaevandamist. Pealmaakaevandamine Kohtades, kus põlevivikihind lebab väiksemal sügavusel on otstarbekas kasutada karjääriviisilist kaevandamist: · odavam ja kiirem tootmise ettevalmistamine võrreldes allmaakaevandamisega · võimalus kasutada suurema jõudlusega masinaid, sellest tingitud kõrge tööviljakus · minimaalsed põlevkivikaod · ohutud ja tervislikumad töötingimused kui allmaakaevandustes. Käesoleval ajal toimub põlevkivi pealmaakaevandamine Narva ja Aidu karjääris. Olemasolev
põlevkivi senisest laiema kasutusele võtmise üle. Põlevkivi Eestis Eesti põlevkivi ladestusala on umbes 3000 km². Kaevandatud ala on 425 km². Kasutatavat põlevkivi on alles umbes 12 miljardit tonni (erinevad hinnangud). 1 miljard tonni põlevkivi on kokku juba kaevandatud. Põlevkivi asub Eestis 1070 meetri sügavusel maa sees. Kaevandamine Üldiselt on võimalik kahte moodi kaevandada põlevkivi. Pealmaakaevandamine Narva karjäär Kohtades, kus põlevkivikiht ei ole väga sügaval, kaevandatakse põlevkivi karjäärides nii saab põlevkivi kaevandada kuni 30 meetri sügavuselt. Allmaakaevandamine Estonia kaevandus Kui põlevkivikiht on sügavamal kui 30 meetrit maa all, tuleb kaevandamiseks avada kaevandus teha kaeveõõned, need toestada ning luua kivimi väljatoomiseks vajalikud süsteemid. Rikastamine
Esimene tööstuslikus mahus põlevkiviõli tootev tehas rajati 1924. aastal Kohtla-Järvele. Põlevkivitööstuse peamisteks toodeteks oli kütteõli, immutusõli ja madalamargiline autobensiin, kõrvalproduktina toodeti ka gaasi. Põlevkivi leidub Kirde- ja Ida-Eestis. Eristatakse Eesti ja Tapa põlevkivimaardlat, kaevandatakse aga ainult Eesti maardlas. Tapa maardla põlevkivi suhteliselt paksud kihid on halva kvaliteediga ja lasuvad sügaval. Pealmaakaevandamine toimub Aidu, Narva ja Kohtla-Nõmme karjäärides. Praegu olemasolevate paljandusmasinate park võimaldab tasuvalt põlevkivi kaevandada kuni 30 m sügavuselt. Allmaakaevandamine toimub põlevkivimaardla osas, mis asub Jõhvist lõuna pool ja kus kihindi lebamissügavus on 40-70 m piirides. Siin asuvad kaks praegust suuremat kaevandust Estonia ja Viru. Aastal 2001 toodeti 11 840 000 tonni põlevkivi ja 345 500 tonni põlevkiviõli.
1 miljard tonni põlevkivi on kokku juba kaevandatud. Põlevkivi asub Eestis 10-70 meetri sügavusel maa sees. Kaevandatav põlevkivikiht on 2,7 kuni 2,9 meetri paksune. Kivi paksus väheneb pidevalt lõuna suunas 2.1 meetrini ja lääne suunas 1,6 meetrini. Mida saame toota 1 tonnist põlevkivist ? 1 tonnist põlevkivist saab toota 850kWh elektrit,125kg põlevkiviõli ja 35Nm³ uttegaasi. Pealmaakaevandamine Kohtades, kus põlevkivikiht ei ole väga sügaval, kaevandatakse põlevkivi karjäärides nii saab põlevkivi kaevandada kuni 30 meetri sügavuselt. Pealmaakaevandamisel saab kasutada suurema jõudlusega masinaid ning seetõttu on see kaevandamisviis palju tõhusam kui allmaakaevandamine. Pealmaakaevandamine toimub Narva ja Aidu karjääris. Allmaakaevandamine Kui põlevkivikiht on sügavamal kui 30 meetrit maa all, tuleb kaevandamiseks avada
võimalused Ee s tis Sissejuhatus · Eestis saadakse energiat kasutades: 1) Põlevkivi 2) Maagaasi 3) Biokütust 4) Tuult 5) Vett Põlevkivi Üldine info · Eesti peamiseks energiaallikaks · Peenkihiline settekivim · Taastumatu loodusvara · Põlevkivi kasutatakse kütusena elektrienergia või õli tootmiseks. · Kasutatavat põlevkivi on alles umbes 12 mld tonni Põlevkivi - Tootmine · Põlevkivi kaevandatakse o Allmaakaevandamine o Pealmaakaevandamine · Kasutamise suunad o Põletamine o Utmine Põlevkivi Elektri tootmine · Põlevkivi läbib laadimissõlmed · Põlevkivi tükid purustatakse vasarpurustites · Kivi tükid jahvatatakse veskites tolmuks, tolm puhutakse katla põletitesse. · Tekkinud kuumus toodab aurukatlas veeauru · Aur suunatakse auruturbiini, mis paneb tööle generaatori, mille tulemusena saadakse elekter. · Toodetud elektrienergia suunatakse trafodesse ja sealt edasi elektrivõrku
mis ehitas järgnevatel aastakümnetel rea uusi, eelnevaist märksa suuremaid kaevandusi ja karjääre ning 1965.aastaks ühendas ka kõik vanemad kaevandused. Põlevkivist sai põhiliselt energeetiline kütus elektrijaamadele. 1980.a. kaevandati üle 31 miljoni tonni põlevkivi. Aatomienergia areng 1980. aastatel ja Vene energiaturu äralangemine 1990. aastatel viisid järk-järgulisele kaevandamise mahu vähenemisele ligi 3 korda. Kaevandamine Pealmaakaevandamine Kohtades, kus põlevivikihind lebab väiksemal sügavusel on otstarbekas kasutada karjääriviisilist kaevandamist: · odavam ja kiirem tootmise ettevalmistamine võrreldes allmaakaevandamisega · võimalus kasutada suurema jõudlusega masinaid, sellest tingitud kõrge tööviljakus · minimaalsed põlevkivikaod · ohutud ja tervislikumad töötingimused kui allmaakaevandustes. Käesoleval ajal toimub põlevkivi pealmaakaevandamine Narva ja Aidu karjääris.
maavara. Põlevkivi kaevandamine Põlevkivi kaevandatakse Ida-Virumaal Eesti põlevkivimaardla osas, mis ulatub Kiviõlist Narva jõeni ja põhjast lõunasse Jõhvist Väike-Pungerjani. Põlevkivikihindi sügavus maapinnast on siin kümnekonnast meetrist maardla põhjaserval kuni 70 meetrini Väike-Pungerja kandis. Põlevkivi tootmisel rakendatakse pealmaakaevandamist (Aidu ja Narva karjääris) ning allmaakaevandamist (Estonia ja Viru kaevanduses). · pealmaakaevandamine · allmaakaevandamine Põlevkivi kaevandamise õiguslikud aspektid Eesti põlevkivivarud kuuluvad riigi omandisse ja asuvad üleriigilise tähtsusega Eesti maardlas. Põlevkivi kaevandamiseks on karjäärile või kaevandusele riigi poolt antud kaevandamisluba ja määratud vastav maapõue osa ehk mäeeraldis. Kaevevälja suurus võib olla sadakond ruutkilomeetrit ja mäeeraldis sisaldada mitusada miljonit tonni põlevkivi. Karjääril on kaevandamiseks vajalik ka täielik
kaasa olulise keskkonnamõju. Käesoleva seaduse § 5 alusel on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara ning § 6 lg 1 loetleb erinevad tegevused, mis on olulise keskkonnamõjuga. KMHJS § 6 lg 1 p 28 sätestab, et olulise keskkonnamõjuga tegevus on pealmaakaevandamine 12 Keskkonnaalased õigused. Kättesaadav internetivõrgus: http://www.k6k.ee/keskkonnaigus/keskkonnaigus/horisontaalsed_teemad/keskkonnaalased_oigused (12.10.2011). 13 Tehnilise järelevalve amet. Kaevandamine karjääris. Kättesaadav internetivõrgus http://ohutus.ee/public/documents/Infomaterjalid/Kaevandamine_WEB.pdf (14.10.2011). 14 Riigiteataja. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus
Suuremateks tarbijateks on soojuselektrijaamad, kus kasutatakse 80-82% kaevandatavast põlevkivist, keemiatööstus (15-17%) ja tsemenditööstus (2-3%). Ida-Viru suured elektrijaamad katavad valdava osa Eesti riigi elektrienergia vajadusest. Mineraalaine suure sisalduse tõttu pole põlevkivi transport kaevandamiskohast kaugele õigustatud. Seepärast asuvadki kõik tarbijad kaevanduste lähedal. Üleriigilised põlevkivikaevandused aastal 2002. Pealmaakaevandamine toimub Aidu, Narva ja Kohtla-Nõmme karjäärides. Praegu olemasolevate paljandusmasinate park võimaldab tasuvalt põlevkivi kaevandada kuni 30 m sügavuselt. Allmaakaevandamine toimub põlevkivimaardla osas, mis asub Jõhvist lõuna pool ja kus kihindi lebamissügavus on 40-70 m piirides. Siin asuvad kaks praegust suuremat kaevandust Estonia ja Viru. Aastal 2001 toodeti 11 840 000 tonni põlevkivi ja 345 500 tonni põlevkiviõli. KASUTATUD KIRJANDUS http://et.wikipedia
põlevkivireservid üksnes hinnangulised.Põlevkivi leidub paljudes maailma maades, kuid üksnes 33 neist on majanduslikult arvestatavad põlevkivilademed. Maailma põlevkiviressurssidest 62% asub USA-s ning Venemaal ja Brasiilias kokku 24%. Siiski võivad need arvud tulevikus muutuda uute lademete avastamise tõttu. 2005. aastal hinnati maailma põlevkiviressurssideks 411 gigatonni, mis vastab 2,8 km³ põlevkiviõlile. [2] 1.2. Pealmaakaevandamine Pealmaakaevandamine Kohtades, kus põlevkivikiht ei ole väga sügaval, kaevandatakse põlevkivi karjäärides nii saab põlevkivi kaevandada kuni 30 meetri sügavuselt.[3] Pealmaakaevandamisel saab kasutada suurema jõudlusega masinaid ning seetõttu on see kaevandamisviis palju tõhusam kui allmaakaevandamine. Pealmaakaevandamine toimub Narva ja Aidu karjääris. [3] Lõhketööd Lõhkamiseks puuritakse kaeveribale sadakond puurauku, mis laetakse lõhkeainega. Tehasest
osas, mis ulatub Kiviõlist Narva jõeni ja põhjast lõunasse Jõhvist VäikePungerjani. Põlevkivikihindi sügavus maapinnast on siin kümnekonnast meetrist maardla põhjaserval kuni 70 meetrini VäikePungerja kandis. Põlevkivi tootmisel rakendatakse pealmaakaevandamist (Aidu ja Narva karjääris) ning allmaakaevandamist (Estonia ja Viru kaevanduses). 3 Põlevkivi kaevandus(google) 1) Pealmaakaevandamine: Kohtades, kus põlevivikihind pole nii sügaval, on otstarbekas kasutada karjääriviisilist kaevandamist: · odavam ja kiirem tootmise ettevalmistamine võrreldes allmaakaevandamisega · võimalus kasutada suurema jõudlusega masinaid, sellest tingitud kõrge tööviljakus · minimaalsed põlevkivikaod · ohutud ja tervislikumad töötingimused kui allmaakaevandustes. 2) Allmaakaevandamine Allmaakaevandamine algab kaevanduse avamisest.
Teeme uuringuid siin vist on mingi maavara, keskkonnaekspertiis 2. Vaja muretseda kaevandamisluba, mis antakse vastavalt kohalikule elanikkonnale, maavara vajadusele ja rohkusele maapinnas jne. 3. Projekteerimine, võimalike keskkonnamõjude uurimine - sealjuures virtuaalne kaevandamine, analüüsid jne 4. Maa kasutusõiguse omandamine 5. Kaevanduse/karjääri rajamine 6. Kaevanduse/karjääri sulgemine, seejuures maaala taastamine, metsade istutamine jne Pealmaakaevandamine - 70% maailma maavaradest kuna - peaaegu kadudeta kaevandamine, kõrge produktiivsus, kaevandamismahud suured, lihtsam infrastruktuur EESTI MAAVARAD Raimamine - maavara massiivist kokkumurdmine See annab meile kaevise, mis on lähtematerjal järgnevaks purustamiseks ja töötlemiseks. NÜÜD TULEB PURUSTADA Palju erinevaid purusteid (lõug-, koonus-, rootor- valts- ja ka tükeldid). Need on paigutatud purustussõlmedesse mis on kas statsionaarsed või mobiilsed. JAA TÖÖTLEME
Pole majanduslikult kasulikud. Mäeeraldis kaevandamisloaga määratud maapõue osa. Mitte ainult maapind vaid ka sügavusmõõde. Eestis on 4 arvestatavat altkaevandatud ala: · Põlevkivikaevagus Virumaal, (avakaevandamine on otstarbekas kuni katend on õhem kui 27m) · Klaasiliivakaevandus Piusas · Uraanikaevandus Sillamäel · Fosforiidikaevandus Maardud Mõju KK: Vee reostus, Hävitab suureulatuslikke bioloogilise mittmekesisusega alasi (pealmaakaevandamine), nõuab palju vett (et eemaldada liivast, settekivimitest väärtuslikke metalle, mineraale) mis omakorda alandab veetaset. Ohtlike ainete kaevanduspiirkond ohtlik inimestele (uraani trantsport,hoiustamine radioaktiivne) Kullakaevandamisel kasutatakse elavhõbedat ja tsüaniidi, kuna odavam. Toksilised jäätmed juhiti vette 2000.a aRumeenias Kogu jõe elustik hävines. Jäätmed (pälevkivi tuhk, põlevkiviõli poolkoks) Maavaringud, -vajumised (Piusa koopad)
või vedela sünteetilise õli tootmiseks. Suuremateks põlevkivi tarbijateks on soojuselektrijaamad, kus kasutatakse 80-82% kaevandatavast põlevkivist, keemiatööstus (15-17%) ja tsemenditööstus (2-3%). Ida-Viru suured elektrijaamad katavad valdava osa Eesti riigi elektrienergia vajadusest. Mineraalaine suure sisalduse tõttu pole põlevkivi transport kaevandamiskohast kaugele õigustatud. Seepärast asuvadki kõik tarbijad kaevanduste lähedal. Pealmaakaevandamine toimub Aidu, Narva, Vanaküla, Põhja-Kiviõli ja Ubja karjäärides (kuni 30 m ) Allmaakaevandamine - põlevkivimaardla osas (Jõhvist lõuna pool ja kus kihindi lebamissügavus on 40-70 m piirides). Siin toodetakse põlevkivi Estonia ja Viru kaevandustes. Kokku toodeti 2009. aastal põlevkivi 12 604 900 tonni Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2008-2015" näeb ette sätestada põlevkivivaru säästlikul kasutamisel kaevandamise piiriks kuni 20 miljonit tonni aastas
mäenduse lipulaev. 30. Mida kujutab endast allmaakaevandamine? kaevandamismoodus mille korral maavara katvaid kivimeid ei eemaldata vaid hoitakse üleval kas kaevandamise ajal või ka hiljem. Kui lage pärast kaevandamist üleval ei hoita, siis on tegemist langetamisega, varistamisega või sundvaristamisega kaevandamisviisidega. Peamised kasutatavad kaevandamistehnoloogiad on kamberkaevandamine, laavakaevandamine ja nende kominatsioonid. 31. Mida kujutab endast pealmaakaevandamine? Kaevandamisviis kus maavarasid kaevandatakse maa pealt maapealsetest kaeveõõntest 32. Kuidas kaevandusi ja karjääre kaevandamiseks ette valmistatakse? Läbindus- ehk ettevalmistustöödega rajatakse juurdepääs kaevandatavasse alasse töörinde loomiseks, tuulutamiseks, inimeste liikumiseks, veoseadmete ja vajalike kommunikatsioonide paigutamiseks. Põlevkivikaevanduses seisnevad ettevalmistustööd peamiselt põlevkivikihindisse pea- ja
pikkuse ja 800 millimeetrise läbimõõduga torustiku püstitamine; 26) merepõhjast või maismaalt ööpäevas üle 500 tonni nafta või üle 500 000 kuupmeetri maagaasi ammutamine; 27) niisuguse linnu, sea või veisefarmi püstitamine, kus saab kasvatada rohkem kui 85 000 broilerit või 60 000 kana, 3000 nuumsiga arvestuskaaluga igaüks üle 30 kilogrammi, 900 emist, 450 lüpsilehma, 600 lihaveist või 900 kuni 24 kuu vanust noorveist; 28) pealmaakaevandamine suuremal kui 25 hektari suurusel alal või turba kaevandamine suuremal kui 150 hektari suurusel alal või allmaakaevandamine; 29) pealmaakaevandamise lõpetamine suuremal kui 25 hektari suurusel alal või turba kaevandamise lõpetamine suuremal kui 150 hektari suurusel alal või allmaakaevandamise lõpetamine; 30) kõrgepingeliini püstitamine, kui selle pinge on üle 220 kilovoldi ja pikkus üle 15 kilomeetri;
kilomeetri pikkuse ja 800 millimeetrise läbimõõduga torustiku püstitamine; 26) merepõhjast või maismaalt ööpäevas üle 500 tonni nafta või üle 500 000 kuupmeetri maagaasi ammutamine; 27) niisuguse linnu-, sea- või veisefarmi püstitamine, kus saab kasvatada rohkem kui 85 000 broilerit või 60 000 kana, 3000 nuumsiga arvestuskaaluga igaüks üle 30 kilogrammi, 900 emist, 450 lüpsilehma, 600 lihaveist või 900 kuni 24 kuu vanust noorveist; 28) pealmaakaevandamine suuremal kui 25 hektari suurusel alal või turba kaevandamine suuremal kui 150 hektari suurusel alal või allmaakaevandamine; 29) pealmaakaevandamise lõpetamine suuremal kui 25 hektari suurusel alal või turba kaevandamise lõpetamine suuremal kui 150 hektari suurusel alal või allmaakaevandamise lõpetamine; 30) kõrgepingeliini püstitamine, kui selle pinge on üle 220 kilovoldi ja pikkus üle 15 kilomeetri;
26) merepõhjast või maismaalt ööpäevas üle 500 tonni nafta või üle 500 000 kuupmeetri maagaasi ammutamine; 27) niisuguse linnu-, sea- või veisefarmi püstitamine, kus saab kasvatada rohkem kui 85 000 broilerit või 60 000 kana, 3000 nuumsiga arvestuskaaluga igaüks üle 30 kilogrammi, 900 emist, 450 lüpsilehma, 600 lihaveist või 900 kuni 24 kuu vanust noorveist; 28) pealmaakaevandamine suuremal kui 25 hektari suurusel alal, allmaakaevandamine või turba mehhaniseeritud kaevandamine; [RT I 2008, 34, 209 - jõust. 01.08.2008] 29) pealmaakaevandamise lõpetamine suuremal kui 25 hektari suurusel alal, allmaakaevandamise või turba mehhaniseeritud kaevandamise lõpetamine; [RT I 2008, 34, 209 - jõust. 01.08
üle 40 kilomeetri pikkuse ja 800 millimeetrise läbimõõduga torustiku püstitamine; 26) merepõhjast või maismaalt ööpäevas üle 500 tonni nafta või üle 500 000 kuupmeetri maagaasi ammutamine; 27) niisuguse linnu-, sea- või veisefarmi püstitamine, kus saab kasvatada rohkem kui 85 000 broilerit või 60 000 kana, 3000 nuumsiga arvestuskaaluga igaüks üle 30 kilogrammi, 900 emist, 450 lüpsilehma, 600 lihaveist või 900 kuni 24 kuu vanust noorveist; 28) pealmaakaevandamine suuremal kui 25 hektari suurusel alal, allmaakaevandamine või turba mehhaniseeritud kaevandamine; [RT I 2008, 34, 209 - jõust. 01.08.2008] 29) pealmaakaevandamise lõpetamine suuremal kui 25 hektari suurusel alal, allmaakaevandamise või turba mehhaniseeritud kaevandamise lõpetamine; [RT I 2008, 34, 209 - jõust. 01.08.2008] 30) kõrgepingeliini püstitamine, kui selle pinge on üle 220 kilovoldi ja pikkus üle 15 kilomeetri;
kilomeetri pikkuse ja 800 millimeetrise läbimõõduga torustiku püstitamine; 26) merepõhjast või maismaalt ööpäevas üle 500 tonni nafta või üle 500 000 kuupmeetri maagaasi ammutamine; 27) niisuguse linnu-, sea- või veisefarmi püstitamine, kus saab kasvatada rohkem kui 85 000 broilerit või 60 000 kana, 3000 nuumsiga arvestuskaaluga igaüks üle 30 kilogrammi, 900 emist, 450 lüpsilehma, 600 lihaveist või 900 kuni 24 kuu vanust noorveist; 28) pealmaakaevandamine suuremal kui 25 hektari suurusel alal, allmaakaevandamine või turba mehhaniseeritud kaevandamine; [RT I 2008, 34, 209 jõust. 1.08.2008] 29) pealmaakaevandamise lõpetamine suuremal kui 25 hektari suurusel alal, allmaakaevandamise või turba mehhaniseeritud kaevandamise lõpetamine; [RT I 2008, 34, 209 jõust. 1.08.2008] 30) kõrgepingeliini püstitamine, kui selle pinge on üle 220 kilovoldi ja pikkus üle 15 kilomeetri;
üle 40 kilomeetri pikkuse ja 800 millimeetrise läbimõõduga torustiku püstitamine; 26) merepõhjast või maismaalt ööpäevas üle 500 tonni nafta või üle 500 000 kuupmeetri maagaasi ammutamine; 27) niisuguse linnu-, sea- või veisefarmi püstitamine, kus saab kasvatada rohkem kui 85 000 broilerit või 60 000 kana, 3000 nuumsiga arvestuskaaluga igaüks üle 30 kilogrammi, 900 emist, 450 lüpsilehma, 600 lihaveist või 900 kuni 24 kuu vanust noorveist; 28) pealmaakaevandamine suuremal kui 25 hektari suurusel alal või turba kaevandamine suuremal kui 150 hektari suurusel alal või allmaakaevandamine; 29) pealmaakaevandamise lõpetamine suuremal kui 25 hektari suurusel alal või turba kaevandamise lõpetamine suuremal kui 150 hektari suurusel alal või allmaakaevandamise lõpetamine; 30) kõrgepingeliini püstitamine, kui selle pinge on üle 220 kilovoldi ja pikkus üle 15 kilomeetri;
annaabi.ee 
