Sotsiaalpedagoogika (0)

Helen .toming@ gmail .com – sotsiaalpedagoogika I
I loeng 12.02.14
Hariduse peamised distsipliinid:

• pedagoogiline psühholoogia
  
• haridssotsioloogia
  
• haridusfilosoofia .
  

Kuhu mahub sotsiaalpedagoogika, kas mahub?
Pedagoogika – teadus inimese kasvatamisest (Hämäläinen).
See on ka kasvatamise oskus. Kasvatamine e millegi poole püüdlemine. Pedagoogikat võib seostada sotsialiseerumisega.
„Inimene võib nimeseks saada vaid kasvate läbi“ Immanuel Kant.
Sotsialiseerumine – protsess, mille käigus õpivad indiviidid oma käitumist reguleerima vastavalt ühiskonnas kehtivatele normidele. ( Craig , 2000).
Sotsialiseerumist võib pidada sotsiaalse arengu üheks etapiks, teine on individualisatsioon.
Sotsiaalpedagoogika defineerimine:

• Ei ole võimalik?
  
• Sõltub kontekstist?
  
• Laialivalguv – kõik, mis on kasvatus?
  
• Intsitutsioonipõhine defineerimine?
  
• Palju definitsioone?
  
• Ühisosa?
  

Sotsiaalpedagoogika mõistena.

• Esmakordselt kasutati sotspedag mõistet Saksamaal. Termin võeti kasutusele 1844 kasvatusteadlaste Karl Mageri ja Adolf Diesterwegi poolt.
  
• Sotsiaalpedagoogiline tegevus on vanem kui mõiste!
  
• Eestis võeti sotspedag termin kasutusele 20.saj alguses – esimesed tõlked saksakeelsetest raamatutest. Lisaks kasutati ka paralleelselt mõistet ühiskondlik pedagoogika (mõeldi sama asja, aga viimane tundus eestikeelsem).
  
• 1918-1940 sotsiaalpedagoogika Eestis liikumas väga õiges suunas, aga puudus teoreetiline baas, sest ennekõike käsitleti autoreid Rousseou, Pestalozzi ja Föbel, kes ise seda terminit ei kasutanud.
  
• Nõukogude ajal sotspedag mõistet ei tuntud ega kasutatud – sest ’probleeme polnud’, lapsed, puudega jne pandi luku taha ja probleem kaotati.
  
• Termin tuli taaskasutusele 90ndatel.
  

Sotsiaalpedagoogika – eraldiseisev distsipliin , mille eesmärgiks on sotsiaalsete probleemide pedagoogiline lahendamine ja leevendamine. (Hämäläinen, 2001)
Preventatsioon e ennetamine – kas mahub siia definitsiooni sisse? → Leevendamine on samuti ennetamine, et ei läheks hullemaks.
Kuna on eraldiseisev distsipliin, eeldab ka eraldi nõudeid (teooriat, termineid jne):
Sotsiaalpedagoogika pakub sotsiaalsete probleemide tekkele ja dünaamikale teoreetilise raamistuse ja tõlgenduse ning loob strateegiad nende pidurdamiseks ja leevendamiseks. (Hämaläinen)
Sotspedag algusaastaid iseloomustas idealism ja vähene tähelepanu teaduslikkusele. ( Lorenz , 2008)
Igapäevane praktika ja teadus peavad olema pidevas ühenduses. ( Mikser , 2006)
Hämäläinen käsitleb sotsiaalpedagoogilist praktikat tegevusena, mille eesmärgiks on:

• Vältida ja leevendada sotsiaalset tõrjutust
  
• Toetada tõrjutute või tõrjutuse ohus olevate indiviidide ühiskonda integreerumist
  

Sotsiaalne tõrjutus (eksklusioon) – seisund, mis tekib kui indiviidi põhivajadused on jäänud rahuldamata.
Ekslusioon raskendab/takistab indiviidi integreerumist ühiskonda.
Integratsioon tähendab iniviidi või rühma sulamist ühiskonda ja selle tegevussüsteemidesse.
Sotsiaalpedagoogika – integreeritud vaade lapsele kui tervikule.

• Hoolitsemine ja heaolu
  
• Kaasamine – palju seotud erivajadustega õpilastega, tegelikkuses termini taust laiem – kõik lapsed on võrdsed, peavad olema kaasatud, tundma, et kuuluvad kuskile
  
• Sotsialiseerimine – et indiviid saaks hakkama teiste seas; sellega aitab lapsel mõista seda, kuidas õigesti käituda
  
• Akadeemiline toetamine – kui koolis eripedagoog v nt HEV kordinaator, siis see jääks nende valdkonda. Sotsiaalpedagoog aga arvestab nt puudumisel ka kooliväliseid põhjusi.
  

Sotsiaalpedagoogikat on defineeritud ka kui õpetamissuhet, milles täiskasvanu (sotsiaalpedagoog) võtab vanemale sarnase rolli.

• Kasvatamine, sotsiliseerimine, hoolitsemine.
  

Ühiskond või indiviid?

• Karl Mager (1810-1858) – uuris individuaal-, kollektiiv - ja sotsiaalpedagoogika vahelisi suhteid.
  

• Sotsiaalpedagoogika tähendas eelkõige alternatiivi individuaalpedagoogikale.
  

• Adolph Diesterweg (1790-1866) – rõhutas sotsiaalpedagoogika seost sotsiaalpoliitikaga.
  

Juba algusaegadest 2 erinevat suunda, mõistet (Mager VS Diesterweg)
Erinevad lähenemised:

Sotsiaalpedagoogika VS üldpedagoogika

• Sotsiaalpedagoogika olemus on üldpedagoogiline ( Kraft ) VS üldpedagoogika olemus on sotsiaalpedagoogiline (Merten)
  
• Sotsiaalpedagoogika toetab üldpedagoogikat (Kraft) VS sotsiaalpedagoogika on üldpedagoogika osa (Merten)
  

Sotsiaalpedagoogika ja üldpedagoogika:

• Sotsiaalpedagoogilist mõtlemist võib vaadelda pedagoogilise mõtteviisi ilmnemisena erilises kontekstis (Winkler)
  
• Sotsiaalpedagoogika – fookuses mitte üksnes indiviidi arengu seaduspärasused, vaid nende seos ühiskonda integreerumisega
  
• Sotsiaalpedagoogika – sihtrühm spetsiifilisem (?)
  

Sotsiaalpedagoogika ja eripedagoogika :

• Eripedagoogika sihtrühm on spetsiifilisem, sotspedag sihtrühm laiem. Probleemide valdkond teine
  
• Sotsiaalpedagoogiline tegevus ei tohiks piirduda riskirühmadega, kaasata tuleb kõiki. Lisandub ennetuslik töö.
  

II loeng 19.02.14
Ühel inimesel kutsub kuristiku nägemine esile mõtte kuristikust, teisel sillast. (V. Meierhold)
Nn emotsioonimeetrid – väga rõõmus , ükskõikne/kurb, väga vihane : laps saab klambrit mööda paberit edasi-tagasi liigutada.
G. Orwell : Kes kontrollib mineviku, see kontrollib ka tulevikku, kes aga kontrollib tulevikku, see kontrollib olevikku.
Sotsiaalpedagoogika ajalugu. Ajalooline taust annab võimaluse mõista metoodika ja sotsiaalpoliitilise konteksti vahelist seost.
Sotsiaalpedagoogika algus Saksamaal:

• Kuidas valmistada indiviide ette ühiskondlikuks eluks?
  
• Kuidas toetab ühiskond/ kogukond indiviidi arengut (sh sotsiaalseid vajadusi)?
  

/Praegu valmimas sotsiaalpedagoogi kutsestandardid, 7 ja 8nda astme nõudmised üsna ebareaalsed ? Enne vaja siiski kutsestandard vastu võtta, ja siis alles saab muutusi teha (kas töötab v ei). /
Kasvatus on olemas olnud igal ajastul – ka kõige algelisemates tingimustes vajab inimene kasvatust. Ka ürginimsetel – tööoskuste edasiandmine, jäljendamisepõhine, seotud ellujäämisega.
Eesmärgipärane tegevus tuli ilmselt kõne arenguga: Kasvatusliku mõtlemise algus seotud kõne arenguga.
Kasvatusele iseloomulik mõtteviis sai alguse antiikajal.
„Eriliste“ ajalugu.
Käitumise omapärale osutati juba enne Kristust – normist erinejad ’likvideeriti’. Põhjus selleks väga lihtne: normist erinemine oli ühiskonnale ja ühiskonna liikmetele kahjulik. Mistahes erilisus tembeldus kahjulikuks v patuks , kuna selle olemust ei mõistetud. Kontroll ja karistus keskendusid kehale (ihunuhtlused).
Abistamine . Inimeste üksteise abistamine on sama vana kui inimkond . Ülestähendused abistamise vajalikkusest : Hammurapi õiguskoodeksis Babüloonias 1750 eKr.
Abistamisel oli juures halastuslik, almuste andmise toon (eriti ülikute puhul, oli halva maiguga, sest sättis just abivajaja halba valgusesse).
Vana-Kreekas ja –Roomas ei mõeldud abistamise (caritas) all mitte halastuslikku tegevust väljaspool perekonda, vaid üldist hea tahte ülesnäitamist teiste vastu ( good will). Heategevuse mõte ei olnud inimeste kannatuste vähendamine, vaid elu rikastamine .
Abistamismõtte peamisteks arendajateks on olnud usundid.
Antiikaeg (800 ekr – 500 pkr).
Kasvatuse keskset tähendust ühiskonna arengus rõhutati juba antiikajal. Teadvustati poliitika, pedagoogika ja eetika kokkukuuluvust.
Sotsiaalpedagoogiline mõtteviis? (osade autorite , koolkondade arvets see juba ongi sotsiaalpedagoogika)
Platon: Kreeka filosoofia idealistliku suuna esindaja (teine suund oli materialistlik). Inimeste teadmised maailmast on kaasasündinud – kasvatamise/õpetamise ülesanne on nende algete ilmutamine. Millestki teadmine tähendab kõigest teadmist (Mikser, 2006) . Platoniga seostatakse kasvatusteaduse algust (Hirsijärvi, Huttunen , 2005)
Aristoteles : tõe määramise kriteeriumiks on tunnetuslik kogemus. Maailm eksisteerib vaatlejast sõltumatult saavutatud teadmiste tasandid erinevad valdkonniti.
Demokritos (materialistliku suuna esindaja kreeka filosoofias): „Loomus ja kasvatus on sarnased. Kasvatus muudab inimest ja ühtlasi kujundab (uue) loomuse. Heaks inimeseks saadakse pigem tänu harjutamisele kui loomu poolest.“ See on mõtteviis, töövahend, uskumine , mis aitab sotsiaalpedagoogil oma tööd hästi teha!!!
Kas sotsiaalpedagoogilise mõtlemise alguse võib paigutada antiikaega?
+ poliitika, pedagoogika, eetika kokkukuuluvus
+ kasvatuse ja ühiskonna vahelised seosed

• Sotsiaalseid probleeme ei lahendatud pedagoogiliste vahenditega! (näljasele ära anna kala, vaid õng)
  
• Viletsusele/vaesusele ei pööratud tähelepanu
  
• Haridus oli priviligeeritutele
  
• Hoolimatus laste suhtes
  

Keskaeg , uusaeg.
Esimesed katsed abivajajate toetamiseks pedagoogilises mõttes pärinevad kesk- ja uusaja vahetusest. Oma saatuse kujundamine? Töökasvatus – sotsiaalprobleemide leevendajana.
J. L. Vives ( Hispaania humanistlik filosoof ): nõudis rahvakoolituse laiendamist riigi toel. Rõhutas valiku võimu vastutust sotsiaalsete probleemide likvideerimise eest. Arendas töökasvatuskeskse pedagoogilise programmi orbude ja vaeste laste aitamiseks.
→ Sotsiaalpedagoogilise mõtteviisi nurgakivi: aidata inimest sel määral, et ta saaks end ise edasi aidata. (nagu ka Vives: anda inimesele tööd, et ta saaks end edasi ise aidata)
Martin Luther: lõi Saksamaal 1517 Wittenbergi kiriku uksele 95 teesi. Reformatsiooni põhiseisukoht: inimene kannab isiklikku vastutust Jumala ees, selleks peab tal olema vahetu kontakt pühakirjaga, mis on jumaliku tõe allikaks.
Vahetu kontakt – lugemisoskus ja kõik peavad ligi pääsema haridusele!!
Reformatsioonist tulenevalt:

• Algharidus kättesaadavaks KÕIGILE, olenemata seisusest ja soost
  
• Õppemetoodika kohandada lapsepärasemaks
  
• Õpetajatele rohkem tähelepanu
  

Protestantlik liikumine:

• Inimesed on oma patus võrdsed Jumala ees
  
• Protestandid usuvad pigem end kui saatust
  
• Protestantlik eetika väärtustab tööd ja kohustusi
  

J. A. Comenius ( Tšehhi kasvatusteadlane): loodus on inimestele andnud eeldused teadmiste saamiseks – inimene tuleb inimeseks kasvatada. Usupuhastusliikumise ja humanismi põhimõtted. Sotsiaalprobleemide leevendamine töö kaudu.
III loeng – 26.02.14
J.A. Comenius - Tšehhi asvatusteadlane

• Loodus on inimestele andnud eeldused teadmiste saamiseks – inimene tuleb inimeseks kasvatada
  
• Usupuhastusliikumise ja humanismi põhimõtted
  
• Kõigi uurimistöid uuritakse nii nagu loodustki
  
• Ühendas oma töös sotsiaalse ja pedagoogilise poole. Tema puhul tuleb rääkida sellest, et kasvatust ja haridust pidas ta terve elu hõlmava protsessina
  
• Sotsiaalprobleemide leevendamine töö kaudu
  
• Inimesel on eeldused voorused ja head kombed, religioossus , teadmiste saamiseks
  

Comeniuse 6 käsku

Põlga rahulolu ja huvideta olesklemist

Tee, räägi või algata alati midagi head

Ära veereta teiste peale seda, mida sina pead tegema

Mida võid teha täna, ära lükka homse peale

Mis on vaja lõpule viia, seda ära tee mitu korda ümber

Alustatu vii alati lõpule.
J. Locke (1632-1704)

• Inglise filosoof
  
• Tema ütles, et me ei kasvata lastest õpetlasi, lapsed peavad õppima seda, mida eluks vaja läheb.
  
• Inimese meel on tabula rasa.
  
• Õige õppimine käib nii, et lastes äratatakse huvi ja antakse suund ,et ta oleks võimeline ise õppima
  
• Kõik inimesed on võimelised tõe otsinguks
  
• Kasvatuse seos käitumisega – kasvatust saab kontrollida/allutada mõistusega.
  

A.H. Francke – Saksamaa pietist. Väga range, karistati palju. Rajas erinevaid koole – lastekodu, vaestekodu. Sealt sai alguse laiem lastekodude levik ja põhimõtte liikumine.
Valgustus (18.saj Euroopa)
Sotsiaalpedagoogilise mõtte levik on seotud valgustuse ideega:

• Inimese suutlikkus ise oma saatust kujundada.
  
• Võime teaduse ja mõistuse abil lahendada ühiskonnaprobleeme.
  
• Aidata kaasa heaolu ja õnne saavutamisele .
  

Valgustus - liigselt keskenduti indiviidile (probleem – jäeti kõrvale nõrgemad indiviidid).
J-J. Rousseau ( 1712 -1778)

• Prantsuse filosoof
  
• Sotsiaalpedagoogikat palju mõjutanud
  
• Tema asetas pedagoogikas lapse kui indiviidi keskmesse
  
• Kindlasti tuleb arvestada lapse arengustaadiumitega, laps peab olema laps, talle ei tohi peale suruda asju, milleks ta valmis pole. Näitas oma eeskujul seda.
  
• Kasvataja peab last kohtlema austusega. Laps teab ise, mis talle hea on.
  
• Pedagoogiline eesmärk ei tohi sõltuda teoloogilistest ega majanduslikest kaalutlustest – inimene peab elama vastavalt oma olemusele.
  
• Ta oli ka ühiskonnafilosoof ega jätnud ühiskonna ega konteksti mõju välja
  
• Tema mõju on tunda ka Eestis – 1795 anti välja raamat, kus oli 8 didaktilise sisuga lugemispala, kus lapsed eksisid oma käitumisega ning sellele järgnes karistus.
  

Prantsuse revolutsioon (1789)
Kui vana poliitilise süsteemi ja sotsiaalse korra kukutamise kuulutaja. Ühiskonnast tulenevad eesmärgid hakkasid kajastuma pedagoogikas.

• Vabadus, vendlus, võrdlus
  
• Kõigi võrdne õigus õnnele ja heaolule.
  Öeldakse et kui neid rikkuda, tuleb uuesti revolutsioon.
  

Tänu prantsuse revolutsioonile said vaimuhaiged inimesteks, st neid tunnistati haigetena.
Filantropistid

• 18. Saj viimane veerand Lääne-Euroopa
  
• Inimeste elutingimuste parandamine pole võimalik kooli uuendamiseta
  
• Senine haridus oli liiga elukauge.
  

J. H. Pestalozzi (1746-1827)

• Šveitsi kasvatusteadlane
  
• Nii teoreetik kui praktik
  
• Püüdis otsida pedagoogilisi lahendusi sotsiaalsetele probleemidele. Ennekõige töö kaudu oma olukorra parandamine
  
• Rahva heaolu edendamine hariduse kaudu
  
• Käsitles kasvatust ühiskondliku kasvatusena, mis peab aitama kehvemail end ise eletada; keegi ei toohiks oma saatuse suhtes passiivseks jööda.
  
• Rousseau mõjutas palju, tema ideede edasiviija – saransuseks inimloomuse tähtsustamine. Pestalozzi arvates üksnes loomusest ei piisa, vajalik on eesmärgipärane kasvatus, mis peab keskenduma inimlikkusele.
  
• Kõlbluskasvatusele ja tööharjumusele pannakse alus perekonnas.
  
• Et lapsi kasvatda, tuleb õpetada kõigepealt laste vanemaid.
  
• Pestalozzi kirjutas lastevanematele raamatuid. Oluline muutus lähenemises ja pedagoogika käsitluses. Rõhutas, et kõik on võimelised õppima, olenemata seisusest.
  
• Ümbritsev maailm on lapsele mõistetav perekonna kaudu.
  
• „Maailma muudab õnnelikuks haritud inimsus.“
  
• Pestalozzi inimloomusest : Inimese loomuse tõeline eesmärk on inimlikkus ja selle saavutamiseks on kaasinimeste mõju – nimetas seda kasvatuskunstiks. Ei piisa ainult loomulikkusest ja vaja on väljaspoolt mõjutusi. Kasvatus ja haridus peavad olema loomusekohased ja laps peab saama igakülgse hariduse.
  
• Pestalozzi paigutas inimeste võimed ja anded kolme gruppi:
  mõte (pea)
  tahe , tegu (käsi)
  tunne (süda)
  Arendada tuleb kõiki kolme.
  
• Pestalozzi seos Eestiga: 1804. A paiku külastas Burgdorfi instituuti Tartu koolide inspektor Karl Anders . Neli aastat hiljem andis välja raamatu, kus kirjeldas sealset õppetööd.
  Tartu Ülikooli rektor G.F. Parrot saatis Pestalozzile (1804) kaks kirja ettepanekuga astuda TÜ teenistusse. Ei tulnud, aga lubas kirja teel suhela ja nõu anda.
  Gustav Adolf Hippiuse joonistus 1819.
  

F. Fröbel

• Aktiivsuspedagoogika esindaha
  
• Pestalozzi ideeline järglane saksamaal
  
• Rõhutas sotsiaalseid aspekte pedagoogikas
  
• Otsis sotsiaalsetele probleemidele pedagoogilisi lahendusi
  
• Temaga seoses on tulnud nimetus lasteaed
  
• Kasvatuse põhiülesanne: lapse loomis - ja kujundamistungide rahuldamine, arendamine, väärmõjude eest kaitsmine.
  

A.Diesterweg (1790-1866)

• Saksa kasvatusteadlane, võttis kasutusele termini sotsiaalpedagoogika.
  
• Rõhutas sotsiaalpedagoogika seost sotsiaalpoliitikaga
  
• Tema seisukoht – lapsel on loomuses tung ja vajadus areneda
  
• Ühiskonda reformitagu eeskätt pedagoogika kaudu (inimloomusest lähtuvalt)
  
• Pestalozzi ideeline järglane
  
• Põhiprintsiibiks looduspärasus, kultuursus ja isetegevus:lapsel on loomulik tung areneda.
  
• Sotsiaalprobleemide põhjuseks on puudujäägid sotsialiseerumises. Kui lapsel on probleemid,siis selle eest on vastutavaks isikuks õpetaja.
  
• Tema seisukohale „kedagi ei harita, igaüks peab end ise harima “ toetus Eestis Johannes Käis. Lisas sinna veel asju ja üritas sellist pedagoogikat viljeleda ja juurutada, lisas juurde, et isetegevus on see jõud. Ta rääkis palju sellest, et pedagoogikas kasvatuse eesmärk isiksuse kujundamine on saavutatav läbi selle, mida laps ise teeb.
  

J. Käis

• Oluline on produkt , mileni jõutakse
  
• Õppimine peab olema huvitav ja arendav! Õppimine ja kontrollimine peavad moodustama tervikliku süsteemi.
  
• „Isetegevus on see jõud mis äratab õpilastes sügava huvi, toob rõõmu õpetusest ja annab rahuldust õppimisest“
  
• Teda kritiseeriti palju, sest ta keskendus iseseisvusele ja jättis välja kollektiivsuse
  

Industrialiseerumine

• Võib seostada sotsiaalpedagoogika kui tegevusvaldkonna tõsise algajaga.
  
• Industrialiseerima= tööstuslikuks muutma
  
• Tööstusrevolutsioon 18. sajandi lõpul, 19. saj teine pool.
  
• Üleminek käsotöölt mehhaniseeritud tootmisele ehk tööstuslikule tootmisele.
  
• Teadus tööstuse teenistuses
  
• Ootused töölistele tõusid,
  
• Tekkisid uued sotsiaalsed probleemid, mis olid eelkõige seotud tööliste olukorraga
  

Sotsiaalprobleemide tervanemise põhjused:
1.tööstusrevolutsioon
2.urbaniseerumine
3.suurperede hajumine
Tööliste olukord 19. sajandil

• Kindel tööaeg , pikad tööpäevad (13-14 tundi)
  
• Madalad palgad ( vabrikutöölisel kulus peaaegu kogu sissetulek toidu ja eluaseme eest tasumisele)
  
• Töölise haigestumise või tehase rikete korral palka ei makstud.
  
• Töökeskkonna puudused
  
• Vabrikutes kehtis trahvide süsteem
  
• Vaeste rasket olukorda võeti paratamatusena
  
• Töölised olid valdavalt kirjaoskamatud, nad ei osanud oma õiguste eest seista.
  
• Tööliste ühinemine organisatsioonieks ja streigid olid esialgu keelatud.
  
• 19. Saj teisel poolel moodustati ametiühingud (streigiõigus Suurbritannias 1825, Saksamaal 1871, Prantsusmaal 1864)
  
• 1802 – Suurbritannia : laste tööpäev ei tohi kesta üle 12 tunni
  
• 1839 Saksamaa – alla 13- aastaste laste töö keeld
  
• 1847 Suurbritannia : naiste ja laste tööpäev ei tohi kesta üle 10 tunni
  
• 1890 Suurbritannia: laupäev ja pühapäev on puhkepäevad
  

F. Nietzsche (1844-1900)
Industrialiseerumine Saksamaal

• Majanduslik edu – pärast teist Saksamaa impeeriumi loomist 1871 aastal.
  
• Selle aja probleemid Saksamaal:
  -sotsiaalne integratsioon klassi terminites
  -kultuuriline integratsioon
  
• Elanikkonna jagunemine usu ja regionaalse kuuluvuse poolest.
  
• Konservatiivne arusaam – erinevused toodi ühisesse ideaali .
  
• Selle saavutamiseks kujunes riigil tugev hariduslik ja kultuuriline roll
  
• 1924 a Weimari vabariigis: igal lapsel on õigus haridusele!
  

Sotsiaalpedagoogika sündis vastusena industraliseerumise ja urbaniseerumise tagajärjel kujunenud ühiskondlikule murrangule:
-kollektiivsuse nõrgenemine
-sotsiaalne killustumine
-sotsiaalne kaitsetus
-uued sotsiaalsed probleemid
IV loeng - 05.03.14
P. Natorp (1854-1924)

• saksa filosoof ja pedagoog , ajastu silmapaistvaim esindaja (sotspedag kui teaduse arendaja )
  
• Rõhutas indiviidi ja riigi vahelist seost. Indiviid ja kogukond sarnane, ilma kogukonnata ei saa olla indiviidi ja vastupidi
  
• Rõhutas majanduse, poliitika ja kasvatuse kokkukuuluvust. Me ei ela otseselt majanduse ja poliitika jaoks, elame inimlikkuse jaoks – seepärast tuleb majandus ja poliitika suunata inimlikkuse saavutamisele
  
• Teooria lähtekohaks õiglase ühiskonna ideaal. Riik peab pühenduma sellele, et harida oma liikmeid.
  
• Kogu pedagoogika peab olema olemuselt sotsiaalpedagoogika.
  

→ Sotsiaalpedagoogika ülesanne on kehtestada sotsiaalse arengu seadus, mis oleks pidevas kriitilises suhtes kõikide ette antud sotsiaalsete kontekstidega...
... ja mis viiks lähemale ideaalsele haridusele ja kogukonnale .
J. Dewey ( 1859 -1952)

• Ameerika filosoof ja pedagoog
  
• Progressiivse pedagoogika esindaja – pedagoogikasse märksõna ’tegutsemine’; laps peab midagi kogema ja sellest midagi õppima – tagajärjeks on see, et midagi on muutunud
  
• Inimene on tegutsev olend
  
• Õppimine on kollektiivne protsess
  
• Sotsiaalsed probleemid (nt alkoholism , prostitutsioon) on ühiskondlikud probleemid, mitte inimeste endi nõrkused, pahed ja puudused
  
• Inimesel, lapsel 4 põhivajadust: kuulumise vajadus, lapse soov ise asju uurida ja välja mõelda, soov midagi ise luua, soov tegeleda kunstiga
  

→ Kasvatusteooria sisaldas sotsiaalset ja pedagoogilist ühendavaid elemente, kuid sellest ei arenenud sotsiaalpedagoogilist teadusala ega tegevussüsteemi (Hämaläinen, 2001)
Rudolf Steiner – kasvatusteadlane küsimärgiga, 1861-1925

• Austria kasvatusteadlane (?)
  
• Vaimuteaduse esindaja, androsoofia? – riskantne, teised teadusinimesed hakkasid teda teadusmaailmast välja tõrjuma. Aga uuris seda, uskus seda, rääkis avalikult.
  
• Tegi ettepaneku luua ühiskond, mis suudaks rahuldada inimeste vajadusi:
  

• Esmased materiaalsed eluvajadused
  
• Võimalus elada kõrvuti kaasinimestega
  
• Mõttevabadus
  

• Liikumisest kasvas välja Steinerpedagoogika ( Waldorfpedagoogika )
  
• 13.aprill 1919, Stuttgardi Waldorf-Astoria sigaretivabrik
  
• Vabriku direktor Emil Molt (1876-1936)
  
• R. Steiner: kaheteistkümneaastane ühtluskool, millesse pääs on avatud igaühele
  
• 1919 – waldorfkoolide algus
  
• Mõiste ’eurütmia’ – nähtav muusika , instrumentideks käed ja tehakse eri rütme nendega
  

Steiner-pedagoogika ehk Waldorfpedagoogika

• Põhiidee: lapses endas olevate arenguvõimaluste toetamine vastavalt lapse arengustaadiumidele
  
• Pedagoogika põhialuseks on inimõpetus, mis kirjeldab inimest kui kehalist , vaimset ja hingelist olendit
  
• Esmatähelepanu on tervikliku isiksuse kujundamisel, keskendutakse võimete arendamisele
  
• Steineri jaoks hingeline pool väga oluline – hingestatud õpetajal on hingestatud õpilased
  
• Tähelepanu pööramine päevarütmile
  
• Tsükliõpetus soodustab kontsentratsiooni
  
• Harjutamine , eriti kunstialadel, toetab tahtekasvatust
  
• Elav sõna mõjutab tundeelu – õpetaja hingestatus , juuresolek
  
• Unustamine on vajalik, see on teatud mõttes ’seedimine’
  
• Olulisel kohal töö temperamenditüüpidega. Inimesel olemas kõik need 4, täiskasvanutel üks domineerib , lastel veel ei ole näha, mis neil domineerib.
  

Steiner õpetajast... Õpetamine on elav kunst – õpetaja ja õpilase koosmõju.
→ Teadmistekontrolli asemel peaks kindlaks tegema, kas tulevane õpetaja suudab õpilastega viljakaid suhteid luua, kas ta on võimeline süvenema kujuneva inimese hinge ja kogu tema olemusse.
S. H. Nohl 1879 -1960

• Oma aja silmapaistvaim esindaja
  
• Sotsiaalpedagoogikat tuleb käsitleda eraldiseisva teadusena v pedagoogika ühe valdkonnana
  
• Kuulsaim postulaat – pedagoogilise suhte kontseptsioon – taandas kasvatuse õpetaja ja õpilase individuaalsele suhtele
  
• Tegevusvaldkonna arendaja. Eristas 3 sotspedagoogika valdkonda:
  

• Jälgimine, korrektsioon ja kui vaja ka perekondlike ülesannete ning vastutuse ümberjaotus pere, ühiskonna ja riigi vahel
  
• Sotsiaalprobleemide indentifitseerimine ja parandamine (tänapäeval märkamine ja riskifaktorid )
  
• Õpiprobleemsete (õpiraskustega) laste aitamine
  

• Sotsiaalpedagoogika on vastand materiaalsele abile, mille eesmärk on parandada keskkonda
  
• Sotsiaalpedagoogika peab parandama intellektuaalset keskkonda – st , et sotspedagoogika paneb indiviidi täielikult oma elu eest vastutama
  
• Sotsiaalpedagoogika sekkub kui üldpedagoogika ei ole enam edukas
  
• Siin ja praegu lähenemine
  

P. Feire 1921-1997

• brasiilia kasvatusteadlane
  
• Kasvatus ei saa kunagi olla poliitiliselt neutraalne
  
• Kasvatus teenib kas rõhutute või rõhujate huve
  
• Rajas kriitilisel teadlikkusel põhineva lootuspedagoogika
  
• Sotsiokultuuriline innustamine – jõustamine (tänapäeval); äratada inimene ise üles teotahtlikkusele, et ta hakkaks enda elu ise muutma
  

→ KOGU PEDAGOOGIKA ON SEOTUD TULEVIKUGA. (Hämäläinen, 2001)
KOKKUVÕTTEKS

• Reformatsioon
  
• Industrialiseerumine, tööstusrevolutsioon
  
• Urbaniseerumine
  

Kus me oleme täna?

• Tehnoloogia revolutsioon? Info- ja teadusühiskond
  

Sotsiaalpedagoogiline töö toimub integratsiooni ja emantsipatsiooni vahelises pinges .

• Integratsioon – tähendab indiviidi v rühma sulamist ühiskonda ja selle tegevussüsteemidesse.
  
• Emantsipatsioon – tähendab hoolduse alt vabanemist. Lähtekohaks on idee inimesest oma elu täievolilise subjektina. Ilmneb vabaduse, iseseisvuse ja autonoomsusena.
  

Emantsipatsioonis liituvad teineteisega individuaalne ja ühiskondlik vabadus (Marburger,1981)
Ühelt poolt on eesmärgiks aidata inimesi ühiskonda integreeruda, teisalt aga eantsipeeruda, ....?
Alates 1970.ndatest aastatest on täheldatav sotsiaalpedagoogika normaliseerumine.

• Tegevusvaldkondade ja spetsialistide arvuline juurdekasv
  
• Klientide lisandumine
  
• Tähelepanu liikumine reaktiivselt (tagajärgedega tegelemiselt) preventatiivsele (ennetavale) tegevusele
  

V loeng - 19.03.14
Teacherthoughtbubble.tumblr.com
Sotsiaalpedagoogika uurimisobjektid põhidefinitsioonist tuletatuna:

• Ühiskonda integreerumine
  
• Integratsiooniga seonduvad probleemid
  
• Pedagoogiline tegevus, mis tegeleb integratsiooniprobleemidega
  

Mollenhauer 1996: sotsiaalpedagoogikat tuleks defineerida uurimisteemade alusel, mis keskenduskid kodu- ja koolivälistele pedagoogilistele probleemidele ning eristuskid teiste pedagoogiliste distsipliinide põhivaldkondadest.
Sotsiaalpedagoogilised teooriad saab jagada kaheks:

• teooriad, mis seotud probleemidega,
  
• teooriad, mis seotud lahendustega neile probleemidele
  

Hämaläinen 3ks:

• Enesemääratlusteooria – mis on sotsiaalpedagoogika? (kuhu paigutub teadusena, millised on praktikad?)
  
• Raamteooria – teadusliku aluse teooriad (nt Bronfenbrenneri ökoloogiline süsteemiteooria jne)
  
• Meetoditeteooria – meetodid ja tööviisid (tulenevad otseselt raamteooriast, nendega väga seotud)
  

Enesemääratlus- ja raamteooriate puudumine: võib ohustada meetoditeteooriaid sotsiaalpoliitilise surve tõttu.
Definitsioon:

• Sotsiaalpedagoogika – sotsiaalselt institutsionaliseeritud reaktsioon tüüpilistele psühholoogilistele ja sotsiaalsetele probleemidele, mis tulenevad sotsiaalsest desintegratsioonist.
  

Sotsiaalpedagogika VS kooli sotsiaaltöö
H. Tuggeneri järgi:

• Identsus – mõistena üks ja sama
  
• Erinevus – määratletavad eri alustelt
  
• Rõhuerinevus – seotud, kuid rõhutavad eri aspekte
  
• Lähenemine – lähialad, moodustavad praktilise terviku
  

Sotspedag: indiviidi isiksusliku kasvu ja ühiskonda integreerumise tagaja . VS sotstöö – eelkõige sotsiaalse turvalisuse tagaja.

• Erinevalt sotsiaaltööst ei ole sotsiaalpedagoogika orienteeritud defitsiidile. Sotsiaalpedagoogika hõlmab kõiki lapsi. (Lorenz,2008).
  
• Sotsiaalpedagoogika pakub täiendust sotsiaaltööle ja sotsiaaltöö pakub täiendust sotsiaalpedagoogikale. (Lorenz,2008).
  

Praktilist tööd reguleerivad:

• Lapse õiguste konventsioon – üldise mõttemaailmana
  
• Lastekaitse seadus – üldise aluse ja baasina
  
• Perekonnaseadus – üldise taustana (perekonnapuutumatus)
  
• Sotsiaalhoolekande seadus – millised toetused on olemas ja kellel nendele õigused?
  
• PGS
  
• Alaealise mõjutusvahendite seadus
  
• Isikuandmete kaitse seadus – igapäeva praktiline töö, keerulised juhtumid (laste väärkohtlemine jne) – kellel on õigus küsida, kelelle pead andma andmed, kellele ei tohi anda
  
• Jt ( tubakaseadus , alaealisi puudutavad seadused jne)
  

2. seminar 26.03.14
Sügisest suured muudatused – alaealiste komisjon vb kaob ära? Läheb Innove alla?
ALAEALISE MÕJUTUSVAHENDITE SEADUS
Mis saab suitsupakiga, kui see lapselt leitakse? Tuleb konfiskeerida. Lase lapsel kirjutada paberile: loovutan vabatahtlikult oma sigaretipaki. Politsei tuleb kooli last küsitlema: kas politsei võtab paki enda kätte v jääb see kooli ja kool tagastab lapsevanemale. Kui laps kuni 14 läheb see juhtum automaatselt alaealiste komisjoni. Kui on 14-18, siis otsustab menetleja , kas tuleb rahatrahv v läheb alaealiste komisjoni.
MÕJUTUSVAHENDID:

Hoiatus – kirjalik hoiatus, vormistatakse kohapeal, rakendatakse neile, kellele komisjon iseenesest on juba meede . Kui kohapeal näha, et laps kardab , siis tõenäoliselt rakendatakse hoiatust. Kõige leebem meede.

Koolikorralduslikud mõjuvahendid

Spetsialisti juurde suunamine

Lepitamine – 2 osapoole vahel kakluste korral

Kohustus elada vanema vm juures, asenduskodus – rasked juhtumid, kus probleemid saavadki alguse sellest, et lapsevanem ei täida oma kohuseid

Üldkasulik töö

Käendus – lapsel ei olnudki ühkti lähedast täiskasvanut, noosroopolitseinik võttsi enda käe alla

Noorte- või sotsiaalprogrammides v rehabilitatsiooniteenuses v ravikuurides osalemine

Kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunamine – Tapa ja Kaagvere
Lapse iseloomustamise hea aluspõhi – tartu maavalitsue kodulehelt, alaealiste komisjoni alt : juhend. Lae arvutisse alla!
ABIVAJAVAST LAPSEST TEATAMINE

• Tulenevalt lastekaitse seadusest on iga inimese kohustus teatada abivajavast lapsest!
  
• Teabe olulisuse ja sekkumise vajaduse selgitaad välja ja otsustavad juba asjakohased ametiasutused.
  

Õiguslik alus:

• Lapse õiguste konvetnsioon
  
• Lastekaitse seadus
  
• Sotsiaalhoolekande seadus
  
• Politsei ja piirivalve seadus
  
• Isikuandmete kaitse seadus
  
• Avaliku teabe sedaus
  
• Haldusmenetluse seadus
  

Lastekaitseseaduse järgi eristame 2 last:

• Abivajav laps – ei ole tagatud lapse turvatunne , areng ja heaolu. Toetusvõrgustikud, tugisüsteemid töötavadki selliste laste nimel. (lapsed, kes elavad üksinda, kes ei täida koolikohustust vms). TEATA: kohalikule omavalitsusele, võimalusel otse lastekaitsetöötajale
  
• Hädaohus olev laps – kaitset vajab lapse elu ja tervis (elu ja surma küsimus). Lapse olukord nõuab viivitamatut sekkumist!!! (2 võimalust: 1 võimalus – teda ohustab keskkond, 2 võimalus – laps ise ohustab ennast). /füüsiline, vaimne vägivald , hooletusse jätmine (tõsine alatoitumine). TEATA: poliseile ja kohalikule omavalitsusele (kodanikuna annad info politseile , aga lastega töötajana KOV-ile)
  

Andmekaitsepõhimõtted ei takista abivajavast lapsest pädevale asutusele teatamast!
Abivajavast lapsest võib teatada ja vajadusel edastada lapse abivajadusega seotud (sh delikaatseid) isikuandmeid kohalikule omavalitsusele ja politseile ilma lapse ja/või tema seadusliku esidnaja teadmise ja nõusolekuta .
Kuidas informatsiooni edastada?

• Leia sobiv viis! Lähtu juhtumist.
  
• Lubatud ja võrdväärsed on:
  

• Kirjalikult
  
• Suuliselt
  
• Telefoni teel
  

• Edastatav informatsioon peab olema asjakohane !
  
• KOV ja politsei peavad arvestama nii lapse kui ka tema pere ja lähedaste õigust privaatsusele ning kaitsma nende isikuandmeid kuritarvituse eest.
  

Kui tunned , et abist jääb väheseks...
→ Lõuna ringkonnaprokuratuur Raul Heido – öelnud , et tema poole võib pöörduda 24h. Tel 7500737. [email protected]; valveprokurör 24h tel 5125472.
(sinna pöördu siis nt, kui tunned, et lastekaitseametnik ei tegutse, sinu info jäi seisma vms).
VII loeng - 09.04 loeng
Õpilase arengu jälgimine ja toetamine (seotud HEV lastega)
I tasand

• Tegevused hõlmavad kõiki lapsi
  
• Märkamine ja esmane sekkumine
  
• Õpetajapoolne individuaalne lähenemine
  
• Õpilase individuaalse arengu jälgimise kaart (vaatluskaart, soovitatakse pidada kui toimikut; oluline, et näitaks lapse arengut; peab olema lapsel, kes käib õpiabirühmas- soovitatavalt juba varem; hevko (HEV koordinaator) vastutab, et info oleks olemas; kaart on kättesaadav lapsevanemale; väljaspoole kooli saab anda ainult lapsevanema kirjalikul loal )
  

II tasand

• Hõlmab tegevusi arenguliste ja hariduslike erivajadusteg (sh andekaid) lastega kooli tasandil
  
• Tegevust koordineerib hevko
  
• Vajaduste väljaselgitamine kooli tasandil
  
• Soovitused täiendavateks uuringiteks (esialgu Hariduse Tugiteenuste Keskusesse suunamine; sealt suunatakse vajadusel edasi psühhiaatriakliinikusse uuringutele); soovi korral saab tugikeskuse vahele jätta ja otse uuringutele minna
  

III tasand

• Hõlmab tegevusi arenguliste ja hariduslike erivajadustega lastega pärast täiendavaid uuringuid väljaspool haridusasutust
  
  • Arengukeskkonna kujundamisel arvestatakse nõustamiskomisjoni ja uuringus osalenud spetsialistide soovitusi (õpiabi rühmas osalemiseks peab saama nõusoleku lapsevanemalt  tugikeskusesse suunamisel on palju probleeme sellega, et lapsevanem pole nõus või ta pole nõus avaldama uuringute tulemusi; kui on nõus, siis uuring avaldatakse nõustamiskomisjonile, kes pakub välja edasised sammud kui lapsevanem pole nõus, siis tuleb kokkusaamisi kokku leppida ja arvamusi muuta nt „mu laps pole loll , osab õppida küll, tal pole LÕKi vaja
    

Neurobioloogiline käsitlus - õpiraskusi põhjustab ajutalitluse neurobioloogiline, sh funktsionaalne hälve, mis avaldub raskustega mitmetes valdkondades:

• Suuline ja kirjalik kõne
  
• Arvutamine
  
• Teabe otsimine ja struktueerimine
  
• Meenutamine ja arutlemine
  
• Vaimse tegevuse organiseerimine
  

Noorukite probleemid
Käitumine jaguneb kaheks:
1)Eksternaliseeritud (alakontrollitud)- raskusi ennast kontrollida
Eksternalisatsioonihäired ehk käitumishäired- halb enesetunne suunatakse väljapoole ( impulsiivsus , agressiivsus). Paistab silma. Kõik see, mis laps välja paiskab endast.
2)Internaliseeritud (ülekontrollitud)- laps ülemääraselt pidurdab oma tundeid
Internalisatsioonihäired ehk tundeeluhäired suur sisemine ärevus (ängistus, alaväärsus, depressioon ). Kõik kogutakse sisse, pealtnäha tavaline tubli laps, kellel pole probleeme. Kõik probleemid mis on, jäävad lapse sisse.
Antisotsiaalne käitumine
Antisotsiaalne käitumine on tahtlik sotsiaalsete normide rikkumine .
Frick jt(1993):
1)varavastane väärkäitumine- destruktiivne ja varjatud (süütamised, vandaalitsemised, lõhkumine)
2)staatusega seotud väärkäitumine- mittedestruktiivne ja varjatud (keelatud alaealistele nt: pärast lubatud kellaaega väljas liikumine, alkoholi ja tubakatoodete tarvitamine, koolist puudumine, kodust ärajooksmine jms)
3) agresiivsus - destruktiivne ja avalik (agressiivsus on kõige laiem mõiste- hõlmab nii füüsilist kui ka vaimset- nt löömine ja solvamine , norimine)
4)opositsiooniline käitumine- mittedestruktiivne ja avalik ( vastuhakk , trots , valetamine )
Külla tuli veebikonstaabel Maarja Punak, kes tuli rääkima oma tööst ja veebikonstaablite tööst üldiselt.
Varem töötas ta noorsoopolitseis.
Eestis 3 veebikonstaablit (Andero, Maarja + Oksana venekeelsete klientide jaoks)
Mida teevad veebikonstaablid sotsiaalmeedias?

• Suhtlevad inimestega ja nõustavad neid (vastavad küsimustele, annavad nõu)
  
• Edastavad aktuaalseid snumeid
  
• Edastavad hoiatusi (eriti petturite teemadel )
  
• Informeerivad PPA tööst ja tegevustest
  
• Võtavad vastu informatsiooni ja vihjeid (valesti parkijad ja kihutajad ja narko ; salasigarettide smuugeldamine , )
  
• Jälgivad, mis toimub avalikult internetis- teevad inimestele profiile- kui politsei palub mõne inimese kohta infot, siis veebikonstaablid koostavad profiili- otsivad kõik informatsiooni inimese kohta, mis Internetis leidub. Samuti patrullivad lapsemure.ee lehel, kui ilmuvad enesetapu postitused, siis võtavad inimesega ühendust, kui ei vasta siis lähevad koju kontrollima ( üllatavalt palju, jõuluajal igal nädalal 1 juhtum).
  

Ta prognoosib, et lähima 2 aasta jooksul toimub Eestis koolitulistamine, sest kõik märgid on olemas (relvaga koolis, ähvardused, granaadiga kooli läheduses jms). Käivad koolides rääkimas jms.
Millal ja kuidas kaasata veebikonstaablit?

• Kutse edastamine , otsitava isikuga kontakti võtmine
  
• Kadunud isiku kohta postituse tegemine
  
• Kadunud/otsitava inimese kohta info otsimine
  
• Politseitööga seotud info otsimine iternetist (nt varastatud asjade otsimine müügiportaalidest, keelatud esemete eemaldamine müügiportaalidest nt relvad)
  
• Hoiatuse edastamine piirkonna/teema kohta
  
• Aitame koguda ja talletada digitaalseid tõendeid
  

Infot lastevanematele,õpetajatele, lastele www.targaltinternetis.ee
VIII loeng - 16.04.14 loeng
Probleemse käitumise klassifikatsioon (Emmer et al, 1997):

• Tähelepanu mitteväärivad ehk olematud käitumisprobleemid – sosistamine, pliiatsi küsimine teiselt , ajutine tähelepanumatus. Õpetaja sellisele käitumisele tähelepanu ei pööra
  
• Tundi vähehäirivad käitumisprobleemid – reeglite rikkumine, oma kohalt lahkumine , valjuhäälne lobisemine, loata rääkimine, õpetaja korraldustele allumatus, kirjade saatmine
  
• Tõsine, kuid piiratud ulatusega väärkäitumine – suuremad rikkumised, haaravad endasse 1 õpilast v väikest õpilaste rühma. Tõsised rikkumised, aga pigem harva. Korraldustele ei allu, tunnitööd ei tee kaasa. Laudade sodimine, klassiinventari lõhkumine. Üldjuhul pole krooniline, on ajutine, harv
  
• Püsiv ja süvenev väärkäitumine – kõige tõsisemad rikkumised, võib haarata pea kõiki lapsi klassis. Õpetajale vahele hõikamine, tunnis jooksmine . Õpetaja ei juhi protsessi klassis.
  

→ Käitumine, mis ilmneb klassiruumis , tunni ajal. Käitumist liigitatakse probleemi tõsiduse ja kestvuse järgi (see on kõigi 4 kategooria kohta).
1.kategooria – ignoreerimine on juba sekkumine. Ülejäänud kolm tuleb kindlasti sekkuda.
esimesed 3 kategooriat – seotud õpilase käitumisega. 4.kategooria – kõige keerulisem, seotud õpetaja oskustega mitte õpetada/ korda hoida.
Rogers (2011)

• 70-80% õpilastest on tõenäoliselt mõistlikud, hoolivad, koostöövalmis ja käituvad tsiviliseeritult – kui neile selleks võimalus antakse
  
• 10-15% õpilastest on häirivalt tähelepanu otsivad
  
• 1-5% õpilastest ilmutavad sagedast ning ägedat kordarikkuvat käitumismustrit. (Võivad esineda neurobioloogilise taustaga käitumishäired)
  

Probleemne käitumine. Dreikurs (1982):

• Käitumine on suunatud konkreetsele eesmärgile
  
• Üldiseks eesmärgiks on kuuluda sotsiaalsesse rühma/klassi – vahendid ei pruugi olla normile vastavad, aga üldeesmärk olla klassi liige
  
• Eesmärk on käitumise ajandiks. (Käitumise taga olev aktiivne jõud, ka siis kui laps ise seda ei teadvusta.)
  

Laste probleemse käitumise eesmärgid (Dreikursi järgi) - need on ära seostanud koduse kasvatusstiiliga:

• Tähelepanu – Ma ei ole küll suurepärane, aga vähemalt ei saa minust mööda vaadata. Siin ei ole midagi sellist, mis võiks otseselt õpetajat provotseerida – häirimine, reeglitest kerge üleastumine, et saavutada tähelepanu (kas kaaslaste v õpetaja)
  
• Suurem mõjuvõim – Ma ei pruugi küll olla võitja, aga vähemat saan inimestele näidata, et nad ei suuda mind alla suruda /Vähemalt on keegi, kellest ma olen üle. Võib juba olla tegu õpetajat provotseeriva käitumisega – kutustakse võitlusse. Kui õpetaja laskub klassi ees sellesse võitlusse, siis hakkab selline käitumine korduma (õpetaja ei võida, kemplemine klassi ees, ka teiste laste silmis kaotab autoriteedi ).
  
• Kättemaks – kõige valusam temaatika , tugispetsialistide laste seas väga levinud. Selle taga: Inimesed ei hooli minust, aga vähemalt suudan ma vastu teha, neile haiget teha. Kuigi õpetaja ei ole selles süüdi, siis ikkagi suudan ma talle tagasi teha. Käitumine otseselt suunatud õpetaja vastu, sihilikult. Märkused õpetaja välimuse suhtes, pilkamine, alavääristamine, ähvardused, kuhugi saatmine. Oluline mõista, et kuigi näiliselt suunatud õpetaja vastu, siis tegelikult soov kätte maksta selle eest, mida keegi teine lapse suhtes halvasti on teinud. See ei ole sulle isiklikult suunatud!
  
• „Jätke rahule!“ – Ma ei ole piisavalt hea, aga kui ma ei tee midagi, hoian kõrvale, siis ma pääsen tähelepanust. Keeruline rühm, kelle probleeme märgata ja neid aidata.
  

Kuidas last aidata? Kuidas selgeks teha, mis selle käitumise taga on? – Kui tunned last, saab mingi eesmärgi selgeks teha. AGA: väldi miks- küsimusi , see on täiesti mõttetu!
Konkreetsete küsimuste esitamine, et tõsta õpilase teadlikkust tema võimalikust käitumiseesmärgist (Dreikurs):

• „Kas sa tead, miks sa ...?“ – vestlussituatsioon enne juba loodud, nt lapsega laua taga teed juues. Kui sul juba teada, msi toimub, siis lapsele tuleb jätta mulje, et arutad temaga koos. Tgelikult ju laps teabki, mis temaga toimub, ise kõige paremini. Tihtipeale aga vastuseks õlakehitus, nagu oleks lapsel suva.
  
• „Kas ma võin oletada, miks sa....?“ – ükski laps ei ütle, et ei või, tihti jälle see õlakehitus: ütle siis kui tahad
  
• „Kas võib olla, et ....?“ – ei tohi olla last halvustav, sildistav; ei tohi üle analüüsida. Kui oled eesmärgiga mööda pandud, siis saabki talle öelda: Aga kas sa oskaksid siis ise öelda, selgitada, mis sina arvad. Eesmärk: laps ise jõuaks selle äratundmismomendini: Ahhaa! Laps sageli ei pane ise oma käitumist tähele ega tea, kuidas see teisi mõjutab. Nüüd jõuab arusaamiseni, koos õpetaja/tugispetsialistiga vesteldes.
  

→ Oluline anda sõnum: sina oled selle käitumise valinud, sa teed, mida sa tahad. Aga kui sa valid selle käitumise, tead, et see on reeglite rikkumine, siis valid ka selle, et selle käitumisega kaasnevad tagajärjed.
Eelduseks 4silmavestlus, turvaline privaatne ruum, hea suhe lapsega. Keskmine aineõpetaja seda proovida ei tohiks. Sest võib olla hoopis vastupidine mõju. Oluline tähele panna hääletooni! Küsimustega peab olema hästi ettevaatlik!!!!
KIUSAMINE
Kiusamine – agressiivne käitumine (tahtlik kahju või valu tekitamine teisele inimesele).
Kiusamise tunnusjooned:

• Tahtlik
  
• Korduv iseloom – praktikute jaoks väga oluline tunnusjoon: kui üks laps lööb teist last ühe korra – siis on see tüli, haiget tegemine; aga ta lasp pole kiusamise ohver
  
• Tasakaalu puudumine võimusuhetes – kiusaja kas päriselt ohvrist suurem v ohver tajub teda endast suuremana, tugevana (ei pea olema füüsiliselt)
  

Roges (2011): kiusamine sotsiaalsetes kooslustes on seletatav sellega, et rakendatakse oma moonutatud arusaama sotsiaalsest võimust.
Rogers jagab kiusajad kolmeks:

• ühed: sõidavad lihtsalt teistest üle, empaatiavõime puudub, tegutsevad omakasu nimel; liidrid , selle käigus teiste peale lihtsatl ei mõtle – sageli edukad elus.
  
• Teised: kasutavad teadlikult ära võimu, teadlikult kasutavad teisi ära, manipuleerivad, et saavutada kõrgem positsioon.
  
• Kolmandad: isegi ei saa aru, mida teevad (mis on käitumise tagajärg) või teevad tahtlikult haiget kahju, ei arvesta sellega, et teine saab haiget, selle taga enda probleemid.
  

Kiusamine ( Sullivan et al 2004):

• Füüsiline
  
• Mittefüüsiline – verbaalne & mitteverbaalne → jaguneb: otsene mitteverbaalne (näoilmed, kohatud liigutused) ja kaudne mitteverbaalne ( tõrjumine )
  
• Vara kahjustamine
  

• Õpilase kiusamine õpilas(t)e poolt
  
• Õpilase kiusamine õpetaja poolt
  
• Õpetaja kiusamine õpilas(t)e poolt
  

Kiusamine (Sullivan):

• Ohver – käitumismustrite muutmine, enesehinnangu tõstmine, kindluse süstimine
  
• Kiusaja
  
• Kõrvalseisja – 1) need kes tahaksid midagi teha, aga ei julge/ ei tea, mida teha; 2) need, kes ei taha midagi teha, naudivad vaatepilti. Hirm: kui ma midagi teen, satun ise ohvriks. Oluline ikkagi anda teada täiskasvanule.
  

Tavakooli õpilaste seas: 7% kiusajaid, 8% ohvreid, 2% kiusajaid/ohvreid (Kõiv,2000).
Kui kiusamine on võimu ja staatuse saavutamise vahendiks ning selle olukorra muutmiseks ei võeta midagi ette, siis jääb kiusamine antud keskkonda kauaks püsima (Sullivan).
Sullivan, 2000) – kiusamise laineefekt: kivi visatakse lompi, ja lained hakkavad levima lombi äärde:

aste – kiusamise juhtum: ohver tunneb end ebaturvaliselt

aste – vanemad ja perekond: viha kiusamise suhtes, empaatia ohvri suhtes. Peret võiks nimetada kiusamise sekundaarseks ohvriks

aste – pealtnägijad koolis: jälgivad, see võib juhtuda ka nendega

aste – teised koolis: kuulevad juhtunust ja tunnetavad, et kool ei ole turvaline. Siin kõige olulisem kooli sõnum: meil ei ole kiusamine lubatud, seda ei tolereerita.

Aste – väljaspool kooli. Kool on miniatuurne ühiskond, ühiskonna peegel. Kui koolis ei ole turvaline, siis miks peaks väljaspool kooli e ühiskonnas lastel turvaline olema?
Kiusamine ja lapsevanemad...( Heleni subjektiivne nägemus)

• Need vanemad, kes saabuvad kooli ja karjuvad, lasevad tossu välja. Laps suure kiusamise ohver ja nõuavad, et kiusaja visataks koolist välja. Lahendus: lase aur välja lasta, siis saab minna asja juurde süvitsi ja asja uurima hakata. Kui tuleb vihane lapsevanem/laps, siis proovi ta istuma saada: siis viha maandamine juba kergem. Nüüd tuleb hakata selgitama, mis toimub. Üldreeglina võib tegu olla ka võrdväärsete konfliktidega, lapsed ise sõbrad, aga lapsevanemad tõlgendavad olukorda teisiti.
  
• Need vanemad, kes on tõsise kiusamise protsessi juures. Mure udu ja teekond läbi selle: kuidas asja lahendada. Pöörduvad ise kooli, on mures, on üsna hästi kursis, mis toimub. Ühiselt tuleb otsida faktid, uurida, mis toimunud ja tegeleda lahendusega.
  
• Need vanemad, kes lastest ei huvitu , tegelevad oma eluga. Kui tegemist tõsise kiusamisega, siis nende lastevanemate jaoks probleemi pole, nad ei huvitu sellest.
  

Kuidas lapsevanemaid kaasata? – Kiusamispäevik

• Ära nimeta seda kunagi kiusamispäevikuks! (kui vanemaga hea koostöö, siis talle võid öelda, lapse jaoks nimetada teisiti: minu päevaraamat , sõna kiusamine jäta välja)
  
• Positiivsed ja negatiivsed tähelepanukud. (Leht pooleks: head asjad, halvad asjad)
  
• Kesta võiks nädal, natuke peale. 2 nädalat liiga palju
  
• Kaasa kodu! Ülesanne: kodus peale kooli, ema-isa juures, hakkad täitma. Pane kirja nii head kui halvad asjad. Halvad pane väga täpselt kirja, kes millal kus, kes olid juures jne. Raamatut kooli kaasa ei võeta, võtab kaasa ema, kes tuleb kooli.
  

NB! Kõik ei kiusa . Ei tohi lasta öelda seda lauset õpilastel ega lapsevanematel! Kes kiusab, mis ta teeb jne. Aga ei kiusa kõik!
Kui juhtub intsident kahe lapse vahel (kas kiusamine või konflikt 2 võrdse vahel) – esimesena räägi sellega, kes tegi, kiusajaga! Alles siis ohver ja tunnistajad. Ja peale seda uuesti kiusajaga.
Kiusamisvastane tegevuskava peab keskenduma õigusele tunda end psühholoogiliselt ja ka füüsiliselt turvaliselt (Rogers, 2011).
Selge sõnum:

• Meie koolis kiusamist ei sallita!
  
• Kiusamisest rääkimine ei ole kaebamine !
  
• Täiskasvanu saab aidata!
  

Otsi lapsele abi!!!
Sotsiaalpedagoogiline sekkumine ei pruugi olla piisav!

• Depressioon
  
• Lõikumine – raske lahti saada, sest on tegu sõltuvuskäitumisega
  
• Söömishäired
  
• Suitsidaalsus
  

Nende puhul oluline edasi suunamine psühhiaatri/psühholoogi poole. Heleni kogemusel: nende probleemide puhul tahaks laps hädasti kodust abi saada, aga kodus ei teata. Küsida: kas sa tahad sellest oma emale rääkida. Vastuseks sageli: ei taha. Aga siiski pakkuda võimalust vestelda lapsega emaga koos. Need vestlused on hästi rasked, pisaraterohked, kestavad kaua. Vanemate jaoks tihti need probleemid suur šokk, tihti eitus . Sage sõnum, mida laps tahab vanemale öelda: arvab , et ema v isa ei hooli temast. See lapsevanamale hästi valus kuulda. Aga sealt edasi saavad nad oma suhet parandada ja väljastpoolt abi otsida.
IX loeng - 23.04.14 loeng
Kui laps tuleb kurtma, et tal on enesetapumõtted – uuri, mis selliste mõteteni on viinud. Suhted vanematega: kutsu vanemad kooli nädala jooksul, kui tajud , et tõsine oht enesetapuks, siis kutsu vanemad kooli kohe ja ole lapsega niikaua koos.
Laste depressiooni sümptomid:

• Anhedoonida e rõõmutunde/huvi/entusiasmi kadumine, igavustunne sageli v kogu aeg – tõsine ükskõiksus, mitte ühtegi posit emotsiooni
  
• Sotsiaalne isoleerumine – tahtlikult eemale hoidmine
  
• Süütunne, enesesüüdistused – kõiges olen mina süüdi (mis juhtub minu ja ka teistega )
  
• Madal enesehinnang – ma ei ole piisav
  
• Väsimus/tüdimus – ka peale puhkust
  
• Kurbus
  
• Surmaga seotud mõtted – mitte ainult enesetapp, aga ka surma tähenduse üle filosofeerimine; öeldakse, et enne kui surm pole teismelise jaoks läbi mõtestatud, on enesetapp veelgi ohtlikum, sest nad ei ole aru saanud surma lõplikkusest
  
• Enesetapumõtted ja/või kavatsused
  
• Kergesti nutma hakkamine
  
• Kehalised vaevused – kõhu- ja peapiirkond
  
• Unehäired – mõnikord ei saa üldse magada , teinekord magab liiga palju; uni kui põgenemine
  
• Isuhäired
  
• Depressiivne näoilme (kurbus, posit emots vähesus)
  
• Loid ja napisõnaline kõne
  
• Kehalise aktiivsuse puudumine
  

Laste puhul võib depressioon olla seotud ka kätumishäirega; tegelikult selle taga depressioon, aga ta ei suuda seda teismtoodi välja elada, näitab seda välja hoopis vastupidiste sümptomitega (tunni segamine jne)
Suitsiid on bioloogiliste , geneetiliste, psühholoogiliste, sotsioloogiliste, kultuuriliste ja keskkonnategurite keerulise vastasmõju tagajärg.
Levinud müüt – kes ütleb et teeb, seda tegelikult ei tee. See on vale! → 80% annab oma kavatsustest verbaalseid v käitumuslikke märke kasutades teada.
Raamat „Olla olemas“ – peab olemas oelma igas üldhariduskoolis!
NB: igasugused paberinutsakud, lennukid annavad infot! Need tuleb läbi vaadata, ei tohi lihtsalt ära visata .
Ennetamine.

• Probleemi varane värkamine ja õigeaegne sekkumine
  
• Põhjuste väljaselgitamine konkreetse juhtumi korral
  
• Abi otsimine muuta normatiiviks – see ei ole häbi, see ei ole kitumine , kui räägid sõbra kohta, see on normaalne, ka täiskasvanud inimesed teevad nii. Helen soovitab lastel öelda, et läheb arsti juurde (mitte psühhiaatri, sest siis saab kohe kaaslastelt templi, et lähb hulluarsti juure)
  
• Teavitustöö vanemate hulgas
  
• Koolitada õpilasi (neist võivad saada tugiisikud) – mitte formaalsed tugiisikud, aga et sõber läheb sõbrale toeks . Kõige tähtsam – kui saad info, tule räägi mulle kohe. Ma ei räägi talle edasi, aitan sinul teda aidata.
  

Tulevikukrija kirjutamine – laps paneb kirja enda mõtted tuleviku kohta ja saab selle krija kätte tulevikus, nt aasta pärast.
Sotsiaalökoloogiline perspektiiv , Bronfenbrenneri ökoloogiline süsteemiteooria

• Ökoloogiline perspektiiv (ökoloogiline süsteemiteooria) – lähtub põhimõttest, et keskkond on terviklik ja koosneb erinevatest süsteemidest, mis on omavahel seotud (süsteem, taust, konstekst, keskkond)
  
• Olulised on interaktsioonid süsteemide vahel ja süsteemide sees
  

Bronfenbrenner liigitab erinevad keskkonnastruktuurid:

• Mikrosüsteemideks ( areen )
  
• Mesosüsteemideks (vahepealsed süsteemid – ei ole nii tugevad ega lähedal kui mikro , aga mõjutavad last)
  
• Eksosüsteemideks (süsteemid, milles lapsed ise ei osale)
  
• Makrosüsteemiks (kõik eelenvad mahutuvad makrosüsteemi sisse)
  

Mikrosüsteem: vahetult kogetud kontekst, see indiviidi kõige lähemalt ümbritsev füüsilistest ja psühholoogilistest asjaoludest koosnev keskkond, millega indiviidil on otsene kontakt (kodu, mitte pere; kool, alasüsteemina klass, saab olla ka sõprade, eakaaslaste rühm)
Mesosüsteem: vähemalt kaks omavahel seotud mikrosüsteemi moodustavad mesosüsteemi. Lapse sotsiaalvõrgustik. (Kontaktid 2 mikrosüsteemi vahel saavad alguse ökoloogilisest üleminekust süsteemide vahel) – kodu ja kooli vaheline kontakt mõjutab väga õpilase käitumist ja ka õpiedukust, aga on Eestis väga vähe arenenud, vaja suurendada koostööd laste huvides
Eksosüsteem: eksosüsteemi moodustavad seosed erinevate süsteemide vahel, kusjuures vähemalt ühe süsteemiga ei ole indiviid otseselt seotud (lapse ja vanema töökoha vaheline side, ta ei pruugi olla seal kunagi käinud, aga töökoht mõjutab last, nt millal vanem koju tuleb). Kus kellega ja millal laps oma aega veedab.
Makrosüsteem: on indiviidist kõige kaugemal paiknev kontekst, kuid avaldab indiviidile siiski mõju erinevate alasüsteemide kaudu. Makrosüsteemi alla kuuluvad ideoloogilised ja institutsionaalsed mudelid, mida saab võrrelda erinevate kultuuride vahel. ( Tervishoid , hariduspoliitika jne, mõjutab last ühes kultuuris/riigis ühtviisi)
Riskifaktorite rühmad saab välja tuua mikrosüsteemide põhjal (kodu, kool, sõbrad/eakaaslased, õpilane ise).
Riskifaktorid süsteemiteooria terminites:
I KODUGA SEONDUVAD RISKIFAKTORID

Perekonnasüsteemi funktsioneerimine :

• Homeostaas, tasakaal perekonnas, muutused (kes on pereliige, kas lahkub kodust ja ei tule enam tagasi, tuleb uus pereliige, millal toimunud muutused; suhted pereliikmete vahel)
  
• Reeglid ja tõekspidamised perekonnas (kas üldse on olemas reeglid, kuidas perekond ise perekonda näeb ja hindab)
  
• Perekonna paindlikkus (kuidas kohanetakse/tullakse toime väliste mõjuteguritea)
  
• Perekonnasisese vastastikuse suhtlemise muster (kuidas omavahel ema-isa, tütar-isa jne)
  

• Välimised ja seesmised piirid (kust perekond üldse hakkab, kes sinna kuuluvad, kuidas pere sees suhted paika pandud)
  
• Võimustruktuur
  
• Otsuste tegemine
  
• Emotsioonide väljendamine (Kas üldse, kuidas? Milliseid?)
  
• Perekonna eesmärgid, väärtused
  
• Perekonnaliikmete rollid (kes mida täidab? Kas ema rolli täidab ema v hoopis kõige vanem õde)
  
• Tavapärane inimestevaheline suhtlemine (viisakusreeglid, vabanust palumine)
  

+ perekonna tugevad küljed

Koolist väljalangemise riskifaktorid:

• Kodu madal sotsiaalmajanduslik olukord
  
• Kodu ja kooli vaheline puudulik kontakt
  
• Kodupoolne vähene huvi kooli suhtes
  
• Pereliikmete madal haridustase
  
• Varasemalt koolist väljalangenud pereliikme olemasolu
  
• Varased täiskasvanu kohustused (tööleminek, nooremate eest vastutamine )
  
• Vanemate alkoholism
  
• Lapse väärkohtlemine
  
• Vanemate abieluprobleemid
  
• Vanematevahelised vägivaldsed suhted (vaimne+füüsiline)
  
• Lahutus
  
• Üksikvanem – seotud teiste riskifaktoritega, nt majanduslikud probleemid
  
• Kasuvanem – oluline see, kuidad toimuvad suhted kodus, lapse turvalisuse tagatus, mitte ainult kasu- või üksikvanema olemasolu
  
• Sage kolimine
  
• Reeglite ja kontrolli puudumine
  

Kiusamiskäitumise riskifaktorid
Kiusaja:

• Vanematepoolse soojuse ja seotuse puudumine
  
• Minna- laskev kasvatusstiil
  
• Range distsipliin (lapse enesevabadus tugevalt piiratud, ei saa ise otsustada)
  
• Füüsiline karistamine
  
• Vanemliku järelvalve puudumine
  

Ohver:

• Ülekaitsvad vanemad – ülehoolitud laps, helltautd laps, kellele ei ole antud võimalust teatud turvalisuse piire proovida, laps peab kogema, et tema enda tegutsemine annab talle turvatunde, teadmise, et ma saan hakkama
  

→ Väheneb perekondlik seotus , hägunevad perekonna piirid, lõdvenevad kontaktid lähisugulastega - perekondlikke sidemeid asendab suurem seotud eakaaslaste grupiga.
Väldi: (Rogers)

• Koduse keskkonna süüdistamist lapse kordarikkuvas koolikäitumises
  
• Liiga kergekäelist kordarikkuva käitumise väljavabandamist (Ta tuleb taskest kodust)
  
• Liiga kergekäelist lapse ’ohvrina’ käsitamist (ta ei saa sinna midagi parata)
  

Lisaks kodupoolsetele riski- ja mõjufaktoritele, pea meeles, et:
→ õpilase kordarikkuv käitumine on ka antud kontekstis õpitud.
II KOOLIGA SEONDUVAD RISKIFAKTORID

koolist väljalangumine

• Sage koolist puudumine (alguses esimesest ja viimasest tunnist , siis saganeb tundide arv)
  
• Akadeemiline ebaedu
  
• Madal õpimotivatsioon – ma ei viitsi, ma ei näe põhjust, miks ma peaksin õppima?
  
• Klassikursuse kordama jääma
  
• Sage kooli vahetamine – kogu energia, mis muidu võiks minna ppimise peale, läheb selle peale, et kohaneda muu kontekstiga
  
• Negatiivne psühholoogiline kliima koolis – suhted õpetajate ja õpetajate ja juhtkonna vahel
  
• Negatiivsed suhted klassikaaslastega (eakaaslastepoolne tõrjumine)
  
• Negatiivsed suhted õpetajatega
  
• Õpetajate madalad ootused õpilaste suhtes (Pygmalioni efekt)
  
• Õpilaste individuaalsete õpistiilidega mittearvestamine (mitte laps ei peaks kohanema kooliga, vaid kool lapsega)
  
• Kooli suurus ( suuremates koolides probleemidega tegelemine ja suhted teistsugused )
  

Kiusamiskäitumise riskifaktorid
Kiusaja:

• Järelvalve puudumine vahetundides (ka garderoob , autode/ busside peale minek)
  
• Õpetaja ükskõikne v aktsepteeriv suhtumine kiusamisse (kui õpetaja ei reageeri, siis võib tajuda, et kiusamine on okei)
  
• Teiste õpilaste ükskõikne v positiivne suhtumine kiusamisse
  

Ohver:

• Samad kolm tegurit (järelvalve, sõnum, suhtumine)
  
• Agressiivselt käituvate eakaaslaste olemasolu
  

III SÕPRADE JA EAKAASLASTEGA SEONDUVAD RISKIFAKTORID

koolist väljalangemine

• Kõrgem sotsiaalne aktiivsus väljaspool kooli
  
• Suhtlemine noorukitega, kes on koolist välja langenud
  
• Prosotsiaalselt käituvate eakaaslaste poolne tõrjumine
  
• Seotus antisotsiaalselt käituvate eakaaslastega
  
• Varajane seksuaalne aktiivsus – varajane rasedus ; kooli ei jõua, sest elu armastus võtab kõik aja endale
  

Kiusamise riskifaktorid

• Sõprussuhted on kaistefaktor ohvrikäitumise suhtes. Ohvrite ja kiusajate interpersonaalsed oskused suhetes eakaaslastega ons eotud oskamatusega luua vastastikuseid ja grupisuhteid.
  
• Nii kiusajatel kui ohvritel esineb puudujääke prosotsiaalses käitumises (sotsiaalsetes oskustes)
  

→ Sõbrad mitte ei ajenda nii käituma, aga annavad toetuse, julgustuse.
IV ÕPILASE ENDAGA SEONDUVAD RISKIFAKTORID ( seminari alguses jätkub – 07.05.14)

koolist eemalejäämine/väljalangemine

• individuaalsed õpiraskused : võivad olla ajutised , püsivad, meditsiinilise taustaga, teatud õpioskused on õigel ajal omandamata ja raskused süvenevad
  
• personaalsed suhtumised ja väärtused (kooli suhtes): ’haridust ei ole vaja’ – selle välja juurimine nõuab aega
  
• madal enesehinnang: seotud õpiraskustega, tunneb,et erineb teistest
  
• mittekohane käitumine koolis: Dreikursi eesmärkide rühmad
  
• väline kontrollikese : motiveerib kõik see, mis tuleb väljast, hinded, taskuraha, kasu
  
• vähene seotus kooliga: ennekõike emotsionaalselt, psühholoogiliselt, eraldiolemise tunne
  
• internaliseeritud käitumine/probleemid: need lapsed, kes kergesti silma ei jää, vb jäävadki 2 silma vahele
  

kiusamisega seotud
Kiusaja:

• impulsiivsus, koleerilisus
  
• dominantne isiksus
  
• puudub empaatia
  
• raskused reeglite omaksvõtmises: seotud isiksusejoontega, dominantsusega, rahutusega: miks pean?
  
• madal frustratsioonitaluvus
  
• positiivne suhtumine vägivalda
  
• füüsiline tugevus (poisid)
  
• järk-järgult kahanev huvi akadeemiliste saavutuste vastu: kiusajal kogemus, et saavutab asju elus muul moel, jõuga
  

Ohver:

• ettevaatlik: iseloomult, käitumisega; seda näha lapse kõnnakus. Laps kes kardab, näitab seda oma kehakeelega välja
  
• sensitiivne , tundlik: ülemäära vb isegi; tajuvad asju suuremana kui need tegelikult on, rohkem enda vastu suunatud tegevustena, kui kiusamiskäitumine lapse suhtes on toiminud pikka aega, siis on see vastav reaktsioon , aga tetud isiksustel on need omadused olemas juba enne kiusamist
  
• ebaturvaline isiksus
  
• raskused seoses enesekehtestamisega eakaaslate hulgas: enesehinnangu tõstmine, enesekehtestamine, mina-teate õpetamine, kehakeel kõnnak, silmside jne, hääletoon
  
• füüsiline nõrkus (poisid)
  

Youtube’s „Mina olin siin“ – terve film olemas. „ Nullpunkt “ Margus Karu.
Võilillelapsed – termin teadusmaailmas ; need lapsed, kes väga rasketes oludes kasvades saavad väga hästi hakkama. Algselt oli kasutusel temrin võilillelapsed, siis hiljem võeti kasutusele ’vastupidavad lapsed’ , hiljem toimetulevad lapsed.
Toimetulek – psühholoogiline mehhanism , võime koormava või toimetulekuressursse ületava stressi ja raskuste negatiivset mõju töödelda ning selle vastu võidelda. (klefbeck, Ogden, 2001).
Jaguneb ka kaheks:

• Aktiivne keskkonna muutmine – ollakse teadlik sellest, mida keskkond mulle teeb, ja hakatakse seda muutma.
  
• Toimuva töötlemine mõttes – keskkond mõjutab inimeste sel määral, millisena ta seda tõlgendab.
  

Keskkonnatingimustele antud hinnangust sõltub toimetuleku iseloom ja selle tulemused (Lazarus,1984)
Eluga toimetulek – jaguneb sisemiseks ja väliseks.
- Sisemine: inimese valmisolek tulla toime elukaare eri perioodide arenguülesannetega ja võime oma elukäiku suunata.
- Väline: osasaamine piisavast sissetulekust , inimsuhteist, tööst, haridusest jms (Hämäläinen, 2001)
Kaitsefaktorid on seotud kolme perspektiiviga:

indiviidi perspektiiv: temperament või eeldused (nt sugu ja vanus –T eelistingimustega)

suhete ja perekonna perspektiiv: perekonna kokkuhoidmine ja turvalised suhed oluliste täiskasvanutega (ka 1 turvaline täiskasvanu, nt õpetaja)

võrgustiku perspektiiv: toetavad isikud lähikonnas, kes tagavad sotsiaalse toe ja on eeskujuks
Seminar
Ajurünnak: valmista ette komplimentide mäng – kõige humoorikam, kõige sotsiaalsem, kõige arukam jne. Aga ole valmis ka sõnade tähendust seletama!
„Hüperaktiivne laps. Abiks lapsevanematele ja pedagoogidele“. M, Roomeli, L. Haldre , A. Susi, L. Metsis , R. Kõrgesaar
Raamatud läbipõlemisest:
„Aitaja vari“ – kui supervisioon , teraapiline nt kui aasta lõpus lugeda ja aastale tagasi mõelda
Paul Wilson „ Vaikus “
Pane enda jaoks reeglid paika: nt töömõtted jäävad kabinetti /autosse/tänavanurgale või siis mingi kellaaeg võib jääda muretsemiseks.
Lõõgastumine – ise tunned enda keha.
Teema tööintervjuudel: kuidas sina väldid läbipõlemist? Enda jaoks läbi mõtestatud teema, teadlik liikumine, teadlik tervislik toitumine, teadlik lõõgastumine jne