Sotsiaalpedagoogika (0)

Helen .toming@ gmail .com – sotsiaalpedagoogika I
I loeng 12.02.14
Hariduse peamised distsipliinid:

• pedagoogiline psühholoogia
  
• haridssotsioloogia
  
• haridusfilosoofia .
  

Kuhu mahub sotsiaalpedagoogika, kas mahub?
Pedagoogika – teadus inimese kasvatamisest (Hämäläinen).
See on ka kasvatamise oskus. Kasvatamine e millegi poole püüdlemine. Pedagoogikat võib seostada sotsialiseerumisega.
„Inimene võib nimeseks saada vaid kasvate läbi“ Immanuel Kant.
Sotsialiseerumine – protsess, mille käigus õpivad indiviidid oma käitumist reguleerima vastavalt ühiskonnas kehtivatele normidele. ( Craig , 2000).
Sotsialiseerumist võib pidada sotsiaalse arengu üheks etapiks, teine on individualisatsioon.
Sotsiaalpedagoogika defineerimine:

• Ei ole võimalik?
  
• Sõltub kontekstist?
  
• Laialivalguv – kõik, mis on kasvatus?
  
• Intsitutsioonipõhine defineerimine?
  
• Palju definitsioone?
  
• Ühisosa?
  

Sotsiaalpedagoogika mõistena.

• Esmakordselt kasutati sotspedag mõistet Saksamaal. Termin võeti kasutusele 1844 kasvatusteadlaste Karl Mageri ja Adolf Diesterwegi poolt.
  
• Sotsiaalpedagoogiline tegevus on vanem kui mõiste!
  
• Eestis võeti sotspedag termin kasutusele 20.saj alguses – esimesed tõlked saksakeelsetest raamatutest. Lisaks kasutati ka paralleelselt mõistet ühiskondlik pedagoogika (mõeldi sama asja, aga viimane tundus eestikeelsem).
  
• 1918-1940 sotsiaalpedagoogika Eestis liikumas väga õiges suunas, aga puudus teoreetiline baas, sest ennekõike käsitleti autoreid Rousseou, Pestalozzi ja Föbel, kes ise seda terminit ei kasutanud.
  
• Nõukogude ajal sotspedag mõistet ei tuntud ega kasutatud – sest ’probleeme polnud’, lapsed, puudega jne pandi luku taha ja probleem kaotati.
  
• Termin tuli taaskasutusele 90ndatel.
  

Sotsiaalpedagoogika – eraldiseisev distsipliin , mille eesmärgiks on sotsiaalsete probleemide pedagoogiline lahendamine ja leevendamine. (Hämäläinen, 2001)
Preventatsioon e ennetamine – kas mahub siia definitsiooni sisse? → Leevendamine on samuti ennetamine, et ei läheks hullemaks.
Kuna on eraldiseisev distsipliin, eeldab ka eraldi nõudeid (teooriat, termineid jne):
Sotsiaalpedagoogika pakub sotsiaalsete probleemide tekkele ja dünaamikale teoreetilise raamistuse ja tõlgenduse ning loob strateegiad nende pidurdamiseks ja leevendamiseks. (Hämaläinen)
Sotspedag algusaastaid iseloomustas idealism ja vähene tähelepanu teaduslikkusele. ( Lorenz , 2008)
Igapäevane praktika ja teadus peavad olema pidevas ühenduses. ( Mikser , 2006)
Hämäläinen käsitleb sotsiaalpedagoogilist praktikat tegevusena, mille eesmärgiks on:

• Vältida ja leevendada sotsiaalset tõrjutust
  
• Toetada tõrjutute või tõrjutuse ohus olevate indiviidide ühiskonda integreerumist
  

Sotsiaalne tõrjutus (eksklusioon) – seisund, mis tekib kui indiviidi põhivajadused on jäänud rahuldamata.
Ekslusioon raskendab/takistab indiviidi integreerumist ühiskonda.
Integratsioon tähendab iniviidi või rühma sulamist ühiskonda ja selle tegevussüsteemidesse.
Sotsiaalpedagoogika – integreeritud vaade lapsele kui tervikule.

• Hoolitsemine ja heaolu
  
• Kaasamine – palju seotud erivajadustega õpilastega, tegelikkuses termini taust laiem – kõik lapsed on võrdsed, peavad olema kaasatud, tundma, et kuuluvad kuskile
  
• Sotsialiseerimine – et indiviid saaks hakkama teiste seas; sellega aitab lapsel mõista seda, kuidas õigesti käituda
  
• Akadeemiline toetamine – kui koolis eripedagoog v nt HEV kordinaator, siis see jääks nende valdkonda. Sotsiaalpedagoog aga arvestab nt puudumisel ka kooliväliseid põhjusi.
  

Sotsiaalpedagoogikat on defineeritud ka kui õpetamissuhet, milles täiskasvanu (sotsiaalpedagoog) võtab vanemale sarnase rolli.

• Kasvatamine, sotsiliseerimine, hoolitsemine.
  

Ühiskond või indiviid?

• Karl Mager (1810-1858) – uuris individuaal-, kollektiiv - ja sotsiaalpedagoogika vahelisi suhteid.
  

• Sotsiaalpedagoogika tähendas eelkõige alternatiivi individuaalpedagoogikale.
  

• Adolph Diesterweg (1790-1866) – rõhutas sotsiaalpedagoogika seost sotsiaalpoliitikaga.
  

Juba algusaegadest 2 erinevat suunda, mõistet (Mager VS Diesterweg)
Erinevad lähenemised:

Sotsiaalpedagoogika VS üldpedagoogika

• Sotsiaalpedagoogika olemus on üldpedagoogiline ( Kraft ) VS üldpedagoogika olemus on sotsiaalpedagoogiline (Merten)
  
• Sotsiaalpedagoogika toetab üldpedagoogikat (Kraft) VS sotsiaalpedagoogika on üldpedagoogika osa (Merten)
  

Sotsiaalpedagoogika ja üldpedagoogika:

• Sotsiaalpedagoogilist mõtlemist võib vaadelda pedagoogilise mõtteviisi ilmnemisena erilises kontekstis (Winkler)
  
• Sotsiaalpedagoogika – fookuses mitte üksnes indiviidi arengu seaduspärasused, vaid nende seos ühiskonda integreerumisega
  
• Sotsiaalpedagoogika – sihtrühm spetsiifilisem (?)
  

Sotsiaalpedagoogika ja eripedagoogika :

• Eripedagoogika sihtrühm on spetsiifilisem, sotspedag sihtrühm laiem. Probleemide valdkond teine
  
• Sotsiaalpedagoogiline tegevus ei tohiks piirduda riskirühmadega, kaasata tuleb kõiki. Lisandub ennetuslik töö.
  

II loeng 19.02.14
Ühel inimesel kutsub kuristiku nägemine esile mõtte kuristikust, teisel sillast. (V. Meierhold)
Nn emotsioonimeetrid – väga rõõmus , ükskõikne/kurb, väga vihane : laps saab klambrit mööda paberit edasi-tagasi liigutada.
G. Orwell : Kes kontrollib mineviku, see kontrollib ka tulevikku, kes aga kontrollib tulevikku, see kontrollib olevikku.
Sotsiaalpedagoogika ajalugu. Ajalooline taust annab võimaluse mõista metoodika ja sotsiaalpoliitilise konteksti vahelist seost.
Sotsiaalpedagoogika algus Saksamaal:

• Kuidas valmistada indiviide ette ühiskondlikuks eluks?
  
• Kuidas toetab ühiskond/ kogukond indiviidi arengut (sh sotsiaalseid vajadusi)?
  

/Praegu valmimas sotsiaalpedagoogi kutsestandardid, 7 ja 8nda astme nõudmised üsna ebareaalsed ? Enne vaja siiski kutsestandard vastu võtta, ja siis alles saab muutusi teha (kas töötab v ei). /
Kasvatus on olemas olnud igal ajastul – ka kõige algelisemates tingimustes vajab inimene kasvatust. Ka ürginimsetel – tööoskuste edasiandmine, jäljendamisepõhine, seotud ellujäämisega.
Eesmärgipärane tegevus tuli ilmselt kõne arenguga: Kasvatusliku mõtlemise algus seotud kõne arenguga.
Kasvatusele iseloomulik mõtteviis sai alguse antiikajal.
„Eriliste“ ajalugu.
Käitumise omapärale osutati juba enne Kristust – normist erinejad ’likvideeriti’. Põhjus selleks väga lihtne: normist erinemine oli ühiskonnale ja ühiskonna liikmetele kahjulik. Mistahes erilisus tembeldus kahjulikuks v patuks , kuna selle olemust ei mõistetud. Kontroll ja karistus keskendusid kehale (ihunuhtlused).
Abistamine . Inimeste üksteise abistamine on sama vana kui inimkond . Ülestähendused abistamise vajalikkusest : Hammurapi õiguskoodeksis Babüloonias 1750 eKr.
Abistamisel oli juures halastuslik, almuste andmise toon (eriti ülikute puhul, oli halva maiguga, sest sättis just abivajaja halba valgusesse).
Vana-Kreekas ja –Roomas ei mõeldud abistamise (caritas) all mitte halastuslikku tegevust väljaspool perekonda, vaid üldist hea tahte ülesnäitamist teiste vastu ( good will). Heategevuse mõte ei olnud inimeste kannatuste vähendamine, vaid elu rikastamine .
Abistamismõtte peamisteks arendajateks on olnud usundid.
Antiikaeg (800 ekr – 500 pkr).
Kasvatuse keskset tähendust ühiskonna arengus rõhutati juba antiikajal. Teadvustati poliitika, pedagoogika ja eetika kokkukuuluvust.
Sotsiaalpedagoogiline mõtteviis? (osade autorite , koolkondade arvets see juba ongi sotsiaalpedagoogika)
Platon: Kreeka filosoofia idealistliku suuna esindaja (teine suund oli materialistlik). Inimeste teadmised maailmast on kaasasündinud – kasvatamise/õpetamise ülesanne on nende algete ilmutamine. Millestki teadmine tähendab kõigest teadmist (Mikser, 2006) . Platoniga seostatakse kasvatusteaduse algust (Hirsijärvi, Huttunen , 2005)
Aristoteles : tõe määramise kriteeriumiks on tunnetuslik kogemus. Maailm eksisteerib vaatlejast sõltumatult saavutatud teadmiste tasandid erinevad valdkonniti.
Demokritos (materialistliku suuna esindaja kreeka filosoofias): „Loomus ja kasvatus on sarnased. Kasvatus muudab inimest ja ühtlasi kujundab (uue) loomuse. Heaks inimeseks saadakse pigem tänu harjutamisele kui loomu poolest.“ See on mõtteviis, töövahend, uskumine , mis aitab sotsiaalpedagoogil oma tööd hästi teha!!!
Kas sotsiaalpedagoogilise mõtlemise alguse võib paigutada antiikaega?
+ poliitika, pedagoogika, eetika kokkukuuluvus
+ kasvatuse ja ühiskonna vahelised seosed

• Sotsiaalseid probleeme ei lahendatud pedagoogiliste vahenditega! (näljasele ära anna kala, vaid õng)
  
• Viletsusele/vaesusele ei pööratud tähelepanu
  
• Haridus oli priviligeeritutele
  
• Hoolimatus laste suhtes
  

Keskaeg , uusaeg.
Esimesed katsed abivajajate toetamiseks pedagoogilises mõttes pärinevad kesk- ja uusaja vahetusest. Oma saatuse kujundamine? Töökasvatus – sotsiaalprobleemide leevendajana.
J. L. Vives ( Hispaania humanistlik filosoof ): nõudis rahvakoolituse laiendamist riigi toel. Rõhutas valiku võimu vastutust sotsiaalsete probleemide likvideerimise eest. Arendas töökasvatuskeskse pedagoogilise programmi orbude ja vaeste laste aitamiseks.
→ Sotsiaalpedagoogilise mõtteviisi nurgakivi: aidata inimest sel määral, et ta saaks end ise edasi aidata. (nagu ka Vives: anda inimesele tööd, et ta saaks end edasi ise aidata)
Martin Luther: lõi Saksamaal 1517 Wittenbergi kiriku uksele 95 teesi. Reformatsiooni põhiseisukoht: inimene kannab isiklikku vastutust Jumala ees, selleks peab tal olema vahetu kontakt pühakirjaga, mis on jumaliku tõe allikaks.
Vahetu kontakt – lugemisoskus ja kõik peavad ligi pääsema haridusele!!
Reformatsioonist tulenevalt:

• Algharidus kättesaadavaks KÕIGILE, olenemata seisusest ja soost
  
• Õppemetoodika kohandada lapsepärasemaks
  
• Õpetajatele rohkem tähelepanu
  

Protestantlik liikumine:

• Inimesed on oma patus võrdsed Jumala ees
  
• Protestandid usuvad pigem end kui saatust
  
• Protestantlik eetika väärtustab tööd ja kohustusi
  

J. A. Comenius ( Tšehhi kasvatusteadlane): loodus on inimestele andnud eeldused teadmiste saamiseks – inimene tuleb inimeseks kasvatada. Usupuhastusliikumise ja humanismi põhimõtted. Sotsiaalprobleemide leevendamine töö kaudu.
III loeng – 26.02.14
J.A. Comenius - Tšehhi asvatusteadlane

• Loodus on inimestele andnud eeldused teadmiste saamiseks – inimene tuleb inimeseks kasvatada
  
• Usupuhastusliikumise ja humanismi põhimõtted
  
• Kõigi uurimistöid uuritakse nii nagu loodustki
  
• Ühendas oma töös sotsiaalse ja pedagoogilise poole. Tema puhul tuleb rääkida sellest, et kasvatust ja haridust pidas ta terve elu hõlmava protsessina
  
• Sotsiaalprobleemide leevendamine töö kaudu
  
• Inimesel on eeldused voorused ja head kombed, religioossus , teadmiste saamiseks
  

Comeniuse 6 käsku

Põlga rahulolu ja huvideta olesklemist

Tee, räägi või algata alati midagi head

Ära veereta teiste peale seda, mida sina pead tegema

Mida võid teha täna, ära lükka homse peale

Mis on vaja lõpule viia, seda ära tee mitu korda ümber

Alustatu vii alati lõpule.
J. Locke (1632-1704)

• Inglise filosoof
  
• Tema ütles, et me ei kasvata lastest õpetlasi, lapsed peavad õppima seda, mida eluks vaja läheb.
  
• Inimese meel on tabula rasa.
  
• Õige õppimine käib nii, et lastes äratatakse huvi ja antakse suund ,et ta oleks võimeline ise õppima
  
• Kõik inimesed on võimelised tõe otsinguks
  
• Kasvatuse seos käitumisega – kasvatust saab kontrollida/allutada mõistusega.
  

A.H. Francke – Saksamaa pietist. Väga range, karistati palju. Rajas erinevaid koole – lastekodu, vaestekodu. Sealt sai alguse laiem lastekodude levik ja põhimõtte liikumine.
Valgustus (18.saj Euroopa)
Sotsiaalpedagoogilise mõtte levik on seotud valgustuse ideega:

• Inimese suutlikkus ise oma saatust kujundada.
  
• Võime teaduse ja mõistuse abil lahendada ühiskonnaprobleeme.
  
• Aidata kaasa heaolu ja õnne saavutamisele .
  

Valgustus - liigselt keskenduti indiviidile (probleem – jäeti kõrvale nõrgemad indiviidid).
J-J. Rousseau ( 1712 -1778)

• Prantsuse filosoof
  
• Sotsiaalpedagoogikat palju mõjutanud
  
• Tema asetas pedagoogikas lapse kui indiviidi keskmesse
  
• Kindlasti tuleb arvestada lapse arengustaadiumitega, laps peab olema laps, talle ei tohi peale suruda asju, milleks ta valmis pole. Näitas oma eeskujul seda.
  
• Kasvataja peab last kohtlema austusega. Laps teab ise, mis talle hea on.
  
• Pedagoogiline eesmärk ei tohi sõltuda teoloogilistest ega majanduslikest kaalutlustest – inimene peab elama vastavalt oma olemusele.
  
• Ta oli ka ühiskonnafilosoof ega jätnud ühiskonna ega konteksti mõju välja
  
• Tema mõju on tunda ka Eestis – 1795 anti välja raamat, kus oli 8 didaktilise sisuga lugemispala, kus lapsed eksisid oma käitumisega ning sellele järgnes karistus.
  

Prantsuse revolutsioon (1789)
Kui vana poliitilise süsteemi ja sotsiaalse korra kukutamise kuulutaja. Ühiskonnast tulenevad eesmärgid hakkasid kajastuma pedagoogikas.

• Vabadus, vendlus, võrdlus
  
• Kõigi võrdne õigus õnnele ja heaolule.
  Öeldakse et kui neid rikkuda, tuleb uuesti revolutsioon.
  

Tänu prantsuse revolutsioonile said vaimuhaiged