Sotsiaalpedagoogika (0)

Sotsiaalpedagoogika
Referaat
2014
Sisukord
Sissejuhatus 3
Mis on sotsiaalpedagoogika? 4
Sotsiaalsed probleemid laste ja noorte asutustes 6
Sotsiaalpedagoogi roll laste ja noorte asutustes 10
Kokkuvõte 14
Kasutatud kirjandus 15

Sissejuhatus

Referaat on koostatud Sissejuhatus sotsiaalpedagoogikasse aine raames eesmärgiga analüüsida sotsiaalpedagoogika teoreetilist ja praktilist olemust. Referaadis antakse ülevaade sotsiaalpedagoogika mõiste sisust ja valdkonnast mida see hõlmab. Lisaks kirjeldatakse ja analüüsitakse erinevaid sotsiaalseid probleeme, mis tuleb ette laste ja noorte asutuses. Lisaks koolis ette tulevatele probleemidele, kirjeldatakse ka lasteaias ning noorte- ja huvikeskustes ette tulevaid sotsiaalseid probleeme.
Referaat sisaldab autori arusaamasid rollidest mida täidab sotsiaalpedagoog laste ja noorte asutustes toetudes oma senisele töökogemusele ja kasutatud materjalile.
Referaadi autor omab 4-aastast töökogemust noorsootöötajana ja kirjeldab pedagoogilisi meetodeid , tuues näiteks erinevad juhtumid , mis on tulnud ette laste ja noortega noortekeskuses viibides.

Mis on sotsiaalpedagoogika?

Sotsiaalpedagoogika kohta ei ole üht, kõigile ühtviisi vastuvõetavat tõlgendust (Hämäläinen 2001,11). Üheks põhjuseks on see, et sotsiaalpedagoogikat ei saa seostada ühe kindla objektiga nagu näiteks muusikapedagoogika või eripedagoogika . Sotsiaalpedagoogika mõiste on väga lai ja seda ei saagi alati üheselt mõista, see hõmab väga suurt ja laia valdkonda ning sõtub konteksti, kus seda kasutatakse.
Sotsiaalpedagoogika mõiste areneb diskussiooni käigus, mida peetakse mõiste sisu ja sotsiaalpedagoogilise mõtte ja tegevuse lähtekohtade ja olemuse kohta. Mõiste sisu mõjutab ümbritsev keskkond, kus seda teadusharu rakendatakse. Samuti on mõiste väga palju seotud ühiskonnaga ja ajastuga. Sotsiaalpedagoogoika erinevad tõlgendused ei välista alati üksteist vaid pigem täiendavad ja laiendavad mõistet. (Hämäläinen 2001).
Sotsiaalpedagoogika koosneb kahest sõnast-sotsiaalne ja pedagoogika. Kui pedagoogika on üheselt mõistetav, teadus kasvatamisest, siis sõnal sotsiaalne on palju tähendusi. Näiteks ühiskondlik tähendus, kus räägitakse ühiskonna sotsiaalsetest probleemidest, kollektiivi ja inimest puudutav tähendus või solidaarne ehk hädasolijaid aitav tähendus. (Hämäläinen 2001).
Sotsiaalpedagoogika on teooria ja praktika. Selleks, et sotsiaalset probleemi lahendada, peame mõistma selle probleemi tekke põhjuseid. Me ei saa rakendada praktilisi võtteid kui me ei tea eellugu . Ka vastupidi, kui me teame tekke põhjuseid, siis on sotsiaalpedagoogikale väga iseloomulik leida probleemidele praktilisi lahendusi.
Sotsiaalpedagoogika eesmärgiks on sotsiaalsete probleemide tõkestamine ja leevendaminne (Hämäläinen 2001, 22). Probleemi lahendus algab seespoolt, mõjutades inimest pedagoogilisi vahendeid kasutades. Sotsiaalpedagooika on kasvatusõpe mille abil püütakse inimest integreerida ühiskonda, et ta seal iseseisvalt hakkama saaks ja järgiks ühiskonnas kehtivaid sotsiaalseid norme. Eesmärgiks ei ole anda hetkelist sotsiaalset abi vaid, et inimese parimad küljed tuleksid esile ning ta oleks võimeline ühiskonnas läbi lüüa. Siin kehtib vanasõna, ära anna näljasele kala, vaid õng .
Sotsiaalpedagoogika ei hõlma ainult probleemseid lapsi, see hõlmad igas vanuses ja erineva taustaga inimesi. Võib öelda, et sotsiaalpedagoogika on sotsiaalsete probleemide lahendamine pedagoogika põhimõtetega (Leino 1998).
Sotsiaalpedagoogiline tegevus on vanem kui mõiste ise. Ajalugu käsitlevates õpikutes märgitakse, et sotsiaalpedagoogiline mõte ja tegevus sündis juba antiikajal. (Hämäläinen 2001:35) Kuigi filosoofid arutasid poliitika, pedagoogika ja eetika teemadel , siis sotsiaalsete probleemide leevendamisega nad ei tegelenud . Hädasoliate probleemidega hakati tegelema alles kesk- ja uusaja piiril .

Sotsiaalsed probleemid laste ja noorte asutustes

Sageli on kool, lasteaed , huvi- ja noortekeskus kohaks, kus ilmnevad lapse sotsiaalsed probleemid. Põhjuseks on see, et nendes ausutustes kehtivad kindlad käitumisreeglid ja ühes koos on väga erineva taustaga ja käitumisharjumustega noori ja lapsi. Samuti on põhjuseks ka see, et koolis, lasteaias ja huvi- ning noortekeskuses töötavad spetsialistid , kes märkavad erinevaid probleeme lastega. Kodus on laps oma harjumuspärases keskkonnas ning paljud sotsiaalsed probleemid ei ilmnegi, neid märgatakse alles lasteaias või koolis, kus laps peab mahtuma ühiskonna raamidesse.
Laste ja noorte asutustes tekkinud sotsiaalsed probleemid mõjutavad õpilasi, õpetajaid, noorsootöötajaid ja lapsevanemaid. Koolis kulutab õpetaja sotsiaalsete probleemide lahendamisele väärtusliku aega õppetundides. Õpetaja peab vähese aja jooksul täitma õppekava ja samal ajal tegelema probleemidega. Õpetajal on palju rolle, ema, sotsiaaltöötaja, arst, sõber, politseinik ja palju muud. Lasteaias mõjutavad sotsiaalsed probleemid stabiilset ja lapsearengut soodustavat keskkonda. Kuna lapsed on väga mõjutatavad, reageerivad nad erinevatele probleemidele vahetult ja intensiivselt. Kui probleem mõjutab ühte last, reageerib sellele kogu rühm. Noorte- ja huvikeskuses on koolile ja lasteaiale sarnased sotsiaalsed probleemid, kuna sealne keskkond on vähem formaalne on osad probleemid vähem tajutavad . Kuid vabamas keskkonnas tulevad välja sellised olukorrad, mis koolis või lasteaias ei pruugi avalduda.
Lastel puudub sageli oskus ja kogemus erinevate probleemidega toime tulla. Sotsiaalsete probleemida korral tunnevad nad ennast teistest erinevana ning see mõjutab nende enesekindlust, nad võivad muutuda eraklikuks. Probleemsel lapsel on raske sotsialiseeruda ning see mõjutab tema õppeedukust ja suhteid teiste inimestega. Laps vajab täiskasvanute tuge, et sulanduda ühiskonda ja mõista üldisi käitumisreegleid ning eetinorme. Teda peab innustama ja andma enesekindluste erinevate, et ette tulevaid olukordi ja probleeme lahendad. Laps ei pruugi oma probleemi mõista ja seetõttu ka ise sellele lahendust leida.
Üheks suureks sotsiaalseks probleemiks on laste ja noorte materjaalsete võimaluste erinevus. Perede rahaline seis mõjutab klassi ühisüritusi (Leino 2002:52). Õpetajad koolis ja lasteaias peavad ekskursiooni planeerimisel arvestama, et materjaalne pool ei saaks laste ekskursioonil osalemisel takistuseks. Harvad ei ole juhtumid, kus õpetaja peab mõne lapse ekskursiooni ise kinni maksma. Noortekeskuste väljasõidud on sageli projektide raames, ning noortele tasuta. Sellistel väljasõitudel ilmnevad noorte materjaalsed erinevused taskuraha näol. Sageli noored võrdlevad, kui palju keegi taskuraha kaasa sai.
Laste materjaalsed erinevused ilmnevad ka välimuses ja riietuses. Sageli tõrjutakse neid noori kes käivad kehvemini riides . Neid ei võeta grupitöösse ja vahetunnis on nad sageli üksi. Noortekeskuses olen kohanud noori, kelle jalanõud on räbalad ja talvejope varrukad lühikesed. Nooremas eas ei pööra nad ise sellele väga suurt tähelepanu, kuid vanemas eas noorte puhul olen märganud, et nad peidavad oma luitunud jope teiste riiete taha, ning katkised jalanõud lükatakse kaugele pingi alla. Vanemaks saades hakkab laps seostama oma välimust ja sotsiaalseid suhteid teiste lastega.
Õppetööd mõjutab sageli õpilase kodune kasvatus või siis selle puudumine. Kui kodus õpetatakse teistsuguseid väärtusi kui koolis, tekitab see probleeme nii õpetajale, lapsele kui ka tervele klassile. Õpetaja korvab kodukasvatuse puudujääke mitmel tasandil, mis kõik raskendab täiendavalt tema tööd (Leino 2002:56). Näiteks tunni ajal söömine, tooliga kiikumine , lobisemine, prügi maha loopimine, tunni ajal mütsi kandmine, õppevahendite puudumine, tundi hilinemine. Lasteaias võib tulla ette mänguasjade lõhkumist, kaaslaste hammustamist või näpistamist, toiduga mängimist, karjumist jne. Kuigi noorte- ja huvikeskus on võrreldes kooli ja lasteaiaga vähem formaalne keskkond, kehtivad ka seal kindlad reeglid. Ka sinna toovad noored kaasa oma puudujääke koduses kasvatuses. Sageli jäetakse asjad vedelema, istutakse laudadel, tiritakse kaaslasi riietest, ei öelda uksest sisenemisel "tere", kirjutatakse aknalaudadele jne. Koduse kasvatuse puudujääkide tõttu satub õpilane kahe tule vahele. Ühel pool on tema senised harjumused ja tõekspidamised, teisel pool ühiskondlikud käitumisnormid. Tavaliselt ongi just pedagoog see, kes õpetab last ühiskonnas hakkama saama.
Laste ja noorte jaoks on väga oluline paika panna ajaline raamistik . Koolis algavad tunnid kindlatel kellaaegadel ning õpilane peab selleks ajaks olema klassis. Õpilase hilinemine segab teisi ning tal jääb osa tunnis antud teadmisi puudu. Õpetaja peab ka hilinejale või puudujale tunnis antud teadmised edasi andma. Lasteaias on suur ettevõtmine õues käimine. Terve rühma lapsed peab lühikese aja jooksul riidesse saama, sest esimestel hakkab õueriietega ruumis sees palav. Sageli on ühed ja samad lapsed, kes riidesse panemise ajal ringi vaatavad ja kaaslastega juttu räägivad. Sageli tegelevad lapsed ühe tegevusega korraga. Sel ajal kui vaadatakse, kuidas kaaslane mütsi pähe paneb, jääb omal sokkide jalga panemine pooleli . Kasvataja peab lastele meenutama, et nad tegeleksid enda riidesse panemisega. Ka noortekeskuses tuleb ette hilinemisi kokkulepitud tegevustesse või kokkusaamistele. Noored toovad sageli põhjuseks unustamise, kuid unustamise taga peitub sageli ka kohusetunde puudumine. Kuna noorte- ja huvikeskused on vabatahtlikud, suhtuvad noored seal kehtivatesse ajaraamidesse kergekäelisemalt kui koolis.
Õpetajad ja noorsootöötajad peavad sageli tegelema laste ja noortega, kes ropendavad , räägivad valjult ja kaaslasi pilkavalt, segavad tundi ja räägivad teiste jutule vahele. Selline käitumine segab nii õpetajat kui ka klassikaaslasi. Klassides on õpilased väga erinevad, on õpilasi, kes vajavad keskendumiseks ja õppimiseks vaikust ja rahu, kuid on ka neid kes on väga lärmakad. Õpetaja peab suutma tagada erinevate käitumisharjumustega ja erineva iseloomuga õpilastele hea ja õppimist soodustava keskkonna. Teistele vahele rääkivad lapsed aeglustavad õppetööd, neid ei huvita kaaslaste arvamus ning neile on olulisem enda teatavaks tegemine, neil on suur tähelepanu vajadus.
Noorsootöötajad puutuvad tihti kokku ropendamisega. Kuna noortekeskuses on sageli ühes ruumis koos erinevas vanuses lapsi ja noori, peab noorsootöötaja reguleerima noorte sõnakasutust. Noortele peab meelde tuletama, et nad on eeskujuks väiksematele noortekeskuse külastajatele, ning nende ebatsensuursed väljendid võivad ülekanduda noorematele. On noori, kelle sõnavara hulka kuulub nii palju subimatuid sõnu, et ta ise peab neid normaalseks ega märkagi nende kasutamist. Lapsed võtavad kiiresti üle täiskasvanute sõnavara ning kodune sõnavara tuuakse lasteaeda, kooli ja noortekeskusesse.
Tänapäeva laste ja noorte asutustes on sagedaseks probleemiks suitsetamine , alkoholi joomine ja mõnuainete tarbimine. On olukordi, kus noor ilmub tundi alkoholi või narkootikumide mõju all ega ole adekvaatne õppetööga tegelema. Selline käitumine vajab kiiret reageerimist, et säilitada normaalne ja turvaline õpikeskkond koolis. Ka noortekeskustes on suureks probleemiks mõnuainete tarbimine ja sellega kaasnev probleemne käitumine. Sageli on sellised noored agresiivsed teiste suhtes ning tekitavad ebaturvalise keskkonna noortekeskuses. Mõnuainete tarvitamisega kaasneb sõltuvuse tekkimine, õpivõimekuse langus, klassikordamine ja muud probleemid.
Ka lapsevanemate alkoholi või narkootikumide tarbimine mõjutab lapse arengut ja tema maailmapildi kujunemist. Sageli kannatavad sellistes peredes kasvavad lapsed majandusliku puudust. Sellega kaasneb tõrjutus koolis ja neil on madal enesehinnang. Sageli puudub neil vanemlik toetus ja nad on hoolitsuseta. Ühelt poolt oodatakse neilt edukaid õpitulemusi, kuid teiselt poolt puudub neil selle jaoks soodne elukeskkond.
Mõningad probleemid avalduvad noortel läbi vägivaldse käitumise. Lõhutakse õppevahendeid, aknaid, mööblit. Kiusatakse endast nooremaid ja nõrgemaid, piinatakse koduloomi. Seda võib põhjustada vägivaldne või alandav käitumine tema vastu, mida ta elab välja nõrgemate peal. Kui noor ei oska oma emotsioone verbaalselt väljendada, teeb ta seda füüsiliselt. On ka noori, kes teeb teadlikult haiget iseendale. Lõigub ennast terava esemega, lööb pead vastu seina või katkub juukseid. Noor otsib erinevaid väljundeid endasse kogunenud emotsioonidele. Sellist käitumist on kaasõpilastel raske mõista ja sellel võib järgneda kiusamine ja tõrjumine.
Lapse edukust koolis ja enesekindlust mõjutab tugevalt kaaslaste tõrjuv suhtumine. Tavaliselt satuvad tõrjutuse alla need, kes millegi poolest teistest erinevad. Põhjuseks võib olla rahvuslik erinevus, teistsugune välimus, õpiedukus, kodune olukord, erinevad füüsilised ja vaimsed puudused ning palju muud. Kui täiskasvanu oskab teistsuguste inimeste suhtes tolerantseks jääda, siis lapsed ei oska oma vähese elukogemuse tõttu neid aktsepteerida. Lapseeast algav sotsiaalne tõrjutus mõjutab inimest tema isiksuse kujunemise kõige tundlikumal perioodil ( Kraav , Kõiv 2001). Tõrjutud lastel puudub sageli enesekindlus , julgus ja turvatunne . Neil on suurem oht koolist välja kukkuda , mõnuainete küüsi ja kuritegelikku maailma sattuda.
Harvad ei ole juhtumid, kus laps kannatab koduvägivalla all. Lapsed näevad pealt oma vanematevahelist vägivalda ja kogevad ka neile endile suunatud väärkohtlemist (Kraav, Kõiv 2001). Väljaspool kodu võib sellise pere lapse käitumine olla väga erinev. Nad võivad olla enesesse tõmbunud ja usaldamatud kuid on ka selliseid lapsi ja noori, kes elavad kodus kogetud vägivalda välja teiste peal. Sageli satuvad tema ohvriks nõrgemad kaasalsed, sest kodus on tema nõrgema rollis. Kui füüsiline vägivald on üheselt mõistetav, siis vaimset vägivalda on raske määratleda.
Selleks, et inimene ühiskonnas hakkama saaks, peab ta mahtuma raamidesse ja järgima üldisi eetika norme. Ta peab kohanema muutuva keskkonnaga ja sotsialiseeruma. Reeglina saab täiskasvanu sellega hästi hakkama, kuna ta on elu jooksul saanud kogemuse ja erinevad oskused. Lastelt ei saa eeldada samasuguseid oskusi elus hakkama saada. Kui lapsel ilmnevad sotsiaalsed probleemid, peab sellele täiskasvanu reageerima , et lihtsustada tema hakkama saamist ühiskonnas.

Sotsiaalpedagoogi roll laste ja noorte asutustes

Koolis tekivad sotsiaalsed probleemid tavaliselt õppetundides. Selleks, et sotsiaalpedagoog saaks juhtumitega tegeleda, peab olema hea koostöö aineõpetajaga. Oluline on pidev infovahetus ja usalduslik suhe. Kui koolis on hea koostöövõrgustik, sujub sotsiaalsete probleemide lahendamine hästi. Laps viibib päeva jooksul erinevates keskkondades erinevate inimestega-kodus vanematega, koolis või lasteaias õpetajatega, vabal ajal sõpradega. Et saavutada häid tulemusi probleemlastega tegelemisel, peavad lapsega kokku puutuvad inimesed tegema koostööd. Oluline on üksteise abistamine ja täiendamine.
Sotsiaalpedagoog puutub oma töös kokku lapsevanematega, kes ei ole alati koostööaldis. Sageli peab kasutama sotsiaalpedagoogilisi võtteid ka vanematega. Sotsiaalpedagoog peab olema hea diplomaat kooli ja lapsevanemate vahel. Kuna kasvatusvaated on peredes väga erinevad, võivad konfliktid kergesti tekkida ning oluline on need võimalikult valutult lahendada. Et last maksimaalselt aidata, peab säilitama head suhted lapsevanematega. Lapsevanemate suhtlemisel peab vältima süüdistavat hoiakut.
Sotsiaalpedagoog peab lahendama oma töös ka lapse ja õpetaja vahelisi konflikte. Lepitaja rollis olles ei saa üles näidata kindlat poolehoidu ühe või teise osapoole suhtes. Tuleb mõista nii õpetajat kui ka last ning välja pakkuda lahendusi, mis mõlemale sobivad. Oluline ei ole süüdlase otsimine või kellelegi õiguse andmine. Keskenduma peab probleemi lahendamisele ja sellest õppimisele.
Sotsiaalpedagoog peab vältima poolehoiu ülesnäitamist ka laste omavahelistes konfliktides. Sageli näevad lapsed probleemi lahendamisel olukorda, kus ühele poolele antakse õigus ja teist poolt karistatakse. Sotsiaalpedagoog peaks keskenduma pigem lepitamisele ja panema lapsed analüüsima, kuidas nad probleemses olukorras käitusid ja kuidas saaks tulevikus selliseid olukordi vältida.
Kõige lihtsam probleemilahendus on ennetamine. Kui sotsiaalpedagoog märkab probleemi enne, kui see tekkida jõuab, on olukorra lahendamine valutum ja tõhusam. Laste ja noorte asutuses on oluline vältida probleemset olukorda tekitavat keskkonda. Ennetamiseks saab kasutada erinevaid võtteid, külalisesinejad ja infotunnid, koostööd soodustavad mängud ja ülesanded, mängulised situatsiooni lahendused, laste suunamine huvialaringidesse ja palju muud.
Usaldusliku suhte loomine on sotsiaalpedagoogi töös väga oluline. Kui usaldusliku suhet ei ole, jäävad lastel paljud olulised asjad rääkimata. Nad jäävad suhtlemisel pealiskaudseks ja tõeliste probleemideni on raske jõuda. Kui laps ei näe sotsiaalpedagoogis abi, siis on väga raske vestlust arendada ja kokkuleppeid sõlmida. Kui on tekkinud usalduslik suhe, on laps avatud ja temaga on lihtsam töötada. Ta mõistab, et sotsiaalpedagoog on valmis teda aitama ja suunama.
Maailmas toimuva mõistmiseks ja sobivate käitumismustrite väljakujunemiseks vajab õpilane võimalust vestelda , arutada ja vaielda - see on väärtuskasvatuses kontekstis väga oluline (Kraav, Kõiv 2001, 65). Sotsiaalpedagoogikas on väga oluline laste ja noorte kaasamine. Selle üheks oluliseks põhjuseks on see, et laps saaks kogemuse. Me ei saa eeldada, et täiskasvanuks saanud noor omab üleöö oskused ja kogemused teha olulisi otsuseid ja valikuid . Neid oskusi peab ta järk-järgult omandama läbi kogemuse. Lapsi ja noori peaks kaasama ka kooli puudutavates küsimustes. Kui ta tunneb, et tema arvamus loeb, tunneb ta ennast täisväärtusliku koolipere liikmena ja tunneb rohkem huvi teda ümbritsevast keskkonnast.
Eesti lasteaedades on sotsiaalpedagoog harv nähtus, kuid ideaalis peaks sotsiaalpedagoogikaga alustama juba seal. Kuna laste integreerumine ühiskonda algab lasteaias, saaks seal esile kerkinud probleemid lahendada juba eos. Sotsiaalpedagoog lasteaias valmistaks lapsi ette kooliks, et neil oleks kergem uue keskkonnaga kohaneda. Ka koduseid probleeme on lasteaias lihtsam märgata. Aja jooksul õpib laps kodust olukorda varjama ning siis on seda raskem märgata.
Sotsiaalsetesse probleemidesse ei ole kaasatud alati lapsed ja noored. Ka täiskasvanutel esineb olukordi, mis vajavad kõrvalise isiku sekkumist. Konflikte võib tekkida ka lasteasutuste personali vahel. Koolis on palju erinevate arusaamadega ja põhimõtetega õpetajaid, kelle vahel võib tekkida konflikte. Põhjuseid võib olla erinevaid, isiklikul tasandil, töö alased, erinevad arusaamad kasvatamisest ja palju muud. Ka siin on oluline sotsiaalpedagoogi roll neid olukordi leevendada. Et koolis oleks hea õpikeskond lastele, peab olema ka hea töökeskond personalile.
Sotsiaalpedagoogi üheks rolliks on ka infotöötaja. Lisaks ainetundides saadud teadmistele vajavad noored teadmisi ka teistest valdkondadest. Näiteks seksuaalkasvatus, mõnuained, toitumine, reisimine , õpilasvahetus ja palju muud. Õigel ajal antud info ja teadmised on ennetuslik meetod sotsiaalpedagoogikas. Sotsiaalpedagoogi ülesanne on mõista, milline on noorte infovajadus ja neile seda pakkuda. Laste ja noorte valdkonnas on palju erinevaid projekte ja üritusi, mis ei ole alati seotud kooliga . Sotsiaalpedagoogi ülesanne on olla kursis noorteinfoga ja vajadusel seda oma töös kasutada.
Sotsiaalpedagoog on toeks lapsele oma "mina" kujunemisel. Minapilti kujundab lapse igapäevane tegevus ja arvamus iseendast ning teistest. Näiteks millega ta tegeleb, millisena näeb ta oma rolli teiste hulgas, millised on tema hobid, millisena näeb ta oma välimust ja nii edasi. Minapilt kujuneb lapsel aja jooksul ning see sõltub väga palju teistest inimestest ja keskkonnast. Minapildi kujunemisel on oluline see, et laps oleks enesekindel ja sotsialiseeruks teistega . Minapilt ei tohiks kahjustada teisi inimesi.
Sotsiaalsete probleemide lahendamisel ja leevendamisel on oluline roll huvitegevusel. Tavaliselt suunavad lapsevanemad oma lapsi erinevatesse trennidesse, kunstiringidesse, muusikakooli ja teistesse huvitegevustesse. Kui selles osas lapsevanema toetus ja suunamine puudub on sotsiaalpedagoogi ülesandeks sellega tegeleda. Tuleb ette olukordi, kus lapsevanema ootused ja lapse tegelikud võimed erinevad. Ka sellises olukorras peaks sotsiaalpedagoog sekkuma ning välja pakkuma erinevaid lahendusi. Läbi huvitegevuse laieneb lapse ja noore silmaring ja ta omandab uusi oskusi. Huviringidest saadud kogemusi saab ta kasutada ka oma tulevases elus ning võib kaasa aidata eriala valikul
Sotsiaalpedagoogi töös on olulisteks tegevusteks jõustamine ja innustamine. Kui probleemide lahendamisel keskenduda lapse tugevusele ja läbi nende leida võimalusi kuidas tema olukorda leevendada, õpid laps keerulistes olukordades ise ennast aitama. Alati ei olegi oluline keskenduda probleemi põhjustesse ja süüdlase otsingule vaid suunama energia lahendusele. Läbi kiituse ja innustuse tõuseb lapse enesekindlus ja tal on kergem ennast teiste seas kehtestada.
Selleks, et sotsiaalpedagoog oleks oma töös edukas, on olulised tema isikuomadused ja maailmavaated. Tal peab olema tugev empaatiavõime ja tolerantsus , et mõista teisi inimesi. Ta peab olema hea suhtleja, et probleemide lahendused ei jääks teine-teisest möödarääkimise taha. Sotsiaalpedagoog peab olema hea kuulaja ning oskama küsimustega inimest suunata. Sageli puutub sotsiaalpedagoog kokku väga emotsionaalsete olukordadega. Selle juures on oluline hea pingetaluvus ja professionaalsus.

Kokkuvõte

Sotsiaalpedagoogika on väga lai valdkond ning sageli on raske seda üheselt ja kõike hõlmavalt defineerida. See sõltub millises kontekstis ja keskkonnas seda kasutada. Kuna ühiskond on pidevas muutumises, muutub koos sellega ka sotsiaalpedagoogika.
Sotsiaalpedagoogika on sageli seotud töös laste ja noortega. Inimese sotsiaalsed oskused kujunevad noores eas. See algab juba esimestel eluaastatel ja siis on väga oluline lastevanemate roll selles. Kui laps läheb lasteaeda või kooli, peab ta kohanema uute inimeste ja uue keskkonnaga. Sageli ei toimu kohanemine päris valutult, ning probleeme võib esineda õppetundides, suhetes eakaaslaste ja täiskasvanutega ning minapildi kujunemisega. Selleks, et neid probleeme leevendada ja lahendada, vajab laps täiskasvanute tuge ja pedagoogilisi võtteid.
Sotsiaalpedagoogi töövaldkond laste ja noorteasutuses on väga lai. Sekkumist vajavad erinevad olukorrad, mis takistavad laste integreerumist ühiskonda. Lisaks lastele, kuuluvad töövaldkonda ka lapsi ümbritsevad täiskasvanud kuna nende mõju lastele on väga suur. Lisaks probleemide lahendamine sotsiaalpedagoogi töös, on oluline ka ennetav tegevus. Oluline on vältida olukorda, kus keskkond soodustab probleemide tekkimist. Lisaks sotsiaalpedagoogi profesionaalsetele oskustele, on olulisel kohal ka tema isikuomadused.
Sotsiaalpedagoogilised võtted leiavad rakenust ka noortekeskuses. Sarnaselt koolile ja lasteaiale ilmnevad ka seal laste ja noorte sotsiaalsed probleemid. Sageli vajavad sotsiaalpedagoogilist lähenemist olukorrad, kus laps ei oska ise oma probleemile lahendust leida. Ta vajab selleks täiskasvanu tuge, õpetusi ja suunamist. Samuti vajavad sotsiaalpedagoogilist sekkumist laste omavahelistest suhetest tulenevad probleemid. Läbi erinevate olukordade ja nende lahenduste, õpib laps sotsiaalseid oskusi, et elus hakkama saada.

Kasutatud kirjandus

Hämäläinen, J. (2001). Sissejuhatus sotsiaalpedagoogikasse. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus
Leino, M. (1998). Sotsiaalpedagoogilisi mudeleid probleemsete aitamiseks. Haridus , 4, 26-32.
Leino, M. (2002). Sotsiaalsed probleemid koolis ja õpetaja toimetulek . Tallinn: TPÜ Kirjastus.
Kraav, I & Kõiv, K. (2001). Sotsiaalpedagoogilised probleemid üldhariduskoolis. Tartu: OÜ Vali Press trükikoda