rajalt täiesti välja. Ohvriteks on tavaliselt nõrgemad, lollemad või targemad, vaesemad või siis lihtsale teistest erinevad inimesed. Ohvrid thti ei räägi kogetust ja võivad selletõttu närbuda. Seda kinnitab Masaki Matsang´i uurimus. Kiusatavatel on palju põhjusi, miks nad midagi ei tee, näiteks: enda süüdistamine, haavatavus, kartus ja tihti nad lepivad sellega, kuidas nendega käitutakse. See on kindlasti vale suhtumine endasse. Kiusajatel on jällegi palju põhjusi miks nad on kiusaja rollis. Sagedased põhjused on näiteks tähelepanu, enesehinnang on liiga kõrge või madal, kodune seisukord on kehv, igavus ja võib olla ka süütunde puudumine. Eks igal kiusajal oma põhjus, mida ta ise ei pruugi teadagi. Koolivägivalla vältimiseks soovitab Susan Swearer vanematel on lapsi mitte õhutada kättemaksule, kui nad oma mure on ära rääkinud ja ka pole soovitav kohe koolis tüli üles lüüa
füüsiliselt ja psüühiliselt teistest nõrgemad; lapsed, kes teistest erinevad välimuse või käitumise poolest. Vägivallaga tegelevad sageli need lapsed, keda ennast on vägivaldselt koheldud kas kodus, lasteaias või koolis. Samuti lapsed, kes tahavad ennast näidata ja teiste silmis populaarsust võita, kuid nad pole võimelised seda õppimise või muude oskustega peale vägivalla saavutama. Tavaliselt on nad keskmise või alla selle õppeedukusega lapsed. Osadel kiusajatel on ka omal hirm, et keegi hakkab neid endid kiusama. Tihtipeale kiusatakse kaasõpilast koos teistega, kartes teistest erineda. Grupiviisilise koolivägivallaga võib tegeleda ka täiesti tavaline laps. Kuna kiusajale on tihtipeale oluline, et temast välja tehtaks ja teda kardetaks, siis on kiusataval oluline kiusajast mitte välja teha ja vältida olukordi ja kohti, kus on võimalik vägivalda tarvitada. Üksteise vastu võidakse olla uskumatult julmad ja vägivaldsed. Ei mõelda, mis
halvasti), aga kes on füüsiliselt ja psüühiliselt teistest nõrgemad; lapsed, kes teistest erinevad välimuse või käitumise poolest.Vägivallaga tegelevad sageli need lapsed, keda ennast on vägivaldselt koheldud kas kodus, lasteaias või koolis. Samuti lapsed, kes tahavad ennast näidata ja teiste silmis populaarsust võita, kuid nad pole võimelised seda õppimise või muude oskustega peale vägivalla saavutama. Tavaliselt on nad keskmise või alla selle õppeedukusega lapsed. Osadel kiusajatel on ka omal hirm, et keegi hakkab neid endid kiusama. Tihtipeale kiusatakse kaasõpilast koos teistega, kartes teistest erineda. Grupiviisilise koolivägivallaga võib tegeleda ka täiesti tavaline laps.Kuna kiusajale on tihtipeale oluline, et temast välja tehtaks ja teda kardetaks, siis on kiusataval oluline kiusajast mitte välja teha ja vältida olukordi ja kohti, kus on võimalik vägivalda tarvitada. Miks kiusaja kiusab? Tahab tähelepanu saada.
kaasõpilasi terroriseerima, näitab see, et tema kodus käitutakse nii, või et ta ei saa ennast mujal välja elada kui koolis. Selliste õpilastega peaks tegelema psühholoog ning neile peaks leidma teistsuguse võimaluse ennast väljendada, iseasi, kui vastuõtlikud nad abile on. Nende jaoks keda kiusatakse, muutub kool vastumeelseks ning nad ei tahagi koolis käia. Tihtipeale ei julge kiusatavad enda probleemist kellelegi rääkida, kuid see süvendab kiusajate tegeust. Kiusajatel tekib karistamatuse tunne ja arvamus, et nad võivad kõike teha. Kannatajad ei tohiks oma murega üksi jääda. Nad peaksid sellest rääkima lapsevanemale, mõnele õpetajale, sotsiaaltöötajale, peaasi, et nad otsiksid abi. Mina olen koolikiusamisega suhteliselt palju kokku puutunud- ma olin kolm aastat tugiõpilane. Tugiõpilaste tegevuse eesmärk on see, et nad võtavad endale algklasside hulgast ,,oma klassi", mille õpilastel nad aitavad muresid lahendada ja nõu anda
kaasõpilasi terroriseerima, näitab see, et tema kodus käitutakse nii, või et ta ei saa ennast mujal välja elada kui koolis. Selliste õpilastega peaks tegelema psühholoog ning neile peaks leidma teistsuguse võimaluse ennast väljendada, iseasi, kui vastuõtlikud nad abile on. Nende jaoks keda kiusatakse, muutub kool vastumeelseks ning nad ei tahagi koolis käia. Tihtipeale ei julge kiusatavad enda probleemist kellelegi rääkida, kuid see süvendab kiusajate tegeust. Kiusajatel tekib karistamatuse tunne ja arvamus, et nad võivad kõike teha. Kannatajad ei tohiks oma murega üksi jääda. Nad peaksid sellest rääkima lapsevanemale, mõnele õpetajale, sotsiaaltöötajale, peaasi, et nad otsiksid abi. Mina olen koolikiusamisega suhteliselt palju kokku puutunud- ma olin kolm aastat tugiõpilane. Tugiõpilaste tegevuse eesmärk on see, et nad võtavad endale algklasside hulgast ,,oma klassi", mille õpilastel nad aitavad muresid lahendada ja nõu anda
ajuve re jo o ks u tag ajärje l." MEELDEJÄÄVAIM S ÜNDMUS ... ...oli siis, kui Inga Kerstin nägi esimest korda J akobit. See meeldis sellepärast, kuna Inga-Kerstin kirjeldas J akobit nii meeldejäävalt, mis tekitas just rohkem huvi raamatu vastu. S OOVITUS S o o vitan lug e da inims e te l: ...kellel on avatud mõtlemine, kes on huvitatud natukese teistsugusest elust, kes tahaksid rohkem teada noorte koolielust ja selle negatiivseid külgi. Samuti ka kiusajatel, kes saaksid aru, mis võib juhtda, kui minnakse kiusamisega liiale. S o o vitan mitte lug e da inime s te l: ...kes on homofoobid, kinnise mõtlemisega. AUTORI S ÕNUM Ma arvan, et autori sõnum oli näidata, et kõik inimesed pole ühesusgused, aga ikkagi tuleks neid inimesi aktsepteerida, mitte meie ühiskonnast välja kupatada. Autor tahtis ka kindlasti seda öelda, et ei tohiks kiusata inimest, kes on meist erinev. Kiusamise ohvrid on ka inimesed, kellel on emotsioonid.
kuna nad on teistest erinevad. Kiusajaks hakkab see, keda on narritud teises koolis, väiksemas klassis või lasteaias. Tema perekond on vägivaldne või temast ei tehta eriti välja nii kodus kui ka koolis. Ta soovib teistele võimalikult palju haiget teha ja tõsta samas teiste kaasõpilaste ees oma populaarsust. Nad kiusavad sageli ka lihtsalt igavusest. Sellistel õpilastel on palju energiat ja suur tähelepanu-vajadus. Kiusajad ei suuda olla sõbrad ning nad ei oska omale sõpru leida. Kiusajatel on sageli ka hirm, et kui nad ei kiusa teisi, satuvad nad ise kiusatavate hulka. Kiusajad hakkavad narrima ja mõnitama neid, kes on nendest paremad ja saavutavad rohkem. Kiusajatele ei meeldi, et neist ollakse parem ja proovivad nad tahaplaanile tõugata. Et neist ei tehtaks välja ega pööradaks neile tähelepanu. Nad nimetavad endast targemaid nohikutueks ja tuupuriteks. Aga tegelikkuses tahavad nad ka ise nii head õpilased olla, aga nad ei suuda seda saavutada.
Järelsõna Ma arvan, et mu koostatud töö ei olnud üldse nii hea, kui ise lootsin, kuid samas ma arvan, et seda tööd on hea lugeda just nendel, kes tunnevad raamatu ,,Nullpunkt" vastu huvi, või kes hakkavad seda lugema. Ma arvasin, et seda tööd on lihtne teha, kuid ei olnudki nii kerge. Näiteks ei osanud ma päris hästi vastata sellele, mis on küsimuseks, millele autor vastust otsib. Kohe kindlasti soovitan ma lugeda seda raamatut kiusajatel. Ma arvan, et vähemalt mõni saaks aru, mida ta on põhjustanud mõnele inimesele. Soovitaksin raamatut ka neile, kes kannatavad kooli vägivalla all. Ma arvan, et nad saaksid sellest raamatust isegi enesekindlust juurde, ning võibolla isegi ka abi. Lugeda soovitaks seda ka eakaaslastel, kes võibolla peale lugemist rohkem süveneks koolivägivalda, ning hoiaks seda ka mingilmääral ära. Soovitan vaadata ka raamatu ,,Nullpunkt" treilerit, mille link on siin: http://www.youtube.com/watch
taluda mõnitavaid kommentaare enda välimuse kohta. Pidevalt käisid mul mõtted, et täna ei lähe ma kooli. 1.2 Kiusamise elemendid Elemendid, millest kiusamine koosneb on järgmised: 1. Kiusajal on rohkem võimu kui kiusataval; 2. Kiusamine on sageli organiseeritud, süstemaatiline ja varjatud; 3. Kiusamine on mõnikord olukorra ärakasutamine, kuid kord alanud, on tõenäoline, et see ka jätkub; 4. Kiusamine esineb teatud aja jooksul, kuigi ka süstemaatilistel kiusajatel võib esineda ühekordseid juhtumeid; 5. Kiusamise ohvrit haavatakse kas füüsiliselt, emotsionaalselt või psühholoogiliselt. (Sullivan, Cleary ja Sullivan, 2004, lk 5) Minu jaoks kõige kaalukam argument on, et kiusajal on rohkem võimu kui kiusataval. Kiusajal on rohkem sõpru, kes teda toetavad, kiusatav on sageli aga üksik ja haavatav. Seetõttu on kiusataval ka raskem abi küsida ning oma negatiivsetest kogemustest teistega rääkida. 1
või teatud aja jooksul korduvad teod teise inimese või inimeste suhtes. See on väärnähtus, mis põhineb jõudude ebavõrdsusel. Kiusamine sisaldab järgmisi komponente: 1. Kiusajal on rohkem võimu kui kiusataval. 2. Kiusamine on sageli organiseeritud, süstemaatiline, varjatud. 3. Kiusamine on mõnikord olukorra ärakasutamine, kuid kord alanud, on tõenäoline, et see ka jätkub. 4. Kiusamine esineb teatud aja jooksul, kuigi ka süstemaatilistel kiusajatel võib esineda ühekordseid juhtumeid. 5. Kiusamise ohvrit haavatakse kas füüsiliselt, emotsionaalselt või psühholoogiliselt. 6. Kõigil kiusamiste juhtumitel on kas emotsionaalne või psühholoogiline aspekt. Kiusatakse neid, kes... · ei löö vastu; · õpivad paremini/halvemini kui teised; · on väikest kasvu; · on paksemad kui teised; · on pikemad kui teised; · on aeglasemad kui teised; · on vaesemad kui teised; · on lihtsalt teistest erinevad
- Geneetilised tegurid – monoamiinoksüdaas; uuringud kaksikutega - UK kinnipeetavate seas veerand intellektipuudega ja piirialase intellektiga inimesi - Aastatel 1990-1998 intellektipuudega kinnipeetavate retsidiivsusrisk 68% Keskkondlikud tegurid Perekond - Laste agressiivsus seotud vanemate agressiivsusega - Ebastabiilne distsplin, neglekt, füüsiline karistamine seotud lapse suurema agressiivsusega Suhted kaaslastega - Agressiivsed lapsed pigem tõrjutud, agressiivsus suureneb - Kiusajatel vähenenud empaatiavõime Perevägivald - Seda on hakanud üha enam kriminaliseerima - Mida enam taunitakse seda suurem surve on juristidel ja politseil Kultuurikeskkond – osades kultuurides agressiivsus enam aktsepteeritud, näiteks Massimeedia - Vägivaldne meedia stimuleerib agressiivsust laste seas, muutes käitumisstsenaariume ja hoiakuid - Josephsson – lapsed vaatasid enne hokimäng vägivaldset saadet, agressiivsus hokimängu ajal
liikide esinemissagedustes erinevusi ei esinenud. Küll aga ilmnesid veepealse - väikese, osaga, millest enamik jääb nähtamatuks - erinevused kiusajateja kontrollgruppi kuulujate vahel vee alla. Kujund kehtib esiteks selle tõttu, et lapse väärkohtlemise -emotsionaalset, psühholoogilist ja seksuaalset väärkohtlemist juhtudest jõuavad vaid vähesed spetsialistide vaatevälja - lapse esines kiusajatel suhteliselt rohkem. väärkohtlemine on oma iseloomult varjatud fenomen ning selle Uurimuse tulemused pärast CAP-programmi (Child tõttu on tänuväärne teostada laiahaardelisi uuringuid selles vallas, et Assault Prevention Programme; Tobin & Farley, 1990; Cooper, mõista sügavamalt probleemi olemust, riskifaktoreid ja tagajärgi.
Prosotsiaalselt käituvate eakaaslaste poolne tõrjumine Seotus antisotsiaalselt käituvate eakaaslastega Varajane seksuaalne aktiivsus varajane rasedus; kooli ei jõua, sest elu armastus võtab kõik aja endale 2) Kiusamise riskifaktorid Sõprussuhted on kaistefaktor ohvrikäitumise suhtes. Ohvrite ja kiusajate interpersonaalsed oskused suhetes eakaaslastega ons eotud oskamatusega luua vastastikuseid ja grupisuhteid. Nii kiusajatel kui ohvritel esineb puudujääke prosotsiaalses käitumises (sotsiaalsetes oskustes) Sõbrad mitte ei ajenda nii käituma, aga annavad toetuse, julgustuse. IV ÕPILASE ENDAGA SEONDUVAD RISKIFAKTORID (seminari alguses jätkub 07.05.14) 1) koolist eemalejäämine/väljalangemine - individuaalsed õpiraskused: võivad olla ajutised, püsivad, meditsiinilise taustaga, teatud õpioskused on õigel ajal omandamata ja raskused süvenevad
Kui ei karistata, või esinevad meelelahutuslikus kontekstis, õpitakse ära. Seletab enamikku agressiivselt käituimise tekkemehhanisme. Kolm protsessi, mis soodustavad agressiivse käitumise toimumist: 1. Vaatlemine hoiakud muutuvad tolerantsemaks. Mida rohkem kogetakse, seda tolerantsemad hoiakud on. 2. Kogemine 3. Kinnitamine. Pööran tähelepanu lapsele siis, kui agressiivselt vennaga käitub, aga mitte siis, kui kohaselt käitub. Kiusajatel on tolerante hoiak agressiivse käitumise suhtes. 6. Kognitivism. 1981. a dogle?? Aagressiivselt käituva lapse peas, millised on moonutused. Eeldab seda: Neutraalsetes situatsioonides neturaalsed stiimulid kujutab endale ette agressiivsetena. Hoiak selline, et inimesed käituvad tema vastu vaenlikult, kuigi tegu neutraalse situatsiooniga. Vaenulik atributsion (eelmine lause), lisaks veel see, et tajutakse vaid neid sotiaalseid käitumisaktne, mis
annaabi.ee 
