Esialgu tehti seda luumurdude, nihestuste ja võõrkehade kindlaksmääramisel. Aparatuuri täienemine võimaldas röntgenikiirte abil uurida ka siseelundite ehitust. Kõrvuti röntgenidiagnostikaga arenes röntgeniravi. Tartu ÜIikooIis peetakse röntgensüvaravi alguseks 1922. a., mil naistekliinikus tehti esimene kiirgusravi seanss patsiendile. Röntgenravile naistekliinikus pani aluse hilisem oftalmoloog Ernst Saareste-Saarberg. 1926. aastast töötas samas radioloogina Jüri Haldre-Grünthal. Kuna röntgenitehnika arenes kiiresti ning oli kallis, hakati J. Haldre ja ülikooIi mehaaniku Jaan Muuga eestvõttel kodumaist aparatuuri ehitama, mis osutus tunduvalt ökonoomsemaks. Selleks käidi tutvumas Frankfurdis M. ä. Holfelderi kanooni ja Berliini Siemensi vabrikus röntgeniaparaatide ehitusega. 1929. a. valmis naistekliinikule J. Muuga ehitatud Holfelderi kanooni tüüpi röntgensüvaravi aparaat, mis töötas seal kuni 1958. a.-ni. J. Muuga ja
2002). Eelised ja puudused Eelised: kaitseb hästi raseduse eest. Seda on võimalik tuppe asetada enne seksuaaltegevuse alustamist. Hoolikas kasutamine kaitseb mõlemat partnerit sugulisel teel levivate haiguste eest. Puudused: alguses võib kondoom olla harjumata ja ebamugav (Dianat Korte, 2002). Selle kasutamine eeldab harjutamist. Tuleb jälgida, et suguti ei satuks tuppe kondoomi kõrvalt. On 5-6 korda kallim kui meeste kondoom (Kai Haldre, 1998). Hormonaalsed rasestumisvastased vahendid See meetod põhineb naissuguhormoonidel ja toimib kas ovulatsiooni pärssides või emakakaela, emakaseina ja munajuhasid seemnerakkudele vaenulikuks muutes ja rasedust ennetades (Miriam Stoppard, 1987, 1999). Pillid, minipillid ja SOS-pillid Pillid ehk tabletid sisaldavad kahte naissuguhormooni östrogeenset ja gestageenset hormooni. Need hoiavad ära raseduse, surudes maha ovulatsiooniprotsessi ning takistades viljastatud
baaselemendid: - tahtlik kahju või kahjuliku tagajärje tekitamine lapsele (füüsilises, psühholoogilises, seksuaalses plaanis); - ahistaja tegevuse aktiivsuse aste (aktiivne, passiivne); - suhte iseloom (osapoolte sõltuvusest täieliku sõltumatuseni); - keskkond, kus väärkohtlemine teoks saab (perekond, kool, tänav, institutsioon jne)16. 1 R. Soonets., J. Loko., M. Roomveldi., I. Põldsepp., L. Haldre., K. Altosaar., R. Heido., A. Popova., S. Saar. Laste väärkohtlemine. Tartu: Kirjasrus AS Atlex, 1997, Ik 91. 2 Samas 2 Lapse väärkohtlemine esineb järgmistes vormides: emotsionaalne e. tundeline väärkohtlemine - psühholoogiline väärkohtlemine - füüsiline e. kehaline väärkohtlemine - seksuaalne e. sooline väärkohtlemine17. 2 Emotsionaalne e. tundeline väärkohtlemine Emotsionaalne e
oma osa on kindlal päevarütmil ning rutiinil. Hüperaktiivsete tunnustega lapsel tihti puudub kujutlus oma päevast. Mida väiksem on laps ja mida enam on häireid väljendunud, seda enam koosneb päev lapse jaoks üksikutest sündmustest ja fragmentidest. Sellise kujutluspildiga lapse tegutsemist juhib juhuslik, impulsiivselt tekkinud mõte ning teine sama sihitu mõte kutsub mõne aja pärast esile uue tegutsemisakti.( Haldre 2003) Õpetaja ja ka lapsevanema ülesanne on aidata last tema maailmapildi korrastamisel. Oluline on, et kodus ja lasteaias valitseksid samad nõuded. Sageli loobuvad vanemad kodus järgimast nõudmisi, mida lapsele lasteaias esitatakse, näiteks ei nõuta kodus lapselt voodi korrastamist, lauakombeid või riiete ärapanemist toolile või riiulile enne magamaminekut. Erinevate inimeste poolt sarnastes olukordades püstitatud
Pedofiilia või suguline kiindumus lastesse on üheks seksuaalsfääri haiguseks, mida võib kohata nii heteroseksuaalsete kui ka homoseksuaalsete meeste ja naiste seas. Pedofiilsete ihadega inimene on võimeline kontrollima oma käitumist juhul, kui ta tunnistab endale, et seksuaalse sisuga käitumine lapse suhtes on vale. Juriidilisest seisukohast lähtudes on vaja pedofiilia ilmingud krimanaliseerida. ( Viide: Lapse väärkohtlemine II (2007) / R. Soonets, A. Popova, M. Roomeldi, L. Haldre, S. Saar, K.Kuiv, M. Paddar, R. Heido, D.Kutsar. Tartu, Atlex ) Karistusseadustiku järgi on karistatav igasugune seksuaalvahekord noorema kui neljateistkümneaastase isikuga. Sellest lähtuvalt jaotab Eesti karistusseadustik kuriteod nelja paragrafi alla: § 144. Suguühendus järeltulijaga Vanema, vanema õigustega isiku või vanavanema poolt lapse või lapselapsega suguühendusse astumise eest - karistatakse kuni kolmeaastase vangistusega. § 145. Suguühendus lapseealisega
Ja nad on kuidagi hirmus puised ja nurgelised. Tegelikult meeldisid mulle Alo Aarsalu pildid. Lihtsalt punane ja lihtsalt sinine. Eriti sinine. Suur hulk siniseid rõngaid, raami ühest servast teise. Alguses lähed mööda, märkad ainult eredat värvi, teed näitusele tiiru peale ja lähed pildi ette tagasi. Midagi kisub sinna rõngaste poole, ehk see intensiivne sinine toon. Väga vahvad olid ka ka tema mõned Tartu tänava pildid. Tartu pilte oli teisteltki kunstnikelt, Lemme Haldre ,,Tartu katused äikesepilve all" oli hoolega valitud värvidega huvitav maal. Suurepärased olid Katrin Moora maastikumaalid. Tema pildid on õrnad, naiselikud, hästi tundlikud. Tunduvad esmapilgul üsnagi sarnased olevat omavahel, aga nendesse peab veidi süvenema. Tegelikult ei tule puude-põõsaste maalimine kõigil ühtemoodi hästi välja, selle jaoks peab inimesel ikka annet olema. Mooral tundus olevat. Tema töödes on Konrad Mägi looduspildid olemas. Tema värvid ja stiil
näinud või kartnud.19 Intervjueerimise juures on kaks külge: vestlus lapsega ja vestlus vanemaga. Vestlus lapsega koondub nelja teema ümber: lapse enda kaebused, lapse emotsioonid ja nende regulatsioon, lapse käitumine teiste laste ja täiskasvanutega ning lapse keelekasutus. Vestlusel vanemaga on põhilisteks jututeemadeks järgnevad: peresuhted, vanema enesekohased hinnangud oma pere- 17 Sealsamas, lk 105. 18 Haldre, L. Lapse seisundi hindamine. Lapse väärkohtlemine II. Tartu: AS Atlex. 2007. lk 114. 19 Sealsamas, lk 116. ja tööelu kohta, lapse käitumine väljaspool kodu, ta õppeedukus, põhimeeleolu, seksuaalkäitumine, harjumused, tervise seisund ja tervisekäitumine, lapse sõprade olemasolu ja suhted nendega ning lisateave lapse kohta, mida spetsialist peab vajalikuks küsida.20 Testide ja küsimustike kasutamist tuleks esimestel kohtumistel kasutada võimalikult vähe, et
väljendunud. Kinnitust on leidnud mitmed hüperaktiivsust tekitavad või soodustavad tegurid. Teaduslikes uuringutes pole leitud kindlat kinnitust oletusele, et hüperaktiivsetel lastel esineb alati mingi ajukahjustus. Mõnede uuringute tulemused tõestavad, sünnitraumaga või sünniaegsest hapnikupuudusest tingitud ajukahjustustega lastel esineb hüperaktiivsust eakaaslastega võrreldes sagedamini. (Roomeldi, Haldre, Susi, Metsis, Kõrgesaar 2003:13) Ainult 5%-l hüperaktiivsetest lastest on leitud raske närvisüsteemi kahjustus. Seega, põhjusi, miks lapsed on hüperaktiivsed on mitu ja täit tõde polegi selles osas olemas. (Roomeldi jt 2003:11). Vähemalt keskmise raskusega hüperaktiivsusega laps ei suuda tavapärastele käitumisreeglitele alluda. Samuti on tavakoolis kehtivad reeglid hüperaktiivse lapse jaoks enamasti sobimatud. Paljud lapseeas esinevad psüühikahäired
Ma leian, et mitte. Üha enam läheb maailm seda teed, et abort on lubatud ja see ei ole põlu all. Kindlasti on see teema, millest naised eriti ei räägi ja mille üle enamus uhked ei ole kuid kindlasti on omad põhjused kui otsustatakse abordi kasuks. Ühiskond on muutunud ka ükskõiksemaks. Inimesed teevad oma eludega, mida soovivad ja aborti käsitletakse kui naise elu valikut, mitte sündimata lapse oma. Dr Kai Haldre on Postimehes (01.03.2007) kirjutanud, et seksuaaltervist (ja sündimust) aitab edendada inimeste käitumise tagamaade mõistmine, mitte hukkamõist, valikute piiramine ega sildistamine. Sünnitama julgustamise ebaeetiliseks tituleerimine on nii hukkamõist kui ka sildistamine. Valikuvabaduse säilitamine on eetiline ning selle kallutamine elu ja elu andmise poole on samuti eetiline. Kui väga must-valgelt võtta, siis abort ei ole seaduse rikkumine, seega mitte ka ebaeetiline.
"On palju asju, mida ma ei suuda ja mis mul veel hästi välja ei tule, kuid sellest on vähe kasu, kui ma igale pisiasjale vihaseks saan. Igast asjast on võimalik õppida muutma iseennast. Murdeiga on raske muutusterohke aeg nii endale kui ka teistele, aga ka see periood elust tuleb ära elada ja muidugi seda nautides!!! Kasutatud kirjandus: Küllike Kasuri, Signe "Terviseõppetus" 8. kl 1998.a. Ustav, Pille Kaldmäe, Heli Grünberg, Imre Rammul, Kai Haldre, Urve Putnik, Kai Zilmer, Marika Raukas, Ene Tomberg, Andrus Lipand, Ellu Eik Tiina Annuk "Perekonnaõpetus 11. kl. 1999.a. Benjamin Spock "Teie laps" 1985.a
kunsti tegemise protsessi ja reflekteerimist jälgides/suunates (verbaalne ja mitteverbaalne kommunikatsioon, interakatsioonid); - katkestada ja asendada mittetoimivaid kommunikatsioonimustreid. http://www.perenou.ee/html/pereteraapia.html 6 4.LISA 3.1 Pereterapeudid Tartus: Anneli Veeret, Külli Kübar, Kiira Järv, Lemme Haldre, Aita Keerberg, Ene Mölter, Jelena Põldsam, Anne Uriko. Viljandi: Ene Raudla. Tallinn: Merle Rohtmets, Siiri Tõniste, Anu Tõniste, Ene Raudla, Piret Aavik, Hailii Õllek, Aet Lass. Rakvere: Maarika Kongi, Merle Ameljusenko. Pärnu: Anne Toiger, Monika Koppel, Ene Talvist. Keila: Evelin Rosenvald-Ergma. Jõgeva: Evi Stukert. http://pereteraapiainfo.blogspot.com/ 4. MIKS ME VALISIME PERETERAAPIA?
Anna Haava ei olnud abielus. Seetõttu tahtis ta ka juba siit ilmast lahkununa välja näha kui Kristuse pruut. "Nii lasi ta juba aasta enne surma valmis õmmelda valge surikleidi. Seda ta passis endale selga ja uuris, et kõik oleks nii, nagu tema oma lõpul sobivaks pidas." 1957. aasta märtsi algul tekkis tal halvatus. Aga ta oli halvatuna voodis kõigest kümme päeva, siis ta suri. Anna Haava suri 13. märtsil 1957 ning on maetud Tartu Raadi kalmistule. Poetessi lähedane tuttav Meeta Haldre mäletab, et Anna Haava üks viimseid soove enne surma oli, et eesti rahvas elaks üksteisega rahus ja andeksandmises ning jumalakartuses. 6 "Eriti tähtsaks pidas ta andestamist. Nagu meieisapalves anna meile andeks meie võlad, nagu meie anname andeks oma võlglastele. See tervendaks tunduvalt ka meie praegust elu ning suhteid. Hinge jääv kibedus on kui mürk, see läheb organismi ja tapab meid." Looming
Kirjastus 5. Woolfson. R.c. 2004 MIKS LAPSED NII KÄITUVAD ? Kirjastus VARRAK 6.Lovaas, O.I. 1998 ARENGUHÄLBEGA LASTE ÕPETAMINE Tartu Ülikooli Kirjastus 7. Gray,J 2000 LAPSED ON TAEVAST Kirjastus Sinisukk 8. Gordon, T. 2003 MILLIST LAST TAHATE TEIE ? Pere ja Kodu Raamat 9. Kivi, L.; Sarapuu, H.2005 LAPS JA LASTEAED Tartu AS Atlex 10. Kopietz, G.; Sommer, J. 1999 KAS HÄDAS LASTEGA Tallinn Kirjastus Kunst 11.Baum, H 2004 MA OLIN VIHAST LÕHKI MINEMAS! Tormikiri OÜ 12.Roomlaid,M.; Haldre, L.; Susi, A.; Metsis, L.; Kõrgesaar, R. 2003 HÜPERAKTIIVNE LAPS Tartu Ülikooli Kirjastus 13.Kaldma R. HÜPERAKTIIVNE LAPS LASTEAIAS Haridus 4/2005 9
(Pokryshkina 2013: 116-117) Puberteedi eas hakkavad funktsioneerima rasunäärmed. Meessuguhormoonid, mis sisalduvad naise organismis, eritavad rasvanäärmeid. Rasu ülesandeks naha peal on kaitsa organismi. Murdeeas, kui eritub suur hulk rasvu, siis rasu naha peal ummistab nahapoorid. Ning naha peal tekib komedoonid –tumedad täpikesed. Naha peal hakkavad arenema vinnid ehk akne. Akne see on rasumäärme põletik, mis on põhjustatud bakteritest. (Haldre 2007: 17) Vinnid tavaliselt esinevad näol, rinna peal ning selja peal. Kui hakkab esinema akne, siis kindlasti on vaja hoolitseda naha eest, kuna pärast võivad tekk ida armid. (Eesti Seksuaaltervise Liit 2006).
Ülikooli Kirjastus. Mis on koolilapsel muret? (1997). Toim. Mehilane, L. Taru: Tartu Ülikooli Psühhiaatriakliinik. Neuhaus, G. (2001). Hüperaktiivne laps. Tallinn: Kunst. Nõmme, A. (2005). Hüpi lasteaias. Soovitusi toimetulekuks hüperaktiivse lapsega. Tartu: Atlox. Rander, M. (1999). Hüperaktiivse lapse pedagoogiline iseloomustus. Haigestumist ja tervenemist soodustavad psühhosotsiaalsed tegurid. Tallinn: TPÜ Kirjastus. Roomeldi, M., Haldre, L., Susi, A., Metsis, L., Kõrgesaar, R. (2003). Hüperaktiivne laps. Abiks lapsevanematele ja pedagoogidele. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Sousa, D. A. (2001). How the special needs brain learns. Thousand Oaks: Corwin Press. U.S. Department of Education. (2004). Teaching Children with Attention Deficit Hyperactivity Disorder: Instructional Strategies and Practices. [On-line]. http://www.addresources.org/article_strategies_classroom.php. (10.03.2010).
VANA-ANTSLA KUTSEKESKKOOL HÜPERAKTIIVNE LAPS Referaat Vana-Antsla 2011 Sissejuhatus Igas koolis, peaaegu igas klassis on lapsi, kes esmapilgul tunduvad raskesti kasvatatavad. Nad segavad tundi, õpetajat ning kaasõpilasi. Nad ei pea lugu kooli kultuurist ja nende õppeedukus võib olla alla keskmise. Võib tunduda, et et need lapsed teevad lausa nimelt igasuguseid pahandusi, sehkendavad, ajavad juttu ega pane tähele. Tegelikkuses võib neil esineda lapse- ja noorukieas väga levinud tervishehäire- hüperaktiivusus. Mida siis tähendab hüperaktiivsus? Mis on selle põhjusteks, kuidas see esineb erinevat...
käsipall. Spordi kohapealt pole Paide väga positiivne ega ka negatiivne. Alasid on piisavalt, samuti kohti, kus tegeleda spordiga,aga samas on puudu näiteks käsipalli klubi. Ainukene asi, mida on vaja - noorukite suuremat viitsimist, tahtmist ja järjepidevust. 17 Kasutatud materjalid 1. Loko, J. 2002. Laste ja noorte spordiõpetus. Tartu: AS Atlex, lk 172 2. Eik, E., Grünberg, H., Haldre, K., Kaldmäe, P., Kasuri, K., Lipand, A., Putnik, U., Rammul, I., Raukas, M., Tomberg, E., Ustav, S., Zilmer, K. 1998. Tervisekasvatus põhikoolile. Tallinn: Avita, lk 55-56. 3. Milleks on vaja füüsilist koormust? http://www.inimene.ee/index.php? sisu=teemakeskus¢ral_id=40&article_id=105&idr=CeUyXmL8ttXCjiaCmTQ9g- kq1fa. 14.10.2009. 4. Silla, R. 1978. Sport ja tervis. Tallinn: Valgus, lk 72. 5. Detroidi maratonil suri tänavu koguni kolm jooksjat
geenide piirkonnast (AZF) on deleteerunud. Autosoomsete kromosoomide struktuuri ja ümberpaiknemise anomaaliateks on nt Robertsoni translokatsioonid ja retsiprooksed translokatsioonid. Robertsoni translokatsiooni puhul toimub kahe akrotsentrilise kromosoomi kokku põimumine. Retsiprookse translokatsiooni tulemusel kaks autosoomset kromosoomi vahetavad osasid. Viljatusega seotud geenimutatsioonidest on sagedasemad CFTR geeni mutatsioonid. Kai Haldre 1. Naise vanus ja viljakus. Menarhe ehk esimene menstruaaltsükkel algab keskmiselt 12-13 eluaastal ning saavutatakse suguküpsus ning võime lapsi saada. 20ndates eluaastates püsib viljakus stabiilsena, 30ndast eluaastast toimub langus ja alates 35-ndast eluaastast see langus oluliselt kiireneb ja peale 40 eluaastat läheb kiiresti alla. Menopaus saabub umbes 40-60 eluaastaks. Menopausiks on hävinud kõik munarakud ja rasestuda ei ole enam võimalik
antisotsiaalselt käituvaid indiviide oskustega, mis võimaldavad dikat, millest universaalse sekkumisena algklassiõpilastele on neil oma probleemidega ise tegelda ning aitavad neil selliseid mõeldud üks (Erg, 2004), ning kaks selekteeritud probleeme vältida, leevendada ja kõrvaldada (Ross & Ross, sekkumismetoodikat alaealiste õigusrikkujate kohtlemisel (Haldre, 1998). 2002; Kõiv, 2001). Sotsiaalsete oskuste treeningu aluseks on kognitiiv-käitu- Käesolevas artiklis keskendutakse viimasena nimetatud muslik lähenemine, mis on osutunud efektiivseksema (Kõiv, 2001a) sotsiaalsete oskuste treeningmetoodika
turvalised suhed oluliste täiskasvanutega (ka 1 turvaline täiskasvanu, nt õpetaja) 5) võrgustiku perspektiiv: toetavad isikud lähikonnas, kes tagavad sotsiaalse toe ja on eeskujuks Seminar Ajurünnak: valmista ette komplimentide mäng kõige humoorikam, kõige sotsiaalsem, kõige arukam jne. Aga ole valmis ka sõnade tähendust seletama! ,,Hüperaktiivne laps. Abiks lapsevanematele ja pedagoogidele". M, Roomeli, L. Haldre, A. Susi, L. Metsis, R. Kõrgesaar Raamatud läbipõlemisest: ,,Aitaja vari" kui supervisioon, teraapiline nt kui aasta lõpus lugeda ja aastale tagasi mõelda Paul Wilson ,,Vaikus" Pane enda jaoks reeglid paika: nt töömõtted jäävad kabinetti/autosse/tänavanurgale või siis mingi kellaaeg võib jääda muretsemiseks. Lõõgastumine ise tunned enda keha. Teema tööintervjuudel: kuidas sina väldid läbipõlemist? Enda jaoks läbi
1612 2114 Grün Gert Harju 04:26:40 M21 1284 522 Gubaidulin Boriss Tallinn 04:09:28 M21 1710 1515 Guobys Donatas Leedu 04:32:00 M21 2039 2102 Gurkin Viktor Tallinn 04:55:14 M21 358 2419 Guschin Volodymyr Läti 03:21:24 M21 1314 942 Haabma Siim Rapla 04:11:09 M21 1643 1736 Haavapuu Veiko Tallinn 04:28:27 M21 1983 1572 Haldre Henri Tartu 04:51:51 M21 Oksana Perova 13.11.2009 2301 2430 Haldre Juhan Tartu 05:30:43 M21 2291 1923 Hallika Alfred Harju 05:28:32 M21 137 76 Hallop Gven Pärnu 03:05:38 M21 2207 2241 Hanni Kalju Tallinn 05:14:59 M21 1523 1876 Hanni Kaspar Tallinn 04:21:53 M21
tee 15A-111 526 8094 Athanasios Giannitsis II 209 Avo Ots II 410 620 2370 Boris Gordon II 318 620 2106 Deniss Kumlander Raja 15 620 2300 Deniss Nikiforov Raja 15-307 620 2265 Dmitri Mihhailov Raja 15-231 Eduard Petlenkov II 303A 620 2105 Eerik Lossmann II 401 620 2360 Eero Haldre II 212 620 2158 Eero Ivask Raja 15-145 620 2259 Elmet Orasson Raja 15-210 620 2263 Enn Õunapuu Raja 15 - 408 620 2307 Ennu Rüstern II 316 620 2104 Erki Eessaar Raja 15-409 620 2306 Erki Suurjaak II 305 620 2109 Ermo Täks Raja 15 - 136 620 2302 Eva Keerov II 221 620 2159
· www.vh.org/adult/provider/anatomy/HumanAnatomy/ CrossSectionAtlas.html II loengu teemal: · Schimdt, Thews "Inimese füsioloogia" · O.Ylikorkala jt "Sünnitusabi ja günekoloogia" · "Anatomy and Physiology for Midwives" · www.ens.ee juhendid · "Seksuaalõpetus. Õppevahend koolidele" · "Contraception: Your Questions Answered" · Agnes Männiste "Kontratseptiivid abortide vähendamise loomulikem viis", Hippocrates, 39/2002 · Kai Haldre "Kombineeritud rasestumisvastased tabletid", Hippocrates 7/1999 · Peeter Lasting "Abordid ja rahvastikupoliitika", Hippocrates 52/2004 · Jaak Uibu "Kas Eestis on sündimata lastel õigusi?", Hippocrates 52/2004 · "HIV-nakkuse levik - väljakutse Eestile", Eesti Arst, aprill 2005 · Ravijuhend: Kombineeritud oraalsed kontratseptiivid, Lege Artis, jaanuar 2004 III loengu teemal: · O.Ylikorkala jt. "Sünnitusabi ja günekoloogia"
Arvo Toomsalu Raja 15 - 301 620 2254 Asko Ristolainen Akad.tee 15A-111 526 8094 Athanasios Giannitsis II 209 Avo Ots II 410 620 2370 Boris Gordon II 318 620 2106 Deniss Kumlander Raja 15 620 2300 Deniss Nikiforov Raja 15-307 620 2265 Dmitri Mihhailov Raja 15-231 Eduard Petlenkov II 303A 620 2105 Eerik Lossmann II 401 620 2360 Eero Haldre II 212 620 2158 Eero Ivask Raja 15-145 620 2259 Elmet Orasson Raja 15-210 620 2263 Enn Õunapuu Raja 15 - 408 620 2307 Ennu Rüstern II 316 620 2104 Erki Eessaar Raja 15-409 620 2306 Erki Suurjaak II 305 620 2109 Ermo Täks Raja 15 - 136 620 2302 Eva Keerov II 221 620 2159 Evi Allas II 410 620 2356 Evi Arais Raja 15 - 137
annaabi.ee 
