KOMPLEKSARVU JUURIMINE Kompleksarvu z n -astme juureks (n ∈ N ) nimetatakse kompleksarvu ω , mille korral ω n=z , s.o. √n z=w ⟺ w n=z cos φ 1+isin φ 1 Olgu z=ρ ( cosφ+isinφ ) ω=ρ1 ¿ z=ρ ( cosφ+isinφ )=ρn1 ( cos ( n φ1 ) +isin ( n φ 1) )=ωn Kaks trigonomeetrilisel kujul esitatud kompleksarvu on võrdsed siis, kui kompleksarvude moodulid on võrdsed ρn1= ρ , n φ1−φ=2 kπ , kus k ∈Z n φ+ 2 kπ kompleksarvude argumentide vahe on 2π kordne ρ 1=√ ρ , φ1 = , ...
astendamine juurimine korrutamise abivalemid teguriteks lahut. a0=1 n m (a+b)2=a2+2ab+b2 ax2+bx+c= am = an a(x-x1)(x-x2) am·an=am+n n ab = n a n b (a-b)2=a2-2ab+b2 am:an=am-n a n a (a+b)3=a3+3a2b+3ab2+b3 n = n b b m n mn (a ) =a n m a = nm a (a-b)3=a3-3a2b+3ab2-b3 (ab)n=anbn nm a n p = m a p a2-b2=(a+b)(a-b) (a:b)n=an:bn a3+b3=(a+b)(a2-ab+b2) 1 a3-b3=(a-b)(a2+ab+b2) a -n = an
telg imaginaar telg.XY tasandi iga punkt M(x,y) ongi z=x+iy trigonomeetriline kuju tähistame nurk X-teljel ja vektori OA pikkus r ,siis a=rcos ja b=rcos .avaldist z=r(cos +isin ) ongi trigonomeetriline kuju. Arvutamine z1*z2=r1r2 [ cos ( 1+ 2 ) +isin( 1+ 2) ] , z1 r1 = [ cos ( 1- 2 )+isin ( 1- 2) ] z2 r2 3) Kompleksarvude juurimine. astendamine On võimalik kui k-arv on esitatud trig.kujul z=r(cos +isin ), astendamise kasutatakse korrutamise reeglit z1*z2=r1r2 [ cos ( 1+ 2 ) +isin( 1+ 2) ] juurimine Igal k-arvul z=r(cos +isin ) 0 on parajasti n juurt + 2 k +2 k cos + isin n n ,anname k väärtused (1,2,3....n-1) n n z= r ¿ 4) Vektorruumi mõiste, vahetud järeldused aksioomidest
......................................................................................... 8 Tehted astmetega.................................................................................................................. 8 Negatiivse täisarvulise astendajaga aste...............................................................................9 Arvu 10 astmed.....................................................................................................................9 Juurimine.................................................................................................................................. 9 Ruutjuur................................................................................................................................9 Arvu n-es juur.....................................................................................................................10 Tehted juurtega...............................................................
avaldub oma peaväärtuse kaudu valemiga Argz = argz + 2kPi; k Z:Lause 1. Kompl'd on võrded parajasti siis, kui nende moodulid on võrdsed ja argumentide vahe on 2Pi kordne.* Trigonomeetrilisel kujul antud kompl'de korrutamisel tuleb tegurite moodulid korrutada ja argumendid liita. Jagamisel tuleb moodulid jagada ja argumendid lahutada. z1 = r1(cosfi1 + isinFi1) ja z2 = r2(cosfi2 + isinfi2). z1z2 = r1r2(cos(fi1 + fi2) + isin(fi1 + fi2));z1/z2 = r1/r2 (cos(fi1 - fi2) + isin(fi1 - fi2)). Juurimine Def. Kompl z n-juureks nim iga kompl w, mille korral wn = z. Teo1.2. Igal nullist erineval kompleksarvul on n erinevat n-juurt .Tões. Olgu z ei= 0, siis saab esitada z = r(cosA + isinA). Tahame leida w = p(cosfi + isinfi) nii, et wn = z, st pn(cos(nA) + isin(nA)) = r(cosfi + isinfi):Kompl'd on võrdsed siis, kui 1) p n = r, st p = nRjr (reaalarvuline juur) ja 2) nA = fi + 2kPi., st A = Fi+2kPi/n , k Z. Arvestame ka seda, et osa juuri
astendatakse. 24. Korrutise astendamisel käib aste mõlema korrutise kohta. 25. Murru astendamisel astendatakse nii lugeja kui ka nimetaja. 26. Negatiivse astendaja puhul pöörame arvu ringi ehk tekib pöördarv. 27. Astendaja 0 puhul on ükskõik millise aluse väärtus 1. 28. Arvu standartkuju on , kus k kuulub hulka Z ja 1 29. Arvteljel tähendab arvu absoluutväärtus sellele arvule vastava punkti kaugust arvtelje nullpunktist. 30. Korrutamine Jagamine 31. Juurimine Astendamine (, kui m kuulub hulka Z, siis a ei võrdu 0-ga) 32. Taandamine 33. Juuravaldisi, mis erinevad üksteisest ainult juure kordaja poolest või ei erine üldse, nimetatakse sarnasteks. 34. Juurte koondamiseks nim 35. Koondada saab vaid summas, mille liidetavate hulgas leidub sarnaseid juuravaldisi.
· USA sõtta astumine, II rinde avamine 9. II MS tagajärjed · Väga suured inimkaotused ja purustused (60mlj. in). · Ei saadud õiget riigikorda. · Maailm lõhestus kaheks. Toimus maailma polariseerumine. NL ja tema marionetid = USA ja tema pooldajad. · Külm sõda (Jalta 1945- Malta 1989). · Rahvuslike liikumise hoogustumine ja koloniaalsüsteemi lagunemine, tekivad iseseisvad riigid. · Fasismi välja juurimine. · Berliini blokaad ja Saksamaa lõhenemine. · Kommunimi levik ja seoses sellega ulatuslike kriiside teke. · ÜRO loomine. · Tuumaajastu algus. · Keskkonna saastamine. · Raudse eesriide rajamine Euroopasse. · NATO ja VLO loomine. · Võidurelvastumise hoogustumine.
erinevad ainult imaginaarosa märgi poolest. kui AT A. Astendamine: Kompleksarv võrdub nulliga siis, kui x 0 ja iy 0, kus n = rn (cos n + sin n) x reaalosa yi immaginaarosa Juurimine: n z= nr (cos (+2k)/n+ i sin (+2k)/n) Komplesarvude liitmine: 1 Z2 x1 iy1 x2 iy2 Euleri valem: = r(cos + isin) = rei Kompleksarvude lahutamine:
trigonomeetrilisel kujul. geomeetriline kujutamine k-arv/reaalarvu paar (a,b).saab k-arvu z=a+bi kujutada xy tasandil kus kordinaadid a-reaal osa, b- imaginaar osa ja vastavalt X-telg k-arvu reaal telg ja Y-telg imaginaar telg.XY tasandi iga punkt M(x,y) ongi z=x+iy trigonomeetriline kuju tähistame nurk X-teljel ja vektori pikkus r ,siis a=rcos ja b=rcos.avaldist z=r(cos+isin) ongi trigonomeetriline kuju. Arvutamine z1*z2=r1r2, 3. K.arvu astendamine ja juurimine. astendamine On võimalik kui k-arv on esitatud trig.kujul z=r(cos+isin), astendamise kasutatakse korrutamise reeglit z1*z2=r1r2 juurimine Igal k-arvul z=r(cos+isin)0 on parajasti n juurt ,anname k väärtused (1,2,3....n-1) 4. Geomeetrilised vektorid,lineaartehted ja nende omadused. Geomeetrilised vektorid on suunatud lõigud,a-algus punk,b-lõpp punkt( või ) on võrdsed kui need on,samasuunalised ja ühepikused.ruumis võib olla mis tahes punkt iga vektori ja p
liigmurruks. Järgnevalt toimi eespool toodud näidete kohaselt. Segaarvu jagamine täisarvuga Võid toimida ka nii Kirjuta segaarv sulgudesse täisosa ja liidetava summana. Jaga mõlemad liidetavad täisarvukujulise jagajaga läbi ja summeeri jagatavad. Hariliku murru astendamine n n a a = n b b Hariliku murru astendamisel tuleb astendada eraldi nii lugeja kui ka nimetaja. Hariliku murru juurimine a a = b b Hariliku murru juurimisel tuleb nii lugeja kui ka nimetaja eraldi juurida. Murrud ja negatiivne astendaja -n n n a b b = = n b a a Negatiivse astmenäitaja kporral tuleb astendada murru pöördväärtus. Negatiivne murd Murd on negatiivne siis kui tema lugeja või nimetaja on negatiivne arv.
Järgnevalt toimi eespool toodud näidete kohaselt. Segaarvu jagamine täisarvuga Võid toimida ka nii Kirjuta segaarv sulgudesse täisosa ja liidetava summana. Jaga mõlemad liidetavad täisarvukujulise jagajaga läbi ja summeeri jagatavad. Hariliku murru astendamine n n a a = n b b Hariliku murru astendamisel tuleb astendada eraldi nii lugeja kui ka nimetaja. Hariliku murru juurimine a a = b b Hariliku murru juurimisel tuleb nii lugeja kui ka nimetaja eraldi juurida. Murrud ja negatiivne astendaja -n n n a b b = = n b a a Negatiivse astmenäitaja kporral tuleb astendada murru pöördväärtus. Negatiivne murd Murd on negatiivne siis kui tema lugeja või nimetaja on negatiivne arv.
1. Kompleksarvu mõiste, imaginaarühik, kaaskompleksarv, kompleksarvude võrdsus ja nulliga võrdumise tingimus. Kompleksarvu moodul, argument ja trigonomeetriline kuju. Kompleksarvuks z nimetatakse avaldist z = a + bi, (1) kus a ja b on reaalarvud ja i on nn. imaginaarühik, mis on määratud võrdustega i = - 1 või i 2 = -1 . Kaht kompleksarvu z = a + bi ja z = a - bi , mis erinevad ainult imaginaarosa märgi poolest, nimetatakse kaaskompleksarvudeks. Kokkuleppe põhjal 1) kaht kompleksarvu z1 = a1 + b1i ja z 2 = a 2 + b2 i loetakse võrdseteks ( z1 = z 2 ) , kui a1 = a 2 ja b1 = b2 , s.t. kui nende reaalosad on võrdsed ja imaginaarosad on võrdsed; 2) kompleksarv võrdub nulliga, s.o. z = a + bi = 0 siis ja ainult siis, kui a = 0 ja b = 0. z = a + bi = r cos + i sin ehk z = r (cos + i sin ) Avaldist võrduse paremal poolel nimetatakse kompleksarvu z = a + bi trigonomeetriliseks kujuks; suurust r nimetatakse kompleksarvu z mooduliks ja suur...
12 6.2. Ehitusobjekti ettevalmistamine Unit of Item No./ measure / Quantity/ Unit prices / Amount / Art nr Description / Töö kirjeldus Mõõtühik Maht Ühiku hind Maksumus 1 2 3 4 5 6 2001 Raadamine, juurimine ja teemaa-ala puhastamine m2 160000 6,193 990863,665 2010 Puude ümberistutamine tk 440 162,971 71707,239 Liiklusmärgi eemaldamine (koos postidega, 2011 vundamentidega jne.) tk 2 26,075 52,151 Bussipeatuste lammutamine (koos oote- paviljoni,
b b b b a Murru astendamisel võib vahetada lugeja ja nimetaja kohad, muutes astendaja märgi vastupidiseks. algusesse eelmine slaid järgmine slaid esitluse lõpp Juure omadused (I) Juure omadused ja juure leidmise eeskirjad tulenevad arvu astmete leidmise eeskirjadest, sest juurimine on seotud astendamisega valemi 1 n aa n abil. 1. Igast mittenegatiivsest arvust saab leida n-nda juure. See juur on alati mittenegatiivne. 1 1 0; Näited 5 32 2 0; 3 0 0 0; 1 1.
Ratsionaalarvud Q Kahe täisarvu jagatis Järjestatav, lõpmatu, tihe Liitmine, korrutamine, lahutamine, jagamine (v.a. nulliga) Irratsionaalarvud Reaalarvud R Lõpmatud kümnendmurrud, sh mitteperioodilised Järjestatud, lõpmatu, pidev +; ; korrutamine, jagamine, juurimine Kompleksarvud 2.2 Reaalarvude piirkonnad arvteljel Lõik a-st b-ni [a; b] a xb Vahemik a-st b-ni ]a, b[ või ( a; b ) a< xa ]a; [ või ( a; ) Poollõik a-st b-ni [a; b[ või [a; b ) a x
n . Kui valemis (1) võtta r = 1 , siis saame: ( cos + i sin ) n = cos n + i sin n . Seda valemit nimetatakse Moivre´i valemiks. 2. Juurimine. + 2k + 2k n r ( cos + i sin ) = n r cos + i sin . n n kompleksarvu n-ndal juurel on n erinevat väärtust. 3. Geomeetriline vektor. Lineaarsed tehted geomeetriliste vektoritega (liitmine ja skalaariga korrutamine). Lineaarsete tehete 8 omadust. Def. 1. Geomeetriliseks vektoriks nimetatakse suunatud lõiku.
- Ainult usk. Õpetus Oluline oli ristimine ja armulaud. Oluline osa ka kirikulaul.Vaimulik võib abielluda. Martin Luther tõlkis pühakirja saksakeelde. Kasutati trükimasinat. Heaajasti Gutenberg. 1526 Splyeri maapäeval ,,kes omab maad, selle usk" 1529 Maapäeval Tekis protest. Protest- Protestant- Usulahud. Smalkaldeni liit asusid keisriga sõtta 1546-1547. Protestandid purustati. Vastureformatsioon ja selle kaks suunda. 1) Inkvisitsiooni tugevdamine. Väärõpetuse välja juurimine ja teisiti mõtlejate hävitamine. 2) 1540 aastal loodi Jesuiitide ordu ,,Elada vaesuses ja vallalisena" Mõjud Võimalik sai abielluda. Võimalus lugeda pühakirja. Haridus taseme tõus. Kommetest sai mõtestatum tegevus. Algus tõlke ja trükipraktikale. Tekkis uus denomitatsioone mõtlemiselu. oli 16. sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid nn reformeeritud harud, neist peamised olid
Ajanorm ühikhind ühikhind ühikhind kokku Kood Töö nimetus Maht Mahuühik (h) (EUR) (EUR) (EUR) (EUR) 1 VÄLISRAJATISED 111 Ettevalmistus ja raadamine Kändude juurimine ja 1 4,0 52,0 1111 teisaldamine kuni 50 m kaugusele tk 1112 Kännuaukude täisajamine 1 tk 0,1 16,0 1,2 1,3 18,5 114 Tarbepuidu kogumine 1141 Puude mahavõtmine 1 tk 5,0 65,0 65,0 12 Hoonealune süvend
Välisrühma meetod – välisrühm võimaldab tuvastada tunnuse ürgse seisundi. On vaja teada, milline tunnuse alternatiivsetest seisunditest on primitiivne ja milline uus. Tunnuse ürgset seisundit on võimalik tuvastada rühma mitte kuuluva, kuid lähedase rühma (välisrühma) samu tunnuseid uurides. Meetodid, mis eeldavad molekulaarse kella olemasolu analüüsivad ainult siserühma. Juurimine puu keskpunktist – juur paigutatakse kaht kõige kaugemat taksonit ühendava lõigu keskpunkti. Kõik taksonid on juurest võrdsel kaugusel. UPGMA konstrueerib alati juuritud puu 48. Mis muudab keeruliseks universaalse elu puu juurimise? Kõik Maal elavad rakulised organismid jagunevad kolme selgelt eristuvasse domeeni: eukarüoodid, arhed ja eubakterid. Juur paikneb eubaktereid arhede ja eukarüootidega ühendaval harul. Arhed ja
peaväärtuse kaudu valemiga Argz = argz + 2kPi; k Z:Lause 1. Kompl'd on võrded parajasti siis, kui nende moodulid on võrdsed ja argumentide vahe on 2Pi kordne.* Trigonomeetrilisel kujul antud kompl'de korrutamisel tuleb tegurite moodulid korrutada ja argumendid liita. Jagamisel tuleb moodulid jagada ja argumendid lahutada. z1 = r1(cosfi1 + isinFi1) ja z2 = r2(cosfi2 + isinfi2). z1z2 = r1r2(cos(fi1 + fi2) + isin(fi1 + fi2));z1/z2 = r1/r2 (cos(fi1 - fi2) + isin(fi1 - fi2)). Juurimine Def. Kompl z n-juureks nim iga kompl w, mille korral wn = z. Teo1.2. Igal nullist erineval kompleksarvul on n erinevat n-juurt .Tões. Olgu z ei= 0, siis saab esitada z = r(cosA + isinA). Tahame leida w = p(cosfi + isinfi) nii, et wn = z, st pn(cos(nA) + isin(nA)) = r(cosfi + isinfi):Kompl'd on võrdsed siis, kui 1) pn = r, st p = nRjr (reaalarvuline juur) ja 2) nA = fi + 2kPi., st A = Fi+2kPi/n , k Z. Arvestame ka seda, et osa juuri langevad omavahel kokku, st ws = wt, kui As = At + 2kPi, k Z
· Krundi otstarveks on lasteaed Tabel 2. Ehitise tehnilised andmed 2.2. Mahuarvutus Kood Nimetus Maht Ühik 1 VÄLISRAJATISED 11 Etevalmistus ja lammutus 111 Ettevalmistus ja raadamine Ehitusplatsi ettevalmistamine (puude raie, võsa eemaldus jts.) 24 h Kändude juurimine ja teisaldamine kuni 50 m kaugusele 5,0 känd 118 Raadamis- ja lammutusjäätmete vedu ja utiliseerimine Võsa ja puude äravedu 15,0 t 12 Hoonealune süvend 121 Pinnase koorimine 0,3 m paksuse mullakihi koorimine hoone alt ning transport 190,0 m3 krundi kirde nurka max. 75 m
Kasvataja ülesanne on nüüd luua ärriti ja käitumise vahel uus seos, panna laps reageerima nii, nagu temalt oodatakse ja nagu ta isegi õigeks peab. Kui lapsel niisugune ärritikontroll puudub, siis on kõigepealt põhjust kontrollida, kuidas on vanemad lapsele soove esitanud või teda midagi tegema õhutanud. Lapsele antud ärritid võivad olla liiga nõrgad või liiga mitmemõttelised. soovimatu käitumise juurimine ja soovikohase käitumise õpetamine teineteisest sõltuvad. Enne kui lapsele saab uut õpetada, tuleb harilikult kõrvaldada uue õppimist takistav väär mall. Kui mingit soovimatut malli tahetakse kõrvale tõrjuda, ei ole karistamine esmane ega kõige mõjusam vahend, ehkki tasu ja karistust on harilikult esitatud kui kasvatuse nurgakive. Kasvatajal on palju vahendeid, mida ta eri olukordades saab soovimatule käitumisele lõpu tegemiseks kasutada.
1007 Liikluskorraldus summa 1 40000 40000 43479,45 43479,45 1011 Märkimistööd summa 1 37000 37000 40218,49 40218,49 1013 Infotahvlid summa 1 11200 11200 12174,25 12174,25 2001 Raadamine, juurimine ja teemaa-ala puhastamine m2 175000 5,7 997500 6,2 1084268,82 Liiklusmärgi eemaldamine (koos postidega, 2011 vundamentidega jne.) tk 4 23,4 93,6 25,44 101,74 2016 Truupide demonteerimine tk 1 320,4 320,4 348,27 348,27 Bussipeatuste lammutamine (koos oote- paviljoni,
Tooge 2 näidet! Sirget x=a, kus a on funktsiooni f(x) graafiku lõpmatuspunkt, nimetatakse püstasümptoodiks. Sirget y=ax+b nimetatakse funktsiooni graafiku kaldasümptoodiks, kui funktsiooni f(x) graafik läheneb sellele piiiramatult. Näited: Antud juhul on sirge püstasümptoot ja sirge kaldasümptoot 18. Milliseid funktsioone nimetatakse irratsionaalseteks? Tooge 2 näidet! F-ni, mida defineerivas valemis on aritmeetiliste tehete hulgas ka juurimine nimetatakse irratsionaalfunktsiooniks. Näited: , 19. Defineerige sinh(x) ja asinh(x)! Näidake graafiliselt, et sinh(x) ja asinh(x) graafikud on sümmeetrilised koordinaattelgede I veerandi nurgapoolitaja suhtes! 20. Defineerige cosh(x) ja acosh(x)! Näidake graafiliselt, et cosh(x) ja acosh(x) graafikud on sümmeetrilised koordinaattelgede I veerandi nurgapoolitaja suhtes! 21. Defineerige tanh(x) ja atanh(x)! Näidake graafiliselt, et tanh(x) ja atanh(x) graafikud on
δ× = = = + = δK + δL (8) Y KL K L Korrutise suhteline viga on tegurite suhteliste vigade summa. Kui tegureid on üle kahe, siis tuleb summeerida kõigi tegurite suhtelised vead. Jagamistehte suhteline viga on jagaja ja jagatava suhteliste vigade summa. Põhjus on sama mis lahutamise juures: eeldame halvimat. • Astendamine ja juurimine Kui muutuja K võetakse astmele n, siis korrutatakse muutujat K iseendaga n korda. See- ga tuleb astendamise suhtelise vea leidmiseks vastavalt valemile (8) liita muutuja K suh- telist viga n korda ehk korrutada K suhtelist viga astendajaga n. Astendamise suhteline viga on ∆K δ =n = n · δK (9) K √
z1z2; (z1 + z2)z3 = z1z3 + z2z3 z1, z2, z3 C korral Kompleksarvu algebraline kuju: z = (x; y) = (x; 0) + (0; y) = (x;0) + (y; 0)(0; 1) = x + yi; C = {x + yi | x, y R} Tuletatavad tehted: 1. vahe: z1 - z2 = z1 + (-1)*z2 2. jagatis: z1/z2 = z1 * z2-1, kui z2 0 Kompleksarvude vallas säiluvad reaalarvude vallast tuntud tehetega seotud omadused. 2. Kompleksarvu trigonomeetriline kuju. Tehted trigonomeetrilisel kujul antud kompleksarvudega. Moivre'i valem. Kompleksarvude juurimine (Tõestusega). r - arvu z moodul |z|; - arvu z argument; i - imaginaarühik r = sqrt(x2 + y2); cos = x/r; sin = y/r z = x + yi = r(x/r + yi/r) = r(cos + isin) Kompleksarvu z 0 avaldist nurga ja arvu r abil nimetatakse tema trigonomeetriliseks kujuks. Tehted trigonomeetrilisel kujul antud kompleksarvudega: z1 = x1 + y1i = r1(cos1 + isin1); z2 = x2 + y2i = r2(cos2 + isin2) 1. korrutamine: z1z2 = r1r2(cos1cos2 + icos1sin2 + isin1cos2 - sin1sin2) = r1r2(cos(1+2) + isin(1+2)) 2
võrdluseks freesiturbal 200...800 t/ha; melioratiiv-alusturbal 120...150 t/ha (700 m3 /ha). Freesturba pneumaatilisel koristamisel on toodang 150...190 t/ha. Võrdlusena tsükli toodang alusturba tootmisel 8...12 t/ha; pneumaatilisel koristusel 6...8 t/ha aga kütteturbal 10...25 t/ha. 25. Nõuded tootmisväljakutele- Tükkturba tootmisalal peavad olema teostatud kõik ettevalmistustööd (eelkuivendus, puistaimestiku koristamine, ekspluatatsioonilise kuivendusvõrgu ehitus, kändude juurimine ja pinna tasandamine profileerimine). Tükkturbana võib toota nii raba, siirdesoo kui ka madalsoo turvast. Rmin= 20% madalsoos 15%, tuhasus alla 23% (erandjuhul kuni 35%); niiskus GOST järgi 45 (50)%; peenest < 20%. Ekskavaatorturba puhul kuivendusvõrk koosneb väljaku kuivenduskraavidest, karjääri ja magistraalkraavidest. Enne turba kaevandamist kuivenduskraavidest vesi voolab karjäärikraavi, kaevandamise käigus karjääri. Kuivenduskraavide pikkus (L=250..
Sõbrad mitte ei ajenda nii käituma, aga annavad toetuse, julgustuse. IV ÕPILASE ENDAGA SEONDUVAD RISKIFAKTORID (seminari alguses jätkub 07.05.14) 1) koolist eemalejäämine/väljalangemine - individuaalsed õpiraskused: võivad olla ajutised, püsivad, meditsiinilise taustaga, teatud õpioskused on õigel ajal omandamata ja raskused süvenevad - personaalsed suhtumised ja väärtused (kooli suhtes): 'haridust ei ole vaja' selle välja juurimine nõuab aega - madal enesehinnang: seotud õpiraskustega, tunneb,et erineb teistest - mittekohane käitumine koolis: Dreikursi eesmärkide rühmad - väline kontrollikese: motiveerib kõik see, mis tuleb väljast, hinded, taskuraha, kasu - vähene seotus kooliga: ennekõike emotsionaalselt, psühholoogiliselt, eraldiolemise tunne - internaliseeritud käitumine/probleemid: need lapsed, kes kergesti silma ei jää, vb jäävadki 2 silma vahele
12. Millised olid anatoomiliselt moodsa inimese Aafrikast väljarännu põhiteekonnad ja millal nad aset leidsid? Lõunapoolne tee hakkas Aafrika sarvest (70 Kat) ja suundus Pärsia lahe piirkonda (jääajal oli mereveetase madalam). Sealt edasi India (60 Kat) ja Kagu Aasia (50 Kat). Mt Toba vulkaanipurse toimus 74 Kat, mis mõjutas tollast elustikku. Austraaliasse ja Euroopasse jüudsid enam kui 40 Kat. P-L Am Beringi maakitsuse kaudu 14-15 Kat. 3. Mida tähendab puu juurimine? Puu tuleb juurida, et määrata tunnuse polaarsus. Levinum meetod on välisrühma abil juurimine. Juuritud puul on 1 sõlm võetud juureks. Mida lähemal sõlm juurele on, seda vanem. Juuritud puu võimaldab määratleda eellase-järglase suhte sõlmede vahel. 5. Defineeri mõisted: homoloogsed, ortoloogsed ja paraloogsed geenid. homoloogsed geenid geenid, mis on evolutsioneerunud ühisest eellasgeenist ja mille nukleotiidiline järjestus on suures osas sarnane
Korrutamine * a*b
Jagamine / a/b
Astendamine ^ a^b=ab
Märgi ^ saab klahvi-
kombinatsiooniga AltGr+ä,
nähtavale ilmub pärast järgmist
klahvivajutust
Juurimine teisendada a^0,5= a
murruliseks a^(1/3)= 3 a
astendajaks
Excelis on oluline jargmine:
! Valemid algavad vordusmargiga (=);
! valemites kasutatakse konstante, lahtrite aadresse, avaldisi, tehtemarke,
sulgusid ja Exceli funktsioone;
! valemite sisestamise lopetab kas klahv
USA’st oli McKinley. Hisp.kuulutas Kuuba iseseisvaks, kuid ülevõimu võttis seal USA. USA kolooniad (Puerto Rico, Filipiinid, Havai saared). McKinley sai USA’le kolooniad- Puerto Rico ja Hispaania müüs Filipiinud. 1898 annekteeris USA Havai saared. Euroopa koloniaalne ekspansioon Euroopa koloniaalse ekspansiooni põhjused:valge tsivilisatsiooni ülemuslikkus, majanduslikud eesmärgid, poliitiline huvi, rahvuslik uhkus, sotsiaalne-demograafiline surve- barbaarsuse välja juurimine, levis sotsiaalse darwinismi teooria- olelusvõitlus, tugevamad jäävad ellu- nii arvenevad ka kultuurid, etnosed- paremad rahvad hakkavad domineerima. Euroopa ja muu maailma lõimumine (seda võimaldavad tegurid, R. Robinsoni rõhuasetus kohapealse kollaboratsionismile). Terve 19.saj kolonialismi vastu kriitikat ei olnud. Robinson rõhutas aspekti, et kol. ei toimunud ühe poolselt vaid peaaegu alati vastastikuselt- hõivatud alade eliit oli huvitatud sellest, oli kohapeale toetus.
ja kõik veesõidukid. Metsatranspordi jagame veel: 1)mehhaniseeritud, 2) hobu- ja 3) ratsionaliseeritud metsatranspordiks. Viimase hulka kuuluvad jääteed, puitrööbasteed, kitsarööpmelised teed hobuveol ja materjalide vedu spetsiaalselt valmistatud puidu renne mööda. 30. Pinnasteed puiduveol ja nende ehitus. Pinnasteed ühendavad ladusid suuremate teedega. Eestis asuvast metsateede võrgust moodustavad pinnasteed suure osa. Pinnastee ehitus: Esmalt viiakse läbi kändude juurimine. Järgnevalt ehitatakse teekraavid sügavusega 0,8... 1,2 m, põhja laiusega 0,4 m. Kraavidest kaevatud muld läheb teetammi rajamiseks. Peale väljakaevatud pinnase kuivamist tasandatakse teetamm, milleks kasutatakse buldooserit. Liiklus avatakse alles peale teetammi külmumist. Kevadel suletakse liiklus teede lagunemise ajaks. Liikluse käigus tekkinud sügavad rööpad täidetakse kruusa või liivaga. Et teekate oleks vastupidav nii ilmastiku kui ka ekspluatatsiooni tingimustele, peaks ta
(Seemnemaailm 2012). Hariliku lumimarja hooldus isekülvil või levimisel Lumimarjast on raske lahti saada kui ta kord levima hakkab. Ainuke viis on uus võrse lihtsalt välja juurida. Lumimarjal on pindmine juurestik ning selle vigastamine soodustab hoopis juurekasvu. Samuti niidukiga põõsaluse puhastamine uutest võrsetest muudab lõpuks jämenenud tüükad paljunemisvõimeliseks. Seega ainuke viis põõsa iselevimisel sellest täielikult lahti saada on ikkagi välja juurimine (Linna, K. 2011). Elujõulisuse suurendamine Lumimimari on väga vastupidav ja külmakindel. Harilik lumimari talub varju ja kasvab ka hästi kehvemal mullal, kuid eelistab pigem lubjarikast mulda. Talvel võib taim küll mõningatel aastatel külmakahjustusi saada, kuid taastub sellest hästi (Hariduskeskus 2008). Seega võib järeldada, et harilik lumimari ei vaja erilist hoolt, et taime elujõudu suurendada. Viburnum opulus Harilik lodjapuu Lõikamine
........ 96 ennustama maailma .................................. 26 e ..................................................................102 kas matemaatika on raske? .............. 30 Ilusaim valem matemaatikas .......................108 Pähe õppida ei õnnestu .................................30 arvu aste ............................................ 110 Matemaatikal on oma keel ............................31 Juurimine kui astendamise vastandtehe ...... 111 Matemaatikat on keeruline õpetada ..............32 Ratsionaalarvuline astendaja ....................... 113 Matemaatika vajab aega ...............................32 Negatiivne astendaja ................................... 114 innustuseks . ................................. 34 Astendaja null .............................................. 114
need vaaluna paigaldamiskohta. Peale võsarehade võib kogumistöödel kasutada ka rookureid-kogureid, kuid nende ekspluatatsiooniline tootlikkus on 1,5...2 korda väiksem kui rehadel (joonis 3). Kokkuriisutud risu tõstetakse vaalust veokile vastava laaduriga. Juurmismasinad Juurimismasinad on ette nähtud puu maapealse osa ja juurte eemaldamiseks. Võsastunud- metsastunud ala juurimine võib olla valikuline ja täielik. Valikuliselt juuritakse maa-ala pärast laastamist võsalõikuriga. Kõige rohkem jõudu kulub värskete kändude juurimisel. Vanadel lankidel tulevad kännud suhteliselt kergesti maast välja ning juurte külge jääb vähem pinnast. Kännule rakendatav jõud sõltub rakenduspunktist ja suunast. Juurimismasinad oma toimelt jagunevad passiivse ja aktiivse toimega seadmeteks. Oma ehitus ja jõu rakendusviisi järgi jaotatakse passiivse toimega juurimismasinad
Grewingk 1860-ndail. Aritmeetika – arvutamisõpetus. Matemaatikateadus haru, mis tegeleb arvude lihtsamate omadustega ning nendega sooritatavate tehetega.Vanimate kirjalike allikate kohaselt kasutati lihtsamaid aritmeetilisi tehteid luba Vana-Egiptuses ja Babüloonias, kus seda oli vaja hoonete ja püramiidide rajamisel See toimus umbes 2000 aastat eKr. Aritmeetika põhioperatsioonid on liitmine, lahutamine, korrutamine ja jagamine. Aritmeetika alla kuuluvad aga ka tehted protsentidega, juurimine, astendamine ja logaritmid. Astroloogia – taevakehade põhjal tuleviku, saatuse ja isikuomaduste ennustamine. Astroloogiaga tegelevat inimest nimetatakse astroloogiks. Astroloogia põhineb seisukohal, et inimese iseloomu ja käitumist mõjutab lisaks maistele põhjustele ka taevakehade asend tema sünnimomendil. Astroloogide seisukohalt saadavad planeedid välja võnkeid, mis inimesi mõjutavad. Astroloogias lisandub objektiivsetele astronoomilistele andmetele subjektiivne tõlgendus
-2 x2 Joonis 3.2: funktsiooni y = graafik ja selle as¨ umptoodid x-1 25 Paljudel matemaatilistel operatsioonidel on olemas p¨o¨ordoperatsioonid. Nii on n¨aiteks liit- mise p¨o¨ordoperatsiooniks lahutamine, korrutamise p¨o¨ordoperatsiooniks jagamine, astendamise p¨o¨ordoperatsiooniks juurimine. Diferentseerimise p¨o¨ordoperatsiooniks on integreerimine, st funkt- siooni leidmine, kui on teada selle funktsiooni tuletis (ajas kulgeva protsessi kirjeldamine, kui on teada selle protsessi kulgemise intensiivsus antud ajamomendil). 1 a¨ M¨aramata integraali mo ~iste ja omadused Funktsiooni f (x) algfunktsiooniks nimetatakse funktsiooni F (x), mille korral F (x) = f (x). x2 x2
.. või ...): p ⊕ q on tõene parajasti siis, kui p ja q tõeväärtused on erinevad, nt „Ta kas on idioot või on ta geenius”. Lausearvutuse binaarsete tehete koondtabel: pqp&qp∨qp→qp↔qp⊕q 1111110 1001001 0101101 0000110 Lausearvutuse avaldis (liitlause) võib sisaldada mitut tehet ning see tekitab tehete järjekorra probleemi. See esines ka koolialgebras, kus on määratud, et nt avaldises a + b2c – 2/√b tuleb kõigepealt sooritada astendamine ja juurimine, seejärel korrutamine ja jagamine ning seejärel liitmine ja lahutamine. Kui kasutatud on sulge, on sulgude sees paiknevatel tehetel kõrgem prioriteet. Analoogne eeskiri on olemas ka lausearvutuses. Kuna need eeskirjad sarnanevad koolialgebra eeskirjadega, siis saime neid vaikimisi kasutada. Nüüd, kui tehted on defineeritud, saab anda järjestuse eeskirja. Lausearvutuses tehakse sageli nii, et defineeritud
1 0 0 1 0 0 1 0 1 0 1 1 0 1 0 0 0 0 1 1 0 Lausearvutuse avaldis (liitlause) võib sisaldada mitut tehet ning see tekitab tehete järjekorra probleemi. See esines ka koolialgebras, kus on määratud, et nt avaldises a + b2c 2/b tuleb kõigepealt sooritada astendamine ja juurimine, seejärel korrutamine ja jagamine ning seejärel liitmine ja lahutamine. Kui kasutatud on sulge, on sulgude sees paiknevatel tehetel kõrgem prioriteet. Analoogne eeskiri on olemas ka lausearvutuses. Kuna need eeskirjad sarnanevad koolialgebra eeskirjadega, siis saime neid vaikimisi kasutada. Nüüd, kui tehted on defineeritud, saab anda järjestuse eeskirja. Lausearvutuses tehakse sageli nii, et defineeritud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
