Sotsiaalpedagoogika eellugu

sai, kati

Sotsiaalpedagoogika eellugu (1)

Pedagoogika - Sotsiaalpedagoogika teooria ja praktika

3 HALB

Sotsiaalpedagoogika eellugu :

Kehvemate toetamise katsed kesk- ja uusaja vahetuses.
Töö sai uue tähenduse kui seda seostati sotsiaalse enesetundega.
Töökasvatus kujunes sotsiaalprobleemide, sh vaesuse leevendajaks.
Vaesus polnud enam eelmise elu pattude karistus , vaid ajutine seisund.

Esimest korda kasut sots.pedag. mõistet Saksamaal 1840-datel .
J.L Vives (1492-1540)

Arendas orbude ja vaeste laste aitamiseks töökasvatuskeskse pedagoogilise programmi.
Sotsiaalpedagoogika eellugu kestis mitmeid sajandeid, ilma seda sõna kasutamata.
Oluline oli mõtteviisi kujunemine.

F. Bacon (1561-1626)

Kuna tööstus arenes kiiremini Inglismaal, hakatigi esmalt seal protestima eluvõõra skolastika vastu – vaja oli uusi teadmisi.
Bacon rõhutas, et tarkuse allikas peab olema loodus ise, mitte selle kohta kirjutatud raamatud

J.A. Comenius ( 1592 -1670)

Tśehhi kasvatusteadlane (= Komensky ) pidas inimest sooduse osaks, kes allub selle üldistele seaduspäradele.
Kool peab töökorralduse alused võtma looduselt ning NB meeleline tunnetus: kõik, mis mõistuses, on varem tajutud meelte poolt.
Õppimine olgu meeldiv ja huvitav – tuupimist tuleks vältida.

Tema 6 käsku Ehk toimeka inimese moraalikoodeks:

Põlga rahulolu ja huvideta olesklemist,

Räägi, tee, algata alati midagi head,

Oma ülesandeid ära veereta teistele,

Tänaseid töid ära jäta homseks,

Vii töö lõpuni, mitte ära paranda pidevalt,

Alustatut ära jäta pooleli .
J. Locke (1632-1704) Inglise filosoof : õpetada tuleb vaid eluks vajalikku.

Kasvatuse eesmärk: arenda lapse mõistust sedavõrd, et ta soovi korral mistahes teadmisi saaks omandada.
NB enesedistsipliin ehk käitumise allutamine mõistuse kontrollile.
Õppimist seostatagu uudishimuga.

J. J. Rousseau ( 1712 -1778)

Prantsuse pedagoog/filosoof: õppetöö tuleb rajada huvile. Valmis teadmiste asemel arendatagu lastes võimet ise tarkusi otsides neid ühtseks tervikuks liita.
Juba Comenius rõhutas õppeainete vahelist integratsiooni, veelgi enam teeb seda R.

NB töö roll. R: “Tööta inimene on varas !”

LAPSEKESKSUS tol ajal- Tulenes sotsiaalse heategevuse taustal olulist rolli mänginud kristliku ligimesearmastuse ideest , mis rõhutas inimväärikust ja hingeelu rolli. Rousseau: inimene peab elama vastavalt oma olemusele. See on ka LEARNING BY DOING- teooria aluseks.
M. Montessori (1870-1952)

Jätkas eelkäijate ideid, mis omakorda kujunesid eelduseks tänapäevastele meetoditele nagu juhtumitöö ( case study ), eneseabi vms.
Mainitud klassikuid mõjutas oluliselt religioosne initsiatiiv.

D. Diderot (1713- 1784 )

Soovitas eristada kohustuslikke põhiteadmisi nn. täiendteadmistest, mis valmistavad ette mingiks elukutseks.
Sarnaselt Comeniusele pidas ka Diderot vajalikuks, et üldhariduse kõrgemal astmel oleks igal klassil mingi domineeriv põhiaine.
NB: pole midagi uut siin päikese all.

J. Pestalozzi (1746-1827) ajal
Toimus S’veitsis üleminek feodalismilt kapitalismile: maarahvas vaesus, proletatiaat kasvas. Üks osa haritlastest idealiseeris möödunut, tundes rahvale südamest kaasa. Nende hulka kuulus ka P., kes laenatud raha eest ostis talu ning avas seal 1774 .a. isemajandava lastekodu , kus orvud tegid tööd ning said lisaks ülalpidamisele ka hariduse.
Kasvatust käsitles P.-

Ühiskondliku ehk sotsiaalse kasvatusena, mis peab aitama ka kehvematel end ise ära elatada, ja kus keegi ei tohiks oma saatuse suhtes passiivseks jääda.
“Olud kujundavad inimest, aga ka inimene võib ise oma olusid kujundada.”
Kasvatus tugevdagu sisejõudu – arvestades lapse elutingimusi ja individuaalsust.
P. keskendus sotsiaalprobleemide pedagoogilisele profülaktikale ning leevendusele kasvatuskultuuri arendamise kaudu.
Inimese areng toimub protsessina seest välja, mida kasvataja võib vaid toetada, aga mitte muuta. St õppetöö äratagu uinuvaid jõude, mitte ärgu jagagu niivõrd teadmisi.

Olulisimad SP impulsid seega pärinevad Pestalozzilt, kes sotsiaalprobleemide päästerõngaks pidas perekonda ja kohalikku (küla)elu.
Kõik ta projektid olid kantud ideest, et materiaalseid vajadusi rahuldades tekib inimestel kokkukuuluvustunne.
P. pedagoogika oli üldise sotsiaalprogrammi NB osa, mis koosnes erinevatest teraapiatest.
F. Fröbel ( 1782 -1851)

Kasvatuse ülesanne on lapse loomis- ja kujundamistungi rahuldamine, arendamine ja väärmõjude eest kaitsmine. LASTEAIA rajaja ning selle nimetuse kasutuselevõtja.
NB töö roll inimese arengus.

Diesterweg (1790-1866) – sotsiaalpedagoogika isa, ühiskonda vormitagu pedagoogika järgi, mitte kiriku, hirmude ega distsipliiniga. Rühutas sots.ped. tõlgenduses pedag.aspekti viletsusse sattunute aitamisel ja sots.ped. lähedast seotust sotsiaalpoliitikaga.

NB looduspärasus, kultuursus ja isetegevus: lapsel on loomulik tung areneda, kasvataja peab seda vaid stimuleerima.
Sotsiaalprobleemid on sotsialiseerimise puudujääk, mille eest vastutab eeskätt petaja .
Ühiskonda reformitagu mitte kiriku, hirmu ega distsipliini , vaid pedagoogika kaudu.
Haridus on vabastaja (nagu Freirelgi).

1848 a, võeti kasutusele sõna sotsiaalpedagoogika.
Paul Natropi (1854-1924)- kogu pedag.peab olema oma olemuselt sotsiaalpedagoogika ja Hermann Nohl ( 1879 -1960) – sots.pedagoogika on rasketes oludes elavate inimeste pedagoogiline aitamine .
J.H. Pestalozzi (1746-1827)– mõjutas rahvakooli ja lastekodutegevuse laiendamist.
N.F.S. Grundtvig- rahvakoolitusliikumise ideoloog ja algataja
Karl Mager(1810-1858) talle tähendas sots.ped eelkõige üksikisiku kasvatamisele keskendunud individuaalpedagoogika alternatiivi.
Hans Thiersch- ta rõhutab sots.pedagoogika teoorialoomes ja tegevuses lähtumist inimste argielust, reaalsest oludest milles inimesed elavad. Sots.pedag. tõõ on eelkõige inimeste konkreetne aitamine nende pingutustes parema argielu saavutamiseks.
John Dewey ( 1859 -1952) – pragmaatilise pedagoogika teeooria esindaja

.DOCX Laadi alla originaalfail 3 lk · .docx · 176 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-02-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti

176 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kati sai Õppematerjali autor

sotsiaalpedagoogika ajalugu

sotsiaalpedagoogika ajalugu kujunemine sotsiaalpedagoogika

Sarnased õppematerjalid

docx

Sotsiaalpedagoogika

[email protected] sotsiaalpedagoogika I I loeng 12.02.14 Hariduse peamised distsipliinid: pedagoogiline psühholoogia haridssotsioloogia haridusfilosoofia. Kuhu mahub sotsiaalpedagoogika, kas mahub? Pedagoogika teadus inimese kasvatamisest (Hämäläinen). See on ka kasvatamise oskus. Kasvatamine e millegi poole püüdlemine. Pedagoogikat võib seostada sotsialiseerumisega. ,,Inimene võib nimeseks saada vaid kasvate läbi" Immanuel Kant. Sotsialiseerumine protsess, mille käigus õpivad indiviidid oma käitumist reguleerima vastavalt ühiskonnas kehtivatele normidele. (Craig, 2000). Sotsialiseerumist võib pidada sotsiaalse arengu üheks etapiks, teine on

Sotsiaalpedagoogika teooria ja praktika

docx

SOTISAALPEDAGOOGIKA

SOTISAALPEDAGOOGIKA I osa 2.09 loeng Sissejuhatus ainesse sotsiaalpedagoogika: mis on sotsiaalpedagoogika. Pedagoogika ja kasvatuse ajaloofilosoofiline käsitlus. Mis on sotsiaalpedagoogika? Sotsiaalpedagoogika erisugused tõlgendused on seotud erinevate inimese- ja ühiskonnakäsitlustega, moraaliteooriatega, teaduslike suundumuste ja mõttevooludega. Sotsiaalpedagoogika enesemääratlust on mõjutanud paljud ideed ja ühiskondlikud liikumised. Diskussioon sotsiaalpedagoogika üle omab ühiskonnakriitilist iseloomu tähtis, et arutlus sotsiaalpedagoogika ülesannetest oleks seotud vastava ajajärgu ühiskondlike oludega, ühiskonnaanalüüsiga ja arusaamisega, millises ajas tegevus toimub

Sotsiaalpedagoogika

Kommentaarid (1)

Martin241: MÕTTETU MATERJAL!

11:30 08-04-2017

Kõik kommentaarid

.DOCX Laadi alla originaalfail 3 lk