Inimesi narritakse tihti selllepärast, et nad on teistest erinevad (välimuse, kehakaalu, edukuse, majandusliku seisu, oleku või riiete pärast). Põhjuseid on kindlasti veel aga need on põhilised. Kiusajad Kiusajad üldjuhul loodavad kiusamisega saada ise edu, rohkem sõpru või kuulsust. Paljud kiusajad pressivad isegi raha välja, sest neil ei ole seda või ei taha enda oma kulutada. Kiusajad valivad alguses enda ohvriks neid kes ei julge ja ei suuda talle vast hakkata. Kui kiusajal on oma grupp kus on veel selliseid, on kiusajal julgem kiusata ka teisi, sest ta pole üksi ja arvab, et saab kõigist jagu. Lood neist keda kiusatud Nohik- noritakse teda, sest ta hinded on paremad kui mõnel ja on väga eeskujulik õpilane, aga äkki on tema soov saada elus edasi ja soovib kõrget tulemust ja suuremat haridust, mitte nii nagu paljud kes loodavad, et saava Mcdonadisse tööl või koristajaks. *** Poiss kes käib mitu päeva samade riietega- isegi kui
kiusajatele vastu astuda. Ka need kellel on madalam enesehinnang või pärit vaesemast perest. Ohvriteks valitakse just need inimesed, kes on tuntavalt nõrgemad. Esimene samm, mida kiusatav üldse teha saab, ongi probleemist rääkimine! Kiusajateks on tavaliselt need, keda on ennast varem kiusatud, kas kodus või nooremas klassis. Tegelikult pesitseb probleem kiusaja sees, kellel on madal enesehinnang. Kiusajal on vaja välja pressida nii-öelda üleolek ja tunnustus, et saavutada soovitud tähelepanu. Kiusajal puudub võime mõista teiste tundeid ja sageli ei oska ta ise sõber olla ega ka sõpru leida. Osadel on ka omal hirm, et keegi hakkab neid endid kiusama. Sellistel õpilastel on tavaliselt palju energiat ja suur võimuvajadus. Psühholoogilist ehk vaimset vägivalda kogetakse koolis väga erinevates vormides: ühelt
Seda kinnitab Masaki Matsang´i uurimus. Kiusatavatel on palju põhjusi, miks nad midagi ei tee, näiteks: enda süüdistamine, haavatavus, kartus ja tihti nad lepivad sellega, kuidas nendega käitutakse. See on kindlasti vale suhtumine endasse. Kiusajatel on jällegi palju põhjusi miks nad on kiusaja rollis. Sagedased põhjused on näiteks tähelepanu, enesehinnang on liiga kõrge või madal, kodune seisukord on kehv, igavus ja võib olla ka süütunde puudumine. Eks igal kiusajal oma põhjus, mida ta ise ei pruugi teadagi. Koolivägivalla vältimiseks soovitab Susan Swearer vanematel on lapsi mitte õhutada kättemaksule, kui nad oma mure on ära rääkinud ja ka pole soovitav kohe koolis tüli üles lüüa. Kannataja peaks hoopis rääkima sellest ja leidma lahenduse usaldusväärse isiku teel või kui nii ei saa mure lahendatud siis tuleks pöörduda psühholoogi poole. Allikad: õhtuleht,
Kiusamine ja vägivald koolis Kiusamine ja vägivald on koolides olnud koguaeg ja on ka praegu. Sellest, nii lihtsasti kui arvatakse, lahti ei saa. Kiusamise all mõeldakse seda, kui õpilane sattub korduvalt ja süstemaatiliselt teise või teiste tahtliku, negatiivse tegevuse objektiks. Kiusamisega on seotud üldiselt jõusuhete tasakaalustamatus. Jõusuhete erinevus võib põhineda nt vanusel, füüsilistel omadustel, positsioonil rühmas või toetajaskonnas. Kiusajal on võimu või jõudu, mille abil ta saab kiusatu suhtes üleoleku. Kiusamine on seega võimu või jõu väärkasutus. Kiusamine võib olla: · Füüsiline (löömine, nügimine, tee peal ees seismine, takistamine, asjade peitmine) · Sõnaline (sõimamine, narrimine, ähvardamine, väljapressimine, ahvimine ja kommenteerimine, pilkamine, kuulujuttude levitamine) · Sotsiaalne manipuleerimine (grimassitamine, ohkamine, ignoreerimine, teise kõnetamise vältimine)
*Arvuti vallutamine viiruste poolt *Anonüümsed halvustavad sõnumid. Küberkiusamise olemus *Ähvardavate, halvasisuliste e-mailide saatmine *Personaalse või isikliku info väljapetmine ja selle levitamine *Enda kellegi teisena esitlemine *Suhtluskeskkondades teiste alavääristamine, narritamine jms. Küber- ja koolikiusamise vahe *Küberkiusamine toimub küberruumis *Kiusamine toimub õpilase kodus *See on tihti julmem kui koolikiusamine *Võimalus anonüümsusele *Kiusajal on karistamatuse tunne *Kiusatavad et räägi sellest kellelegi *Võimalus väga paljudele väga kiiresti mingit infot edastada. Kuidas tunda ära küberkiusamine? *Kui Sind on halvustatud(kas avalikult või privaatselt) *Kui keegi käib Sulle peale(pressib infot välja) *Kui Sind ahistatakse *Muu Sulle ebameeldiv Mida saab iga inimene teha, et internet oleks turvaline *Ei õhuta teisi kedagi halvustama *Ei kiusa ise kedagi *Kui näen mõnes suhtluskeskkonnas kiusamist, astun vahele
...............................lk7 6.Kuidas diskrimineerimist ära hoida?..................................................................................lk7 7.Seksuaalne kiusamine........................................................................................................lk8 8.Kasutatud kirjandus............................................................................................................lk9 Miks hakatakse kiusama? Enamjaolt pole kiusamiseks palju põhjust vaja, kui kiusajal on igav hakkab ta otsima mooduseid kuidas teistele nalja teha ja endal olemine lõbusamaks teha. Ning hakkab kedagi norima tõukama vms. Kiusatakse neid, kes... · ei löö vastu; · õpivad paremini/halvemini kui teised; · on väikest kasvu; · on paksemad kui teised; · on pikemad kui teised; · on aeglasemad kui teised; · on vaesemad kui teised; · on lihtsalt teistest erinevad. Mida mõeldakse koolikiusamise all?
Elu jooksul toetub ta oma käitumisel eeskujudele, järgides kodust saadud moraalinorme. Seetõttu peaksid lapsevanemad andma oma lastele kodust teadmise, et kiusamine on taunitav. Edasist lapse arengut mõjutab suures osas lasteaed ja kool. Kiusajaks osutub sageli laps, kes soovib saada tähelepanu. Mingil põhjusel ei oska laps oma tunnetega ise hakkama saada, veel vähem seda sõnastada. Tagajärjeks on teistele „haiget tegemine“ , pälvides seejuures tähelepanu. Kiusajal on sageli suurenenud võimuvajadus ja tal puudub süütunne ja empaatiavõime. Mittefüüsiline kiusamine jaguneb kaheks: verbaalne kiusamine ja mitteverbaalne kiusamine. Verbaalse kiusamise all mõtleme hirmutamist, narrimist, solvamist, mõnitamist jne. Arvan, et verbaalne kiusamine on mingil määral paratamatus, sest omavahelisi nalju, kus käib sageli kaasa narritamine, on palju. Näiteks kui algklassides meeldib mõnele poisile mõni tüdruk, siis
pole kodu enam koht, kuhu kiusaja eest saaks peitu pugeda. Herman Hesse teose ,,Stepihunt" peategelane Harry Haller oli mingil määral ühiskonna poolt tagakiusatud, kuid tal oli alati oma katusekorter, kuhu varjuda ning kus ei häirinud teda mitte keegi. Paraku sellist privaatsust ei paku praegune tehnikaajastu. Küberkiusamise korduvust suurendabki see, et Internetis on ohvrid igal ajal ja igas kohas kiusajale kättesaadavad. Kübermaailma loomus võimaldab kiusajal tegutseda salaja ja kustutada oma teo tagajärjed kiiresti ning seetõttu tuleks kindlasti suurendada laste teadlikkust Internetis varitsevatest ohtudest. Hea on näha, et Eestis selle probleemiga üha enam ka tegeldakse. Näiteks politsei on palganud inimesed, kes kaitsevad kodanikke ka võrgukeskkonnas. Politsei- ja piirivalveameti peadirektor Raivo Küüt on kinnitanud, et politsei peab turvalisuse tagamiseks näitama end seal, kus on inimesed, ehk siis ka Internetis
eriteadmisi ja kogemusi, objektiivset suhtumist ja soovi olukord lahendada. (Käesel, n.d.) Tean oma kogemusest, et ükski laps ei tohiks taluda kunagi koolikiusamist. Kiusamine mõjutas kõvasti mu enesehinnangut, kartsin koolis olla, sest ei tahtnud taluda mõnitavaid kommentaare enda välimuse kohta. Pidevalt käisid mul mõtted, et täna ei lähe ma kooli. 1.2 Kiusamise elemendid Elemendid, millest kiusamine koosneb on järgmised: 1. Kiusajal on rohkem võimu kui kiusataval; 2. Kiusamine on sageli organiseeritud, süstemaatiline ja varjatud; 3. Kiusamine on mõnikord olukorra ärakasutamine, kuid kord alanud, on tõenäoline, et see ka jätkub; 4. Kiusamine esineb teatud aja jooksul, kuigi ka süstemaatilistel kiusajatel võib esineda ühekordseid juhtumeid; 5. Kiusamise ohvrit haavatakse kas füüsiliselt, emotsionaalselt või psühholoogiliselt
jooksul korduvad teod teise inimese või inimeste suhtes. Kiusamine on väärnähtus ja põhineb jõudude ebavõrdsusel. Kiusamine on argpükslik tegu ning need, kes kiusavad, teavad, et tõenäoliselt pääsevad nad karistamatult, sest kiusamise ohver ei suuda vastu hakata ning ilmselt ei räägi ta kiusamisest kellelegi. Kiusamine toetub sageli pealt- vaatajatele, kes ei tee selle takistamiseks midagi või hakkavad hoopis kiusajat toetama. Mida sisaldab kiusamine? Kiusajal on rohkem võimu kui kiusataval. Kiusamine on sageli organiseeritud, süstemaatiline ja varjatud. Kui kiusamine on kord alanud, on tõenäoline, et see ka jätkub. Kiusamine esineb teatud aja jooksul, vahel esineb ka ühekordseid juhtumeid. Kiusamise ohvrit haavatakse, kas emotsionaalselt, füüsiliselt või verbaalselt. Kiusamise vormid Füüsiline kiusamine – on kõige sagedasem kiusamise vorm ning esineb
juhtumist kellelegi rääkida, ega oska abi saamiseks kuhugi pöörduda. Kes on kiusaja? Vahest võib kiusaja olla ka see, keda ennastki on kunagi kiusatud. Tema sisse on kogunenud palju viha ja trotsi, mida ta leevendab kaasõpilase peal. Kui palju on olnud juhtumeid, kus kiusaja on kiusatav oma enda kodus. Sel juhul saavad probleemid alguse kodust ja perekonnast. Mõnel teisel juhul võib kiusaja olla lihtsalt väga madala enesehinnanguga. Ja kõige halvemal juhul on kiusajal lihtsalt igav. Meeles tuleks pidada aga seda, et koolivägivald on tõsine õigusrikkumine, aga paljudes koolides ei võeta seda tõsiselt enne, kui asi on üle igasuguste piiride läinud. Koolivägivalla alla kuulub ka vaikiv enamus ehk kõrvalseisjad. Ja just vaikiv enamus saab vägivalla lõpetada. Nii kahju, kui see ka ei ole, on ka meie klass üks suur vaikiv enamus. Ma küll ei ole kindel, kui paljud seda märganud on, aga ka meie klassis on kiusamist ikka veel.
Analüüsides sellise käitumise võimalikke põhjuseid, saab naine aru, mis taolise käitumise tema kolleegide poolt tõenäoliselt põhjustanud on ning kui ta soovib, on tema võimuses seda muuta. Selleks peab ta aga enda kallal vaeva nägema, võib-olla oma silmaringi laiendada, juhul kui teda koheldakse ebameeldivalt just tema harimatuse või sobimatute märkuste pärast. Loomulikult on ka erandeid, nagu on elus igal asjal, sündmusel vms. Näiteks võib tuua koolivägivalla. Kiusajal võib olla olnud raske lapsepõlv, millest tulenevalt on ta ebatolerantne erinevate rahvuste vms suhtes. Samas, vägivald pole aktsepteeritav, seega on selline juhus väga selgelt erand. Tihti jagavad inimesed end kahte gruppi: õnnelikud ja õnnetud. Esimestel läheb korda kõik, mida iganes nad ka ette võtavad ning neil näib olevat kõik olemas. Teistel aga kisub kõik kiiva ja nad näivad olevat elu hammasrataste vahele jäänud. Küsimust :"Kuidas saada õnnelikuks?" esitatakse
aspektist oluline keskkond. Kooli kontekstis on tähtis nii töötajate, õpilaste kui ka lastevanemate arvamus. KIUSAMINE: Mida kiusamise all mõeldakse? Kiusamisega on tegu siis, kui õpilane sattub korduvalt ja süstemaatiliselt teise või teiste tahtliku, negatiivse tegevuse objektiks. Kiusamisega on seotud üldiselt jõusuhete tasakaalustamatus. Jõusuhete erinevus võib põhineda nt vanusel, füüsilistel omadustel, positsioonil rühmas või toetajaskonnas. Kiusajal on võimu või jõudu, mille abil ta saab kiusatu suhtes üleoleku. Kiusamine on seega võimu või jõu väärkasutus. Kiusamine võib olla: · Füüsiline (löömine, nügimine, tee peal ees seismine, takistamine, asjade peitmine) · Verbaalne (sõimamine, narrimine, ähvardamine, väljapressimine, ahvimine ja kommenteerimine, pilkamine, kuulujuttude levitamine) · Sotsiaalne manipuleerimine (grimassitamine, ohkamine, ignoreerimine, teise kõnetamise vältimine)
negatiivsed iseloomujooned (ahne, arg, ebaviisakas, ebasõbralik, isekas, kade, kergesti ärrituv, kibestunud, kuri, lohakas, laisk, mittehooliv, närviline, omakasupüüdlik, pahatahtlik, uhke, õel, ükskõikne), kusjuures kõige sagedamini toodi välja, et kiusaja on ülbe. Sageduselt järgmine kategooria, mis seostus kiusaja iseloomustamisega oli suhte iseloom kiusaja ja kiusatava vahel õpilased leidsid, et kiusajal on rohkem jõudu kui ohvril. Kolmas sagedamini esitatud kategooria seostus kiusaja antisotsiaalse käitumisega (agressiivsus, alkoholi tarvitamine, istuma jäämine, popitegemine, suitsetamine, halb õppeedukus, õpetajatele vastuhakkamine). Ohvrit iseloomustati kõige enam tema isoleeritu ja tõrjutud staatusega ning võimupositsioonil alamal positsioonil olemisega (arg, hirmunud, kartlik, nõrgem, tagasihoidlik, vaikne, eemaletõmbunud, alandlik, kinnine, nukker, vihane). Õpilased
(tagarääkimine, mängudest ja ühistest tegevustest kõrvaletõrjumine) jne. Kui kiusaja saab vabad käed, siis reeglina tegevus kordub ning on sarnase iseloomuga. Oluline on kuisamisele võimalikult ruttu jälile saada, kuna ohvrikäitumisel on pikaajaline mõju indiviidi arengule. Võib kaasneda depressioon, õpiedukuse langus, suitsiidimõtted, madal enesehinnang ja ängistus suhetes ja suhete loomisel. Samuti ka kiusaja puhul tulevikus võivad kiusajal tekkida tõsised probleemid, milleks on tavaliselt kuritegelik ja antisotsiaalne käitumine. Eesmärk võib olla näiteks soovitud asjade saamine, domineerimine grupis jne. Tihti nad on grupi liidrid. Passiivsed see tähendab seda, et laps ei anna mitte mingit põhjust, et teda võiks kiusata. Kahjuks mingil põhjusel peetakse teda nõrgaks ja hea on tema peal rakendada nii füüsilist kui
(Lasteombudsman 2014) korduvalt haiget tehakse sama inimese või grupi poolt mitu korda. Kiusamine ei ole juhuslik ühekordne tüli või vaidlus. Kiusamine võib kesta kuid või isegi aastaid. (Lasteombudsman 2014) raske end kaitsta kiusamine on alati ebavõrdne. Ohver võib olla teistest füüsiliselt nõrgem, vaesem või rikkam, vähem sõnaosavam või muus osas teistest erinev, tal võib olla klassis vähe sõpru või ta ei ole nii populaarne. Kiusajal võib olla palju toetajaid ja seetõttu võib tema ohvriks sattuda igaüks, kes sellesse toetajate ringi ei kuulu. Tavaliselt valib kiusaja kiusamiseks ohvri nõrga koha, sest nii saab ta olla kindel oma üleolekus. Kiusamiseks ei peeta seda, kui kaks enam-vähem ühe tugevusega õpilast vabatahtlikult vaidlevad või kaklevad. (Lasteombudsman 2014) 3. Kiusamise avaldumine Põhikooliealistest õpilastest satub ca 5 - 15 % kiusamise objektiks. Koolitervishoiu
JALUTA MINEMA. Aita last, keda kiusatakse ja vii ta kiusajate juurest minema, ilma et sa kiusajate poolegi vaataksid. Kas tead, et tavaliselt lõpeb kiusamine 10 sekundit pärast seda, kui keegi pealtvaatajatest olukorda sekkub? Palu abi täiskasvanult või hüüa kedagi appi. ÄRA PÜÜA KIUSAJAGA KAKELDA. Ära kunagi püüa kiusaja üle naerda või teda narrida. See teeks lihtsalt olukorra hullemaks nii sinu kui teiste jaoks. USU LAST, KEDA KIUSATI. Kuula, mida neil on öelda. ÄRA LASE KIUSAJAL END TÄHTSANA TUNDA PÖÖRATES TALLE TÄHELEPANU. Ignoreerides kiusajat võtad sa sellega ära tema mõjuvõimu. KIUSAJATELE MEELDIB MÄNGIDA KÕVA MEEST, seepärast alati, kui nad teevad teistele liiga, on neil pealtvaatajaid. Enamikel juhtudel kiusamine lõppeks, kui keegi sinusugune astuks vahele, et kiusamist peatada. TEE KINDLAKS, ET LAPS, KEDA KIUSATAKSE, RÄÄGIB SELLEST TÄISKASVANULE. Paku end temaga kaasa minema. Kui ohver ei taha sellest
EPEDH-1 Tallinn 2012 Kiusamise definitsioon Kiusamine on ühe või mitme inimese negatiivne ja sageli agressiivne või manipuleeriv tegu või teatud aja jooksul korduvad teod teise inimese või inimeste suhtes. See on väärnähtus, mis põhineb jõudude ebavõrdsusel. Kiusamine sisaldab järgmisi komponente: 1. Kiusajal on rohkem võimu kui kiusataval. 2. Kiusamine on sageli organiseeritud, süstemaatiline, varjatud. 3. Kiusamine on mõnikord olukorra ärakasutamine, kuid kord alanud, on tõenäoline, et see ka jätkub. 4. Kiusamine esineb teatud aja jooksul, kuigi ka süstemaatilistel kiusajatel võib esineda ühekordseid juhtumeid. 5. Kiusamise ohvrit haavatakse kas füüsiliselt, emotsionaalselt või psühholoogiliselt. 6
On pealtnägijaid ja võimalik, et ka sekkujaid. See võib alata äkkmõtte ajel ja koolikoridoris. Ja lõppude lõpuks on olemas kodu, kuhu võib alati pageda. Küberkiusamine näitab, et me ei ela enam musklite ajal. Küberkius eeldab kavalust, häid tehnilisi vahendeid ja vahel ka korralikku eeltööd. Soovite veel erinevusi? "Esiteks, küberkiusaja võib jääda nähtamatuks. Teiseks, kiusatav on internetis kättesaadav seitse päeva nädalas ja ööpäev läbi. Kindlasti on kiusajal ka teistest paremad interneti- ja arvutiteadmised ning vahendid," räägib Tartu Ülikooli magistrant Karin Naruskov, teadaolevalt ainus küberkiusamise uurija Eestis. Oma bakalaureusetöös küsitles ta 4 kahe Tartu kooli 6.-9. klassi õpilasi. Ankeedile vastas 76 last, 38 poissi ja 38 tüdrukut. Uurimistööst selgus, et kiusajaid oli 28% ja ohvreid 37% kõigist vastanutest. (Siimets, 2008) Küberkiusaja on:
oskuslikku suunamist. Siinjuures saab olla õpetaja see isik, kes loob õhkkonna, kus laps tunneb end turvaliselt ja rühma kuuluvana. 7. Kiusamise määratlus. Kiusamisteema eripärad koolieelses eas. Kiusamise põhjused koolieelses eas. Kiusamine on defineeritav kui konkreetne agressioonivorm, mis teostatud ilma provokatsioonita ja korduvalt tugevama lapse poolt nõrgema lapse suhtes ( Olweus, 1999, viidatud Ladd, 2005, ka Rigby, 2005). Kiusajal on rohkem võimu kui kiusataval. Kiusamine on sageli organiseeritud, süstemaatiline ja varjatud. Enamasti kui kiusamine on kord alanud, on tõenäoline, et see ka jätkub, kuid vahel esineb ka ühekordseid juhtumeid. Kiusamise ohvrit haavatakse, kas emotsionaalselt, füüsiliselt või verbaalselt. Eakaaslastevaheline agressioon võib olla oma olemuselt nii otsene, vahetult ohvrile suunatud füüsiline ja sõnaline kahju tekitamine kui ka kaudne
jää, vb jäävadki 2 silma vahele 2) kiusamisega seotud Kiusaja: - impulsiivsus, koleerilisus - dominantne isiksus - puudub empaatia - raskused reeglite omaksvõtmises: seotud isiksusejoontega, dominantsusega, rahutusega: miks pean? - madal frustratsioonitaluvus - positiivne suhtumine vägivalda - füüsiline tugevus (poisid) - järk-järgult kahanev huvi akadeemiliste saavutuste vastu: kiusajal kogemus, et saavutab asju elus muul moel, jõuga Ohver: - ettevaatlik: iseloomult, käitumisega; seda näha lapse kõnnakus. Laps kes kardab, näitab seda oma kehakeelega välja - sensitiivne, tundlik: ülemäära vb isegi; tajuvad asju suuremana kui need tegelikult on, rohkem enda vastu suunatud tegevustena, kui kiusamiskäitumine lapse suhtes on toiminud pikka aega, siis on see vastav
annaabi.ee 
