Hämäläinen „Sissejuhatus sotsiaalpedagoogikasse“ (0)

J. Hämäläinen „Sissejuhatus sotsiaalpedagoogikasse“
Milline on sotsiaalpedagoogika ?

• pidevas arengus
  
• ei seostu konkreetselt objektiga
  
• tundlik ühiskonda mõjutavate voolude suhtes
  
• Püüe toimuvat aktiivselt mõjutada
  
• Tuleviku kujundamine, nii indiviidide, kollektiivi kui ühiskonna seisukohalt
  
• Kindel poliitiline kontekst
  
• Ühiskonnakriitiline iseloom
  
• Teooria määrab praktika
  
• Hädasolijate aitamine , tõrjutuse pidurdamine ja leevendamine, ühiskonda integreerumisele kaasaaitamine
  
• Inimeste mõjutamine kollektiivis ja kollektiivi kaudu
  
• Indiviidi arengu mõjutamine
  
• Rõhuasetus on sellel, kuidas indiviid integreerub ühiskonda, selle tegevussüsteemidesse ja kollektiividesse!
  
• Kasvatuse keskne tähendus ühiskonna arengus
  
• Mida probleemide lahendamiseks võib teha ja peab tegema
  
• Sotsiaalpedagoogiline teooria:
  
  • Enesemääratlusteooria- analüüsib sots.ped põhisisu, kujundab küsimusteasetuse iseloomu, asend teadusena , õppeainena, ühisk. tegevusssteemina
    
  • Raamteooria – teadusalade toeeria, nähtused, millega kokku puututakse
    
  • Meetoditeooria – töömeetodid
    
• Tegevusideed ja –traditsioonid, tegevuse eesmärgid ja viisid
  
• Teooriaid ühendab pedagoogiline raamistus ja mõtteviis
  
• Teadmised sellest, kuidas asjad on kui ka sellest , kuidas need peaksid olema ja kuidas selles suhtes toimida.
  
• Väärtuse ja tõsiasjade ühtesobitamine
  
• Otsib probleemidele praktilisi lahendusi
  
• Eetiline reflektsioon
  
• Multikontekstuaalsus, paljuobjektsus
  
• Ühiskonna tegevussüsteemina eri maades erinevad avaldumisvormid
  
• Sündinud vastusena ühiskonna kiirele industrialiseerimisele, eriti aga probleemidele, mis on seotud noorte integreerumisega ühiskonda
  
• Idee ja tegevuse terviklikkus
  

Ühiskonna tegevussüstemina- sotsiaalsete probleemide tõkestamine ja leevendamine
Teadusena, koolitus ja tööalana- otsib pedagoogilisi vahendeid vaesuse, abituse ja hälbiva käitumisega seotud probleemide käsitlemiseks ja lahendamiseks.
Sotsiaaltöö viitab ametialale, praktilise ametialasele tööle ning ajalooliselt kujunenud ametlikele institutsioonidele.
Sotsiaalpedagoogika on üheks sotsiaaltöö raamteaduseks.
Sotsiaalpedagoogiline aspekt sotsiaaltöös puudutab seda, kuidas integratsiooniprobleemidega liituvaid kannatusi saaks ja tuleks leevendada.
Olemuselt rakendusteadus , mis on sündinud vajadusest mõista, teoreetiliselt analüüsida, ning arendada seda pedagoogilist tegevust, mis on suunatud sotsiaalsete hädade ja sotsiaalsete probleemide pidurdamisele ja leevendamisele ning heaolu edendamisele.
Ilma sots.ped teoorialoometa on võimatu arendada sots.ped praktikat.

• Puudutab nii seda, kuidas asjad on, kui ka seda, kuidas need peaksid olema
  
• Kuidas kohelda inimesi, kes ei integreeru ühiskonda tavalisel viisil, vaid muutuvad tõrjututeks, käituvad hälbivalt ning marginaliseeruvalt.
  
• Uurimisobjektid
  
  • Kasvuprotsessid, mille tulemusena kujuneb ühisk. integreerumine , sotsiaalne teovõime, ühiskondlik identiteet , osalemine ja osasaamine ning piisav toimetulek ühiskonnaliikmena.
    
  • Probleemid, mis on ühiskonda integreerumisel eluviisi, osalemist ja toimetulekut tagavates ühiskonna tegevussüsteemides ja kollektiivides
    
  • Pedagoogiline tegevus, mille eesmärgiks on edendada inimese funktsioneerimist ühiskonna täisväärtusliku liikmena ning takistada ja leevendada integratsiooniprobleeme, tõrjutust ja muud viletsust.
    

Põhiteemad:

• Inimese subjektsuse kujunemine ning selle kasvatuslikke ja ühiskondlikke eeldusi, eriti subjektsuse kujunemisel ilmnevaid probleeme ja puudusi ning pedagoogilist tegevust nende korrigeerimiseks.
  
• Toimetulek ja selle tugevdamine elukaarel, laste ja noorte sotsiaalse invaliidistumise psühhosotsiaalsetest komponentidest ning nende aitamisest, inimese sotsiaalne tegevusvõime ja ühiskonda integreerumine, indiviidi elukäigu kujundamine ning mina- ja meieidentiteedi moodustamine.
  
• Subjektiks kasvamine oludes, mis ohustavad subjektsust
  

• Sotsiaalpedagoogika on huvitatud nendest õppimis- ja kasvuprotsessidest, mille kaudu moodustub ühiskondlik teovõime ja sotsiaalne identiteet ning saavutatakse iseseisvus ja piisav eluga toimetulek.
  
• Teadmiste hankimine juhtumiuuringutest ja kvalitatiivsete uurimismeetodite kasutusvõimalustele üldse.
  
• Küsimusteasetus peab sisaldama sotsiaalse ja pedagoogilise ühendamisest tulenevat vaatenurka.
  
• Oluline koht ajaloolisel uurimusel
  

Psühhosotsiaalsed tegevusalad:
Sotsiaalteaduslik - rõhutatakse inimese sotsiaalse asendi, olukorraga ja isiksusega seotud küsimusi.
Sotsiaalpoliitiline – materiaalsete, sotsiaalsete, psüühiliste ja füüsiliste energiavarude tagamine.
Üldpedagoogika on suunatud kodanike sotsialiseerumise ja tööturule kvalifitseerumise küsimustele, sotsiaalpedagoogika käsitleb inegratsiooniprobleeme.
Sotsiaalpedagoogika areng

• Mõistet kasutati esmakordselt saksamaal 1840.
  
• Tegevus vanem kui mõiste
  
• Juba antiikajal mõisteti kasvatuse keskset tähendust ühiskonna arengule
  
• Kesk- ja uusaja piiril tärganud püüdlused leida lahendust hädasolijate aitamiseks
  
• Seotud renessansi ja valgustusaja ideedega ning neist alguse saanud eluviisi moderniseerimisega.
  
• Rõhutati inimese võimalusi nii indiviidi kui ühiskonnaliikmena võtta oma saatus enese kätesse.
  
• Humanistlik renessanss pööras tähelepanu aadlisoole
  
• Usupuhastus suunatud rahvakasvatusele, rõhutas kasvatuse sotsiaalset tähtsust
  
• Uusajal kasvatus indiviidi ja ühiskonna suhte seisukohast .
  
• Pedagoogiline vastus industrialiseerimise ja urbaniseerumise tagajärjel kujunenud ühiskondlikule murrangule: kollektiivsuse nõrgenemine, sotsiaalne killustumine, sotsiaalsele kaitsetus ja uut tüüpi sots. probleemidele.
  
• Tähelepanu laste ja noorte kasvatusele, kodu toetamine, täiendamine ning kompenseerimine .
  
• Töölisklassi küsimus
  

Varane sotsiaalpedagoogika eelteaduslik periood
Sotsialpedagoogika teoreetikuteks peetakse vastavalt sots.ped mõiste tõlgendusele neid, kes on rõhutanud hädasolijate aitamist ja visandanud pedagoogilisi strateegiaid sotsiaalsete probleemide pidurdamiseks ja leevendamiseks.
Juan Luis Vives (1492-1540) visandas laiaulatusliku sotsiaalse uuendusprogrammi haigete ja vaeste aitamiseks inimväärsele elule. Nõudis rahvakoolituse laiendamist ja avaliku võimu vastutust sotsiaalsete ebakohtade likvideerimisel.
Usupuhastus andis tõuke rahvakoolituse arengule, pöörates tähelepanu peale piibli sõnumi levitamise ka sotsiaalsetele ja moraalsetele eesmärkidele.
August Hermann Francke (1633- 1727 ) saksa pietist, rajas Halle asutused, kuhu kuulus lastekodu , „vaestekool“, „saksa kool“, ladinakool, pedagoogikum ja õpetajate seminar . Rajas teed pedagoogiliste vahendite kasutamisele ja arengule võitluses materiaalse ja vaimse viletsuse vastu.
Jan Amos Comenius ( 1592 -1670) tšehh, kelle ideedes ühendusid usupuhastusliikumise ja humanismi traditsioonid. Nägi inimese kasvamist elukestva protsessina ja visandas sellele vastava koolitussüsteemi, mis kataks kogu inimese elukaare.
Jean Jacques Rousseau (1712-1778) individualistlik pedagoogiline teooria, mis mõjutas sotsiaalsete aspektide esiletõusu pedagoogikas. Teerajaja lapsepsühholoogilistele uurimustele. Mõistis kasvatuse ja ühiskondliku elu, pedagoogika ja poliitika kokkukuuluvust.
19. saj jooksul toimunud tööstusrevolutsiooni käigus , laienes ja mitmekesistus rahvaharidustegevus. Selle raames pöörati tähelepanu sotsiaalsetele aspektidele ning arendati pedagoogilisi programme hädasolijate probleemide lahendamiseks. Tekkis ulatuslik pedagoogiline liikumine, mida motiveerisid sotsiaalsed eesmärgid.
Teaduslik sotsiaalpedagoogika
Teadusena hakkas sots. ped arenema siis, kui hakati süsteemselt analüüsima selle tegevuse teoreetilisi aluseid, milles põimusid sotsiaalne ja pedagoogiline aspekt.
Karl Mager(1810-1858) ja Adolph Diesterweg(1790-1866) võtsid esimesena kasutusele sotsiaalpedagoogika mõiste ja seletasid selle sisu.
Mager- kasvatuslik uurimuse osa, milles käsitletakse kasvatuse ühiskondlikke seoseid .
Diesterweg- rõhutas pedagoogilist aspekti viletsusse sattunute aitamisel.
Paul Natorpi(1854-1924) ja Herman Nohli( 1879 -1960) teoreetilised konstruktsioonid, kus oli ühine idee inimväärikusest, ühiskondlikust demokraatiast ja kasvatuse esmajärgulisest tähtsusest võitluses viletsuse vastu.
Klaus Mollenhauer(1928-1998) – ühiskonnakriitiline sotsiaaluurimus ja mõtteviis.
Herman Giesecke (1932) rõhutab modernse sotsiaalpedagoogika ühiskonakriitilist ja emantsipatoorset olemust ning muutuste vältimatust sotsiaalpedagoogilises mõtteviisis.
1960. aastatel pöördepunkt Saksa traditsioonis – realistlik ja emantsipatoorne.
Jane Addams (1860-1935) sotsiaalreformistlik programm, mis sai mõjutusi John Dewey progressiivsest kasvatusideedest ja inglise settlement-liikumise ideedest.
Bengt Madsen – defensiivne ja reaktiivne strateegia muutus ofensiivseks ja preventiivseks.
Sotsiaalpedagoogika eesmärgid erinevatel kümnenditel
1950. sõnakuulelik
1960. kohanev
1970. passiivselt normaliseeruv
1980. inimese normaliseerumine tema aktiviseerimise kaudu
Sotsiaalpedagoogika areng teadusena on toimunud teadusteoreetiliste ja metodoloogiliste suundade konfliktides .
Sotsiaalpedagoogiline praktika

• Sotsiaalpedagoogika suunab kasutama ja arendama vastavaid töövorme.
  
• Sots.ped lähenemine on vajalik seal, kus inimestel on raske integreerumisel, enesele koha leidmisel ja eluks vajaliku toimetulekuvõime saavutamisel.
  
• Püüd mõista, mis ühiskonnas toimub, ning suhestada praktiline tegevus arusaamadega sotsiaalsete probleemide olemusest, põhjustest ja mõjudest.
  
• Ühiskond määratletav inimese kasvukeskkonnana, mille nähtusi hinnatakse ennekõike indiviidi arengvõimaluste seisukohast.
  
• Eneseabi ja selleks vajalike tingimuste loomine
  
• Subjektsus !
  
• Dialoogilisus, kollektiiv kasvatuspotentsiaali kasutamine ja arendamine, põlvkondi ületav mõtteviis, eneseabile aitamine, kriitilise teadlikkuse äratamine, inimese kasvamise üldine toetamine, aktiivsus, osalemine ja osasaamine.
  
• Kollektiivsus indiviidi huvides!
  
• Kollektiivide pedagoogiline arendamine.
  
• Tõrjutuse asendamine positiivsete teguritega.
  

Strateegiad

• Sokraatiline meetod – inimesel aidatakse ise jõuda mõistmisele
  
• Aktiivsus, kollektiivsus, elamuslikkus
  
• Looval tegevusel põhinevad töövormid (aitab end analüüsida, süvendada enesetundmist)
  
• Dialoogiline lävimine
  
• Teraapia
  
• Interaktsioon
  
• Identiteeditöö – enesetundmine ja tugev sotsiaalne identiteet (tuleviku visandamine)
  
• Elukäigu teadlik suunamine!!
  
• Väärtused ja väärtuskasvatus, ilmneb selles, mida inimene tahab, väärtustab.
  
• Integreerumine peab toimuma tugevdades inimese subjektsust ja osalemist
  
• Sotsiokultuuriline innustamine – soodustada kultuurilist osalemist ning innustada inimesi eluviisi parandavale kriitilisele ja loovale tegevusele.
  
• Keskustelutöö – identiteeti loov ja tahet arendav keskustelu inimestega nende eluloost, olevikust ja tulevikust .
  

Sotsiaalpedagoogika objektide grupid

• Puudulikult arenenud inimese ühiskondlik subjektsus, osalemine, eluga toimetulek jne.
  
• Identiteedi- ja integratsiooniprobleemid multikultuurses keskkonnas
  
• Integratsiooniprobleemid rahva kui terviku tasandil
  
• Töö erinevate gruppidega eeldab vastavate probleemide tundmist
  
• Preventiivne töö!
  
• Koostöös psühhiaatrilise abiga
  
• Spetsiifilised probleemid nõuavad sekkumisprogramme( koolikiusamine , liiminuusutamine jne, töökiusamine, perevägivald, võlad ..)
  
• Ideede ja põhimõtete kohandamine vastavalt olukorrale, sotsiaalpedagoogika teooriast lähtuvalt.
  
• Preventiivse funktsiooni rõhutamine toob kaasa sotsiaal- ja üldise pedagoogika piiri ähmastumise.
  

Integratsioon ja emantsipatsioon

• Ühelt poolt ühiskonda integreerumine, teiselt vabanemine eneseteostust pärssivatest ühiskondlikest piirangutest.
  
• Isiklik suhe ühiskonna ja institutsioonidega
  
• Ühiskondlik vabadus saavutatakse vaid integreerudes ühisk. tegevussüsteemidesse ja ühisk. valitsevasse sotsiaalsesse korda.
  
• Muutuvas sotsiaalses süsteemis võib hälbiv käitumine saada heakskiidu ja vastupidi.
  

Rõhutute pedagoogika

• Paulo Freire – eesmärk õhutada ühiskondlikku ja poliitilist emantsipatsiooni
  
• Loodud toimima Ladina-Ameerika kontekstis
  
• Kes on rõhutud ja kuidas neid pedagoogiliselt aidata?
  
• Dialoogiline kasvatuspraktika
  
• Elemendid marksistlikust ühiskonnateooriast kui ka teoloogilise vabanemise ideest
  
• Eesmärk ühiskondlike võimustruktuuride radikaalne uuendamine
  
• Kahe võrdõigusliku ja vaba inimese dialoog , isiksuse kasv ja ühine probleemilahendus
  
• Personaalsuse kujunemine kollektiivis
  
• Kultuuriline vabanemine
  
• Kriitilise teadlikkuse kasvatus
  

Hilismodernistliku ühiskonna väljakutsed

• Indiviidikeskne ühiskonnamudel
  
• Integreerumine uutesse sotsiaalsetesse süsteemidesse teiste protsesside kaudu
  
• Elukestev õpe, tõrjutuse oht alakvalifitseeritutel
  
• Infotehnoloogia mõjutused
  
• Tähelepanu valikutel ja tahtekasvatusel
  
• Juhused, raske ennustada muutusi
  
• Üldine tõrjutus
  
• Hariduse olulisus!!
  
• Tööturult välja jäänud inimeste kaasamine!!
  
• Tugevustele suunatud lähenemine
  
• Aegunud kasvatumudelid
  

Sotsiaalpedagoogika võimalused ja piirid

• Sotsiaalsete probleemide pidurdamine ja leevendamine pedagoogiliste vahenditega
  
• Inimeste toimetulekut toetav pedagoogiline tegevus
  
• Täiendamine
  
• Hägune piir eesmärkide ja vahendite vahel – argielus kujunevad protsessid
  
• Raamistik ja tõlgendus
  
• Strateegiad!
  
• Täiendavad teiste teaduste ja mõttetraditsioonide tõlgendusi
  
• Sotsiaalpedagoogika tõlgendused inim-, ühiskonna-, teadus- ja ajalookäsitluse põhjal
  
• Näha võimalusi ja teadvustada piire!
  
• Kõiki sotsiaalseid probleeme on võimalik käsitleda pedagoogilisest aspektist.