Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

MUUSIKAAJALUGU konspekt gümnaasium (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas arenes vaimulik muusika Eestis 13-18 sajandini?

Keskaeg
Noodikirja areng
Etappe on kokku 6.
  • Neuma- märk, millega pandi kirja helisid
  • Noodijooned- punane ja roheline joon, do ja fa
  • Iga noodi jaoks võeti kasutusele eraldi joon, võis olla kuni 10 joont
  • 11. Sajand Guido Arezzost , võtab kasutusele 4 joont ja joonevahed, erinevatel helidel silpnimetused
  • 12. Sajand kasutusele võetakse kandilised noodipead, kvadraatneuma
  • 13. Sajand Franco Kölnist, rütmisüsteem, mis on aluseks tänapäeva noodivältustele
    Ilmalik muusika
    Goljaarid - inimesed, tänu kellele me ilmalikust muusikast üldse midagi teame.
    11-13 sajand rüütli kultuuri kuldaeg
    Rüütli laulikud Lõuna-Prantsusmaal trubaduurid Bernart de Ventadorn
    Põhja-Prantsusmaal truväär Adam de la Halle
    Saksamaal minnesingerid ehk lembelaulikud Walter von der Vogelweide
    Algselt pidi rüütli laulik olema seisuselt rüütel, hiljem asi muutus.
    Rüütli laulikud võisid olla ka naised. Akvitaania Eleonore , Marie de Champange, Beatrice de Dia
    Teemad:
    Käidi südamedaami akna taga laule laulmas.
    Keskaja tähtsaimad instrumendid
    Lauto , rebekk, fiidel , portatiiv, rataslüüra
    Reformatsioon
    1517
    Martin Luther

    Lutheri e. Protestantlik koraan :
    Luther on ise teinud ka laulu viise
    „Üks kindel linn ja varjupaik
    Vastureformatsioon Trento kirikukogu 1545-1563
    Giovanni Pierluigi da Palestrina
    ILMALIK MUUSIKA
    Itaalia: madrigal - väga head värsitekstid, mõeldud koorekihi jaoks, Gesualdo ja Marenzo
    frottola-( villanella , balletto)
    Inglismaa: kõik see, mis Itaalias, John Dowland, Thomas Morley
    Kodune ül: youtube John Dowland
    Prantsusmaa: Chansonn (kiire, aegl.), Janequin
    Saksamaa: meistersingerid, Isaac
    Renessanss
    14.-16. Sajand
    8.saj eKr- 4.saj pKr Antiik-Kreeka
    4.saj-13saj. Keskaeg
    13.saj-16.saj Renessanss
    Antiik-Kreeka mõjutused skulptuurides , arhitektuuris, kunstis.
    Inimene
    Leonardo da Vinci
    Kunst :
    • Perspektiiv - maalile anatakse sügavus
    • Kompositsiooni reeglid- ülesehitus
    • Looduse ülitäpne kujutamine
    • Valguse ja varju kujutamine
    Faktid:
  • Renessanssi ajal hakkasid kujunema linnriigid.
  • ÕPITI TUNDMA ANTIIKAAJA KUNSTI, FILOSOOFIAT , TEADUST JA IGAPÄEVA ELU.
  • Inimest hakati pidama oma saatuse peremeheks, kes mõjutab ajaloo käiku .
  • Maalikunstis kujutatakse reaalset maailma, kus inimesed elavad.
  • Inimesed küll usukusid Jumalasse, kuid kirik ei olnud enam kõige dikteerija. HUMANISM
  • Hakati kasutama modelle, keda tundma õpiti- arenes anatonoomia.
  • Matemaatikat hakati pidama väga tähtsaks kunstis ja elus.
  • Kunsti eesmärk polnud mitte jäljendamine , vaid ilusate teoste loomine.
  • Maalikunstiga hakati kaunistama ka muid kohti peale kirikute.
  • Avastati perspektiiv, see muutis täielikult nägemust maailmast.
  • Hakati kasutama tulirelvi.
  • Leonardo Da Vinci oli vasakukäeline.
  • Avastati Ameerika. Maailmapildi avardumine.
  • Itaalias tekkis pangandus.
  • Meestel olid riiete all kaitseks rõngassärgid.
  • Uurid.
  • Tulid eraldi magamisriided, pükstel tuli esiklapp, tuunikas arenes välja särk .
  • Otsaesine pidi hõivama 1/3 daami näost, näeb tark välja.
  • Naistel oli pikk ja kitsas nina, väike ja korallpunane suu, sirge rüht, ei tohtinud olla paks ega peenike , kontsakingade eelkäijad.
  • Kasutati palju siidi ja sametit, juukseid kaunistati pärlite ja paeltega, kanti palju ehteid.
  • Pisikesed lapsed kandsid samasuguseid riideid nagu täiskasvanud.
  • Tekkisid täpsed iluideaalid.
  • Galileo Galilei konstrueeris termomeetri ja teleskoobi .
  • Blondid juuksed olid erit hinnatud. Pleegitati
  • Firenze
  • Suur katk
  • Shakespeare – „Kuningas Lear “, „Tõrksa taltsustus“
  • Gutenberg leiutas trükipressi, nõudlus raamatute järgi suur
  • Mona Lisa“, Leonardo Da Vinci
  • Sündis Karl V, kõige võimsam valitseja.
  • Itaalia õukonnas hakati harrastama balletti.
  • Loodi esimene botaanikaaed , Badova.
  • Konstatinopol hävib
  • Esimesed jumestamisvahendid
  • Kunstnik peab olema isikupärane ja tal on nimi.
  • Palazzo
  • Huvi mineviku vastu
  • Päike ei tiirle ümber Maa vaid Maa ümber päikese
  • Proosakirjandus Givonni Bocaccio
  • Magalhaesi ümbermaailma reis
  • Arhitektuuris saavutati tervikmulje.
    Renessanssi ajastu muusikas
    14.saj Ars Nova- Uus kunst
    Philip de Vitry
    15-16. sajand madalmaade koolkond
    Piirkond, mida ühendab Burgundia Hertsogiriik ja flaami keel
    Seal tekib Euroopa muusika, sest seal on soodne tingimus kunsti teha- raha, rahulik, ilus piirkond.
    Tekib ühtne arusaam muusikast, muusika iluideaalid.
    Kõige tähtsamad muutused:
  • Hakatakse tähelepanu pöörama ilusale meloodiale
  • Sõnade tekst ja muusika rütm peavad kokku minema
  • Tekib uus harmoonia (terts ja sekst inetrvallid)
  • Pannakse paika polüfoonia reeglid
  • Bass
    Muusika žanrid:

    Barokk
    (barocco- portugali keeles lopergune pärl)
    17-18. saj I pool
  • 16. Saj lõpus viiul saanud peaaegu sama kuju ja ehituse nagu tänapäeval => ansamblite ja orkestrite tekkimine, instrumentaalmuusika
  • 16.saj lõpp Itaalias ooper => vokaalsümfooniline muusika
    Louis XIV
    Louis XV
    Peeter I
    Põhjasõda - Eestimaa läks Venemaa koosseisu
    Gustav Adolf- 1632 Tartu Ülikool
    17.saj eesti keelne kirjandus
    Teadus ja tehnika:
    Kunst
    Kirjandus
    • Inimene oli seesmiselt lõhestunud ja allakäinud
    • Musketäride ajastu (Louis XIII)
    • Esimene Inglise koloonia Põhja-Ameerikas

    Instrumentaalmuusika
    • Charpentier „Te Deum“
    • Poogenpillid: viiul, vioola e. altviiul, tsello , kontrabass
    • Stradivari , Amati, Guarneri - perekonnad, kes ehitavad ja valmistavad viiuleid (elavad Itaalias Cremonas)
    • Viiuliperekonna pillide populaaruse põhjused: ilus kõla, neid pille on võimalik häälestada
    • Barokktriod: meloodialiin, harmoonia saade akordid , bass
    • Nummerdatud bass e. generaal bass- heliloojad kirjutavad nootidena meloodia, bassi, harmooni numbritega muusika alla
    • 17. Saj instrumentaalmuusika buum üle Euroopa, instrumentaalorkester
    • Pachelbel- „Canon“
    • Žanr : 1) kontsert soolopill + orkester ( I kiire, II aeglane, III kiire)

    2) concerto grosso (suur kontsert) soolopillide grupile ja orkestrile, kes mängivad vaheldumisi
    3) orkestri süit ( 1) allemande - aeglane, 2)courant- kiire, 3) saraband - väga aeglane, 4)gigue- väga kiire)
    Kodus: muusikaväliseid fakte barokist (5)
  • Sünnimaa Itaalia
  • Arhitektuuri iseloomustas sümmeetria, paraadlikus, eenduvad ja taanduvad pinnad, ornamentaalsete ehisdetailide rikkus.
  • Itaalia maalikunstnikud eelistasid soojasid ja küpseid toone
  • Prantsusmaa maalikunstis valitses klassitstistlik suund
  • Barokk ei ole ühtlane ja üleeuroopaline stiil
    Vokaalmuusika
    ABA da capo al fine
    Ooper ja oratoorium
    Esimene ooper 1597 Firenzes Jacopo Peri
    1637 esimene ooperiteater
    17. sajandi lõpuks 18 ooperiteatrit Veneetsias
    Ooper= näitemäng , kus kogu tekst kantakse ette lauldes
    Sooloosa- solist
    Rahvas-koor
    Saade-orkester
    Ooperikeeleks jääb itaalia keel
    Populaarsemad teemad antiikajastu ja ajalugu
    Opera seria - tõsine ooper
    Opera buffa - koomiline ooper
    1600 esimene oratoorium Roomas
    Oratooriumis näitemängu pole, vaimulik teema
    Ooper ilmaliku teemaga
    Georg Friedrich Hendel ( sakslane , kuid oma heliloojaks peavad inglased ) 1685 -1759
    Tema isa pööras ta haridusele väga tähelepanu
    Vokaalmuusika suurteosed
    Instrumentaalmuusika(orkestri- ja kammermuusika - väikesele kooseisule loodud muusika)
    Ooperid ja oratooriumid( Messias )
    Orkester( Veemuusika 1717 ; Tulevärgimuusika )
    Concerto grosso
    Johann Sebastian Bach 1685-1750
    Sündis muusiku perekonda
    Kirjtutas oratooriume
    Passioon (oratooriumi alaliik) teemaks alati kristuse kannatuslugu
    Kantaat - teos solistidele, koorile ja orkestrile. Stseen piiblist
    Orkestrimuusika- kontserdid erinevatele soolopillidele Brandenburgi kontserdid+
    4 orkestrisüiti
    Kammermuusika- süite klavessiinile ja viiulile
    Palju orelimuusikat
    ERINEVUSED
    Wolfang Amadeus Mozart
    Franz Joseph Haydn
    • 1756-1791
    • Elas 35-aastaseks
    • Sündis Salzburgis
    • Ei õppinud olema viisakas
    • Mozartil oli õde
    • Vanemad olid rikkad
    • Mozardi isa viis ta koos Mozardi õega esinema kõrgest soost rahva juurde
    • Nimetab Haydnit oma „papaks”
    • Saab inspiratsiooni Haydni kuue vene keelepillikvartettist
    • Õpetab Beethovenit ainult 12 päeva
    • Korraldab koduakadeemiaid
    • Tahtis ka oma naisest lahku minna, kuid jäi siiski naise juurde, sest neil oli just laps sündinud
    • 6 last, kellest kaks elas, kui ta suri
    • Õpetas alguses tema isa
    • Elu oli kindlustatud
    • Tema viimase teose lõpetas tema õpilane F. Süssmayr
    • Viimane teos oli „’
    • Reekviem”
    • Kirjutas 41 sümfooniat
    • Kirjutas näidendi
    • Kirjutas viimase sümfoonia aastal 1788
    • Aastal 1762 reisis koos oma õe ja isaga mööda maailma ringi
    • Koos mängides mängis Mozart vioolat
    • Vanemad toetasid rahaliselt, et temast saaks kuulus helilooja
    • Nimetati suurepäraseks improviseerijaks
    • Ei õppinud kunagi koolis
    • 1732-1809
    • Elas 77-aastaseks
    • Sündis külas Rohau
    • Oli käitumiselt vägagi viisakas
    • Haydnil oli üksteist venda
    • Isa oli tõllasepp ja ema oli köögitüdruk
    • Haydn äratas 5-aastasena huvi muusikutele ning ta võeti vastu Heinburgi väikelinna kirikukoori
    • Tellitakse kuus sümfooniat Concert Spiritueli direktorile Le Gros ´le, mitte Mozartilt
    • Valitakse Vene troonipärija klaveriõpetajaks, mitte Mozartit
    • Elas emotsionaalselt üle Mozardi surma
    • 1790 otsustas oma naisest lahku minna
    • Polnud lapsi
    • Õppis ise
    • Peale häälemurret pidi lahkuma kirikukoorist ning pidi juhutöödega ära elama
    • Viimane teos oli oratoorium
    • Kirjutas üle 104 sümfooniat
    • Kirjutas hümni Saksa- Rooma ja Austria keisrite hümni
    • Kirjutas viimase sümfoonia aastal 1795
    • Aastal 1762 töötas Eszterhazy õukonnas
    • Koos mängides mängis Haydn viiulit
    • Vanemad ei toetanud rahaliselt, sest tahtsid, et temast saaks vaimulik
    • Nimetati klassikalise stiili esimeseks suureks meistriks
    • Õppis katedraalikoolis laulukunsti, klaviirimängu ja viiulit headelt meistritelt

    SARNASUSED
    • Elasid samal ajastul
    • Äratasid varases eas huvi muusikutele
    • Mõlemad õpetavad Beethovenit
    • On omavahel sõbrad
    • Musitseerivad koos koduakadeemijatel
    • Tutvusid krahvinna Thuni salongis
    • Ühine sõber on veel Johann Michael Puchberg
    • Mõlemad surid Viinis
    • Ei konkureerinud omavahel mitte millegagi
    • Ühine sõber Haydni vend Michael Haydn
    • Mängisid koos
    • Mõlemad on maailmakuulsad heliloojad
    • Mõlemad käisid Inglismaal
    • Mõlemal võib näha aastatel 1773- 1774 loomingutes sisulist murrangut, mis seostub „tormi ja tungi” liikumisega

    Haydn
    • Elas aastatel 1732-1809
    • Austria helilooja
    • Klassitsistliku muusika esimene suurmeister
    • Teostest kujunes välja uus helikeel ja uued muusikaliigid
    • Sümfoonia ja keelpillikvarteti looja
    • Isa oli tõllasepp
    • Esimese sümfoonia teose kirjutas 27 aastaselt
    • Elas Viinis
    • Suri Viinis
    • Kirjutas sümfooniaid , kontserte(viiul, tšello , metsasarv, trompet , klahvpillid), oopereid, missasid
    • Keelpillikvartetid ja klaveritriod
    • Töötas Ungaris Esterházy õukonnas

    Klassitsism
    • Pidas iluideaaliks vanakreeka ja rooma parimaid kunstiteoseid .
    • Taotleti mõistuspärasust, selgust, vormikooskõla, žanri- ja stiilipuhtust. 
    • Arhitektuuris kasutati rohkesti sambaid, kupleid ja kolmnurkseid viile. 
    • Maali- ja raidkunstis eelistati mütoloogilist või ajaloolist ainestikku.
    •  Portreedele oli omane idealiseeriv laad .
    Klassitsism – muusika, mis kestab üle oma aja ning, mida järgmised põlvkonnad eeskujuks võtavad.
    1720-1760 tekkisid uued muusikavormid ja žanrid, muutusid tüüpilised ansambli- ja orkestrikoosesisud. Toimusid muutused, mis sidusid heliloojad uute publikukihtide ja nende muusikalise maitsega.
    Õukond ja kirik ei olnud enam määraval kohal. Muusikaõpikuid anti välja suurtes tiraažides ja trükiti tohutult noote .
    1760-1780 varaklassitsism. Sümfoonia arenes ulatuslikuks ja kaaluka sisuga kontsertteoseks.
    1780-1810 klassikalise stiili kõrgaeg . Haydni ja Mozarti olulisemad teosed ja surma-aastad.
    1780 lõpus alustas Beethoven .
    Mõnekümne aasta jooksul toimusid Euroopas tõsised muutused.
    Muusikas kerkisid esile heroilisus, isiklikkus, rahvuslikud jooned.
    Klassitsismi lõppu on raske määrata, sest ülemineks romantismile oli sujuv .
    Viini klassikud Haydn, Mozart, Beethoven.
    18.saj toimusid olulised muutused instrumentaalkoosseisus.
    Improviseeritud saateharmooniat asendati klahvpilli partiiga, mis sai juhtivaks. Tavaliseim koosseis klassikalis-romantilise ajajärgu kammermuusikas on klaveri-duo mõne meloodiapilliga. Barokktiro sai teiseks levinumaks kammerkoosseisuks.
    Klassikaline orkester sündis Edela-Saksamaal. Neljahäälne keelpillirühm ja nendega ühendatud neljahäälne puupillirühm. Vaskpillidest on ainult trompet ja metsasarv. Vaskpillirühma hakkas julgemalt kasutama alles Beethoven.
    Teine tähtis muusikakeskus oli Friedrich Suure õukond Berliinis. Hiilgav kontserdielu, milles osalesid Euroopa väljtapaistvaimad muusikud , flöödimängija ja kuningas ise. Joachim Quanz kirjutas kuningale flöödikontserte ja sonaate.
    Klavessiinimängijana tegutses seal õukonnas Carl Philipp Emanuel Bach. 1767 lahkus ta Hamburgi.
    Valgusajastu tõstis 18.sajandi keskel mässu vanade vaimsete väärtuste vastu. Religiooni sügavalt juurdunud müstitsism asendus ratsionaalse moraaliõpetusega. Ajastu religioossus oli pigem soutud inimese isiklike usuliste kogemustega. 18.sajandil hakkasid helilooja suhtlema laia ja anonüümse publikuga. Sündisid mitmed kuulsad kontserdisarjad ja neid korraldavad ühingud saksakeelses Euroopas- Leipzigis, Viinis( 1771 ), Berliinis(1790).Tõusis ka olulisele positsioonile muusikaajakirjandus ja -kriitika. Helilooja Jean- Philippe Rameau kes rajas uue harmoonikäsitluse. Uues stiilis intrumentaalmuusika sai alguse Itaaliast.
    Ooper on alati olnud kalleim muusika- ja teatrižanr, seega jäi ta kuni 18.saj alguseni seotuks õukonnapidustustega.
    Opera seria- kreeka-rooma mütoloogiast või kaugest ajaloost, väärtuste konflikt.
    Koomiline ooper ja laulumäng
    Opera buffa-tegelased madalast seisusest, lihtsakoelised armastusstseenid.
    Intermeeduim ja commedia dell ’arte olid klassikalise koomilise ooperi peamised eelkäijad.
    Tüüptegelane -rikas, ihne vanahärra, teeb end narriks, ihaldab noort ja kena teenijannat. Linnasulist teener, targutav vana doktor, advokaat jt.
    Avalikud kontserdid hakkasid mõjutama igapäevast elu, loodi muusikaühinguid, mis hakkasid korraldama avalikke kontserte.
    Huvi pillide ja instrumentaalmuusika vastu.
    Klassitsismiajastu instrumentaalmuusika vormid
    Vorm- reeglite kogum
    Žanr- kindlate tunnustega teose liik
    Valdav enamus teostest on mitmeosalised. Osadejärjestus ehk sonaaditsükkel. (3 või 4 osaline)
    3 osaline:
  • sonaat - allegro vormis (kiire)
  • Aeglane
  • kiire
    4 osaline:
  • sonaat-allegro (kiire)
  • aeglane
  • tantsuline ( menuett )
  • kiire
    Sonaat-allegro vorm:
  • ekspositsioon ( peateema - jõuline, toonikas; kõrvalteema- leebe, lüüriline , dominanthelistikus. Sidepartii viib kaks teemat kokku, lõpupartii)
  • töötlus (peateema töötlemine- saab helistikku vahetada, rütmi muuta, erinevad pillid, mažoori ja minoori vahetamine)
  • Repriis (PT, sp, KT, lp)
    Ronto vorm:
    ABACA
    Peateema kordub ja vahepeal peab olema vähemalt 2 vaheteemat.
  • Muusika
  • Matemaatika
  • Muusika
  • Füüsika
  • Muusika
  • Rootsi keel
  • Muusika
    Nartsissid, roosid , nartsissid, sinililled, nartsissid, tulbid , nartsissid
    Variatsiooni vorm:
    Teema ja vähemalt kaks variatsiooni
    A A1 A2 A3
    Ludwig van Beethoven
    (1770-1827)
    Neefe- andis Beethovenile tunde
    Terve elu oli vabakutseline
    9 sümfooniat
    3. sümfoonia „Eroica“- Napoleoni auks
    Franz Schubert
    (1797-1828)
    Kannatas kogu elu puuduse all ning oli sageli haige, ei leidnud omale tööd. Kirjutas üle 600 laulu. Tema laulud ei olnud avalikult tuntud, ta esitas neid kitsas sõpraderingis ühistel seltskondlikel koosviibimistel, mida tema nime järgi nimetati šubertiaadideks .
    Tänu Schubertile tekkis uus muusikažanr kammerlaul ehk lied .
    Lied- nendes lauludes on soolohääl ja klaveri saatepartii terviklikult läbi komponeeritud.
    Muusikakuulamine
    Schubert „ Metshaldjas “ ( Goethe tekstile kirjutatud laul) klaveriosa on ootusärev nagu hobuse kappamine.
    „Ave Maria“
    Schubert hakkas esimesena koondama laule tsükklitesse.
    „Ilus möldrineiu“ ja „Talvine teekond
    Romantism
    1820-1880
    Vastandina klassitisimile, kui ülistati mõistust, pidasid romantikud eelkõige tähtsaks inimese tundeelu.
    Varem olid muusikud õukonna või kiriku teenistuses, kuid nüüd olid kunstiinimesed vabakutselised. Elasid tellimustöödest, stipendiumitest. Asutati muusikaühinguid, ehitati kontserdimaju, väga populaarsed olid salongiõhtud (mõne rikka kunstihuvilise juurde koguneti luulet lugema, muusikat kuulama, filosofeerima kunsti teemadel ).
    Paljud romantilised kunstnikud , ka heliloojad pettusid ühiskonnas ja väljendasid seda pettumust ka oma teostes.
    Romantismi ajal huvituti muinasjuttudes, müütidest, legendidest. Armastati kõike müstilist ja salapärast. Tunti huvi eksootiliste maade vastu, ajaloo vastu.
    Romantism on rahvusliku ärkamise aeg. Tunti erilist huvi rahvakunsti, rahvamuusika , rahvaluule vastu, kirjutati rahvuseeposeid. Tekkisid rahvuslikud koolkonnad .
    Romantilises kunstis on palju igatsust ja fantaasiat- kõik lähtus sellest, et mõistus võib eksida, kuid tunded ei eksi kunagi.
    Romantism muusikas
    Heliloojad kirjutasid palju lühivorme, erit klaveripalu, millega sai edasi anda hetke emotsioone. Eriti armastatud olid žanrid, kus muusikale lisandus tekst (laul ja ooper). Uues žanrina tekkis operett .
    Romantism on ilusate meloodiate ajastu.
    Väga iseloomulik oli programmiline muusika (helilooja on võtnud muusikateose aluseks mingi kirjandusteose või mõne muu sõnalise kirjanduse).
    Romantism kujunes õhtumaade viimaseks terviklikuks ühtse esteetikaga kultuuriajastuks.
    Romantism tekkis protestina väikekodanlikult asise ellushutumise vastu.
    Romantism hakkas tundma huvi vana muusika vastu.
    Romantismi ajal said klassikalise sümfooniaorkestri pillid tänapäevase kuju: vaskpillidele lisandusid ventiilid , puupillide klapid .
    Klaverimuusika romantismiajastul
    Klaverist sai populaarne soolopill, eriti armastati lühipalu. Levis laiemalt kodune musitseerimine .
    Nokturn- õhtu või öö muusika.
    Prelüüd - sissejuhatus
    Etüüd (harjutus)
    Ekspromt
    Ballaad
    Valss
    Polonees
    Masurka
    Rapsoodia- kasutatud rahvamuusikat
    Frederyk Chopin (1810-1849)
    Klaverivirtuoos
    Poola kuulsaim helilooja
    Tema loomingu põhiosa moodustavad väikepalad klaverile, eriti hinnatud on tema valsid ja prelüüdid . Tema palad on meloodilised ja lüürilised .
    MK „Vihmapiiskade prelüüd“ des- duur
    Chopin muutis inimeste arusaamist sellest, kuidas klaverit on võimalik üldse mängida. Kasutas palju rohkem pedaali ning kasutas tempo aeglustamist ja kiirendamist.
    MK „Polonees nr 3“
    Suure osa elust elas Pariisis, sündis Poolas. Ei armastanud suuri masse ja publikuid. Vaevas kopsuhaigus , suri sellesse.
    MK „Minutiteos“
    Ference Liszt (1811-1886)
    Chopini kõrval teien klaverivirtuoos. Ungari rahvushelilooja, dirigent , muusika kirjanik
    Paistis silma teatraalse klaverimängu poolest. Lõhkus esinedes tihti klaveri ära. Taotles, et klaver kõlaks nagu orkester. Kirjutas ka sümfoonilist muusikat. Armastas programmilist muusikat. Kirjutas sümfoonilisi poeeme.
    MK „Rännuaastad“
    „Ungari rapsoodiad“ (nr 9, Pesti karneval)
    Kulutas kogu elu jooksul suure osa teenitud rahast heategevusele. (nt rajas Pesti muusikaakadeemia, mis täna kannab Liszti nime, rajas Beethoveni sünnilinna Beethoveni ausamba ja elu lõpul hakkas kõigile ootamatult vaimulikuks)
    Niccolo Paganini
    Oli endale väga hea mänedzer . Tegi kõik selleks, et luua enda ümber salapära. Oli oma aja parim viiuldaja. Kirjutas viiulimuusikat.
    „24 kapriisi viiulile“
    MK nr. 24
    Koos avaliku kontsertitegevuse arenemisega 19. Sajandil tekkis vajadus selliste teoste järele, mis võimaldasid nii heliloojal kui interpreedil oma meisterlikkust näidata. Selleks sobis hästi instrumentaalkonserdi vorm (tavaliselt 3 osaline teos soolipillile ja sümfooniaorkestrile. Osade tempod on kiire, aeglane, kiire. Eelistatud soolopillid olid viiul ja klaver).
    Muutused orkestri koosseisus
    Sümfooniaorkestrid on palju suuremad. Kui varem kasutati ühest liigist 2 puhkpilli , siis nüüd 3 või 4. Võeti kasutusele uued pillid: tuuba , inglissarv, harf . Puhkpillide mänguvõimalused suurenesid. Vakspuhkpillidele lisati ventiilid ja puupillidele klapid.
    Felix Mendelssohn - Bartholdy
    MK Pulmamarss muusikast näidendile „Suveöö unenägu
    Oli pärit rikkast ja lugupeetud suguvõsast. Isa oli pankur , vanaisa maailmakkulus filosoof . Ta oli Johann Sebastian Bachi muusika taasavastaja ja propageerija.
    MK viiulikontsert
    Suur osa 19 sajandi orkestrimuusikast on programmiline see tähendab, et põhineb konkreetsel teemal või süžeel, mida väljendab teose pealkiri. Uue žanrina tekkis sümfooniline poeem - üheosaline teos, mis kujutab mõnd kirjandusteost või kirjandusest, ajaloost või mütoloogiast pärit kangelast.
    Esimesena hakkas sümfoonilisi poeeme kirjutama Liszt.
    19. saj lõpul kirjutas väga menukaid sümfoonilisi poeeme Richard Staruss (7)
    „Nii kõneles Zarathrustra“ MK esimene osa „ Päikesetõusfilmides („ Star wars“)
    Till Eulenspiegel“
    „Don Quijote
    Sümfooniaid ei kirjutatud 19 saj enam nii range vormiskeemi järgi nagu klassitsismi ajal. Nelja osa asemel olid sümfooniad sageli 2,3 või 5 osalised. Sümfooniatele pandi programmilisi pealkirju mõne kirjandusteose või ajaloolise kangelase järgi. 19. Sajandi sümfoonia tähtsaimaks uuendajaks loetakse Hector Berliozi „Fantastiline sümfoonia“ V osa. Nüüdisaegse orkestratsiooni looja. Kasutas varasemast rohkem löök- ja vaskpuhkpille. Sellel on ka alapealkiri „ Episood ühe kunstniku elust“.
    Georges Bizet
    (1838-1875)
    Ooper „ Carmen “ . Esietendus kukkus läbi, sest peategelaseks oli mustlastüdruk Carmen, lõbutüdruk.
    MK „Carmen“ avamäng , kreisiraadio
    Habanera “ „Love is the child of gypsi life“ „And if I love you, watch out“ reklaamides
    Richard Waqner
    (1813-1883)
    Ta rändas ühest linnast teise pidevalt. Osales mitmetes revolutsioonilistes liikumistes. Üks väljapaistvamaid isiksusi muusikarindel. Helilooja, dirigent, kirjanik, filosoof, muusikaelu organisaator. Mõjutas oma vaadete ja muusikaga paljusid 20 sajandi heliloojaid. Taoltles ooperireformi, kui siiani oli ooper koosnenud üksikutest iseseisvatest numbritest (koorid, ansamblid , aariad) siis tema taotles et lavaline tegevus ja muusikaline arendus läheksid pidevalt edasi. Tema ideaaliks oli nn lõputu meloodia. Tahtis muusikat, sõna ja lavakujundust sulatada kokku üheks tervikuks.
    Waqner kirjutas librettod ise, ooperite sisu pärines saksa eepostest, muinasjuttudest ja enamasti valitseb traagiline atmosfäär .
    Tannhäuser
    „Tristan ja Isolde
    „Lendav hollandlane
    „Nibelungide sõrmus “ – koosneb omakorda veel neljast ooperist
    Valküürid
    Ta rajas Bayreuthi linna oma ooperiteatri. Paigutas esimest korda orkestri lavaauku, et saavutada hea tasakaal orkestri ja solistide vahel. Paistuas orkestri varasest suuremaks lisades eriti vaskpille.
    MK Valküüride lend ooperist „Valküürid“ filmides
    Palverändurite koor ooperist „Tanhäuser“ Hitleri lemmik, algab vaikselt , koor
    Operett
    Tekkis 19.saj Prantsusmaal meelelahutusliku lavažanrina.
    Operett=väike lavateos
    Operett on peaaegu alati lõbusa tujuga, kergesti meeldejäävad meloodiad, erinevalt ooperist kus ainult lauldakse on operettis ka teksti laulude vahel. Ooperis on vahel balletti numbreid, mida esitavad eraldi tantsijaid, operettis peab laulja oskama ka tantsida, tantsitakse seltskonnatantse.
    Esimese operetti kirjutas prantslane Jacques Offerbach „ Orpheus põrgus“
    MK „Orpheus põrgus“ tants kankaan , kabaree
    19. saj keskpaigas sai operetti pealinnaks Viin . Kuulsaimateks kirjutajateks said isa ja poeg Johann Strauss , poeg on kuulsam. Nad olid omavahel konkurendid. Nooremat Straussi nimetatakse valsikuningaks.
    MK J.Strauss (noorem) valss Ilusal sinisel Doonaul : algab vaikselt, tulevad juurde puhkpillid , läheb kiiremaks
    Selle valsi lõpetab alati isa Radetzky marss
    Noorem Strauss operett Nahkhiir ja Lood Viini metsadest, alguses sõidavad tõllaga
    Franz Lehar
    Imre Kalman
    Tegutsesid Viinis.
    Vene muusika
    Kuni 19. Saj alguseni mõjutas Vene muusikat suuresti Itaalia muusika. Venemaal tegutses palju Itaalia heliloojaid ja etendati Itaalia oopereid. 1780 valmis Moskva suurteater. Vene rahvusliku muusika rajajaks peetakse Mihhail Glinka , tema rolli võrreldakse tihti Puškiniga kirjanduses.
    Tema teosed olid rahvuslikud, võttis aineks Vene ajaloosündmused ja muinasjutud , muusikas kasutas Vene rahvaviise.
    Ta kirjutas esimese Vene rahvusliku ooperi pealkirjaga „Ivan Sussanin “. Temalt on veel kaks kuulsat ooperit „Rusloun ja Ludmilla“ ning „Kamarinskaja“.
    Glinka mõjutas oluliselt 19. Saj teisel poolel tegutsenud noori heliloojaid, keda hakati kutsuma „Võimas rühm“:
  • Mili Balakirev
  • Modest Mussorgski
  • Aleksander Borodin
  • Nikolai Rimski - Korsakov
  • Cesar Cui
    Kõik nad olid väga suure patrioodid. Teemadeks olid Vene ajalugu ja muinasjutud. Leidsid , et Vene muusika peab arenema Lääne muusikast sõltumatult, selle pärast eitasid klassikalist muusikaharidust- olid iseõppijad. Mängisid üksteisele oma loomingut ette ja analüüsisid seda koos. Kõigil oli ka mingi muu eriala.
    Mussorgski põhiteosteks on kaks ooperit:
    Boriss Godunov
    „Hovanština“
    Nendes ooperites on eriti tähtis roll kooril ja helilooja ise nimetas neid muusikalisteks rahvadraamadeks.
    Klaveripalade tsükkel „Pildid näituselt“. Esitatakse sageli ka orkestriga.
    Borodini peateos on „ Vürst Igor“, kirjutas seda 18 aastat aga ei saanud ikka valmis, Korsakov lõpetas.
    Korsakovi tuntuim teos on sümfooniline süit „Šeherezade“
    MK Polovetside tantsud ooperist „Vürst Igor“
    Kroonimisstseen ooperist „Boriss Godunov“
    Katkend „Šeherezade“
    Jalutuskäik tsüklist „Pildid näituselt“
    Munast kooruvate tibupoegade ballett
    Pjotr Tšaikovski
    (1840-1893)
    Tema looming on psüholoogilise sisuga ja räägib tunnetest. Lood sageli traagilise sisuga, tulenes tema enda elust. Tšaikovki oli gei.
    Tal oli väga palju aastaid kirjavahetus rikka Nadezda von Meckiga, kes teda toetas rahaliselt.
    Ta töötas Moskva konservatooriumis professorina ning hiljem nimetati see Tšaikovski nimeliseks.
    Kirjutas 10 ooperit nt. „ Jevgeni Onegin“ ja „ Padaemand
    „Jevgeni Oneginis“ väljendub suurepäraselt helilooja meloodianne.
    Kolm balletti „ Luikede järv“, „Uinuv kaunitar “ , „Pähklipureja“
    Ta on kirjutanud 6 sümfooniat ning sümfooniad olid talle kõige südamelähedasemad.
    Neist dramaatilisemad on kolm viimast kuues ehk „Pateetiline“ sümfoonia
    Klaverikontserdid 1. Klaverikontsert b- moll
    Ta on loonud ka valsse, masurkasid, eksprompte, romansse jm
    Ta kirjutas ka programmilist klaverimuusikat „Lastealbum“ ja „ Aastaajad
    Tšaikovskil on ka klaveripalade tsükkel „Mälestusi Haapsalust“
    Külastas Haapsalut 1867
    MK väikeste luikede tants balletist „Luikede järv“
    Klaverikontsert nr. 1
    Fredrik Pacius
    Kirjutas esimese soome ooperi. Kirjutas isamaalaulu „Maamme“, millest sai hiljem soome hümn .
    Jean Sibelius (1865-1957)
    Elas üle 90 aasta vanaks . Napsutas ja suitsetas palju sigareid. Viimased 40 aastat ei kirjutanud ta mitte ühtegi nooti. Kirjutas sümfoonilist muusikat- sümfooniaid ja sümfoonilisi poeeme.
    Tema muusikat nimetatakse eepiliseks (jutustav)
    Teoste teemad olid Soome muistendid , eriti „ Kalevala
    Kõige kuulsam teos on sümfooniline poeem „ Finlandia
    Viiulikontsert
    MK „Finlandia“
    Edvard Grieg
    1843-1907
    Norra rahvusliku ärkamisaja muusikaline sümbol. Põhjamaaliselt karge helikeelega teosed.
    Ta on kirjutanud üle 140 soololaulu, klaveripalade tsükleid, klaveri- ja tsellosonaat, kolm viiulisonaati, keelpillikvartettid.
    Orkestrisüidid „Peer Gynt I“ ja „Peer Gynt II“
    Klaverikontsert a-moll.
    MK Mäekuninga koopas
    Solveigi laul
    Ase surm
    Eesti muusikaelu 13-18 saj
    Esimest korda mainiti laulmist kuskil kroonikas 1172. Henriku Liivimaa kroonikas on kirjas Eesti muusikas ja palju on kirjas ka Russovi kroonikas.
    Esimene pill, mis kasutusele tuli oli orel, kuid seda kastutati algul vähe.
    Muusikalembusega paistis silma dominiiklaste ordu.
    16. sajandist on teada juba Tallinnas palgalised linnamuusikud.
    16. sajandi lõpul levis ka eestisse luterikirikureform. Kui katoliku kiriku teenistusel mängis munkade koor, siis luterlus püüdis koguduse kaasa laulma panna. 17 saj ilmusid esimesed lauluraamatud. Linnakoolides õppisid ka eestlased muusikat.
    Johann Meder - 17. Saj tuntuim linnamuusik
    1720 hakkasid tegutsema vennastekogudused ehk hernhuutlased . Usuliikumine, mis rõhus kõikide inimeste võrdsust ja erilist tähelepanu pöörati muusikale, edendasid rahva haridust. Nende laulud olid meloodilisemad ja tundelisemad, kui varasem kirikumuusika .
    Vennastekoguduse laulud panid aluse hilisemale koorilaulukultuurile Eestis ja olid üheks hilisemate laulupidude eelduseks .
    Kuidas arenes vaimulik muusika Eestis 13-18 sajandini?
    Kirikutes võeti kasutusele orel laulude saatmiseks. Hakati tõlkima koraale ning neid saadeti oreliga. Enne koraalide tõlkimist olid repertuaaris ladinakeelsed Euroopa keskaegsed vaimulikud laulud. Liikuma hakkasid vennastekogudused, kes pööras tähelepanu muusikale.
    3 huvitavat fakti ilmaliku muusika arengu kohta Eestis 13-18 sajand
    • Muusikas esines sel ajal seisuslikke erinevusi. Nt ei tohtinud pulmalised veekogude äärde ja maale sõita timpanite ja trompeti helide ja paukude saatel, kuna see oli aadli privileeg .
    • 19. Sajandil liikus nii ilmaliku kui ka vaimuliku muusika esitamine salongidest ja kirikutest kontserdisaalidesse.
    • 19. Saj algusest tegutses Tallinnas saksa muusikateater , kus esitati maailmakuulsaid oopereid. (nt Verdi ja Wagner )
    18.sajandi lõpuks jõuti Eestis mitmehäälse koorilauluni. Koorid tekkisid kirikute ja kihelkonnakoolide juurde.
    Silmapaistvaks muusikaelu keskuseks kujunes Laiuse kool.
    Muusikaelu keskusteks kujunesid veel Torma , Põltsamaa, Väägvere
    David Wirkhous- Eesti parima puhkpilli orkestri juht
    Cimze seminarist tulid esimesed Eesti heliloojad
    Eesti ärkamisaeg:
    • Kreutzwald kirjutas „Kalevipoeg“
    • Jannsen kirjutas esimesi regulaarselt ilmuvaid ajalehti
    • Hurt algatas rahvaluule kogumise aktsiooni
    • Jakobson pidas 3 kuulsat isamaakõnet
    • Koidula isamaaluule
    • Köler kunstnik, innustas noori kunsti õppima
    • Õpteatud Eesti Seltsi asutamine

    Kultuurielu keskuseks sai Tartu linn, tähtsaim kultuurielu kordinaator oli Jannsen
    1857 toimus Tallinnas Baltisaksa laulupidu , see ärgitas Jannsenit korraldama Eesti laulupidu
    1863 korraldas Saaremaa kirikuõpetaja Martin Körber kohaliku laulupäeva
    1865 asutati Tartus Vanemuise Meestelaulu Selts
    1869 Esimene Üldlaulupidu Tartus
    Peeti kolmel päeval, esimesel päeval lauldi vaimulikke laule, teise päeval ilmalikke laule ja kolmandal võistulaulmine.
    Kavas olid põhiliselt saksa heliloojate laulud eesti keelsete sõnadega ja F. Paciuse „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm
    Repertuaaris olid ka Aleksander Kunileidi lood „Sind surmani“ „Mu isamaa on minu arm“
    Laulis 822 lauljat ja mängis 56 pillimeest, esinesid ainult meeskoorid ja puhkpilliorkestrid
    Teine laulupidu toimus Tartus 1879 ja kolmas 1880 Tallinnas
    Neljas laulupidu 1891- seal laulsid esimest korda ka segakoorid
    Esimesed asjaarmastajad heliloojad
    Aleksander Kunileid (Saebelamann) suri noorelt tuberkuloosi, noorem vend jätkas ta tööd
    Friedrich Saebelmann „ Kaunimad laulud“
    Karl August Hermann - oli väga mitmekülgsete huvidega seltskonnainimene. (ajalehe „Postimees“ väljaandja ja peatoimetaja, keeleteadlane , paljude laulupidude üldjuht, nootide kirjastaja ja Eesti esimese muusikaajakirja Laulu ja Mängu Leht väljaandja) tal ei olnud muusikalist haridust, juba noorena laulis Põltsamaa kooris ja käis esimesel laulupeol . Sealt saadud muljed mõjutasid teda läbi elu. Algatas suure üleeestilise rahvaviiside kogumise, kümne aastaga koguti u 2500 rahvaviisi. Lõpetas Leipzigi ülikooli keeleteaduste doktorina. Ta kirjutas esimese eesti keele grammatika ja esimese kirjanduse ajaloo. Suurem osa eesti keelsest muusika terminoloogiast on Hermanni loodud ( heliredel , helilooja, kolmkõla). Ta on kirjutanud ligi tuhat laulu. „Eestlane olen ja eestlaseks jään“
    „Oh laula ja hõiska“
    Eesti esimesed professionaalsed heliloojad
    Suurem osa Eesti vanema põlve heliloojatest sai muusikalise hariduse Peterburi konservatooriumist. Seal õpiti orelit ja kompositsiooni.
    Johannes Kappel
    Miina Härma eesti esimene naishelilooja . 150 koorilaulu, aktiivne muusikaelu edendaja, Miina Hermanni Seltsi koor Tartus, õpetaja Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsis . Kirjutas isamaalisi koorilaule, lüürilisi koorilaule ja rahvalauluseadeid.
    Konstatin Türnpu- Tallinna Niguliste kiriku organist, juhatas meeskoori Revaler Liedertafel ja Tallinna Niguliste kiriku lauluseltsi, Tallinna meestelaulu Seltsi dirigent ja muusikajuht, üks Eesti Lauljate Liidu asutajatest, ta on kirjutanud 60 koorilaulu ja 7 soololaulu, tema loomingus ilmneb isamaaline temaatika
    Aleksander Läte lõpetas Dresdeni konservatooriumi, väga mitmekülgne muusikamees, Eesti esimene sümfooniaorkester Tartus 1990, asutas Tartus ka sega- ja meestekoori, 150 koorilaulu
    Lk 98,102,103, 106,107,
    Carl Orff
    Carl Orff Carmina Burana „O Fortuna “ MK
    Saksa helilooja, kelle loomingust suure osa moodustavad lavalised suurvormid
    Püüdis uut moodi ühendada muusikat, teksti ja tantsu
    Eeskujuks olid Vana-Kreeka tragöödiad
    Püüdis muusikas väga täpselt jälgida sõnarütmi
    Töötas välja uue muusikaõpetuse süsteemi, seisnes rütmipillide rohkel kasutamisel
    Kordamine
    „Boolero“- Maurice Ravel
    Fauni pärastlõuna“- Claude Debussy
    Romeo ja Julia “- Sergei Prokofjev
    „Porgy ja Bess“- Georg Gershwin
    „4’33“- Jhon Gage
    „Tunnistaja (ellujäänu) Varssavist “- Arnold Schönberg
    „Nõnda kõneles Zarathustra“- Richard Strauss
    „Tuhandete sümfoonia“ 8.sümfoonia- Gustav Mahler
    Don Juan - Richard Strauss
    Meri- Claude Debussy
    Petja ja hunt- Sergei Porkofjev
    Tulilind - Igor Stravinski
    Petrushka- Igor Stravinski
    Kuu- Pierrot - Arnold Schönberg
    Rhapsody in Blue -George Gershwin
    Armastus kolme apelsini vastu- Sergei Prokofjev

    „Leningradi sümfoonia“ 7.sümfoonia- Dmitri Šostakovitš


    Gesang der Jünglinge-Karlheinz Stockhausen
    Carmina Burana- Carl Orff
    City Life-Steve Reich
  • Vasakule Paremale
    MUUSIKAAJALUGU konspekt gümnaasium #1 MUUSIKAAJALUGU konspekt gümnaasium #2 MUUSIKAAJALUGU konspekt gümnaasium #3 MUUSIKAAJALUGU konspekt gümnaasium #4 MUUSIKAAJALUGU konspekt gümnaasium #5 MUUSIKAAJALUGU konspekt gümnaasium #6 MUUSIKAAJALUGU konspekt gümnaasium #7 MUUSIKAAJALUGU konspekt gümnaasium #8 MUUSIKAAJALUGU konspekt gümnaasium #9 MUUSIKAAJALUGU konspekt gümnaasium #10 MUUSIKAAJALUGU konspekt gümnaasium #11 MUUSIKAAJALUGU konspekt gümnaasium #12 MUUSIKAAJALUGU konspekt gümnaasium #13 MUUSIKAAJALUGU konspekt gümnaasium #14 MUUSIKAAJALUGU konspekt gümnaasium #15 MUUSIKAAJALUGU konspekt gümnaasium #16 MUUSIKAAJALUGU konspekt gümnaasium #17 MUUSIKAAJALUGU konspekt gümnaasium #18 MUUSIKAAJALUGU konspekt gümnaasium #19 MUUSIKAAJALUGU konspekt gümnaasium #20 MUUSIKAAJALUGU konspekt gümnaasium #21 MUUSIKAAJALUGU konspekt gümnaasium #22 MUUSIKAAJALUGU konspekt gümnaasium #23 MUUSIKAAJALUGU konspekt gümnaasium #24 MUUSIKAAJALUGU konspekt gümnaasium #25
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 25 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2017-11-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 20 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor carolin.aromets Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Tallinna Polütehnikumi I kursuse muusika konspekt
    11
    docx

    Tallinna Polütehnikumi I kursuse muusika konspekt.

    Muusika PA-08A I kursus I vanade kultuurrahvaste muusika ( kuni V saj. P.kr ). Vanad kultuurid Muinas-Egiptus 3000 - 1800 a. ekr Mesopotaamia 3000 - 1700 a. ekr India 500 - 400. a. ekr Vana-Kreeka ja Rooma 800 a.ekr - 400 a. p. Kr Araabia 3. ­ 13. sai. P. Kr. Mehhiko ( Inkad ja Maiad) 2. ­ 14. saj. P.kr II Keskaja kultuur ja muusika ( 5. ­ 13. saj. ). III Renessanss ( 14. -16 saj.) IV Barakk ( 17. saj. ­ 18. saj esimene pool) V Klassitsism VI Romantism ( 19. saj. ) VII Modernism ( 20. saj. ) ( stiilide paljusus ) Vanade kultuuride muusika Muusika kultuur saavutas võrdlemisi kõrge arenemistaseme juba muistsetes orjanduslikes riikides. ( Babüloonia, Egiptus, Assüüria, Hiina, India, Süüria, Palestiina) 1. Muusika iseloomulikud jooned. 1.1. Muusika oli seotud teiste kunstiliikidega. 1.2

    Ballett
    Muusikaajalugu-mõisted-isikud
    8
    doc

    Muusikaajalugu: mõisted, isikud

    Tähendas algselt aind sissejuhatavat muusikapala ,mis eelnes suuremale teosele (nt:ooperile,balletile,oratooriumile) Reekviem-leinamissa Programmiline muusika- on instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse (pealkirja, kommentaari, viite kirjandusteosele vms) heliteose sisu paremaks mõistmiseks. Prelüüd- on muusikaline eelmäng, sissejuhatus muusikalisele teosele.Alates 19. sajandist võib prelüüd olla ka iseseisev muusikateos. Nokturn- Muusika ööst ja armastusest. Aaria- On tegelase pikem saatega soolo laul. Milles ta väljendab oma tundeid ja mõtteid. Libreto- on ooperi, opereti või muu vokaalmuusikalise lavateose kirjanduslik alus. Polonees- On Poola päritolu tants. Taktimõõdus ¾. Tempo mõõdukas. Karakter uhke ja pidulik. Tekinud 15saj. Esialgu tantsisid aind mehed täisvarustuses. Hiljem muutus paaris tantsuks. Tuntum helilooja Chopin(16 klaveri poloneesi) Ooper- Ooper on muusikaline lavateos

    Muusikaajalugu
    Muusikaajalugu- Vastused paljudele mõistetele-küsimustele-
    8
    doc

    Muusikaajalugu- Vastused paljudele mõistetele, küsimustele..

    Tähendas algselt aind sissejuhatavat muusikapala ,mis eelnes suuremale teosele (nt:ooperile,balletile,oratooriumile) Reekviem-leinamissa Programmiline muusika- on instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse (pealkirja, kommentaari, viite kirjandusteosele vms) heliteose sisu paremaks mõistmiseks. Prelüüd- on muusikaline eelmäng, sissejuhatus muusikalisele teosele.Alates 19. sajandist võib prelüüd olla ka iseseisev muusikateos. Nokturn- Muusika ööst ja armastusest. Aaria- On tegelase pikem saatega soolo laul. Milles ta väljendab oma tundeid ja mõtteid. Libreto- on ooperi, opereti või muu vokaalmuusikalise lavateose kirjanduslik alus. Polonees- On Poola päritolu tants. Taktimõõdus ¾. Tempo mõõdukas. Karakter uhke ja pidulik. Tekinud 15saj. Esialgu tantsisid aind mehed täisvarustuses. Hiljem muutus paaris tantsuks. Tuntum helilooja Chopin(16 klaveri poloneesi) Ooper- Ooper on muusikaline lavateos

    Muusikaajalugu
    Muusika ajalugu 11-klassi kokkuvõttev konspekt
    32
    docx

    Muusika ajalugu 11. klassi kokkuvõttev konspekt

    1792 uuesti viini, tahtis et hadyn hakkaks õpetajaks, aga ta oli liiga vana. Peale seda sai ta muusika õpetajaks koolides. Varsti hakkas kaduma tal kõrvakuulmine. Seetõttu loobus ta oma õpetaja tööst ja muust. Aga kõige suuremad tööd tegi ta kurdina. Ta suhtles läbi kõnevihikute teiste inimestega. Kasvatas ülesse oma vennapoja, ta et abiellunud kunagi. Tema muusiika on kõvasti mõjutatud prantsuse revolutsioonist. Teosed: 1. Orkesrti muusika a. 9 sünfooniat (kõige tuntum on nr.5 ,,saatuse sünfoonia") 2. Kammermuusika a. Klaveri sonaadid (32) a.i. Pateetiline a.ii. Appassoinata a.iii. Kuupaiste sonaat 3. Ooper a. 1 ooper (Fidelio) Rahvuslik ärkamisaeg Näited: · Nt. Kreutzwald · Puskin ­ Boris Godumov · Hugo ­ ,,Jumalaema kirik Pariisis" · Dumas ­ ,,musketärid" · Omased on hästi tugevad emotsioonid 19

    Muusika ajalugu
    Renessanssi Žanrid-heliloojad
    20
    doc

    Renessanssi Žanrid, heliloojad

    Renessanss (14.-16. Saj) Roomakatoliku kiriku kriis (paavstide Avignoni vangipõlv, Suur skisma). Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg. Ilmalik muusika hakkab 14. saj keskpaigast määrama kunstmuusika stiili, vaimulikul muusikal kanda konservatiivne roll. Kiriku tõrjuvad hoiakud moodsa kunstmuusika vastu (paavst Johannes XXII läkitus "Docta Sanctorum" taunib uues stiilis muus. kasutamist teenistustel). Prantsusmaa kaotab domineeriva rolli ja eeskuju hakkavad andma varakapitalistlik linnaühiskond (Põhja- Itaalia) ning humanistlik mõtlemine. Uued võimalused trükikunsti leiutamisega 15. saj.

    Muusikaajalugu
    Romantismiaja muusika 19-sajand
    6
    docx

    Romantismiaja muusika 19. sajand

    K: Liszt Armuunelmad Muusikaline vorm muutub vabamaks ­ vaba jutustuse ilme, fantaasia ei mahu täpsetesse raamidesse Harmoonia edastab erilisi tundeid ­ hingevalu, salapära, põnevust Kõlavärvidel on eriline tähtsus ­ sümfooniaorkestrisse tuuakse juurde uusi pille (tuuba,harf,löökpille,suurendatakse vaskpuhkpillide osakaalu), suurendatakse tunduvalt orkestri koosseisu ­ neljane koosseis (igat puhkpilli 4 ja ka keelpille poole rohkem) Luuakse nn programmilist instrumentaalmuusikat ­ muusika kirjeldab midagi muusikavälist, elulist. Muusikal võib olla arenev sündmustik, ta võib olla seotud kirjandusteose süzeega Luuakse uus muusikateose liik ­ sümfooniline poeem ­ mahukas üheosaline poeetiline programmiline teos (pealkirjastatud) sümfooniaorkestrile, tavaliselt sügavmõtteline. Eelmiste sajandite armastatumaks tantsukarakteriks oli menuett, siis 19.saj tantsuks saab valss. Nagu

    Muusika
    Muusika ajastud-õpimapp
    30
    docx

    Muusika ajastud, õpimapp

    KESKAEG Sissejuhatus keskaja muusikasse Rooma Riigi kokkuvarisemine (395.a.) on ajaloosündmus, millega tähistatakse keskaja algust. Ristiusu teke ja levik mõjutas ka muusikat. Nii juhatab varakristliku muusika teke ja areng muusikas sisse uue ajastu, mida hiljem nimetatakse keskaja muusikaks. Lääne kirikumuusika sündi seostatakse Milano piiskopi e. püha Ambrosiusega (333-397), kes sai Milano piiskopiks 374. a. Ambrosius oli kõva laulumees ning lauluviiside innustatud korjaja ristikoguduse seas ja pani need viisid ka kirja. Lääne kirikumuusika sümboolseks keskuseks sai Rooma. Keskaegse muusikakultuuri kujunemise ja säilitamise kohaks kujunesid kloostrid (näit. Tours Prantsusmaal, St

    Muusikaajalugu
    Romantism muusikas
    6
    docx

    Romantism muusikas

    Soololaul ehk kammerlaul – Franz Schubert – schubertiaadid – koosviibimised muusika, kirjandusega. Lähtus enamasti klassikalistest vormidest. Lõi 9 sümfooniat, kuulsaim 'Lõpetamata sümfoonia' (I romantiline sümfoonia), laule, klaverisaateid (keerukad partiid), laulutsükleid 'Ilus möldrineiu', kammermuusikat. Instrumentaalsed väikevormid Eeldused: Kõrge haritus kodanluseklassis, kodus musitseerimine, fortepiano arendamine, klaver kui sooloinstrument, salongimuusika, virtuoosikultuse teke Uuendused: muusikasse ilmub uus poeetiline ja emotsionaalne tasand, pikenesid

    Muusikaajalugu




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun